← Eesti

3-11-1648/49

Obsah (9)§ 212§ 215§ 213§ 223§ 116§ 158§ 38§ 108§ 109

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Viive Ligi, liikmed Lauri Madise ja Lilianne Aasma Otsuse tegemise aeg ja koht 28.02.2013, Tallinn Haldusasja num

§ 212

lg 1 teises lauses sätestatud juhul (

§ 212lg 1).

Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (

§ 215lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 213lg 1 p 5).

Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebu- 3-11-1648 se läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (

§ 223lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (

§ 116

lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (

§ 116lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Rae Vallavalitsus otsustas 21.06.2005 korraldusega nr 764 algatada P küla K kinnistu detailplaneeringu ja kinnitada lähtetingimused vastavalt Henwood Trade OÜ taotlusele. Rae vald ja Henwood Trade OÜ sõlmisid 21.06.2005 lepingu (tl 16-17) Rae valla Peetri küla K kinnistu detailplaneeringu koostamise korraldamise ja finantseerimise õiguse üleandmise kohta. Nimetatud lepingu punktis 2 kajastusid Henwood Trade OÜ kohustused seoses detailplaneeringu koostamisega. Henwood Trade OÜ kohustus finantseerima ja korraldama detailplaneeringu koostamist, sõlmima enne detailplaneeringu Rae Vallavolikogule kehtestamiseks esitamist lepingu vajalike trasside, teede ja haljasalade kuulumise, rajamise ja ekspluateerimistingimuste kohta, koostama detailplaneeringu dokumentatsiooni vähemalt viies eksemplaris ja andma Rae Vallavalitsusele detailplaneeringu kehtestamisel üle neli kooskõlastustega eksemplari, tasuma detailplaneeringu avalikustamisega seotud kulud ning andma detailplaneeringuala või seal asuvate hoonete võõrandamisel kolmandale isikule viimasele üle kõik lepinguga võetud kohustused ja teavitama sellest Rae Vallavalitsust. Rae Vallavalitsuse 23.09.2008 korralduse nr 1174 p-ga 1 tunnistati kehtetuks 21.06.2005 korraldus nr 764, sest selle järgi hõlmas planeeringuala ainult K kinnistut, planeeringuga aga on vaja leida lahendus ka juurdepääsuteede ja tehnovõrkude lahendamiseks. Korralduse p-ga 2 otsustati algatada Koidu kinnistu ja lähiala detailplaneering lasteaia ja avalikkusele suunatud hoonega elamukvartali planeerimiseks. P 3 kohaselt kohustati detailplaneeringu tellijat sõlmima Rae Vallavalitsusega leping detailplaneeringu koostamise korraldamise ja finantseerimise õiguse ülevõtmiseks tellija poolt ja tellija vahendite arvelt, samuti sõlmima eelkokkulepe arenduskohustuste üleandmise kohta. P 4 nägi ette, et Rae Vallavalitsus peab kinnistu omanikuga sõlmima notariaalse lepingu enne detailplaneeringu vastuvõtmist kinnistu omaniku poolt avalikult kasutatavate teede ja tänavate, tehnovõrkude ja haljastuse väljaehitamiseks ja detailplaneeringualal avalikuks kasutamiseks ettenähtud maa-alade olemasolu korral nende tasuta üleandmiseks vallale. Henwood Trade OÜ tellimusel koostatud detailplaneeringu kaust esitati 27.07.2009 vallavalitsusele vastuvõtmiseks ja avaliku väljapaneku korraldamiseks. 28.08.2009 teatas vallavalitsus Henwood Trade OÜ-le, et detailplaneeringulahendus vastab põhimõtteliselt vastuvõtmise tingimustele, kuid seoses teiste detailplaneeringutega on ilmnenud vajadus planeerida trassid mööda teemaa ala. Samas rõhutas vald, et nõuab enne detailplaneeringu vastuvõtmist notariaalse lepingu sõlmimist arendaja poolt planeeringus ette nähtud teede ja tehnovõrkude lahenduste osas ning tagatisi kohustuste täitmise tagamiseks. Kirjale oli lisatud lepingu projekt. Lepingu kohaselt pidi arendaja finantseerima sotsiaalinfrastruktuuri ehitust arendaja ja valla vahel kokkulepitavas summas või kandma valla arvele alternatiivina 40 000 krooni igale perele loodud eluaseme pealt. 2

