3-13-362 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kristjan Siigur Määruse tegemise aeg ja koht 15. märts 2013, Haldusasja number Tallinn 3-13-362 Haldusasi Menetlusosalised ja nende esindajad R

§ 71lg 6, § 155 lg 5, § 204 lg 1 ja lg 2).

ASJAOLUD

1. Tallinna Halduskohtu
2. märtsi 2013 määrusega võttis kohus menetlusse R.K.’i kaebuse, milles taotletakse Politsei- ja Piirivalveameti (edaspidi PPA)
3. jaanuari 2013 otsuse 15.3-3/6-1 tühistamist ning asja uueks läbivaatamiseks kohustamist. Vaidlustatud otsusega keeldus PPA kaebajale tähtajalise elamisloa andmisest. Kaebaja on esitanud taotluse kaebetähtaja ennistamiseks. KAEBAJA SEISUKOHT KAEBETÄHTAJA OSAS
4. Kaebaja taotleb kaebetähtaja ennistamist, põhjendades seda asjaoluga, et ta arvas, et kaevatav otsus liidetakse automaatselt ühte menetlusse Tallinna Halduskohtu menetluses oleva kaebusega (haldusasi nr 3-12-2277). Kaebaja selgitab, et kaebetähtaja möödalaskmine oli tingitud seaduse mittetundmisest, suurest õppekoormusest ning keerulistest peresuhetest. Kaebaja on seisukohal, et kaebetähtaeg tuleb ennistada, kuivõrd see on mööda lastud mõjuval põhjusel. VASTUSTAJA SEISUKOHT KAEBETÄHTAJA OSAS
5. Vastustaja leiab, et kaebaja ei ole esitanud selliseid mõjuvaid põhjuseid kaebetähtaja ennistamiseks, mille aluseks saab kaebetähtaja ennistamise taotluse rahuldada. Vastustaja leiab, et kaebetähtaja möödalaskmine oli tingitud üksnes kaebaja enda tegevusetusest ning hooletusest. Vastustaja on seisukohal, et kaebaja ei saanud eeldada, et PPA
6. jaanuari 2013 otsusele tühistamiskaebuse esitamisel liidetakse see automaatselt juba Tallinna Halduskohtu menetluses oleva haldusasjaga nr 3-12-2277 ning asjaolu, et kaebajal puuduvad õigusteadmised, ei ole aluseks kaebetähtaja ennistamisel. Samuti ei ole mõjuvaks põhjuseks see, et kaebaja õpib täiskoormusega päevaõppes ning võtab lisaks eesti keele tunde. Kaebaja rõhutab, et enne tähtajalise elamisloa keelduva otsuse tegemist pöördus PPA kirjaga kaebaja poole, andes talle võimaluse arvamuse ning vastuväidete esitamiseks. Seega pidi kaebaja olema teadlik, et tema suhtes võidakse teha tähtajalise elamisloa andmisest keeldumise otsus ning olema piisavalt hoolas selleks, et esitada kaebus kohtule õigeaegselt. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
7. Hinnanud poolte väiteid ja nende kinnituseks esitatud tõendeid kogumis ja vastastikkuses seoses, leian, et R.K.’i kaebus on esitatud pärast seaduses sätestatud kaebetähtaja möödumist ning kaebetähtaja ennistamiseks puudub tuvastatud asjaoludel alus. Seetõttu tuleb R.K.’i kaebuse menetlus lõpetada.
8. Välismaalaste seaduse § 222 kohaselt saab otsusele, millega PPA on keeldunud tähtajalise elamisloa andmisest, esitada halduskohtule kaebuse 10 päeva jooksul selle otsuse isikule teatavakstegemisest arvates. Vaidlustatud PPA otsus on tehtud
9. jaanuaril 2013, kaebus kohtule on esitatud
10. veebruaril
11. Kaebaja ise kinnitas
12. märtsil 2013 kohtule esitatud dokumendis, et sai vaidlusaluse otsuse kätte
13. jaanuaril
14. Seega on kaebus kohtule esitatud seaduses sätestatud kaebetähtaega rikkudes.
15. Leian, et põhjendatud ei ole kaebaja taotlus kaebetähtaja ennistamiseks.

§ 71

lg 1 kohaselt ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Kaebetähtaja möödalaskmise mõjuvateks põhjusteks saavad üldjuhul olla mingisugused kaebaja tegevusest sõltumatud asjaolud, mis takistasid kaebuse tähtaegset esitamist või ka asjaolu, et kaebaja oli asunud oma õigusi kaitsma muul mõistlikul moel, mistõttu ei saanud temalt kaebusega kohtu poole pöördumist eeldada. Leian, et käesoleval juhul selliseid takistusi kaebuse tähtaegseks esitamiseks ei esinenud. Mõjuvaks põhjuseks ei saa olla isiku suur õppekoormus või keerulised perekondlikud suhted. Mis puudutab kaebaja väited, et tal ei ole piisavaid õigusalaseid teadmisi, siis ka see ei saa olla kaebetähtaja ennistamise põhjuseks. Riigikohus 2 on küll selgitanud oma 16. jaanuari 2009 haldusasjas nr 3-3-1-75-08 tehtud lahendis, et tähtaja ennistamiseks võib olla küllaldane põhjus õiguslikes küsimustes kogenematu inimese eksimus protsessitoimingutes. Samas on Riigikohus lisanud, et tähtaja ületamine ei saa aga olla vabandatav, kui kaebaja pole olnud piisavalt hoolikas selleks, et selgitada välja vaidluse algatamise kord, sh tähtajad. Vaidlustatud otsuses oli olemas korrektne vaidlustamisviide ning kaebetähtaja möödalaskmine ei saanud olla tingitud sellest, et õigusteadmiste puudumise tõttu, ei teadnud kaebaja, mis aja jooksul kaebus kohtule esitada tuleb. Samuti oli kaebajal võimalus pöörduda abi saamiseks õigusalaste teadmistega isiku poole. Nõustun seega PPA seisukohaga, et kaebetähtaja ennistamine ei ole põhjendatud. 7.

§ 152

lg 1 p 2 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse kaebetähtaja ületamise korral vastavalt seadustiku § 124 lõikele 2, mille kohaselt lõpetab kohus asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele. Seetõttu tuleb R.K.’i kaebuse menetlus lõpetada. 8.

§ 104

lg 5 p 4 kohaselt tagastatakse kaebuse esitajale riigilõiv menetluse lõpetamisel, kui kohus lõpetab menetluse § 152 lg 1 p 2 või 4 alusel. Seetõttu tuleb kaebajale tagastada kaebuse esitamisel tasutud 15 euro suurune riigilõiv. Riigilõivu tagastamiseks tuleb kaebajal esitada kohtule taotlus, näidates eelkõige ära, millisele arveldusarvele ta soovib, et tagastatav riigilõivusumma kantaks. /allkirjastatud digitaalallkirjaga/ Kristjan Siigur kohtunik 3