KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Oliver Kask (eesistuja), Viive Ligi ja Lauri Madise Otsuse tegemise aeg ja koht 20. märts 2013, Tallinn Haldusasja number 3

) § 39 lg-st 1 tulenevalt kolmanda isiku kvalifikatsiooni (tegelikku) vastavust HT p III.2.3 alaps 5.8.1 esitatud kvalifitseerimise tingimusele ning on vastuolus

§ 39

lg-ga 6 jätnud kolmanda isiku kvalifitseerimise otsuse tegemisel välja selgitamata põhjendatud kvalifitseerimise otsuse tegemiseks vajalikud asjaolud, mistõttu on hankija otsus läbipaistmatu ja kontrollimatu.

1. Kaitseväe logistikakeskuse 20.11.2012 käskkirjaga nr 1234 tunnistati Kaitseväe logistikakeskuse ülema 03.09.2012 käskkirja nr 866 punktid 3, 4 ja 5 kehtetuks (p 1), kvalifitseeriti Pro Lift OÜ ja Baltflex AS (p 2), tunnistati Pro Lift OÜ ja Baltflex AS pakkumused vastavaks (p 3) ning tunnistati igas osas edukaks Baltflex AS pakkumus (p 4).
2. OÜ Pro Lift esitas Kaitseväe logistikakeskuse ülema 20.11.2012 käskkirjale nr 1234 vaidlustuse, mis jäeti Riigihangete vaidlustuskomisjoni 18.12.2012 otsusega nr 23512/135019

§ 122lg 3 p 3 alusel läbi vaatamata (tl 54-57).

Otsuse kohaselt on Riigihangete vaidlustuskomisjoni 09.10.2012 otsus (vaidlustus nr 19112/135019) tehtud vaidlustaja 13.09.2012 laekunud vaidlustuse lahendamisel ja selle otsuse tegemisel on Riigihangete vaidlustuskomisjon lähtunud sellest, et vaidlustaja loobus põhjendustest, mis seonduvad netokäibe ja nõutavate lepingutega. Uues vaidlustuses on vaidlustaja vaidlustanud hankija otsuse kvalifitseerida kolmas isik samadel põhjendustel, 2

§ 39

lg 1 kohaselt peab hankija kontrollima, kas pakkuja või taotleja majanduslik ja finantsseisund ning tehniline ja kutsealane pädevus vastavad hanketeates esitatud kvalifitseerimise tingimustele. Kvalifitseerimise tingimused peavad olema piisavad pakkuja või taotleja hankelepingu nõuetekohase täitmise võime tõendamiseks ning vastavad ja proportsionaalsed hankelepingu esemeks olevate asjade, teenuste või ehitustööde olemuse, koguse ja otstarbega. Sellest ei tulene, et kvalifitseeruma peab just konkreetse teenuse osutamisel. Hankedokumentide lisas on toodud tõsteseadmete margid ja tõsteseadmete alusautode margid. Seega on silmas peetud autodele paigaldatud või paigaldatavaid tõsteseadmeid. Liiklusseaduse § 2 p 73 kohaselt on sõiduk teel liiklemiseks ettenähtud või teel liiklev seade, mis liigub mootori või muul jõul. Seda definitsiooni tuleb kasutada ka HT p III.2.2 alap 5.6.1 ja p III.2.3 alap 5.8.1 tõlgendamisel. Kaebuse kohaselt ei kvalifitseeru ükski AS Baltflex poolt näidatud lepingu „objekt ja kirjeldus“ sarnaseks valdkonnaks ning sellest tulenevalt on Kaitseväe logistikakeskuse ülema 20.11.2012 käskkirja nr 1234 otsuse p-d 2 ja 3 osaliselt ning p 4 täielikult vastuolus hanketeate, hankedokumentide ja riigihangete seadusega. 8. Kaitsevägi palus jätta kaebuse läbi vaatamata ning menetluskulud kaebaja kanda. Kuna kaebaja loobus varasemalt põhjendustest, mis seondusid netokäibe ja nõutavate lepingutega, siis puudub kaebajal kaebeõigus. Kaebeõigus puudub HKMS § 268 lg 2 tulenevalt, kuna Riigihangete vaidlustuskomisjoni otsus ei riku kaebaja õigusi, sest kaebaja loobus neist õigustest varasemalt. Kaebus ei ole tähtaegne. Kaebaja väidab, et ei esitanud vaidemenetluses kõiki argumente seoses menetlusökonoomiaga, kuna haldusakti õigusvastasus oli ilmselge. Vaidlustus peab olema põhjendatud. Kui kaebaja otsustas mõnda hankija otsust mitte vaidlustada, siis järelikult ei ole hilisem vaidlustamine tähtaegne. Kaebaja nimetab hankija kohustuseks kontrollida pakkujate kvalifikatsiooni kogu hankemenetluse vältel.