(9)3-11-1648 Pühamäe Arenduse OÜ (edaspidi kaebaja) omandas 11.11.2009 Henwood Trade OÜ-lt viimasele kuulunud 75000/78400 osa K kinnistu kaasomandist ning asus vallaga 21.06.2005 sõlmitud lepingu alusel P küla K kinnistu detailplaneeringu koostamist korraldama. Kaebaja pöördus 02.06.2010 Rae Vallavalitsuse poole palvega võtta Rae valla P küla K kinnistu detailplaneering vastu ja korraldada avalik väljapanek, nõudmata kinnistu omanikult notariaalse lepingu sõlmimist ebamõistlike kohustuste määramisega ning tagatiste andmisega. Kirja kohaselt on lahendatud kõik planeeringule valla poolt esitatud tingimused ja saadud kõik vajalikud kooskõlastused (tl 27). Kirja kohaselt on detailplaneeringu materjalid vallavalitsusele üle antud juulis 2009. Rae Vallavalitsuse 06.07.2010 vastuses nr 6-2/3000 paluti hiljemalt augusti lõpuks teatada, kas kaebaja soovib jätkata planeeringu menetlust, mille eelduseks on valla ja arendaja vahel Ehitusseaduse (EhS )§-s 13 sätestatud kohustuste üleandmise ja isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu sõlmimine. Kirjas hoiatati, et juhul, kui kaebaja lepingut nõus sõlmima ei ole, lõpetatakse planeeringu menetlus. Kirjale oli lisatud EhS §-s 13 ettenähtud kohustuste üleandmise ja isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu muudetud projekt. Kirja viimases lõigus märgiti, et detailplaneeringu kausta saab soovi korral kätte Rae Vallavalitsuse Maa-ametist (tl 28-29). Pühamäe Arenduse OÜ teatas 25.08.2010 Rae Vallavalitsusele, et on valmis sõlmima EhS §-s 13 sätestatud kohustuste üleandmise lepingu, kuid mitte võtma seadusest mittetulenevaid täiendavaid kohustusi (tl 30). Rae Vallavalitsus jäi 08.09.2010 kirjas nr 6-2/3000 nõudmise juurde, et kaebaja peab enne detailplaneeringu vastuvõtmist võtma endale lepinguga lisaks EhS §-s 13 nimetatud kohustustele ka sotsiaalse infrastruktuuri väljaehitamisega seotud kohustused (tl 58). Edaspidises kirjavahetuses kordas kaebaja valmisolekut võtta üle üksnes EhS §-s 13 sätestatud kohustused ja keeldus üle võtmast muid seaduses nimetamata kohustusi. Lisaks juhtis kaebaja 01.12.2010 kirjas valla tähelepanu asjaolule, et 21.06.2005 lepingu p-s 2.2 on kokku lepitud, et detailplaneeringu algataja kohustub enne detailplaneeringu kehtestamiseks esitamist sõlmima Rae Vallavalitsusega lepingu vajalike trasside, teede ja haljasalade kuulumise, rajamise ning ekspluateerimistingimuste kohta. Rae Vallavalitsus märkis 05.01.2011 kirjas nr 6-2/10/3000, et juhul, kui arendaja soovib jagada kinnistu kruntideks ja saada vallalt ehitusõigust, peab ta võtma enda kanda ka tehnovõrkude ja haljastuse väljaehitamisega kaasnevad kohustused, samuti sotsiaalse infrastruktuuri väljaehitamist toetama. Vald selgitas, et hetkel on vallas lasteaiakoha järjekorras üle 600 lapse ning vallal pole rahaliselt võimalik (vaja läheks ca 110 miljonit krooni) kolme vajaminevat lasteaeda ehitada. Kaebaja poolt soovitud planeering kasvataks vajaminevate lasteaiakohtade arvu arvestuslikult 325 võrra ja tooks lisakulutusi 113,75 miljonit. Valla eelarve selliseid kulutusi teha ei võimalda ja seetõttu ongi võetud vastu otsus, et arendaja, kes oluliselt kasvatab survet valla erinevatele (sh sotsiaalsetele) infrastruktuuridele, peab osalema ka nende infrastruktuuride rajamises. Ka lasteaiad valmivad koostöös elamualade arendajatega - arendaja panus on 40 000 krooni iga tema poolt planeeritud elamuühiku kohta. Summa on väike võrreldes vallale tekitatava kohutusega, mis on 350 000 krooni ühe lasteaiakoha rajamise kohta. Vallal ei ole võimalik finantseerida detailplaneeringust tulenevaid töid ning seetõttu poleks detailplaneering elluviidav. Detailplaneeringut, mis ei ole realiseeritav, ei ole võimalik kehtestada. Ka Riigikohus on haldusasjas nr 3-3-1-65-06 aktsepteerinud detailplaneeringu kehtesta- 3
(9)3-11-1648 mata jätmist vallal rahaliste vahendite puudumise korral. Vald tegi ettepaneku kaebajale kompromissi leidmiseks kohtuda 19.01.2011 (tl 24-26). Samu seisukohti esitas vald ka kaebajale 15.03.2011 saadetud e-kirjas, millele oli samuti lisatud lepingu projekt.
