KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Agu Timmi ja Einar Vene Otsuse tegemise aeg ja koht 26. veebruar 2013, Tartu Haldusasja number 3-11-507 Haldusasi

) § 214 lg 2 ei ole asjakohane, kuna kaebajal on kannatanuna õigus tutvuda toimiku juures oleva videosalvestustega ning

§ 224

lg 5 kohaselt on kaebajal õigus taotleda toimiku materjalidest tasu eest koopiate tegemist. Kaebajal on vaja koopiaid oma õiguste kaitseks ja kaebuse koostamiseks. Avaliku teabe seadus ei näe ette kohustust põhjendada teabenõudja soovi saada kasutamiseks avalikku teavet. Sellist nõuet ei tulene ka

§ 224lg-st 5.

3. Tartu Halduskohtu 29. juuni 2011. a otsusega jäeti R. Kalda kaebus rahuldamata. Otsuse põhjenduste kohaselt ei ole R. Kalda pöördumises viidatud kriminaalasi enam eelmenetluse staadiumis ja selles on olemas jõustunud kohtuotsus. Asja kohtutoimik on juba arhiveeritud ja asub Tartu Maakohtu Tartu kohtumajas. Seega ei saa prokuratuur kriminaalasja toimikut R. Kaldale tutvustada ega selles olevatest dokumentidest koopiaid talle väljastada. Prokuratuuril polnud mingit põhjust käsitleda R. Kalda pöördumisi teabenõudena ja edastada need pädevale teabevaldajale. Seejuures on Riigiprokuratuur tunnistanud, et vaidlusaluse 26. jaanuari 2011. a vastuse põhjendused ei ole õiged ning andnud igati arvestatavad ja arusaadavad selgitused, mille alusel oli R. Kaldal võimalik määratleda, mida täpselt ta erinevate soovide korral tegema peaks. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES 4. R. Kalda esitas apellatsioonkaebuse, milles palus halduskohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega rahuldataks R. Kalda kaebus. Kohtuotsus on sisuliselt põhjendamata ning halduskohus ei ole vastanud kaebuses ja halduskohtuistungil toodud kõigile põhjendustele. Halduskohus on jätnud tähelepanuta kaebaja esitatud õiguslikud väited, seisukohad ja põhjendused. Halduskohus on valesti kohaldanud materiaalõigust ja rikkunud menetlusõigust. Apellatsioonkaebuse põhjendused:

1. a)Koopiate ja videosalvestuste väljastamisest keeldumise otsuses toodud põhjendused ei ole seadusega kooskõlas, eiratud on hea halduse tava ja uurimisprintsiipi. Vastustaja on taotluse rahuldamata jätmisel rikkunud HMS § 6, § 40 lg-sid 1 ja 2.
2. b)Vastustaja on kohtuistungil nentinud, et keelduva otsuse põhjendused olid ebaõiged. Kuigi taotlus oli suunatud koopiate saamisele, tulnuks selle lahendamisel lähtuda taotluse sisust, mitte pealkirjast ning lahendada pöördumine lähtudes avaliku teabe seadusest. Antud juhul on keeldumine olnud õigusvastane, lähtud on ebaõigetest alustest, otsus on põhjendamata, sellest ei selgu teabenõude rahuldamata jätmise alus avaliku teabe seaduse mõttes.
3. c)Halduskohus ei ole keelduvat otsust sisuliselt hinnanud ning jõudnud väärale järeldusele, et kaebaja on soovinud kriminaalmenetluse toimingute õiguspärasuse hindamist. 5. Riigiprokuratuuri vastuses palutakse jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ning esitatakse järgmised põhjendused: 2
4. a)Halduskohus on jõudnud õigele seisukohale, et taotlusele antud vastus ei ole haldusakt. Taotluse lahendamine ja sellele järgnenud kaebemenetlus on reguleeritud kriminaalmenetluse seadustikus. Taotleja oli oma taotlused selgelt sõnastanud, mistõttu ei olnud põhjendatud nende käsitamine teabenõudena ja neid pädevale teabevaldajale edastada, vaid taotlejale selgitati menetluse käiku ja tema edasisi võimalusi ja õigusi kannatanuna.
5. b)Kaebaja ei ole välja toonud, milles seisneb kohtupoolne ebaõige seaduste kohaldamine ja tõendite hindamine.
6. c)Riigiprokuratuuri hinnangul on halduskohtule esitatud kaebuse nõue asjakohatu, sest kaebaja vastusele esitatud kaebuse on läbi vaadanud vanemprokuröri ülesannetes ringkonnaprokurör, kes selgitas kaebajale piisava põhjalikkusega, miks ei ole võimalik kaebaja taotlusi täita ning sellega kaotasid 26. jaanuari 2011. a vastuses toodud seisukohad oma tähenduse. Kujunenud olukorras oleks olnud võimalik vaidlustada 17. veebruari 2011. a vastuses esitatut, kuid kaebaja ei ole seda teinud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 6. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada. 7. Vaidlus asjas käib Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokuröri 26. jaanuari 2011. a kirja üle, millega keelduti R. Kaldale kriminaalasja materjalidest koopiate tegemisest ja toimikuga ning selle juures oleva videosalvestisega tutvumise võimaldamisest. Keeldumist põhjendas ringkonnaprokurör viidetega

§ 224

lg-le 2 ja 5 ning

§ 214

lg-le 2 (tl 10-11).

