← Eesti

3-12-1625/52

Obsah (9)§ 206§ 119§ 121§ 205§ 187§ 2§ 120§ 207§ 110

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lauri Madise, Kaire Pikamäe ja Silvia Truman Määruse tegemise aeg ja koht 19. märts 2013, Tallinn Haldusasja number 3-12-1625 Haldusasi V T kaeb

§ 206lg 2).

Määruse resolutsiooni p 2 peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (

§ 119lg 1, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. V T esitas 02.08.2012 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla 20.07.2012 vastuskirja nr 8-1/7771-6 tühistamise nõudes. Viidatud kirjas märgiti vastuseks V. Tile, et kinnipeetavatele ei väljastata ega ladustata nende isiklike asjade hulka tööõpetuse tundides valmistatud esemeid.
  2. Tartu Halduskohus andis nimetatud haldusasja 15.08.2012 määrusega kohtualluvuse järgi menetlemiseks üle Tallinna Halduskohtule. Tartu Ringkonnakohus jättis 05.09.2012 määru- 3-12-1625 sega Tartu Halduskohtu 15.08.2012 määruse jõusse. V Ti kaebus saabus Tallinna Halduskohtule 10.09.
  4. Tallinna Halduskohus tagastas 26.09.2012 määrusega V. Ti kaebuse viitega

§ 121lg 1 p-le 4 läbivaatamatult.

Kohus leidis, et kaebaja on ebaõigesti käsitlenud Tartu Vangla vastuskirja haldusaktina ning esitanud kohtule seetõttu ebakohase nõude. Vastus märgukirjale on oma olemuselt toiming, mitte haldusakt, mistõttu ei saa kaebaja esitada kohtule kaebust selle tühistamiseks. Vangla vastuse näol on tegemist selgitusega kaebaja pöördumisele ning sellega ei ole sisuliselt keeldutud kaebajale tööõpetuse tunnis valmistatud esemete väljastamisest. Kuna kaebaja ei ole kirjalikult pöördunud vangla poole taotlusega väljastada tööõpetuse tundides valmistatud esemed ja puudub haldusakt, millega vangla oleks jätnud kaebaja taotluse rahuldamata, on kaebaja pöördunud kohtusse ennatlikult. Ka juhul, kui käsitleda vangla vastuskirja keeldumisena, ei nähtu, et kaebaja oleks läbinud VangS § 11 lg-s 5 sätestatud kohustusliku kohtueelse vaidemenetluse. Kuna õigusvastasuse tuvastamise nõude esitamisega ei saavutaks kaebaja taotletavat eesmärki, ei pea kohus võimalikuks kaebuse käiguta jätmist nõude muutmiseks. Kaebajal tuleb enne kohtusse pöördumist esitada taotlus vanglale ja selle rahuldamata jätmise korral tuleb esitada vaie vangla direktorile. Alles pärast vaide tagastamist, osaliselt rahuldamist, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätmist on kaebajal õigus pöörduda halduskohtusse. 4. V. T esitas 03.10.2012 määruskaebuse Tallinna Halduskohtu 26.09.2012 määruse peale, kus teatas, et ei nõustu halduskohtu otsustusega. Samuti palus määruskaebuse esitaja ennast vabastada riigilõivu tasumise kohustusest. 5. Tallinna Halduskohus jättis 04.10.2012 määrusega V. Ti määruskaebuse käiguta ja andis 15 päeva, arvates määruse ärakirja kättesaamisest, puuduste kõrvaldamiseks. V. T ei ole vastavalt

§ 205

lg 1 p-le 4 määruskaebuses põhjendanud, milles seisneb halduskohtu 26.09.2012 määruse ebaõigsus.

§ 205

lg 2 kohaselt tuleb määruskaebuse põhjendustes märkida faktilised ja õiguslikud väited asjaolude kohta, millest tulenevalt on vaidlustatud määrus õigusvastane, ja viide tõenditele, millega soovitakse iga faktilist väidet tõendada. Seega tuleb määruskaebuse esitajal määruskaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks seda täiendavalt põhjendada.