  1. Pühamäe Arenduse OÜ esitas 01.07.2011 Tallinna Halduskohtule kaebuse kohustada Rae Vallavalitsust otsustama Rae valla P küla K kinnistu detailplaneeringu vastuvõtmise ja avaliku väljapaneku korraldamine mõistliku aja jooksul, kuid hiljemalt kahe kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Kaebuse põhjendused: 1) EhS §-st 13 ei tulene kohalikule omavalitsusele õigust nõuda detailplaneeringu koostamise taotlejalt mistahes kohustuste enda peale võtmist, vaid lähtuma peab detailplaneeringu koostajaga kokkulepitust. Vastustaja on õigusvastaselt seadnud detailplaneeringu vastuvõtmise eeltingimuseks, et kaebaja kohustuks oma kulul moodustama transpordimaa kinnistud; välja ehitama asfalteeritud teed koos tee juurde kuuluva välisvalgustuse ja haljastusega; moodustama sotsiaalmaa ja võõrandama selle vallale tasuta; koostama mänguväljaku ja spordiplatsi rajamiseks vastavad projektid ning need välja ehitama; ehitama lasteaia ilma, et arendajatel tekiks sellele omandiõigus; ehitama tsentraalse veetorustiku, kanalisatsioonitorustiku ning pinnase- ja sadevee ärajuhtimise süsteemi; korraldama elektri- ja sideliinide paigaldamise; haljastuse rajamise; tagama kruntide liitumise ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga; hüvitama vallale vajadusel avaliku ruumi sundvõõrandamisega seotud kulud; tagama servituutide seadmise ja kandmise kinnistusraamatusse ning tulevikus seadma ettenähtud servituudid tehnovõrke haldama hakkavate inimeste kasuks; 2) Riigikohus on 19.05.2010 otsuse nr 3-3-1-26-10 p-s 15 leidnud, et kohalik omavalitsus peab juba detailplaneeringu algatamise staadiumis detailplaneeringu taotlejaga kokku leppima ja otsustama nii EhS §-s 13 sätestatud tööde teostamise ja finantseerimise tingimused kui vajaduse korral ka muud tingimused, sh sotsiaalse infrastruktuuri väljaehitamise ja rahastamise. Selline kokkulepe kaebaja ja vastustaja vahel puudub; 3) K kinnistu detailplaneeringu algatamise järgselt oleks vastustaja pidanud oma järgnevate aastate eelarvetes nägema ette raha kinnistu detailplaneeringuga seotud kohustuste täitmiseks; 4) K kinnistu detailplaneering on algatatud juba
  2. aastal, vastustaja poolt aktsepteeritud detailplaneering on esitatud vastustajale juba
  3. a juulis, mistõttu on vastustaja õigusvastaselt kaua venitanud planeeringu vastuvõtmise otsustamise ja planeeringu avaliku väljapaneku korraldamisega. Kaebaja esitas 27.09.2011 täiendavad seisukohad: 1) kaebaja on pidanud vastustajaga nii suulisi kui ka kirjalikke läbirääkimisi planeeringumenetluses kompromissi leidmiseks, kuid ei ole tulemusteni jõudnud ja vastustaja on jätkuvalt planeeringumenetlusega venitanud; 2) Henwood Trade OÜ ja vastustaja vahel 21.06.2005 sõlmitud leping K kinnistu detailplaneeringu koostamise korraldamise ja finantseerimise õiguse üleandmise kohta on kehtiv. Viidatud lepingu p 2.5 järgi oli Henwood Trade OÜ-l kohustus detailplaneeringuala maa ja hoonete võõrandamisel anda lepinguga võetud kohustused kaebajale kui maa omandajale üle. Seega oli vastustaja nõusolek olemas juba lepingu sõlmimisel. Lepingu jätkuvust toetab ka vallavalitsuse 21.06.2005 korraldust nr 764 asendanud vallavalitsuse 23.09.2008 korraldus nr 1174, mille p 3 kohustas arendajat sõlmima vastustajaga kokkuleppe detailplaneeringu korraldamise ja finantseerimise küsimuses. Kuivõrd poolte vahel kehtis juba 21.06.2005 leping, ei pidanud pooled uue lepingu sõlmimist vajalikuks ja jätkasid olemasoleva täitmist; 4
(9)3-11-1648 3) detailplaneering on valmis ja puuduvad takistused selle vastuvõtmiseks. Detailplaneeringu vastuvõtmiseks ei ole kaebajal kohustust sõlmida mistahes kokkuleppeid, sest vastuvõtmine ei kohusta ei kaebajat ega vastustajat midagi detailplaneeringualale ehitama; 4) detailplaneeringu menetlemisega viivitamist ei õigusta maa omaniku vahetumine, kuna planeeringu sisu puudutavad asjaolud ei ole sellest muutnud.
  1. Rae vald palus vastuses ja täiendavates seisukohtades jätta kaebus rahuldamata ja poolte menetluskulud poolte endi kanda. Vastuväited kaebusele: 1) Rae Vallavalitsuse ja Henwood Trade OÜ vahel 21.06.2005 sõlmitud lepingust tulenevad õigused ja kohustused ei ole üle läinud kaebajale, kuna kohustuste üleminekust ei ole vastustajat teavitatud (Henwood Trade OÜ-ga sõlmitud lepingu p 2.5). Kohustuste automaatne üleminek on välistatud halduskoostöö seaduse (HKTS) § 12 lg-s 1 sätestatu alusel. Menetluses olev detailplaneering on algatatud Rae Vallavalitsuse 23.09.2008 korraldusega nr 1174 ja muutunud on nii detailplaneeringuga hõlmatav ala kui ka detailplaneeringu eesmärk. Planeeringuala omanik vahetus 11.11.2009 ja sellest teatas uus omanik 02.06.