§ 39lg 3 kohaselt ei ole see hankija kohustus, vaid hankija õigus.

Vastustaja ei nõustu, et kvalifikatsiooni kontroll on kogu hankemenetlust läbiv, sest seda võib teha eraldi muudest otsustest. Kaebaja väide, et hankes on tõlgendatud valesti tõsteseadme tähendust, oleks tulnud konkretiseerida 3 päeva enne pakkumuse esitamist. Käesolevas hankes ei saa tõsteseadet ja sõidukit käsitleda koostoimivalt. Käesoleval juhul on tegemist teenuse tellimise hankega, mitte asja ostmisega. Hangitakse hoolduse, remondi ja koolituse teenust tõsteseadmele, mitte selle all olevale sõidukile. Kohatu on viide liiklusseadusele, sest ka teistes seadustes on kasutatud sõiduki mõistet. 3

-s sätestatud sisulistele ja vormilistele nõuetele. Kaebaja sai AS Baltflex poolt hankijale esitatud õiendite sisust teada hiljemalt 20.09.2012, kui Riigihangete vaidlustuskomisjon need kaebajale esitas, seoses kaebaja poolt Riigihangete vaidlustuskomisjonile 13.09.2012 esitatud vaidlustusega. Antud asjaoludel oleks kaebaja pidanud esitama kaebuses toodud alustel ja põhjendustel vaidlustuse Riigihangete vaidlustuskomisjonile hiljemalt 01.10.

1. Kaebaja loobus 27.09.2012 istungil osaliselt oma vaidlustuses esitatud põhjendustest. Kaebaja nõustus sellega, et AS Baltflex omab nõutavat sõidukite tõsteseadmete hooldus- ja remonditööde kogemust, kuid AS Baltflex esitatud andmete pinnalt ei olnud võimalik järeldada, et AS Baltflex omaks ka kogemust vastavate seadmete kasutajate väljaõppe valdkonnas. Otsus tehti 09.10.2012 ning HKMS § 270 lg 1 kohaselt on hankeasjas kaebuse esitamise tähtaeg kümme päeva vaidluskomisjoni otsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. Kaebaja oleks pidanud esitama kaebuse hiljemalt 19.10.2012, kuid seda ta ei teinud. Kaebaja on minetanud kaebuses toodud alustel ja asjaoludel kaebeõiguse.
2. Tallinna Halduskohus jättis 07.02.2013 kohtuotsusega rahuldamata kaebuse tagastamise ja alternatiivsena nimetatud menetluse lõpetamise taotluse (resolutsiooni p 1), tühistas Riigihangete vaidlustuskomisjoni 18.12.2012 otsuse nr 235-12/135019 (resolutsiooni p 2), tühistas Kaitseväe logistikakeskuse ülema 20.11.2012 käskkirja nr 1234 p-d 2 ja 3 AS Baltflex kvalifitseerimise ja pakkumuse vastavaks tunnistamise osas ning p 4 (resolutsiooni p 3) ja mõistis Kaitseväelt menetluskuludena OÜ Pro Lift kasuks välja 654,11 eurot. Kohus põhjendas otsust järgmiselt. Haldusasja materjalist nähtub, et kaebus esitati lähtuvalt Riigihangete vaidlustuskomisjoni 18.12.2012 otsusest ja see edastati kohtule 28.12.
3. Selleks ajaks ei olnud Riigihangete vaidlustuskomisjoni otsuse peale kaebuse esitamiseks ettenähtud 10-päevane tähtaeg möödunud ning kaebus oli tähtaegne. Tähtsust ei oma, kas kaebuses sisaldus lisaks hankija käskkirja vastavate punktide tühistamise nõudele selgelt sõnastatuna veel ka Riigihangete vaidlustuskomisjoni otsuse tühistamise taotlus või mitte, sest lähtuvalt HKMS § 120 lg-st 1 selgitatakse ning täpsustakse kaebaja tegelikke eesmärke kaebuse menetlusse võtmise raames tehtavate toimingute käigus. Lähtuda tuleb tegelikust eesmärgist ning antud juhul vastas kaebaja 07.01.2013 kaebuse käiguta jätmise määrusele, et soovib vaidlustada ka Riigihangete vaidlustuskomisjoni lahendit. Tallinna Halduskohtu 08.01.2013 määrusega võeti kaebus menetlusse riigihankes viitenumbriga 135019 tehtud Kaitseväe logistikakeskuse ülema 20.11.2012 käskkirja nr 1234 punktide 2 ja 3 osaliseks tühistamiseks ja punkti 4 ning 4