§ 214paikneb kriminaalmenetluse seadustiku 8.

peatüki „Kohtueelne menetlus“ 2. jaos pealkirjaga „Kohtueelse menetluse üldtingimused“.

§ 224

paikneb seadustiku samas peatükis, kuid neljandas jaos, mille pealkiri on „Kohtueelse menetluse lõpuleviimine“. Seega reguleerivad mõlemad paragrahvid kohtueelset menetlust. Samas oli teabenõudele vastamise ajaks 26. jaanuaril 2011 kriminaalasjas, mille materjalidega R. Kalda tutvuda soovis, juba süüdistatava suhtes süüdimõistev otsus jõustunud (tl 11). Ringkonnakohtu hinnangul ei kuulu sellises olukorras enam kohaldamisele

§ 214

või § 224 regulatsioon, kuna tegemist ei ole enam kohtueelses menetluses toimikuga tutvumisega.

1. Kriminaalmenetluse seadustikus ei ole erinorme kriminaalasja materjalidega tutvumiseks või sealt koopiate saamiseks olukorras, kus kohtueelne menetlus on lõppenud ja kohtuotsus kriminaalasjas jõustunud. Seetõttu kuulub sellisel juhul kohaldamisele teabe väljastamist reguleeriv üldseadus – avaliku teabe seadus (AvTS). AvTS § 3 lg 1 sätestab, et avalik teave on mis tahes viisil ja mis tahes teabekandjale jäädvustatud ja dokumenteeritud teave, mis on saadud või loodud seaduses või selle alusel antud õigusaktides sätestatud avalikke ülesandeid täites. Ei ole kahtlust, et kriminaalmenetluse läbiviimine on avalik ülesanne ja selle käigus kogutud teave seega avalik teave. Seetõttu tulnuks R. Kalda teabenõuded lahendada avaliku teabe seaduse alusel. Kuna seda ei tehtud, on R. Kaldale teabe väljastamisest keeldumine õigusvastane. Lõuna Ringkonnaprokuratuuril tuleb R. Kalda poolt esitatud teabe väljastamise ja sellega tutvumise taotlused uuesti lahendada, juhindudes avaliku teabe seadusest. Ringkonnakohus osundab, et teabenõude lahendamine võib tähendada lõppkokkuvõttes ka teabenõude edastamist teisele teabevaldajale vastavalt AvTS § 21 lg-le 1, kui taotluse saanud organ soovitud teavet ei valda. 3
2. Ringkonnakohus märgib siinkohal, et ringkonnaprokuröri
3. jaanuari
4. a vastuse tühistamine pole võimalik, kuna seda vastust ei saa pidada haldusaktiks. Teabe väljastamine või sellega tutvumise võimaldamine on toiming HMS § 106 lg 1 mõttes. Vastavalt tuleb ka toimingust keeldumist lugeda toiminguks. Kaebaja saavutab piisavalt tõhusa ja efektiivse õiguskaitse kohustamisnõude rahuldamisega, kuna kohustamisnõude rahuldamine sisaldab endast käesoleval juhul ka keeldumise õigusvastaseks tunnistamist.
5. Kuna ringkonnaprokurör oli keeldumisel tuginenud valedele alustele (

§ 214

ja § 224) ning keeldumine tuleb juba seetõttu õigusvastaseks lugeda, siis ei peatu ringkonnakohus pikemalt sellel, kas keeldumine oli nende sätetega kooskõlas ning põhjendatud.

1. Asjaolu, et R. Kalda ei ole oma teabenõuetes selgesõnaliselt märkinud, et ta tugineb avaliku teabe seadusele, ei oma tähtsust. Haldusorganile esitatud taotluse lahendamisel peab haldusorgan uurimispõhimõttest (haldusmenetluse seaduse § 6) tulenevalt ise kohaldatava õiguse määratlema, mitte lähtuma isiku taotluses viidatud normidest.
2. Eeltoodust tulenevalt rahuldab ringkonnakohus R. Kalda apellatsioonkaebuse. Tartu Halduskohtu otsus tühistatakse ning ringkonnakohus teeb uue otsuse, millega rahuldab R. Kalda kaebuse ning kohustab Lõuna Ringkonnaprokuratuuri R. Kalda
3. detsembri
4. a ja
5. jaanuari
6. a teabenõudeid uuesti lahendama. Kuna apellatsioonkaebus rahuldatakse, tuleb HKMS § 108 lg-st 1 rahuldada ka R. Kalda taotlus menetluskulude (18,14 eurot, tl 94) väljamõistmiseks vastustajalt ja selle kandmiseks riigilõivu maksnud isiku L. K. arveldusarvele. Maili Lokk Agu Timmi 4 Einar Vene