  2. Märgitud ajast arvates tuli alustada uue omanikuga läbirääkimisi planeeringu korraldamise ja elluviimise tingimuste ning asjakohase lepingu sõlmimiseks. Tegemist ei ole sama detailplaneeringuga ja seetõttu ongi korralduse nr 1174 p-s 3 ette nähtud detailplaneeringu koostamise korraldamise ja finantseerimise lepingu sõlmimine. Võrreldes vallavalitsuse 21.06.2005 korraldusega soovis vastustaja 23.09.2008 korralduses (p-s 2) detailplaneeringus lisaks elamukvartalile näha ka lasteaeda ja avalikkusele suunatud hoonet. Seega on kehtiva korraldusega planeeringu eesmärki oluliselt muudetud; 2) kuivõrd kaebaja ei ole soovinud asuda sisulistesse läbirääkimistesse planeeringu elluviimist puudutavate kohustuste osas, siis ei ole selge, kas planeering on teostatav ja elluviidav. Riigikohus leidis 09.06.2004 lahendi nr 3-3-1-28-04 p-s 20, et detailplaneeringu kehtestamine, kus lähtutakse endiselt 6 kuud tagasi toimunud planeerimismenetluse tulemustest, ei ole kooskõlas planeerimismenetlust reguleerivate normide eesmärkidega. Seega ei ole planeeringu vastuvõtmine ja avaldamine olukorras, kus juba enne vastuvõtmist on ilmnenud selle kehtestamist takistavad asjaolud, mitte millegagi põhjendatud ja viib tõenäoliselt ebaõigele tulemusele (vt ka Riigikohtu lahendid 16.12.2008 nr 3-3-1-56-08 p 20 ja 14.01.2009 nr 3-3-1-62-08 p 12). Planeeringulahenduse realiseerimine selliselt, et välja arendatakse vaid eeldatavalt kasumlik elamute osa ja rajamata jäetakse sotsiaalne infrastruktuur, ei vasta planeerimismenetluse eesmärkidele ega avalikele huvidele; 3) vastustajal puuduvad rahalised vahendid planeeringu elluviimiseks, kuivõrd detailplaneering kehtestatakse lähiaastate ehitustegevuseks EhS § 9 lg 1); 4) vastustaja ei ole ülemääraselt detailplaneeringu menetlemisega viivitanud. Planeeringu menetleja on teinud jõupingutusi planeeringu menetluse jätkamiseks ja muuhulgas planeeringutingimustes sisalduvate kohustuste osas kokkulepete sõlmimiseks.
  3. Tallinna Halduskohus jättis 20.11.2012 otsusega kaebuse rahuldamata ja menetluskulud kaebaja kanda. Otsuse põhjendused: 1) arutluse all olev detailplaneering algatati 23.09.
  4. Vallavalitsuse 23.09.2008 korralduse p-st 3 järeldub, et pooled leppisid kokku varasema lepingu lõpetamises ja uue lepingu sõlmimise kohustuse võtmises. Asjaolust, et Henwood Trade OÜ ei sõlminud pärast vallavalitsuse 23.09.2008 korralduse andmist uut lepingut, vaid müüs kaasomandi osa kaebuse esitajale, ei saa järeldada, et varasem leping jäi kehtima. Ka planeerimiskomisjonis 23.04.2009 toimunud arutelust ei saa järeldada 21.06.2005 sõlmitud lepingu kehtivust. Sellist järeldust ei saa teha ka abivallavanema 05.01.2011 vastusest; 5
(9)3-11-1648 2) vallavalitsuse 23.09.2008 korralduses nr 1174 oli muutunud nii detailplaneeringu ala kui ka eesmärk. Samuti lisandus korralduse p-s 3 arenduskohustuse üleandmise eelkokkuleppe sõlmimise tingimus ja korralduse p-s 4 avaliku kasutusega maa-alade olemasolu korral nende tasuta üleandmise tingimus. Kuivõrd detailplaneering algatati vallavalitsuse 23.09.2008 korraldusega, esitas vastustaja oma tingimused koheselt. Kokkuleppe sõlmimine on hõlmatud lepinguvabadusega. Kohtupraktika tunnustab kohaliku omavalitsuse ulatuslikku kaalutlusõigust planeerimismenetluses ja annab üldised kriteeriumid arendajatele negatiivsete otsuste tegemise kaalumisel ja võimalike kahjude hüvitamisel. Arendaja võib lepingute sõlmimisest loobuda, kuid ei saa nõuda, et kohalik omavalitsus detailplaneeringu igal juhul vastu võtaks või kehtestaks; 3) kehtivast haldusaktist tulenevad tingimused on detailplaneeringust huvitatud isikule ulatuslikumad kui üksnes EhS §-ga 13 piiritletud kohustused. Vallavalitsuse 23.09.2008 korraldust vaidlustamata ei saa kaebaja väita kohustuste õigusvastasust. Kuna kaebaja on keeldunud detailplaneeringu koostamise korraldamise ja finantseerimise õiguse ülevõtmiseks lepingu sõlmimisest ja EhS §-ga 13 piiritletud kohustusi ületavate kohustuste võtmiseks lepingu sõlmimisest, vaatamata kehtivale haldusaktile, ei ole kohtul vaja analüüsida, kas kaebajale esitatud lepingu projekti tingimused on korralduse andmisel kokkulepitu raamest väljuvad; 4) kaebuse esitamise hetkeks ei olnud vastustaja põhjendamatult viivitanud planeeringu vastuvõtmise otsustamisega. Haldusorgan ei saa jääda lõpmatuseni ootama, millal huvitatud isik kõik nõudmised täidab ehk sõlmib vastustajale sobivatel tingimustel lepingud. Õigusaktid ei sätesta vastuvõtmise otsustamiseks tähtaega ja seega tuleb lähtuda mõistliku aja kriteeriumist. Detailplaneering algatati 23.09.2008 ja Pühamäe Arenduse OÜ pöördus alles 02.06.2010 kirjaga Rae Vallavalitsuse poole. Sellest võis haldusorgan järeldada kinnistu omaniku vahetumist. Kohalik omavalitsus asus igati põhjendatult Pühamäe Arenduse OÜ-le selgitama kehtiva korralduse sisu ja valla praktikat arenduskohustuse üleandmisel. Poolte kirjavahetus kestis kuni
