Obsah (4)

§ 113§ 367§ 455§ 101

lk 1 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Külli Mõlder Otsuse avalikult teatavaks 22. veebruar 2013 Haapsalu tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 2-11-49102 Hagi ese Swedb

§ 113sätestatud määras (Ts

MS § 177 lg. 2). Edasikaebamise kord lk 2 Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel, arvates esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest. HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED Vastavalt esitatud hagile on Swedbank Liising AS (endise ärinimega AS Hansa Liising Eesti) (edaspidi Hageja) ja AS Fixed ehitus OÜ (edaspidi Kostja) vahel sõlmitud 03.05.2007 liisingulepingu nr 0161814L (Lisa 1, edaspidi Leping), mille esemeks oli kaubik Mercedes-Benz Sprinter , 2.2, ehitusaasta: 2003 (edaspidi Vara, Lisa 2). Lepingust tulenevalt kohustus Hageja andma Vara Lepingu perioodiks Kostja valdusesse ja kasutusse ning Lepingu üldtingimuste punkti 1.3 kohaselt kohustus Liisinguvõtja tasuma Hagejale selle eest Lepingus sätestatud makseid (sh intressi) vastavalt Lepingu lisaks olevale maksegraafikule. Intressimäär oli sätestatud Lepingu punktis 2.

1. Lepingu punkti 11.
2. kohaselt kohustus Kostja sõlmima Vara vabatahtliku ja kohustusliku kindlustuslepingu. Üldtingimuste punkti 6.
3. kohaselt kohustus kindlustusmakseid ja muid kindlustusega seotud kulutusi tasuma täielikult Kostja. Punkti 6.3.
4. kohaselt kohustus Kostja tagama kindlustuslepingute ja katkematu kindlustuskaitse olemasolu ning nõuetekohase täitmise. Punkti 6.3.
5. (sisaldub ka Lepingu eritingimuste punktis 10) kohaselt kohustus Liisinguvõtja tasuma kindlustusmaksete tasumata jätmise tagajärjel ning muudel alustel kindlustusest tulenevad kulud ja/või kahjud (sh kindlustusandjate regressnõuded). Kui vastavad kulud ja/või kahjud on kandnud Hageja, kohustus Kostja Hagejale vastavad summad hüvitama Hageja poolt nimetatud tähtajaks ja korras. Kostja rikkus Lepingust tulenevaid kohustusi, jättes nõuetekohaselt tasumata Lepingu alusel tasumisele kuuluvad põhiosa- ja intressimaksed ning kaskokindlustusmaksed. Kostja poolt on Hagejale tasumata Lepingu alusel Kostjale esitatud arved (debitoorne võlgnevus - põhiosa- ja intressivõlgnevus, kaskokindlustusmaksete võlgnevus) kokku summas 526.07 Eurot (Lisa 3). Hageja arvestas tähtaegselt tasumata põhiosa võlgnevuselt viivist 0.25% päevas (Lepingu punkt 5.1). Viivisvõlgnevus moodustab 301.26 Eurot (Lisa 4). Seoses Kostja poolse võlgnevusega Hagejale, saatis Hageja Kostjale 15.02.2010 (Lisa 5) teatise Lepingu ülesütlemise kohta. Nimetatud teatises informeeris Hageja Kostjat võlgnevuse suurusest ja palus Kostjal võlgnevus tasuda, andes tasumiseks täiendava tähtaja. Samuti palus Hageja Kostjal võimalike kokkulepete sõlmimiseks viivitamatult Hagejaga ühendust võtta. Kostja võlgnevust ei kustutanud ja Hagejaga kokkulepete sõlmimiseks ühendust ei võtnud, mistõttu luges Hageja tuginedes Lepingu üldtingimuste punktile 7.1.3 Lepingu erakorraliselt võlgnevuse tõttu üles. Lepingu üldtingimuste punkti 7.1.3 kohaselt on Hagejal õigus lugeda Leping ennetähtaegselt lõppenuks (üles öelda) juhul kui Kostja on jätnud liisingu osamakse ja/või intressi kohaselt tasumata või tasub mittetäielikult ning pole võlgnevust kustutanud 15 päeva jooksul pärast maksetähtpäeva. Seoses asjaoluga, et Hageja lõpetas Lepingu ennetähtaegselt, kohustus Kostja tulenevalt Lepingu üldtingimuste punktist 7.
6. andma Hagejale üle Lepingu esemeks oleva Vara valduse. Kuna Kostja Vara ei tagastanud, oli Hageja sunnitud pöörduma Vara tagastmiseks tagastusteenust pakkuva koostööpartneri OÜ Reeborn poole. Valdus taastati lk 3 22.03.2010 (Lisa 6). Pärast Vara valduse taastamist andis Hageja Vara võõrandamiseks üle Saksa Auto AS’ile (Lisa 7). OÜ Reeborn ja Saksa Auto AS esitasid Hagejale osutatud teenuste eest arved kokku summas 350.16 Eurot (käibemaksuta), mis on Hageja poolt tasutud (Lisa 8). Vara realiseerimisest saadu ei katnud Hageja Lepingust tulenevat nõuet Kostja vastu. Kahju koosneb Hageja Lepingust tulenevast nõudest, millest on lahutatud Vara realiseerimisest saadud summa (käibemaksuta): Hageja Lepingust tulenev nõue Kostja vastu oli 7 931.53 Eurot, mis koosneb Vara jääkmaksumusest summas 6 754.04 Eurot (käibemaksuta), debitoorsest võlgnevusest summas 526.07 Eurot, Vara tagastamise ja vahendamisega seotud kuludest kokku summas 350.16 Eurot (käibemaksuta) ja viivismaksete võlgnevusest summas 301.26 Eurot. Vara realiseeriti hinnaga 3 607.81 Eurot (käibemaksuta). (lisa 9). Hegejale on laekunud võlgnevuse katteks 77.65 Eurot. 7 931.53 – 3 607.81 – 77.65 = 4 246.07 Eurot (Lisa 10).

