st nr. 122 „Külade uuendamise ja arendamise investeeringutoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord” (edaspidi nimetatud määrus) on esitatud taotluste hindamise kord kokkuvõtvalt järgmine: - maavanem annab arvamuse investeeringuobjekti vastavuse kohta toetuse eesmärkidele ning investeeringu vajalikkuse ja sobivuse kohta - arvamuse andmiseks moodustab maavanem hindamiskomisjoni - hindamiskomisjoni istungil koostatakse komisjoni ettepanek - hindamiskomisjon koostab maavanemale ettepaneku kinnitada investeeringutaotluste paremusjärjestus - maavanem kinnitab hindamiskomisjoni ettepaneku paremusjärjestuse osas - maavanem edastab kinnitatud paremusjärjestuse koos hindamiskomisjoni ettepanekuga ja hindamislehtedega PRIA-le - PRIA rahuldab paremusjärjestuse alusel parimad taotlused. Kaebaja seisukohad: Kaebuse esitajal tekkis vajadus vaidlustada Tartu maavanema korraldust nr. 174 19.03.2010, millega on kinnitatud investeeringuobjektide paremusjärjestus ning kaebaja on saanud 319 hindepunkti ja osutunud 54-ndaks. Kaebuse esitaja on arvamusel, et vaidlustatud korraldus ei vasta haldusaktile sätestatud nõuetele osas, mille kohaselt peab haldusakti põhjendama. HMS § 56 lõike 1 kohaselt peab kirjalik haldusakt olema kirjalikult põhjendatud ning haldusakti põhjendus esitatakse haldusaktis või menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud. Taolisel kujul nagu on vormistatud vaidlustatud korraldus, taotluse osas tehtud otsuse sisulise kontrolli võimalus puudub, sest vaidlustatud korralduses puuduvad konkreetse taotlusega seonduvad põhjendused, samuti ei ole vaidlustatud korralduses viidatud ühelegi muule menetlusosalisele kättesaadavale dokumendile, millest nähtuks haldusakti põhjendus. Haldusakti põhjendatuse nõue on täidetud juhul, kui isikule luuakse reaalne võimalus tutvuda kõikide tema taotluse suhtes tehtud otsustusega seonduvate dokumentidega. Kaebuse esitaja on seisukohal, et olemasolev toetuste määramise regulatsiooni ei võimalda tegelikkuses hinnata hindamiskomisjoni poolt antavate hinnete kujunemist ning tuvastada seeläbi võimalikke kallutusi hinnangute andmisel ning seda eelkõige põhjusel, et
§-st 16 tulenevalt ei avalikustata hindamislehti ja komisjoni ettepanekut, mistõttu ei ole isikul, kelle suhtes tehakse toetuse määramise või mittemääramise otsus, tegelikult võimalik tutvuda tema taotluse suhtes tehtud otsuse põhjendustega. Kaebaja märgib, et
alusel investeeringutaotluse hindamine on käsitletav kaalutlusõiguse alusel langetatava otsusega. HMS § 56 lõikest 3 tulenevalt kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduses tuleb märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud. MTÜ Kodanike Ühendus Teine Eesti on seisukohal, et tema taotluse osas antud 319 hindepunkti ei kajasta objektiivset hinnangut MTÜ Kodanike Ühendus Teine Eesti taotluse osas. MTÜ Kodanike Ühendus Teine Eesti esitas sama meetme raames samadel eesmärkidel ja alustel taotluse ka 2009. aastal ning siis hinnati taotlust 509 hindepunktiga ning taotlustele antavad hindamiskriteeriumid olid mõlemal aastal samad. Põhimõtteliselt sama sisuga on MTÜ Kodanike Ühendus Teine Eesti poolt esitatud mõlemad taotlused, kuid võrreldes 2009 aastal esitatud taotlusega on 2010 aastal esitatud taotlust täiendatud. MTÜ Kodanike Ühendus Teine Eesti on seisukohal, et olukorras, kus hindamiskriteeriumid on mõlemal aastal samad, kuid sama sisu ja eesmärgiga taotlusele antakse ühel aastal 509 hindepunkti ning järgmisel aastal 319, on küsitav eelkõige hindajate objektiivsus ja sõltumatus. Kaebuse esitaja möönab, et halduse kaalutlus- ehk diskretsiooniotsuste kohtulik kontroll on piiratud, kuid taoliste otsuste kontroll ei ole välistatud.