  1. a alguseni. Vald edastas 15.03.2011 e-kirjaga kaebajale lepingu projekti ja palus ettepanekute ning võimalike teiste lahendusvariantide korral pöörduda abivallavanema vastuvõtule. Kohustamiskaebus esitati kohtule 01.07.
  2. MENETLUSOSALISE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
  3. Pühamäe Arenduse OÜ apellatsioonkaebuses palutakse tühistada halduskohtu 20.11.2012 otsus ja teha uus otsus asja uueks läbivaatamiseks saatmata või alternatiivselt saata asi uueks lahendamiseks halduskohtule. Apellant palub jätta menetluskulud vastustaja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjendused: 1) Rae Vallavalitsuse ja Henwood Trade OÜ vahel 21.06.2005 sõlmitud leping on haldusmenetluse seaduse (HMS) § 105 lg-le 2 vastav haldusleping, millele kohalduvad HMS ja HKTS reeglid. Viidatud lepingu lõppemine oleks vastuolus halduslepingu lõppemise ja lõpetamise regulatsiooniga. Pooled ei ole lepingu lõppemises kokku leppinud. Vastustajal ei ole õigust lõpetada haldusleping ühepoolselt (vt HKTS § 11 lg 1 p-d 1-3). Samuti ei ole olukorda, kus see oleks ülekaaluka avaliku huvi vältimiseks vajalik. Vastustaja ei ole lõpetanud lepingut tsiviilõiguslikele alustele viidates ja puuduvad nõutavad ülesütlemisavaldused vmt tulenevalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 98 lg-s 1 või võlaõigusseaduse (VÕS) § 188 lg-s 1 või muul VÕS §-s 186 sätestatud viisil. Samuti puudub HKTS § 11 lg-le 2 vastav otsus lepingu ühepoolseks lõpetamiseks. Seega, vastavalt 21.06.2005 lepingu p-le 2.5 on sellest lepingust tulenevad õigused ja kohustused üle läinud apellandile 21.06.2005 lepingus kokku lepitud kujul (VÕS § 179 lg 2); 2) kohus on ekslikult keeldunud analüüsimast, kas kaebajale esitatud lepingu projekti tingimused on korralduse andmisel kokkulepitu raamest väljuvad. Uue detailplaneeringu koosta6
(9)3-11-1648 mise korraldamise ja finantseerimise õiguse ülevõtmise lepingu sõlmimisest keeldumine on tingitud asjaolust, et poolte vahel on juba olemas kehtiv vastavasisuline leping. Lepingu muutmise ettepanekuna tuleb käsitleda vallavalitsuse 23.09.2008 korraldust. Apellandil ei ole kohustust võtta vastu ettepanekut, mis laiendaks halduslepingus kokkulepitud tööde mahtu; 3) kohtu seisukoht, et vastustaja ei ole põhjendamatult viivitanud planeeringu vastuvõtmisega, on vale ja vastuolus HMS § 5 lg-tega 2 ja
  1. Arvestades, et K kinnistu detailplaneering on algatatud juba
  2. aastal ja esitatud vastustajale
  3. aasta juulis, on vastustaja õigusvastaselt kaua venitanud planeeringu vastuvõtmise otsuse ja avaliku väljapaneku korraldamisega. Vastustajal oli võimalus nõutav haldusakt vastu võtta ka kohtumenetluse ajal, mistõttu on üllatav, et kohus hindas menetluse ebamõistlikkust kuni kaebuse esitamiseni olnud olukorra põhjal ega võta arvesse jätkuvat viivitust. Kohus peaks hindama menetluse venimist kohtuotsuse tegemise aja seisuga; 4) läbirääkimiste üheks eesmärgiks on vaidluse lahendamine. Samas soovitakse apellanti survestada sõlmima vastustajaga uut lepingut uutel tingimustel, suurendades kohustusi. Kuna selline eesmärk ei saa olla õiguspäraseks vahendiks haldusmenetluse venitamiseks, ei saa see õigustada haldusmenetluse jätkuvat venimist. Kaebaja esitas 08.02.2013 ringkonnakohtule taotluse menetluskulude väljamõistmiseks summas 3 893,94 eurot, millest apellatsiooniastmes on kantud 1 838 eurot ja ringkonnakohtus kantud kohtukulude nimekirja ning kuludokumendid. Advokaadibüroo on esitanud kaebajale järgmised arved: 31.08.2012 nr 20120830 summas 66 eurot; 30.09.2012 nr 20120939 summas 1 197,60 eurot; 31.10.2012 nr 20121052 summas 118,80 eurot; 30.11.2012 nr 20121152 summas 39,60 eurot ja 31.12.2012 nr 20121261 summas 780,60 eurot. Kokku moodustavad Pühamäe Arenduse OÜ õigusabikulud ringkonnakohtu menetluses 1 823 eurot, koos käibemaksuga 2 187,60 eurot ja kulud riigilõivule 15 eurot. Apellant on käibemaksukohustuslane.
