Obsah (4)

§ 578§ 76§ 100§ 101

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ruth Sild Otsuse tegemise aeg ja koht 20. veebruar 2013. a Haapsalu kohtumaja Tsiviilasja number 2-12-29835 Tsiviilasi Raha24 OÜ hagi Kar

§ 578lg 1 ja 2.

Kostja on hagi esitamise ajaks maksnud hagejale kompromissilepingu alusel 361,30 eurot.

1. 31.01.2013 toimunud kohtuistungil palus hageja jätta tähelepanuta tema poolt 07.11.2012 hageja seisukoht kostja täiendavale vastusele koos lisadega. Samuti loobus hageja kõigi tema poolt 07.11.2012 esitatud vastuse lisadest /tl 122-134/. 31.01.2013 toimunud kohtuistungil vähendas hageja viivist 100 euroni, millega kostja nõustus /tl 146/. Hageja esitas tõendina kompromissilepingu /tl 27/. Kostja kirjalikud vastuväited ja seisukoht kohtuistungil
2. Kostja esitatud hagi ei tunnista. 31.01.2013 toimunud kohtuistungil jäi kostja alljärgnevate väidete juurde: 1) kostja on põhinõude esialgse laenulepingu järgi summas 6000 krooni tasunud; 2) kompromissilepingut ei ole poolte vahel allkirjastatud; 3) kostja on nõus tasuma viivist 100 eurot; 4) hagi on aegunud. 31.01.2013 kohtuistungil loobus kostja tõenditena tema poolt esitatud e-kirjavahetusest, sest need ei tõenda käesolevas tsiviilasjas midagi /tl 51-71, 148/. 2 Kostja esitas tõendina konto väljavõtte /tl 50/ ja maksekorralduse, kust nähtub, et Raha 24 OÜ on kandnud Karin Tilgale 6000 krooni 28.11.
3. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et esitatud hagi tuleb rahuldada osaliselt.
4. Võlaõigusseaduse (edaspidi

) § 578 sätestab, et kompromissileping on leping õiguslikult vaieldava või ebaselge õigussuhte muutmise kohta vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused. Kostja on esitanud väite, et kompromissilepingut ei ole sõlmitud, sest ta ei ole lepingut allkirjastanud. Kohtule esitatud kompromissilepingus /tl 27/, mis on koostatud 22.01.2009 puuduvad poolte allkirjad. Kostja tugineb lepingu p 10, mille kohaselt ta oleks pidanud lepingu allkirjastama ning alles siis oleks see kehtiv. Kostja on seisukohal, et tegi makseid esialgse lepingu alusel, kui talle kanti üle 6000 krooni. Hageja tugineb asjaolule, et leping on sõlmitud arvutivõrgu abil, mistõttu ei ole seda vaja omakäeliselt allkirjastada /tl 147/. Kohus nõustub hagejaga, et pooled ei pidanud lepingut omakäeliselt allkirjastama, sest tegemist on arvutivõrgus sõlmitud lepinguga. 5. Poolte vahel ei ole vaidlust, et algselt sõlmisid pooled laenulepingu, mille kohaselt kostja sai laenu 6000 krooni. Kostja on esitanud kohtule maksekorralduse /tl 72/ 6000 krooni saamise kohta hagejalt 28. novembril 2008. aastal. Pooled ei vaidle ka selle üle, et kostja ei tagastanud 6000 krooni nii nagu pooled olid kokku leppinud. 22.01.2009 sõlmisid pooled kompromissilepingu.

§ 578lg 2 tulenevalt omandasid pooled kompromisslepingu alusel uued õigused.