§ 127

lõike 41 kolmanda lause kohaselt on kohus asja lahendamisel seotud vaidlustuskomisjoni otsusega või vaidlustuskomisjoni otsusega selle vaidlustamata osas.

§ 127

lõike 5 esimese lause kohaselt on vaidlustuskomisjoni otsus hankijale vaidlustuse rahuldamise korral täitmiseks kohustuslik. Lähtuvalt eeltoodust ei ole menetlusosaliste väited seonduvalt kvalifitseerimise ja kvalifitseerumiseks vajaliku pädevusega enam asjassepuutuvad, sest 5

§ 39

lg-te 1 ja 6 kohaselt oli hankija kohustatud tegema seega sisulise põhjendatud otsuse kolmanda isiku kvalifitseerimise kohta. Olles tuvastanud, et kolmas isik vastab kõikidele kvalifitseerimistingimustele, puudus hankijal

§ 39

lg-st 1 tulenevalt õiguslik alus teha kolmanda isiku suhtes riigihankes kvalifitseerimata jätmise otsus. Poolte vahel ei olnud vaidlust selle üle, et

§ 39

lg 1 alusel on kvalifitseerimistingimustele sisulise vastavuse kontrollimise kohustus hankijal, mistõttu on halduskohus väljunud otsuse tegemisel vaidluse raamidest. Ebaõige ja põhjendamata on halduskohtu otsuses toodud seisukoht, et hankija ei saa pärast Riigihangete vaidlustuskomisjoni poolt 09.10.2012 otsusega kolmanda isiku kvalifitseerimata jätmise otsuse motiveerimispuude tõttu kehtetuks tunnistamist teha kolmanda isiku suhtes uut samasisulist otsust, kui hankemenetluses otsuse tegemise aluseks olevad asjaolud seda nõuavad. Kuna kolmandal isikul on põhimõtteliselt võimalik vaidlustada tema suhtes tehtav

§ 39

lg-ga 1 vastuolus olev kvalifitseerimata jätmise otsus, muutub võimatuks hankemenetluse õiguspärane lõpuleviimine. Riigihangete vaidlustuskomisjon tunnistas