  1. V. T palus 12.10.2012 kirjas kohtul selgitada, mida ta peab kaebuse puuduste kõrvaldamisel välja tooma.
  2. Tallinna Halduskohus selgitas 17.10.2012 kirjas, et kui kaebaja on Tartu Vangla 20.07.2012 vastuskirja osas siiski kohtueelse menetluse läbinud ja/või pöördunud kohustamistaotlusega Tartu Vangla poole, Tartu Vangla on keeldunud kaebaja kohustamistaotluse rahuldamisest ning kaebaja on läbinud Tartu Vangla keelduva haldusakti osas kohustusliku vaidemenetluse, tuleb kaebajal seda märkida ja esitada väidete kinnitamiseks vaideotsused.
  3. V. T teatas 25.10.2012 halduskohtule, et ta ei saa kohtu kirjast aru, mida ta peab vastama, ja palus seda endale selgitada.
  4. Tallinna Halduskohus keeldus 30.10.2012 määrusega V. Ti määruskaebuse menetlusse võtmisest. Kaebaja sai kohtu nõude määruskaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks kätte 10.10.2012, kuid ei ole kõrvaldanud määruskaebuses esinenud puudusi.
  5. V. T sai halduskohtu 30.10.2012 määruse kätte 07.11.2012 ja esitas 08.11.2012 määruskaebuse Tallinna Halduskohtu 30.10.2012 määruse tühistamiseks. Ta märkis, et ei nõustu sellega, et tema kaebust keelduti menetlusse võtmast. Samuti palus määruskaebuse esitaja 2