sätestab taotluse hindamise kriteeriumid ja taotluse hindamise korra ning §-d 15 ja 16 sätestavad konkreetsed asjaolud, mida taotluse seisukohalt hinnatakse ning maksimaalselt antav hinne. Riigikohtu seisukohast tulenevalt on hindamiskomisjoni poolt antavate hinnete puhul tegemist hinnanguliste otsustega ning selliste otsuste omapärast tingitult ei ole need motiivid halduskohtus sisuliselt kontrollitavad. Seega on antud juhul sisuliselt välistatud komisjoni liikmete poolt antud hinnete vaidlustamine. Kaebuse esitaja on seisukohal, et tema taotluse suhtes otsuse langetamisel on lähtutud asjakohatutest ja täiesti sobimatutest kaalutlustest. Tartu Maavalitsuse 06.07.2010.a. kirjast nr. 911/3776 tulenevalt on taotluse osas antud madala punktisumma põhjused järgmised: - Objekt jääb lõpetamata. Objekt ei saa taotletava investeeringu tegemise järel kasutusvalmis ning taotluses kirjeldatu ei ole taotluse elluviimise tegelik tulemus, vaid kirjeldatud olukord saavutatakse kunagi hiljem. - Taotlus ei sisalda teavet, millal objekt valmib ja käiku antakse. - Külade arengukavas ei ole arvestatud antud objektiga. - Valguta külas on olemas aktiivselt tegutsev ja väga heas seisukorras seltsimaja. Seega on Valgutas olemas koht, kus elanikud saavad koos käia, kuid paljudes külades seda võimalust ei ole. Kaebuse esitaja arvates ei ole asjakohane kaalutlus, et madalama punktisumma saab selle eest, et objekt jääb lõpetamata. Kaebuse esitajale on ette heidetud ka seda, et taotlus ei sisalda teavet selle kohta, millal objekt valmib ja käiku antakse. Kuigi taotlus tõepoolest vastavat asjaolu ei sisalda, ei saa see olla puuduseks, mistõttu saaks taotlust hinnata madalamate hindepunktidega, sest vastava selgituse oleks kaebuse esitaja saanud vajaduse korral esitada, mistõttu on tegemist ilmselgelt asjakohatu ja sobimatu kaalutlusega. Kaebaja märgib, et Tartu Maavalitsuse 06.07.2010.a. kirjast nr. 9-11/3776 tulenevalt on MTÜ Kodanike Ühendus Teine Eesti taotluse osas väidetavalt negatiivseks asjaoluks see, et Valguta külas on olemas aktiivselt tegutsev ja väga heas korras seltsimaja. Kaebaja on märkinud, et Rõngu vallaga sõlmitud avaliku kasutamise lepingu kohaselt saaksid Valguta Mõisa Käsitöökeskuses pakutavaid teenuseid (käsitöötoad, ajalootuba, raamatukogu) kasutada kõik valla elanikud. Antud investeering suurendab ka antud piirkonna elanike koostöökoosolemise võimalusi ja elukeskkonna atraktiivsust ning elanike elukvaliteeti ja tugevdab sotsiaalseid suhteid. Taotluse hindamisel ja hindamiskomisjoni ettepaneku koostamisel on rikutud
lõigetes7 ja 10 sätestatut Kohtuistungil märgib kaebaja, et taotluste hindamiskomisjoni liikmena on märgitud sekretär, kellel ei ole pädevust otsustamaks hindamisküsimust, kuna hindamiskomisjoni töökorrast nähtuvalt on sekretäri tööülesandeks töö korraldamine, mitte hindamisest osavõtmine. Kaebaja taotleb tühistada Tartu Maavanema 19.03.2010.a. korraldus nr. 174, millega on kinnitatud meetme 3.2. „Külade uuendamise ja arendamise investeeringutoetus” taotluste paremusjärjestus osas, millega on MTÜ Kodanike Ühendus Teine Eesti taotluse punktisummaks kinnitatud 319 punkti ning kohustada Tartu maavanema 12.02.2010.a. korraldusega nr. 67 moodustatud hindamiskomisjoni uuesti läbi vaatama MTÜ Kodanike Ühendus Teine Eesti taotlus. Vastustaja seisukohad: Maavanema korraldus on käsitletav