§ 367

lg-st 1 ja 4 tuleneb, et liisinguvõtjal tuleb hüvitada liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, sh liisinguandjale liisingulepingu ülesütlemisest tekkinud lisakulud (sh Vara valduse üle võtmine või selleks pingutuste tegemine). Sellest tulenevalt Liisinguvõtja kohustub Hagejale hüvitama lisaks võimalikele enne Lepingu ülesütlemist tekkinud võlgnevustele, nagu liisingumaksete (koos intressiga), viiviste ja kindlustusmaksete võlgnevused, ka liisingueseme jääkmaksumuse ehk pärast Lepingu ülesütlemist veel tasuda jäänud liisingumaksete summa (intressita). Juhindudes eeltoodust on Kostjal kohustus hüvitada Hagejale 4 246.07 eurot. 14.06.2011 saadetud kirjas teatas Hageja Kostjale Lepingu ülesütlemisest (Lisa 11), milles palus tasuda Kostjal kõik Lepingust ja selle ülesütlemisest tulenevad võlgnevused tasuda. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga ei ole Kostja võlgnevusi Hagejale tasunud ega Hagejaga võimalike kokkulepete sõlmimiseks ühendust võtnud. I. Õiguslik põhistus Võlaõigusseaduse (

) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 455

lõike 1 kohaselt võib kindlustusvõtja asemel sissenõutavaks muutunud kindlustusmakse või muu kindlustuslepingu järgi tasumisele kuuluva makse tasuda ka kindlustatud või soodustatud isik, samuti pandipidaja, kellele kindlustusvõtja kindlustuslepingust tulenev nõue kindlustusandja vastu on panditud. Kindlustusandja ei või eelnimetatud isikult makse vastuvõtmisest keelduda, isegi kui ta võiks makse vastuvõtmisest keelduda vastavalt käesoleva seaduse üldosa sätetele. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et, kui kindlustusmakse tasub kindlustatud või soodustatud isik või pandipidaja, läheb kindlustusandja kindlustusmakse tasumise nõue kindlustusvõtja vastu tasutud ulatuses makse tasunud isikule üle. Lepingud üldtingimuste punkti 3.

1. kohaselt, juhul kui Hageja, tuginedes Lepingute üldtingimuste VII osa punktidele, ütleb Lepingud üles ning võõrandab Vara, on Kostja lk 4 kohustatud hüvitama Hagejale Vara võõrandamisest tekkinud kahjud (st Vara võõrandamisest saadud summa ja Kostja poolt Hagejale Vara omandamisega tekkinud kulude hüvitamata osa vahe) ja kulud (sh Vara valduse üle võtmine, Vara hoidmine, Vara müügikõlblikuks seadmine). Punkti 7.
2. kohaselt Vara võõrandamisest saadud rahasumma arvelt kustutakse esmajärjekorras Lepingute ülesütlemise ja Vara võõrandamisega kaasnenud dokumentaalselt tõestatud põhjendatud kulud, seejärel Kostja poolt Lepingute ülesütlemiseni tasumata osamaksed ja intress ning seejärel kõik sellele järgnevate kalendrikuude eest tasumisele kuuluvad maksed. Punkti 7.4.
3. kohaselt juhul, kui Vara võõrandamisest saadav rahasumma ei kata kõiki Kostja poolt Hagejale tasumisele kuuluvaid summasid, on Kostja kohustatud viivitamatult tasuma Hagejale puudu jääva osa.