§ 126

lg 1 p-st 5 tuleneval alusel 09.10.2012 otsusega kehtetuks hankija tehtud kolmanda isiku kvalifitseerimise ja tema pakkumuse vastavaks ja edukaks tunnistamise otsused käskkirjas nr 866. Sellises olukorras ei teinud Riigihangete vaidlustuskomisjon 09.10.2012 otsusega hankija asemel sisulist otsust, sest vaidlustuskomisjon ei tuvastanud vaidlustusmenetluses kolmanda isiku mittevastavust kehtestatud kvalifitseerimistingimustele ning tal puudub ka pädevus hankija asemel sellise otsuse tegemiseks. Ka Riigikohus on 12.12.2011 määruses haldusasjas nr 3-3-1-52-11 (p 17) rõhutanud, et

tekstist tuleneb Riigihangete vaidlustuskomisjonile üksnes pädevus hinnata

järgimist hankija poolt. Halduskohus on otsusega laiendanud seadusliku aluseta Riigihangete vaidlustuskomisjoni pädevust, andes talle riigihankes hankija (kaalutlus)otsuste tegemise pädevuse. Riigihangete vaidlustuskomisjoni 09.10.2012 otsus käskkirja nr 866 osaliseks kehtetuks tunnistamiseks oli tingitud hankija käskkirjas nr 866 asjaolude tuvastamata ja põhjenduste esitamata jätmisest. Seega oli hankijal õigus anda välja uus käskkiri, esitades käskkirjas sisalduvate otsuste tegemiseks piisavad põhjendused käskkirjas või selles viidatud muus dokumendis. Menetlusökonoomia põhimõttest lähtuvalt ei olnud võimalik jätta käskkirja nr 866 vaidlustatud osas kehtima, kuna see tähendanuks vaidlusaluste küsimuste lahendamiseks uute faktiliste põhjenduste lisamist käskkirja resolutsiooni põhjendustele pärast käskkirja andmist 6

§ 39

lg-te 1 ja 4 alusel teostatud kolmanda isiku kvalifitseerimistingimustele vastavuse sisulise kontrollimise tulemusena veendunud, et kolmas isik vastab HT p III.2.2 alap-s 5.6.1 ja HT p III.2.3 alap-s 5.8.1 kehtestatud kvalifitseerimistingimustele. Õiendil V esitatud netokäive on hankeobjektiga seotud valdkonna netokäive ning õiendil VI esitatud referentslepingud on vaidlusaluse riigihanke objektiga sarnaste esemetega lepingud, mis sisaldavad nii hoolduse ja remonditeenuse kui kasutajate väljaõppe teenuse osutamist. Kaebaja tõlgendab alapunktides 5.6.1 ja 5.8.1 sätestatud väljendeid alusetult kitsendavalt, piirates põhjendamatult ja ebaproportsionaalselt konkurentsi, mis on vastuolus

§ 3p-des 3-4 toodud põhimõtetega.

Seeläbi püüab ta sisuliselt vaidlustada HT-s kehtestatud kvalifitseerimistingimusi, mille vaidlustamise tähtaeg on möödunud. Riigihankes kvalifitseerimistingimuste kehtestamisel on tegemist

alusel konkurentsi piiravate tingimuste kehtestamisega, mistõttu peavad need piirangud olema põhjendatud, proportsionaalsed ja selgesõnaliselt sätestatud HT-s (Riigikohtu lahend nr 3-3-1-2-12, p 17 jj). Hiljem ei saa HT-s sätestatud tingimustele anda põhjendamatult kitsendavat sisu. Antud juhul puuduvad HT-s viited liiklusseadusele ja selles mõistetele „sõiduk“ ja „tee“ antud sisule. Kui kaebajale jäi ebaselgeks, millises tähenduses (kitsas või üldlevinud tähenduses) vastustaja mõisteid „sarnane“, „sõiduk“ jms riigihankes kasutab, tulnuks tal esitada selle selgitamiseks

ettenähtud ajal enne pakkumuste esitamist asjakohane küsimus. Sellist tõlgendust kinnitavad ka Tallinna Ringkonnakohtu 10.09.2010 otsus asjas nr 3-09-3081 (p 12) ja 30.08.2011 otsus asjas nr 3-11-