eelhaldusaktina ning see ei loo otseselt mitte ühelegi taotlejale õigusi ega kohustusi. Maavanem kinnitab komisjoni poolt koostatud pingerea. Kõik komisjoniliikmed hindavad taotlusi iseseisvalt ning hinnang igale taotlusele ja selle suhtestatus teiste taotlustega kujuneb koondhinnanguna. Sisuliselt kujuneb põhjendus hindamislehtedes toodud hindamiskriteeriumide baasil ning ei maavanemal ega komisjonil ei ole võimalik täiendavaid kriteeriume enam juurde tuua. Erinevaid taotlusperioode ei saa üks-üheselt teineteisega võrrelda ja meelevaldselt arvutada, kas eelmise aasta punktisummaga järgmisel aastal toetust oleks saanud. Taotlusi hindas mõlemal aastal erinev komisjon, mille koosseisus osad liikmed olid samad, kuid osad liikmed vahetusid. Iga komisjoniliige hindab oma subjektiivsetest siseveendumustest lähtuvalt taotletud projekte suhtestatuna teistesse esitatud projektidesse just konkreetsel taotlusperioodil maakonna kui terviku arenguvajadustest lähtuvalt. Igal aastal on hindamisel erinev taotluste kogum, kus mõned taotlused küll korduvad, kuid üldpilt pole sama. Komisjoniliikmed on enne hindamist tutvunud kõigi esitatud taotlustega (sealhulgas nii investeeringutaotluse avalduse kui ka lisadokumentidega) ja neil on olemas üldpilt taotluste kogumist. Komisjoniliikmed suhtuvad taotlustesse erapooletult ja neil puudub taotluste suhtes isiklik huvi. Taotluse esitanud isik on kursis ainult oma taotlusega, millega tal on tugev emotsionaalne side, ta panustab sellesse oma aega ja raha, ta on huvitatud lõpptulemuse saavutamisest ja seega on tal isiklik huvi oma taotluse rahastamise vastu. Kaebuse esitaja arvates ei ole asjakohane kaalutlus, et madalama punktisumma saab selle eest, et objekt jääb lõpetamata. See, kas objekt saab valmis ning seda saab kasutada, on äärmiselt oluline. Meetme eesmärgiks on parandada elukeskkonna atraktiivsust ja elukvaliteeti läbi kohaliku aktiivsuse suurendamise, poolikute hoonete tekitamine meetme eesmärki ei täida. Loomulikult ei saa suuri objekte valmis ehitada ühes taotlusperioodis eraldatava summaga, nagu märgib ka kaebaja, kuid taotlusest peavad komisjoniliikmed aru saama, kas ja kuidas taotleja jõuab lõpptulemuseni ja millal on võimalik objekti kasutama hakata. Taotlus ei sisalda teavet selle kohta, millal objekt valmib ja käiku antakse. Ei ole võimalik nõustuda kaebajaga selles, et taotluse hindamisel ja hindamiskomisjoni ettepaneku koostamisel on rikutud
Kaebaja on hindamiskomisjoni moodustamise korraldusest tõlgendanud selliselt, et komisjoni sekretär H. Uuk ei ole komisjoni liige ning kaebaja arvates puudub H. Uuk’il pädevus anda hinnangut esitatud avalduse osas. Hindamiskomisjon on moodustatud Tartu maavanema
ja 19 kohaselt on maavanemal õigus avalikustada taotluste paremusjärjestus maavalitsuse veebilehel. Paremusjärjestuse avalikustamise korral avaldatakse taotleja nimi ja investeeringuobjekti nimetus. Hindamislehti ja komisjoni ettepanekut ei avalikustata. Maavanem kinnitab komisjoni ettepaneku maavanema korraldusega. Maavanem edastab taotluste kinnitatud paremusjärjestuse koos komisjoni ettepanekuga ja koos hindamislehtedega PRIA-le 15 tööpäeva jooksul arvates PRIA´lt taotlejate nimekirja saamisest. Tartu Maavanema korraldusega 19.03.2010 nr. 174 on Tartu maavanem kinnitanud 12.02.2010 korraldusega nr. 67 moodustatud külade uuendamise ja arendamise investeeringutoetuse taotluse hindamiskomisjoni investeeringu vajalikkuse ja sobivuse kohta koostatud ettepaneku alusel taotluste paremusjärjestuse, milles Mittetulundusühingu Kodanike Ühendus Teine Eesti sai paremusjärjestuses 54-ndaks 319 hindepunktiga (taotlus viitenumbriga 320010781009). Korralduses on tuginetud Vabariigi Valitsuse seaduse § 84 p. 16 ja