§ 367

lg 1 sätestab, et liisingulepingu ülesütlemise korral peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. Sama paragrahvi lg 4 sätestab, et liisinguvõtja peab hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest tekkinud lisakulud, välja arvatud juhul, kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud.

§ 101

lg 1 p 6 annab hagejale õiguse nõuda rahalise kohustise täitmisega viivitamise korral viivist. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 kohaselt võib viivisnõude esitada koos põhinõudega selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole avalduse esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtule mitte kindla summana, vaid protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. TsMS § 147 lg 5 kohaselt tasutakse maksekäsu kiirmenetluse hagimenetluseks ülemineku korral hagilt täiendav riigilõiv ulatuses, mis ei ole kaetud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiselt tasutud riigilõivuga. Maksekäsu kiirmenetluse hagimenetluseks ülemineku avalduse esitamisel ei võeta asja hagimenetlusse enne hagilt riigilõivu tasumist. Seega kuivõrd maksekäsu kiirmenetluses tasus hageja riigilõivu 127.38 EUR, siis tuleb hagi esitamisel tasuda täiendavalt riigilõivu 415.86 EUR (543.24 – 127.38 = 415.86). Hagiavalduses toodud väiteid tõendavad avaldusele lisatud dokumentaalsed tõendid. Tõendite originaaleksemplarid on Hageja valmis esitama esimesel sellekohasel nõudmisel. Juhindudes eeltoodust palub Hageja: 1) mõista Kostjalt Swedbank Liising AS-i kasuks välja 4 246.07 eurot ning viivis protsendina põhinõudest (3 944.81 eurolt) alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni liisingulepingu nr 0161814L punktis 5.1. sätestatud määras (0.25 % päevas); 2) jätta kõik menetluskulud Kostja kanda (sh maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv summas 127.38 eurot ning hagimenetluses tasutud riigilõiv summas 415.86 eurot). 3) välja mõista kostjalt Swedbank Liising AS kasuks viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni

§ 113lg 1 sätestatud määras lk 5 KOSTJA VASTUVÄITED Kostja vaidleb hagile vastu.

Kostja on seisukohal, et Swedbank Liising AS (edaspidi avaldaja) müüs liisingu eseme, milleks oli Mercedes-Benz Sprinter võlgnikuga kooskõlastamata, liisingu jääkväärtusest poole odavamalt. Fixed Ehitus OÜ oli huvitatud Mercedes-Benz Sprinter bussi ostmisest liisingu jääkväärtusega. Kahjuks ei olnud Swedbank Liising AS huvitatud koostööst. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Kohus, tutvunud asjas esitatud materjalidega, leidis, et esitatud hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele hagis toodud õiguslikul alusel. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et

2. 2007 on pooled sõlminud liisinglepingu nr. 0161814L (edaspidi leping) /t.l.25/, mille esemeks oli kaubik Mercedes –Benz Sprinter 2,2, maksumus 15 977,91EUR’i (24 286,43 EUR’i käibemaksuga). Intressimäär kuus oli 6 kuu Euribor, millele lisandub 3,5 %. Lepinguga kohustus hageja andma kostja kasutusse sõiduki, mille eest kostja kohustus tasuma osamaksetena (61 osamakset) vastavalt graafikule /t.l. 29/. Esimese osamakse suurus 2396,69 EUR-i, edasi 273,06 € kuus. Kostja rikkus lepingust tulenevaid kohustusi ja jättis nõuetekohased maksed tasumata, mida kinnitab hageja esitatud arvetega /t.l. 39-44/. Hageja on
4. 2010 saatnud kostjale ülesütlemise teatise /t.l.45/. Selleks ajaks oli kostja võlg hagejale kokku 22 582 krooni (1443,29 €). Hageja palus liisingueseme tagastada. Kostja sõidukit ei tagastanud mistõttu hageja pöördus OÜ Reeborn poole, kes sõiduki tagastas /t.l. 48/. Liisingueseme üleandmine toimus
6. 2010 /t.l. 48/. Sõiduki tagastas OÜ Reeborn, kes visuaalse vaatluse tulemusena tuvastas asjaolu, et auto on väga must, vasaku tule alt liist puudu, esiklaasil kivitäkked, juhiiste katkine, kerel esineb roostet, võib esineda värvikriime ja defekte. Hageja nõue 10 531,52 eurot, sellest - vara jääkmaksumus 6754,04 € - vara tagastamisega seotud kulu 350,16 €. - Vara realiseeriti hinnaga 3607,81 €, vahepealsel ajal on kostjalt laekunud 77,65 € - Viivis 301,26 € Kokku hageja nõue kostja vastu 4246,07 €. Nõude kohta on kostjale
8. 2011 /t.l. 58/ ja
10. 2012 saadetud teade /t.l. 57/.