2. AS Baltflex palub apellatsioonkaebuses halduskohtu 07.02.2013 otsuse resolutsiooni p 3 tühistada ning mõista AS Baltflex kasuks välja tema menetluskulud. Halduskohus kohaldas vääralt materiaalõigust ning rikkus oluliselt kohtumenetluse norme. Halduskohus ei hinnanud Pro Lift OÜ kaebuses sisalduvaid sisulisi seisukohti käskkirja nr 1234 väidetava õigusvastasuse osas, kuna kohus asus üllatuslikult seisukohale, et Kaitseväel puudus pärast Riigihangete vaidlustuskomisjoni 09.10.2012 otsuse jõustumist õiguslik alus uue kvalifitseerimisotsuse tegemiseks. Halduskohus ei juhtinud poolte tähelepanu õigussuhte 7

§ 39

lg-s 1 sätestatud õigusest ja sellega kaasnevast kohustusest teha pakkuja suhtes uus kvalifitseerimisotsus. Kohtuotsuses sisalduvat seisukohta, et hankijal puudus edaspidises hankemenetluses õiguslik alus apellandi suhtes uue sisulise kvalifitseerimisotsuse tegemiseks, ei saa pidada õigeks. Halduskohus langetas sisuliselt riigihangete praktikat muutva otsustuse, andmata menetlusosalistele võimalust esitada oma vastuväiteid. Tekkinud olukord riivab ebamõistlikult menetlusosaliste ärakuulamis- ja edasikaebeõigust. Kohus on asunud ebaõigele seisukohale, et menetlusosaliste seisukohad kvalifitseerimise ja kvalifitseerimiseks vajaliku pädevuse osas ei ole enam asjasse puutuvad. Käskkiri AS Baltflex kvalifitseerimise ja tema pakkumuse vastavaks tunnistamise osas on piisavalt ja nõuetekohaselt põhjendatud. Ebaõige ja põhjendamatu on Pro Lift OÜ hankedokumendi lisale 1 „Tehniline kirjeldus“ tuginev seisukoht, et hankeobjektiga seotud valdkonnaks tuleks lugeda kitsendavalt vaid liiklusseaduse § 2 p 73 tähenduses mootorsõidukitele paigaldatud tõsteseadmete hoolduse, remondi ja nende kasutajate väljaõppe teostamise valdkonda. Hankemenetluses tuleb eristada hankelepingu esemele ja hankes osalevale isikule esitatavaid tingimusi. Hankelepingu eseme tehnilisse kirjeldusse ei märgita nõudeid pakkuja majandusliku ja/või tema tehnilise ja kutsealase pädevuse kohta. Need tuleb ammendavalt määratleda HT-s vastavalt

§ 39lgtele 1 ja 3 ning § 41 lg-le 1 (Riigikohtu lahend nr 3-3-1-2-12).

HT ega hankedokumendi „Tehniliste tingimuste“ alusel ei ole võimalik järeldada, et hanke objektiks oleks teenuse osutamine tõsteseadmete alussõidukite osas. Samuti ei ole võimalik järeldada, et hooldatavad või remonditavad tõsteseadmed peaksid paiknema kogu hankelepingu täitmise ajal mootorsõidukitel liiklusseaduse tähenduses ja hankijal puudub õigus nende ümberpaigutamiseks teistele sõidukitele. Pro Lift OÜ vastav tõlgendus ei tugine selles kontekstis ei

§ 40lg 1 p-le 3 ega HT p III.2.2 alap-s 5.6.1 toodud sõnastusele.

Seega on vastustaja kolmanda isiku kvalifitseerimisel õigesti tõlgendanud HT p III.2.2 alap-s 5.6.1 sätestatud hankelepinguga seotud valdkonda, käsitades mõistet „sõidukid“ laiemalt. Isegi kui HT tingimus oleks sõnastatud ebaselgelt, tuleb

§ 1

ja kohtupraktika kohaselt kasutada laiendavat tõlgendust, et kaasata hankesse võimalikult palju pakkujaid ja sellega aidata kaasa riigihanke eesmärkide realiseerumisele. 13. Kaitsevägi toetab AS Baltflex apellatsioonkaebust. Käskkirjas nr 1234 tehtud otsused kolmanda isiku kvalifitseerimise ning tema pakkumuse vastavaks ja edukaks tunnistamise kohta on õiguspärased. Vastustaja märgib, et isegi kitsamas tähenduses „hankelepingu esemele vastavas osas“ netokäibe nõude kehtestamisel tuleb konkurentsi efektiivse ärakasutamise põhimõttest lähtuvalt vastavat väljendit sisustada laiendavalt. Vastustaja kinnitab, et on riigihanke HT p-s III.2.2 netokäibe nõude kehtestamisel pidanud silmas laiemat alternatiivi

§ 40lg 1 p-s 3.