  4. Rae vald palub vastuses apellatsioonkaebusele jätta see rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Vastustaja jääb varasemalt esitatud seisukohtade juurde. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  5. Tulenevalt Planeerimisseaduse (PlanS) § 4 lg-st 2 on planeerimisalase tegevuse korraldamine kohaliku omavalitsuse territooriumil kohaliku omavalitsuse pädevuses. Planeerimisalase tegevuse korraldamisel tagab kohalik omavalitsus muuseas maakasutuse ja ehitamise aluseks olevate planeeringute olemasolu. PlanS § 10 lg 5 kohaselt algatab detailplaneeringu ja korraldab selle koostamist kohalik omavalitsus. Detailplaneeringu algatamise otsust pole erinevalt detailplaneeringu algatamisest keeldumise otsusest (vrd Riigikohtu lahend nr 3-3-1-802, p 8 ja nr 3-3-1-41-06, p-d 20 ja 21) käsitletud haldusaktina vaid menetlustoiminguna. PlanS § 10 lg 6 kohaselt võib kohalik omavalitsus detailplaneeringu koostamisest huvitatud isikuga sõlmida halduslepingu planeeringu koostamise korraldamise osaliseks üleandmiseks sama paragrahvi lg 8 p-s 1 nimetatud tegevuse ulatuses, s.o planeeringu koostamiseks või koostamise tellimiseks. Seega ei saa kohalik omavalitsus detailplaneeringu koostamise korraldamisel üle anda planeeringu koostamise juhtimist (PlanS § 10 lg 8 p 2) ja kõigi planeeringu koostamise käigus vajalike menetlustoimingute tegemist (PlanS § 10 lg 8 p 3). Detailplaneeringu vastuvõtmise otsustamine on samuti kohaliku omavalitsuse pädevuses ning vastuvõtmiseks antud otsust on kohtupraktikas peetud halduskohtus tühistamiskaebusega vaidlustatavaks haldusaktiks (vt Riigikohtu lahend nr 3-3-1-8-02, p 10). PlanS § 18 lg 1 kohaselt teeb kohalik omavalitsus planeeringu vastuvõtmise otsuse ja korraldab planeeringu avaliku väljapaneku. Planeeringu vastuvõtmisega kinnitab kohalik omavalitsus, et planeering vastab valla või linna ruumilise arengu eesmärkidele ja et ta on kontrollinud, et planeering vastab seadustele ja muudele õigusaktidele. 7
(9)3-11-1648
  1. Käesolevas asjas nõuab kaebaja, et vald otsustaks detailplaneeringu vastuvõtmise ja avaliku väljapaneku korraldamise hiljemalt kahe kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Kaebaja kaebeõigus sõltub sellest, kas 21.06.2005 lepingust tulenevad õigused on kaebajale üle läinud või mitte. Kaebaja ei olnud detailplaneeringu algatamise taotleja ning tema õigus nõuda detailplaneeringu edasist menetlemist saab tuleneda üksnes valla ja kaebaja vahel kehtivast halduslepingust, millega anti Koidu kinnistu detailplaneeringu koostamise korraldamine ja finantseerimine üle kaebaja õiguseellasele ning mille p-ga 3.1 võttis vald kohustuse teha planeeringu koostamise korraldajaga igakülgset koostööd, sealhulgas planeeringu vastuvõtmisest kuni kehtestamiseni.
  2. Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtu seisukohaga, et tegemist pole kehtiva lepinguga. Kaebaja on õigesti viidanud, et lepingut pole muudetud ega lõpetatud ning arvestades HMS § 102 lg 1 kehtib see edasi. Lepingu poolteks on vald ja kaebaja, sest lepingu p 2.5 kohaselt lepiti juba lepingu sõlmimisel kokku, et kinnistu omaniku muutumisel piisab üksnes vallale teate saatmisest, et detailplaneeringu tellija, lepingus nimetatud kui "vastuvõtja", lepingus vahetuks. Asjaolu, et 23.09.2008 korraldusega lepingus viidatud 21.06.2005 korraldus kehtetuks tunnistati, ei oma tähtsust. Kuigi halduslepingu muutmine või lõpetamine on HMS § 102 lg 2 kohaselt võimalik ka ühepoolselt, pole selles korralduses halduslepingu muutmist või lõpetamist puudutatud.
  3. Kaebaja leiab, et vald on õigusvastaselt viivitanud otsuse tegemisega. Vald leiab, et viivitus pole õigusvastane, sest planeering pole vastuvõtmiseks valmis - puudub kokkulepe arendajaga sotsiaalse infrastruktuuri rajamise finantseerimiseks, vallal endal vajaminevad rahalised vahendid eelarves puuduvad ning põhjendatud pole planeeringu vastuvõtmine ja avalikustamine olukorras, kus juba enne vastuvõtmist on ilmnenud selle kehtestamist takistavad asjaolud. Kohus hindas valla tegevusetuse kestust kaebuse esitamise seisuga ning leidis, et selleks hetkeks polnud vald ebamõistlikult viivitanud.
  4. Ringkonnakohus leiab, et halduskohtu seisukoht pole õige. Kõigepealt on oluline, et käesoleval juhul kuulub kohaldamisele