(6)3-12-1625 ennast vabastada riigilõivu tasumise kohustusest ja lisas K-Raha väljavõtte 07.11.2012 seisuga tema vastu esitatud rahalistest nõuetest, millelt nähtus rahaliste vahendite vaba jäägi suurus 0,05 eurot.
  1. Tallinna Halduskohus jättis 26.11.2012 määrusega V. Ti määruskaebuse käiguta. Kohus märkis, et kaebaja ei põhjendanud, miks ta soovib halduskohtu 30.10.2012 määruse tühistamist ja kas tema arvates on 30.10.2012 määrusega määruskaebus tagastatud õigusvastaselt.
  2. V. T vastas 06.12.2012 kirjaga, et ta ei ole ise võimeline oma õigusi kaitsma, ja palus määrata endale advokaat.
  3. Tallinna Halduskohus jättis 28.12.2012 määrusega V. Ti riigi õigusabi taotluse rahuldamata. Kaebaja lõplik eesmärk, et kohus tühistaks halduskohtu 26.09.2012 ja 30.10.2012 määrused, ei oleks saavutatav ka siis, kui kaebajale oleks määratud riigi õigusabi korras esindaja. Nimelt on Tartu Vangla 20.07.2012 vastuskirja nr 8-1/7771-6 näol tegemist toiminguga, mistõttu ei saaks kohus seda tühistada, vaid ainult õigusvastaseks tunnistada. Vaidlustatud kirja õigusvastaseks tunnistamine ei tagaks seda, et vangla peaks kaebajale väljastama käsitöö tundides valmistatud esemed. Kui aga käsitleda vaidlustatud kirja keelduva haldusaktina, kuuluks kaebus tagastamisele, kuna kaebaja ei ole läbinud kohustuslikku kohtueelset menetlust. Seega isegi juhul, kui kaebaja vaidlustaks halduskohtu 30.10.2012 kohtumääruse motiivil, et ta ei saanud aru, milliseid puuduseid ta peab määruskaebuses kõrvaldama, ja kohus tühistaks selle määruse, ei oleks kaebaja lõplikud eesmärgid saavutatavad. Kuna käesoleval juhul esineb riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p-s 1 sätestatud alus riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, siis puudub vajadus taotleja majandusliku seisundi hindamiseks ja maksejõuetuse kindlakstegemiseks (vt Tallinna Ringkonnakohtu 17.11.2005 määrus nr 2-3/1021/05).
  4. Tallinna Halduskohus jättis 28.12.2012 määrusega V. Ti 08.11.2012 määruskaebuse teistkordselt käiguta ja andis 15 päeva, arvates määruse ärakirja kättesaamisest, puuduste kõrvaldamiseks. Kaebajal tuleb täiendavalt põhjendada, miks ta taotleb 30.10.2012 määruse tühistamist, ja selgitada, kas vaidlustatav määrus oli tema jaoks ebaselge või oli selles mõni muu puudus. Juhul, kui kohus rahuldaks kaebaja 08.11.2012 määruskaebuse ja tühistaks Tallinna Halduskohtu 30.10.2012 kohtumääruse, tuleks kohtul võtta seisukoht uuesti selle määruskaebuse osas, mille kaebaja esitas Tallinna Halduskohtu 26.09.2012 kohtumääruse tühistamiseks ja asja menetlusse võtmiseks. Selleks tuleks kaebajal kõrvaldada aga 03.10.2012 „kohtumääruses“ (ilmselt mõtles kohus 03.10.2012 määruskaebust) esinevad puudused. Ka seda määruskaebust kaebaja ei põhjendanud. Kaebajal tuleks seega täiendavalt esitada põhjendused ka selle kohta, miks ta leiab, et halduskohtu 26.09.2012 kohtumäärus tuleks tühistada. Kaebajal tuleb märkida puuduste kõrvaldamisel eelkõige ka seda, kas ta on pöördunud Tartu Vangla poole kohustuslikus kohtueelses vaidemenetluse korras Tartu Vangla 20.07.2012 vastuskirja nr 8-1/7771-6 kehtetuks tunnistamiseks. Juhul, kui kaebaja on vastava pöördumise teinud, tuleb kohtule teatada, kas Tartu Vangla on selle vaide lahendanud (vaideotsuse olemasolu korral tuleks see kohtule edastada).
  5. V. T teatas 08.01.2013 kirjas, et on korduvalt pöördunud Tartu Vangla poole tööõpetuse tunnis valmistatud asjade kättesaamiseks. Ta on mitu korda vaide esitanud, aga Tartu Vangla ei ole vaidele vastanud. 3
(6)3-12-1625
  1. 08.01.2013 esitas V. T ka määruskaebuse Tallinna Halduskohtu 28.12.2012 määruse peale riigi õigusabi kohta. Määruskaebuse esitaja märkis, et sai määruse kätte 07.01.
  2. Kohus oleks pidanud aru saama, et kaebaja ei suuda iseseisvalt oma õigusi kaitsta, ja oleks kaebajale pidanud määrama riigi õigusabi.
  3. Vastuseks Tallinna Halduskohtu nõudele edastas Tartu Vangla koopiad järgmistest dokumentidest: 1) kinnipeetav V. Ti 31.05.2012 kiri hariduskorraldaja L R nimele; 2) Tartu Vangla sotsiaalosakonna peaspetsialisti juhataja ülesannetes 04.06.2012 vastuskiri, milles selgitatakse, et tööõpetuse tunnis valmistatud esemeid õpilastele ei väljastata; 3) kinnipeetav V. Ti 14.06.2012 kiri Tartu Vangla sotsiaalosakonna peaspetsialistile ja Tartu Vangla 25.06.2012 sotsiaalosakonna juhataja kt vastus; 4) kinnipeetav V. Ti 04.07.2012 pöördumine Tartu Vangla direktori poole, milles ta avaldab rahulolematust Tartu Vangla sotsiaalosakonna juhataja vastusega.
  4. Tallinna Halduskohtu 30.01.2013 määruse resolutsiooni p-ga 1 rahuldati V. Ti menetlusabi taotlus ja vabastati V. T määruskaebuse esitamisel 30.10.2012 määrusele riigilõivu tasumise kohustusest. Sama määruse resolutsiooni p-ga 2 võttis halduskohus menetlusse V. Ti määruskaebused halduskohtu 30.10.2012 määrusele ja 28.12.2012 määrusele ning resolutsiooni p-ga 3 jättis määruskaebused rahuldamata ja edastas lahendamiseks ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  5. Esmalt käsitleb ringkonnakohus V. Ti määruskaebust Tallinna Halduskohtu 30.10.2012 määruse peale, millega keelduti menetlusse võtmast V. Ti määruskaebust Tallinna Halduskohtu 26.09.2012 määruse peale (I). Seejärel käsitleb ringkonnakohus V. Ti määruskaebust Tallinna Halduskohtu 28.12.2012 määruse peale, millega jäeti rahuldamata V. Ti menetlusabi taotlus. I 20.

§ 206

lg 1 kohaselt kontrollib kohus muuhulgas, kas määruskaebus on esitatud seadusega ettenähtud nõuete kohaselt. Samast lõikest tulenevalt kohaldatakse määruskaebuse menetlusse võtmisel apellatsioonkaebuse ringkonnakohtu menetlusse võtmise kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 187

lg 4 sätestab, et kui apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist takistava puuduse saab ilmselt kõrvaldada, jätab kohus määrusega apellatsioonkaebuse käiguta ja annab apellandile mõistliku tähtaja puuduse kõrvaldamiseks. Kui apellant jätab kohtu nõudmise tähtajaks täitmata, tagastab kohus apellatsioonkaebuse määrusega apellandile.