§ 367

järgi liisingulepingu ülesütlemise korral peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega (lg. 1). Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kulude kindlakstegemisel lähtutakse liisinguvõtja poolt pärast ülesütlemist tasuda jäänud liisingumaksete summast, millest arvatakse maha lepingust tulenev intress ja muud summad, mis ei seondu liisingueseme omandamiseks tehtud kulutustega (lg. 2).Kui liisinguese jääb pärast liisingulepingu ülesütlemist liisinguandja omandisse, tuleb käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kulutuste hüvitamise nõude suuruse määramisel arvestada liisingueseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise hetkel (lg. 3). lk 6 Vaidlus poolte vahel on selle üle, kas sõiduk realiseeriti parimal mõistlikult tulu andval viisil ja miks ei teavitatud klienti hinna alandamisest. Hageja on sõiduki jääkmaksumuseks määranud 6754,04 €. Sõiduk pandi müüki esialgu 99 000 kroonise, 6327,25 €, hinnaga (ilma käibemaksuta), kuid kuna seda ei õnnestunud müüa, otsustas komitee hinda alandada ja

2. 2010 teatas hageja uue hinna, milleks oli 84 000 krooni e. 5368,58 €.
4. 2010 saadeti kostjale teade, et sõiduki uus hind on 60 000 krooni, e. 3834,70 €, sõiduk müüdi hinnaga 56 450 krooni e. 3607,81 € /t.l. 56/. Teated saadeti kostjale tema poolt liisingfirmale antud aadressil ja kostja nendele ei vastanud. Ka ei teatanud kostja kontaktide muutmisest. Kostja väited selle kohta, et vaidlusalust sõidukit oli võimalik müüa kõrgema hinnaga, on jäänud tõendamata ja paljasõnaliseks. Sõiduki üleandmise hetkel ei olnud sõidukil kokkulepitud omadusi. Ülevõtmise hetkel oli sõiduki kerel kriimustusi, esiklaasil kivitäkked, juhiiste katki, auto väga must /t.l. 49/ .Autot müüs Saksa Auto AS, kes teostas auto täieliku pesu koos mootoripesuga /t.l. 52/. Auto oli müügis märtsist juunini 2010, seega ei olnud tegemist kiirmüügiga ja kuna esialgsete hindadega sõidukit müüa ei õnnestunud, oli hinna alandamine põhjendatud. Kostja sõidukit ei tagastanud ja seoses sellega on hageja kandnud tagastamiskulu 191,73 eurot /t. 51/, mille väljamõistmine kostjalt on põhjendatud. Lisaks on hageja seoses auto müügiga maksnud AS Saksa Autole 180,42 €/t.l. 55/. Tegemist on lepingu ülesütlemisest tingitud lisakuluga

§ 367lg.

4 mõistes, mille kostja on kohustatud hagejale hüvitama. Eeltoodust tulenevalt on kohus asunud seisukohale, et esitatud hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 367 järgi võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja taotleb viivise väljamõistmist kostjalt protsendina põhinõudest alates hagi esitamisest 0,25 % päevas kuni põhinõude kohase täitmiseni, mis kohtu hinnangul on põhjendatud (

§ 113). Menetluskulud Ts

MS§ 162 järgi hagimenetluses kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seoses hagi rahuldamisega jätab kohus menetluskulud kostja kanda. Menetluskuludelt on kostja kohustatud maksma viivist alates menetluskude kindlaksmääramise määruse jõustumisest kuni täitmiseni

§ 113sätestatud määras (Ts

MS § 177 lg. 2). Kohtunik: Külli Mõlder