Vastustaja on ka pakkujate tehnilise ja kutsealase pädevuse kontrollimiseks kehtestatud kvalifitseerimistingimuse sõnastamisel lähtunud tingimuse laiendavast tõlgendusest. Kaebaja kitsendav tõlgendus on HT-s kasutatud sõnastuse ja tingimuste kehtestamise eesmärkide ja põhimõtetega vastuolus. 8

§ 39

lg 3 kohaselt on hankijal õigus ja kohustus kontrollida pakkuja või taotleja kvalifikatsiooni kogu hankemenetluse vältel. Kaitsevägi oleks pidanud lähtuma VAKO 09.10.2012 lahendi resolutsioonist. Ka juhul, kui kohus hindab sisuliselt kolmanda isiku vastavust HT-le ja hankedokumentidele, oleks tulemus sama. Kolmas isik pidi esitama vajalikud tõendid ja dokumendid hiljemalt pakkumise esitamise tähtajaks. Seda ta aga ei teinud. Kolmandal isikul ei ole sõlmitud ühtegi lepingut seoses sõidukite tõsteseadmetega. Antud juhul on oluline lähtuda hankeobjektist ja seda järgida. Tõsteseadmed, mis on käesoleva hanke objektiks, on mõeldud sõidukitele, mis hakkavad liiklema liikluses. Standardis EVS-EN 12999:2011 on eraldi rõhutatud, et see ei kohaldu laevade platvormide tõsteseadmetele. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

1. Apellatsioonimenetluses ei käi enam vaidlust selle üle, kas Riigihangete vaidlustuskomisjon võis kaebaja vaidlustuse jätta sisuliselt lahendamata või mitte. Ringkonnakohus hindab halduskohtu otsuse õiguspärasust üksnes vaidlustatud osas, st hankija käskkirja nr 1234 vaidlustatud punktide õiguspärasust puudutavas osas ja menetluskulude jaotust puudutavas osas.
2. Riigihangete vaidlustuskomisjoni 09.10.2012 otsuse resolutsiooniga tunnistati kehtetuks hankija käskkirja nr 866 AS Baltflex kvalifitseerimist, tema pakkumuse vastavaks tunnistamist ja pakkumuse edukaks tunnistamist puudutavas osas. Vaidlustuskomisjoni otsuse põhjendustest nähtuvalt ei olnud hankija täitnud piisaval määral kohustust kontrollida pakkuja vastavust kvalifitseerimise tingimustele. Õige on apellantide seisukoht, et vaidlustuskomisjonil ei ole seadusest tulenevalt pädevust asuda ise hankija asemel pakkujate vastavust kvalifitseerimistingimustele kontrollima. Nimetatud hinnangu andmine ja pakkuja kvalifitseerimata jätmine eeldavad käesoleval juhul