  1. Seega tuleb 30.10.2012 määruse õiguspärasuse kontrollimisel hinnata seda, kas V. T jättis kohtu nõudmise Tallinna Halduskohtu 26.09.2012 määruse peale esitatud määruskaebuse menetlemist takistava puuduse kõrvaldamiseks täitmata.
  2. V. Ti määruskaebuses Tallinna Halduskohtu 26.09.2012 määruse peale ei sisaldunud tõepoolest põhjendusi, miks see määrus on määruskaebuse esitaja meelest õigusvastane, ning selliseid põhjendusi ei esitanud V. T ka vastuseks Tallinna Halduskohus 04.10.2012 määrusele. Samas ei õigustanud see asjaolu käesoleval juhul määruskaebuse tagastamist. V. Ti 12.10.2012 ja 25.10.2012 vastustest kohtule pidi olema arusaadav, et ta ei oska põhjendada, miks on Tallinna Halduskohtu 26.09.2012 määrus õigusvastane. Et määruskaebuse esitaja ei suuda oma puudulike õigusteadmiste tõttu vaielda halduskohtu seisukohtadega, ei võta temalt edasikaebeõigust halduskohtu määruse peale. 4

(6)3-12-1625 23. Ringkonnakohtu hinnangul ei olnud halduskohtu poolt kaebuse tagastamine, kaebuse tagastamise määruse peale esitatud määruskaebuse käiguta jätmine ega selle määruskaebuse menetlusse võtmisest keeldumine kooskõlas halduskohtumenetluse põhimõtetega, mille kohaselt peab kohus tagama omal algatusel asja lahendamiseks oluliste asjaolude väljaselgitamise ja selle, et menetlusosalise huvide kaitseks vajalik avaldus ega tõend ei jääks esitamata õigusliku kogenematuse tõttu (

§ 2lg-d 4 ja 5).

Ennatlik oli halduskohtu 26.09.2012 määruses võetud seisukoht, et Tartu Vangla 20.07.2012 vastuskiri kujutab endast vastust märgukirjale ning mitte otsust kaebuse esitaja taotluse suhtes ning isegi kui pidada vastust haldusaktiks, ei ole kaebuse esitaja läbinud VangS § 11 lg-s 5 sätestatud kohustusliku kohtueelset vaidemenetlust. Üksnes sellest, et Tartu Vangla kirja pealkirjas ja tekstis nimetatakse kaebaja pöördumist märgukirjaks, ei saa piisava kindlusega järeldada, nagu oleks tegemist toiminguga, mis seisneb märgukirjale vastamises märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seaduse tähenduses. Vastuskirja sisu viitas sellele, et kaebaja ja vangla vahel võib olla vaidlus kaebajale tema poolt tööõpetuse tundides valmistatud esemete väljastamise üle. Et kirja kohaselt jäi vangla seisukoht esemete väljastamise küsimuses endiseks, viitas sellele, et selles küsimuses on kaebaja vangla poole pöördunud juba varem ning saanud vanglalt oma pöördumisele eitava vastuse. Sõltumata sellest, mis on märgitud kaebuses, tuleb halduskohtul

§ 120

lg 1 p-st 8 ja § 121 lg 1 p-st 4 tulenevalt kontrollida, kas kaebaja on kinni pidanud nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Olulisi asjaolusid asus halduskohus välja selgitama alles 23.01.2013, saates Tartu Vanglale kohtunõude esitada kohtule kõik kaebuse esitaja pöördumised seonduvalt tööõpetuse tundides valmistatud esemete väljastamisega ja vangla vastused nimetatud pöördumistele. Sellise kohtunõude oleks halduskohus Tartu Vanglale tulenevalt

§ 120lg 1 p-st 8 ja § 121 lg 1 p-st 4 pidanud edastama juba kaebuse saamisel.