le nr. 122 ja Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti poolt 08.02.2010 esitatud taotluste nimekirjale. Tartu Maavanema korraldusega 12.02.2010 nr. 67 on moodustatud külade uuendamise ja arendamise investeeringutoetuste taotluste hindamiskomisjon
Komisjoni töö ülesandeks on hinnata kavandatava investeeringuobjekti vastavust toetuse eesmärkidele , hinnata investeeringu sobivust ja vajalikkust ning teha maavanemale ettepanek korralduse koostamiseks taotluste paremusjärjestuse kohta.
lõige 5 alusel koostab komisjon maavanemale ettepaneku kinnitada taotluste paremusjärjestus ning
lg 1 kohaselt kinnitab maavanem komisjoni ettepaneku maavanema korraldusega ja lõike 3 järgi edastab maavanem taotluste kinnitatud paremusjärjestuse koos komisjoni ettepanekuga ja koos hindamislehtedega PRIA´le ning PRIA rahuldab taotluste hindamise tulemusel moodustatud paremusjärjestuse alusel parimad taotlused. Tartu Maavalitsus on saatnud MTÜ Kodanike Ühenduse Teine Eestile 06.07.2010 selgituse nr. 9-11/3776, milles on selgitatud hindepunktide andmist kriteeriumide lõikes. Selgitatud on ka, et vastavalt
nõuetele hindavad komisjoni liikmed taotlusi iseseisvalt ja ei kommenteeri otsust. Taotlus on saanud kõrgemad punktid külade arengukava olemasolu eest, kuid madalamad punktid seetõttu, et antud objektiga arengukavas arvestatud ei ole. Samas on arvestatud asjaoluga, et Valguta külas on aktiivselt tegutsev ja heas korras seltsimaja, mistõttu ei ole teise käsitöökeskusesse (seltsimajja) vajalik investeerida. Kaebaja eesmärk on samuti pakkuda puhkamis- ja enesearendamisevõimalusi. Nimetatud kiri on kaebajale väljastatud pärast andmete PRIA´le esitamist, mistõttu ei saa seda ka lugeda tagantjärele haldusakti motivatsiooniks nagu väidab kaebaja. Ka asjaolu, et eelmisel taotlusperioodil anti samale projektile praegusest erinevalt hindepunkte, ei ole aluseks otsustuse vaidlustamiseks ega anna alust kahtluse alla seada hindajate objektiivsust ja sõltumatust. Kohus nõustub siinjuures vastustaja seisukohtadega, et
lg 1 kohustab maavanemat kinnitama komisjoni ettepanekut ning maavanemal puudub otsene kaalutlusõigus haldusakti andmisel, kuna lähtuma peab komisjoni tööst ja tehtavatest ettepanekutest. Maavanemal puudub õigus pingerida muuta, kuna komisjon on hinnanud investeeringuobjekti sobivust ja vajalikkust. Seega ei ole kaevataval haldusaktil vajalik motiveerimisnõue ega kaalutlemisenõue.
lg 1 kohaselt on maavanemal õigus jätta komisjoni ettepanek kinnitamata õigusaktides sätestatud juhtudel.
kohaselt on maavanemal õigus avalikustada paremusjärjestus maavalitsuse veebilehel, kuid hindamislehti ja komisjoni ettepanekut ei avalikustata. Iga komisjoni liige annab oma hinnangu siseveendumuse kohaselt ning seadus ei kohusta hinnangut põhjendama. Kaebaja on vaidlustanud ka komisjoniliikmete tööd ning sekretäri pädevust hinnangu andmisel. Kohus märgib veelkord, et komisjoni moodustamise aluseks on Vabariigi Valitsuse seaduse § 89 lg 5 ja
nr. 122 sätted.