§ 39

lg-s 1 nimetatud kontrollikohustuse täitmist (vt Riigikohtu halduskolleegiumi

1. veebruari
2. a otsus asjas nr 3-3-1-2-12, p 16). Vaidlustuskomisjoni otsuse resolutsioonist nähtuvalt ei ole vaidlustuskomisjon seda ka teinud, vaid on tunnistanud hankija sellekohase otsuse kehtetuks. Vaidlustuskomisjoni 09.12.2012 otsuse jõustumise järel ei olnud AS Baltflex kvalifitseerimistingimustele vastavust ühegi kehtiva haldusaktiga otsustatud. Halduskohtu otsuse põhjendused hankija käskkirja nr 1234 õigusvastasuse osas on seetõttu ekslikud.
3. Käskkirja nr 1234 tühistamise nõude lahendamine eeldab hinnangu andmist AS Baltflex vastavusele kvalifitseerimistingimustele. Menetlusosaliste vahel on vaidlus selle üle, kas nõuetes varasemale käibele (HT p III.2.2 alap 5.6.1) ning lepingute arvule ja mahule (HT p III.2.3 alap 5.8.1) hankeobjektiga seotud valdkonnas on silmas peetud üksnes liiklusseaduse tähenduses sõidukite tõsteseadmete hoolduse, remondi ja nende kasutajate väljaõppe teostamist või peetakse seal silmas tõsteseadmetega seotud teenuseid sõidukitel laiemas tähenduses, hõlmates muu hulgas laevu ja raudteeveeremeid.
4. Kaebaja viitab asjaolule, et HD lisas 1 „Tehniline kirjeldus“ on näidatud tõsteseadmete alusautode margid, milleks on mootorsõidukid liiklusseaduse tähenduses, ning märgitud, et hankija jätab omale õiguse markide nomenklatuuri muuta. Standardile EVS-EN 12999:2011 tuginedes leiab kaebaja, et tõsteseadmed ning nende hooldus, remont ja kasutamine erinevad liikluses osalevatel sõidukitel ja raudteeveeremitel, laevadel ja puurtornide kraanadel kasutatavatel tõstukitel. Seetõttu tuleb kaebaja arvates kvalifitseerimistingimusi tõlgendada 9

§ 39lg-d 1 ja 3, § 41 lg 1).

Seetõttu ei saa tehnilises kirjelduses antud selgitusi ja sealt nähtuvaid eesmärke pidada kvalifitseerimistingimuste tõlgendamisel määravateks. Kvalifitseerimistingimuse eesmärk võib olla nende pakkujate välistamine hankest, kellel pole kogemusi ühtegi tüüpi liikuvvahenditel kasutatavate tõsteseadmete hoolduse, remondi ja kasutajate koolitusega. Tõsteseadmete hooldus, remont ja kasutajate koolitus ei sõltu tõsteseadme alusseadmest olulisel määral – vastupidist pole kaebaja tõendanud.

§-st 1 ja § 3 p-dest 3 ja 4 lähtvalt tuleb kvalifitseerimistingimust tõlgendada laiendavalt nii, et see tagaks võimalikult suure arvu pakkujate poolt pakkumiste tegemise (vt Tallinna Ringkonnakohtu 10.09.2010 otsus asjas nr 3-09-3081, p

2. Ringkonnakohtu arvates pole seetõttu alust hankija käskkirja nr 1234 tühistamiseks. Halduskohtu otsuse resolutsiooni p 3 tuleb tühistada ja uue otsusega jätta kaebus selles osas rahuldamata. Kuna ringkonnakohus teeb asjas uue otsuse, millega jätab hankija käskkirja tühistamata, tuleb HKMS § 109 lg 4 alusel muuta menetluskulude jaotust ja vaatamata Riigihangete vaidlustuskomisjoni otsuse tühistamisele jätta menetluskulud kaebaja kanda. Asi lahendatakse hankija kasuks. Halduskohtu otsuse resolutsiooni p 4 tuleb seetõttu samuti tühistada.
3. HKMS § 108 lg 1 alusel jäävad OÜ Pro Lift menetluskulud (halduskohtus riigilõiv summas 639,11 eurot kaebuselt ja 15 eurot esialgse õiguskaitse taotluselt, apellatsioonimenetluses esindajatasu summas 1000,50 eurot, kokku 1654,61 eurot) tema enda kanda.
4. Hankija halduskohtus menetluskulude väljamõistmist kaebajalt ei taotlenud. Apellatsioonimenetluses taotles hankija menetluskulude väljamõistmist summas 2829,32 eurot (esindajatasu). Kaebaja leiab, et välise õigusteenuse kasutamine hankija poolt ei olnud põhjendatud. Hankija põhjendab välise õigusabi kasutamist ja esindajatasu väljamõistmist kaebajalt sellega, et Kaitseväe Logistikakeskuse teenistuja, kes tegeleb riigihangetega, ei oma 10