Siis poleks kaebuse esitajal vajadust halduskohtule 04.10.2012 määruses ja 17.10.2012 kirjas nõutud andmeid esitada tekkinudki. Tartu Vangla poolt Tallinna Halduskohtu 23.01.2013 kohtunõudele 28.01.2013 saadetud vastusest ja sellele lisatud dokumentidest (tl 83-88) nähtub, et V. Ti pöördumisi Tartu Vangla poole ei saa käsitleda märgukirjana, mis märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seaduse § 2 lg 2 kohaselt on isiku pöördumine, millega isik teeb adressaadile ettepanekuid asutuse või organi töö korraldamiseks või valdkonna arengu kujundamiseks või annab adressaadile teavet. V. Ti 31.05.2012 ja 14.06.2012 pöördumised on taotlused pöörduja poolt valmistatud esemete väljastamiseks. Tartu Vangla 04.06.2012 vastuskiri on otsus, millega jäeti see taotlus rahuldamata. V. Ti poolt Tartu Vangla direktorile saadetud 02.07.2012 kuupäevastatud (Tartu Vanglas registreeritud 04.07.2012) kaebuse näol on tegemist vaidega VangS § 11 lg 5 tähenduses. Seetõttu oli V. Ti kaebuse tagastamine Tallinna Halduskohtu 26.09.2012 määrusega

§ 121lg 1 p 4 alusel ebaõige.

24.

§ 207

lg 3 sätestab, et kui määruskaebus on ringkonnakohtu arvates jäetud ebaõigesti menetlusse võtmata, tühistab ringkonnakohus halduskohtu määruse, millega jäeti määruskaebus menetlusse võtmata, ja lahendab määruskaebuse. Eeltoodust tulenevalt lahendab ringkonnakohus käesolevas määruses ka V. Ti määruskaebuse Tallinna Halduskohtu 26.09.2012 määruse peale. 25. Määruse p-s 23 toodud põhjendustel on Tallinna Halduskohtu 26.09.2012 määrus protsessinormi rikkumise tõttu õigusvastane ja tuleb tühistada. V. Ti määruskaebus selle määruse peale kuulub rahuldamisele. II 26.

§ 110

lg 1 p 3 kohaselt võib kohus menetlusabina määrata, et menetlusabi saaja ei pea maksma tasu menetlusabi korras määratud advokaadi õigusabi eest või ei pea seda tegema 5

(6)3-12-1625 kohe või täies ulatuses. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt kohaldatakse sellisele menetlusabile riigi õigusabi seadust (RÕS).
  1. Halduskohus jättis riigi õigusabi taotluse rahuldamata viitega RÕS § 7 lg 1 p-le 1, mis sätestab, et riigi õigusabi ei anta, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi, põhjendades selle aluse kohaldamist sisuliselt Tallinna Halduskohtu 26.09.2012 määruses toodud seisukohtadega, mille tõttu kuuluks kaebus halduskohtu arvates tagastamisele ka juhul, kui halduskohtu 30.10.2012 määrus tühistatakse. Kohtumääruse põhjendused on vastuolulised, sest kui kaebajal poleks võimalik saavutada kaebusega oma eesmärki, oleks riigi õigusabi andmisest keeldumise aluseks RÕS § 7 lg 1 p 6, mitte sama lõike p
  2. Arvestades, et V. Ti määruskaebus Tallinna Halduskohtu 26.09.2012 määruse peale kuulub rahuldamisele, on halduskohtu põhjendused riigi õigusabi andmisest keeldumise kohta ka sisuliselt ebaõiged.
  3. Samas tuleb käesolevas asjas riigi õigusabi andmisest keelduda RÕS § 7 lg 1 p 12 alusel, mille kohaselt ei anta taotlejale riigi õigusabi, kui taotlejale asjast võimalik tulenev kasu on ebamõistlikult väike, võrreldes riigi eeldatavate kuludega õigusabile. Käesolevast asjast kaebajale tulenev võimalik kasu seisneb tema poolt tööõpetuse tunnis valmistatud esemetes. Kaebaja 31.05.2012 kirjast (tl 84) nähtuvalt on tegemist puust noa, lõikelaua ja pannilabidaga. Selliste esemete väärtus on tunduvalt väiksem kui riigi eeldatavad kulud kaebuse esitajale antavale advokaadi õigusabile.
  4. Eeltoodud põhjendustel jääb rahuldamata V. Ti määruskaebus Tallinna Halduskohtu 28.12.2012 määruse peale V. Ti riigi õigusabi taotluse kohta. Ringkonnakohus muudab üksnes selle määruse põhjendusi, asenda des need käesoleva määruse p-s 28 toodud põhjendustega. /allkirjastatud digitaalselt/ Lauri Madise /allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe /allkirjastatud digitaalselt/ Silvia Truman 6
(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.