nr. 122 § 12 on määratletud komisjoni koosseisu kohta nõuded. Vastavalt
lõikes 1 nõutule on Tartu maakonna komisjon paarituarvuline (9 liiget), kelle hulgas on 3 mittetulundusühingu esindajat, 2 ettevõtjat, 2 kohaliku omavalitsuse üksuse esindajat ja 2 maavalitsuse esindajat. Vastustaja on märkinud, et kui sekretär H. Uuk ei oleks komisjoni liige, oleks komisjon paarisarvuline ega vastaks
H. Uuk-i üheks ametijuhendi järgseks teenistusülesandeks on korraldada maaelu arengukava meetmete hindamiskomisjonide töö tegevust ja osaleda komisjonide töös, seega on tal olemas pädevus anda hinnangut esitatud avalduste osas. Kohus on seisukohal, et seega tuleb kõiki korralduses nimetatud isikuid käsitleda komisjoni liikmetena ja pidada pädevaks isikuks hinnangu andmisel. Kuna komisjoni töökorras on üles loetletud rida töökohustusi, mida sekretär täidab, on korralduses sekretär eraldi välja toodud. PRIA ega Põllumajandusministeeriumi esindajad ei ole sellist vormistust vaidlustanud. Mitte üheski õigusaktis ei ole sätestatud, et sekretäri ülesandeid ei tohi täita komisjoni liige. Tartu maakonna külade uuendamise ja arendamise investeeringutoetuse taotluste hindamiskomisjon on andnud hinnangu investeeringuobjektide sobivusele toetuse eesmärkidega ja vastavusele maapiirkonna arenguvajadustele etteantud hindamiskriteeriumide alusel. Komisjon peab hindamisel silmas, et täidetud saaksid meetme üldeesmärk ja spetsiifilised eesmärgid. Istungi läbiviimisel järgiti kehtestatud menetlusreegleid. Istungil osales PRIA esindaja, kes ei tuvastanud komisjoni töös rikkumisi. Kaebaja on märkinud, et tema investeeringuobjekti puhul on oluline, et MTÜ Kodanike Ühendus Teine Eesti kasutuses on olemas hulgaliselt tööriistu, raamatuid, mis võimaldavad investeeringuobjekti kiiremat kasutuselevõttu. Kaebaja poolt soovitud loodav Valguta mõisakompleksi kuuluv käsitööliste hoone rekonstrueerimine võimaldaks luua ruumilahenduse käsitöötubade põhimõttel kangakudumisetoa, puutöötoa ja kunstiateljee. Tegemist on vanade ruumide taastamisega, mida saaks kasutada kõik vallaelanikud. Kaebaja ei ole rahul, et taotlus sai madalad hindepunktid ning selle objektiga arengukavas arvestatud ei ole. Kohus on seisukohal, et kaevatavas haldusaktis ei pea olema analüüsitud loodava käsitöökeskuse tegevust ja vajalikkust ning samuti ei pea kajastuma komisjoni liikmete sellekohane arvamus kaevatavas haldusaktis. Taotlusi on hinnatud iseseisvalt ja komisjoni liikmed ei kommenteeri oma otsustust. Antud juhul on komisjon teinud oma töö vastavalt
sätetele ning kokkuvõttes kogus taotlus õiglase punktisumma ning jäi toetuseta seetõttu, et paremusjärjestuses oli kaebaja 54-s, kusjuures toetusi maksti 26-le esimesele investeeringuobjekti taotlejale ning kõigi jaoks ei jätkunud toetusvahendeid. Maavanemal puudub võimalus anda hinnangut puudutavates küsimustes selgitust, sest toetuse hindamine kuulub komisjoni liikmete pädevusse. Eeltoodut arvesse võttes , jätab kohus kaebuse rahuldamata lähtudes HKMS § 25 lg 1 ja HKMS § 26 lg 1 p. 6. Menetluskulud jäävad poolte kanda. Kohtunik Mare Priks
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.