Kostja tasus hagejale, mida kinnitab konto väljavõte /tl 50/, 20.02.2009 kompromissilepingu alusel 2153 krooni ja 26.03.2009 1000 krooni. Kohus leiab, et kostja on tasunud summad just poolte vahel 22.01.2009 sõlmitud lepingu alusel, sest seda kinnitavad kostja enda selgitused maksekorraldusel. Kostja poolt kohtus väidetu, et tegelikult on maksekorralduse selgitus vale, ei ole asjakohane. Tegemist on kostja tõendamata väidetega. Kompromissilepingu järgi oli kostja esimese makse suuruseks 2153 krooni, mis langeb kokku kostja poolt hagejale makstud summaga 20.02.2009. Kostja väited, et tegelikult ta tasus esialgse lepingu järgi sõlmitud 6000 krooni on ainetud. Kostja on sõlminud hagejaga 22.01.2009 lepingu ning kohtule esitaud tõendid kinnitavad, et kostja on 22.01.2009 sõlmitud lepingut osaliselt täitnud. Kompromissilepingu alusel pidi kostja hagejale tagastama kokku 9253 krooni. Kostja on hagejale tasunud 5653 krooni ja tasumata on 3600 krooni ehk 230,07 eurot.

§ 76

lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 100

lg 1 p 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Hageja on vastava nõude esitanud ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 230,97 eurot. 6.

§ 101

lg 1 p 1 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Kompromissilepingu p 3.

1. leppisid pooled kokku viivise määras. Pooled ei vaidle viiviste üle. Pooled leppisid kohtuistungil 3 kokku, et kostja tasub hagejale viivist 100 eurot. Nimetatud summa tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
2. Kostja on esitanud väite, et hageja nõue on aegunud. Hageja sellega ei nõustu. Poolte vahel sõlmitud kompromissilepingu p 3 järgi pidi kostja tegema maksed 06.02.2009, 16.02.2009 ja 16.03.
3. Konto väljavõtte kohaselt tegi kostja makseid 20.02.2009, 26.03.2009, 05.06.2009, 11.07.2009, 31.08.2009 ja 16.10.
4. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 146 lg 1 järgi tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. Aegumistähtaeg algab TsÜS § 147 lg 1 ja 2 sätetel nõude sissenõutavaks muutumisega. Nõue muutub sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. TsÜS § 158 kohaselt aegumine katkeb ja algab uuesti kohustatud isiku poolt nõude tunnustamisega. Nõude tunnustamine võib seisneda õigustatud isikule võlgnetava osalises tasumises, intresside maksmises, tagatise andmises või muus teos. Esimene osamakse on kostja poolt tasutud 20.02.
5. teise osamakse pidi kostja tasuma 16.02.2009 summas 3550 krooni. Kostja tasus 26.03.2009 1000 krooni, 05.06.2009, 11.07.2009 ja 31.08.2009 kõikidel kordadel 500 krooni ning 16.10.2009 1000 krooni. Teisest osamaksest on tasumata 50 krooni ja tasumata on tervikuna kolmas osamakse summas 3550 krooni. Kohus nõustub hagejaga, et aegumine on katkenud ja alanud uuesti seoses kostja poolt tehtud maksetega ning aegumine on peatunud alates 31.07.2012, kui hageja esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse. TsÜS § 160 lg 2 p 3 järgi aegumine peatub avalduse esitamisel maksekäsu kiirmenetluses. Kostja tegi viimase makse 16.10.2009 ja uuesti hakkas kulgema 3aastane aegumine alates 17.10.
6. Nõue maksekäsu kiirmenetluses esitati 31.07.2012, seega enne kui nõue aegus. Eeltoodu alusel ei ole hageja nõue aegunud ja kostja peab tasuma hagejale põhinõude summas 230,07 eurot ja viivised summas 100 eurot.
7. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1,2 ja 4 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 163 lg 1 järgi hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldab põhinõude tervikuna ja viivisnõude osaliselt ehk hageja nõutud 460,14 eurost 330,07 eurot, mis on kogu nõudest 71,73 protsenti. Eeltoodu alusel jäävad hageja kanda menetluskulud 28 % ulatuses ja kostja kanda 72% ulatuses. Vastavalt TsMS §-le 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Vastavalt TsMS §-le 138 lg 1 ja 2 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on sätestatud TsMS §
8. Ruth Sild /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 4