§ 158

lg 2 lause 1, mille kohaselt teeb kohus asjaolud kindlaks kohtuotsuse tegemise aja seisuga. Seega on kohus eksinud viivituse kestuse tuvastamisel. Õige on kohtu seisukoht, et seadus ei näe vastuvõtmise otsuse tegemiseks ette konkreetset tähtaega ning järelikult tuleb see teha mõistliku aja jooksul. PlanS § 1 lg 6 näeb ette planeerimismenetluses HMS sätete kohaldamise ja kuigi PlanS ei näe ette planeeringumenetluse kestuseks mingit tähtaega, tuleb planeeringumenetlus, nagu iga teinegi haldusmenetlus läbi viia HMS § 5 lg 2 kohaselt võimalikult lihtsalt ja kiirelt. 12. Kui seadusest selgub otsesõnu, millise ajahetkega hinnatakse viivituse õigusvastasust, on samas keeruline hinnata, millal oleks vald pidanud detailplaneeringu vastuvõtmise üle otsustama, et käituda õiguspäraselt. Riigikohus on kohtuotsuse nr 3-3-1-56-08 p-s 25 arutlenud selle üle, et planeeringumenetluse peatamise alternatiiviks on planeeringu vastu võtmata jätmise otsus, ja leidnud, et teatud juhtudel oleks sellise keelduva otsuse tegemine isiku jaoks enam koormav kui detailplaneeringu menetluse peatamine. Riigikohus leidis, et eelduslikult võib planeeringu "jätta vastu võtmata siis, kui see ei vasta seaduse nõuetele või planeeringu lähteeesmärgile ja -tingimustele, ei ole saanud nõuetekohast kooskõlastust, on vastuolus kõrgemat järku planeeringuga, samuti muudel olulistel asjaoludel. Kolleegium loeb üheks planeeringu vastuvõtmata jätmise otsuse õiguspäraseks aluseks objektiivse võimatuse planeeringut ellu viia või ka selle suure tõenäosuse. Planeeringu vastuvõtmata jätmine ei välista planeerimismenetluse jätkumist, kui tegemist on kõrvaldatava puudusega. Seega puuduvad mõistlikud alused eeldada, et planeerimismenetluse jätkamisel oleks võimalik planeeringu vastu võtmata 8

(9)3-11-1648 jätmise otsus huvitatud isiku jaoks planeerimismenetluse peatamisest vähem koormav. Planeerimismenetluse jätkamine iseendast ei oleks taganud kaebaja huvide kaitset."
  1. Ringkonnakohtu arvates peab vald otsustama planeeringu vastuvõtmise üle pärast seda, kui planeeringu kaust on esitatud ja vajalikud parandused ja täiendused planeeringusse sisse viidud või keeldutud nende sisseviimisest. Arvestades seda, et planeeringu kaust esitati vallale juulis 2009, läbirääkimised valla poolt tingimuseks seatud notariaalse lepingu sõlmimise üle kestsid veel märtsis 2011 (valla 15.03.2011 e-kiri), oli vald kohtuotsuse tegemise aja seisuga viivitanud otsuse vastuvõtmisega üle poolteise aasta. Detailplaneeringu menetluse seiskamiseks valla poolt käesoleval juhul esitatud põhjendused võiksid olla asjakohased detailplaneeringu vastuvõtmata jätmise korral, kuid ei saanud takistada küsimuse otsustamist, pärast seda, kui poolte seisukohad olid selged. Planeeringumenetlusega ei saa lõpmatult viivitada, kui läbirääkimised pole tulemuseni jõudnud, peab haldusorgan otsuse tegema. Seega oli vald detailplaneeringu vastuvõtmise otsustamisel ilmselt õigusvastases viivituses.
  2. Eeltoodust tulenevalt on kaebaja kohustamisnõude rahuldamise eeldused täidetud - kaebaja oli õigustatud nõudma detailplaneeringu vastuvõtmise suhtes otsuse langetamist ja vald oli kohtuotsuse tegemise hetkel jätkuvalt õigusvastaselt tegevusetu ning on siiani 21.06.2005 halduslepingust tulenevalt ja PlanS § 10 lg 8 p 3 kohaselt kohustatud planeeringumenetluse käigus tegema kõik vajalikud menetlustoimingud. Seega tühistab ringkonnakohus kohtuotsuse ja teeb ise asjas uue otsuse kohustamisnõude rahuldamise kohta. Kaebuse taotluse kohaselt palus kaebaja kohtul kohustada vastustajat otsustama detailplaneeringu vastuvõtmise üle kahe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohtuotsuse täitmise tähtaja määramine on põhjendatud ja lubatav (

§ 38lg 6, § 162 lg 3, 168 lg 1 ja 185 lg 1).

Arvestades kohtumenetluse käigus peetud läbirääkimisi ja seda, et vallal on piisavalt aega olnud oma seisukoha kujundamiseks detailplaneeringu vastuvõtmist võimaldavate asjaolude üle, loeb kohus kahekuulist tähtaega alates kohtuotsuse jõustumisest piisavaks. 15. Kaebaja on kohtule ette heitnud, et kohus on jätnud otsuses analüüsimata, kas kaebajal on kohustus nõutud tingimustel lepingu sõlmimiseks või mitte. Nagu eelpool öeldust nähtub, pole käesoleva kohustamisnõude lahendamiseks nende väidete analüüsimine vajalik. Võib vaid märkida, et Riigikohus on lahendis 3-3-1-26-10 leidnud, et planeeringu kehtestamata jätmise võivad tingida ka kohalikul omavalitsusel ilmnenud ootamatud takistused detailplaneeringus planeeritud tööde rahastamiseks. 16.

§ 108

lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 109

lg 4 sätestab, et kui kõrgema astme kohus muudab alama astme kohtu lahendit või teeb lahendi asja uueks arutamiseks saatmata, muudab ta kohtukulude jaotust. Halduskohtus taotles kaebaja 15,97 euro riigilõivu ja 2039,97 euro (ilma käibemaksuta) esindaja kulude hüvitamist. Kulude kandmine käesolevas asjas on nõuetekohaselt tõendatud. Apellatsiooniastmes on kaebaja taotlenud 15 euro riigilõivu ja 1823 euro (ilma käibemaksuta) esindaja kulude hüvitamist. Kulude kandmine käesolevas asjas on tõendatud. Arvestades käesoleva asja mahtu ja keerukust on kulud põhjendatud ning tuleb vallalt, kui vaidluse kaotanud poolelt, välja mõista. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Lilianne Aasma Viive Ligi Lauri Madise 9

(9)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.