) § 29 lg 2 alusel pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.
lg 1 järgi kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu.
lg 2 järgi kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on võlgniku kohustuste maht umbes 92 000 eurot (tl 36). Ajutisele haldurile teadaolevalt on võlgniku ainsaks võimalikuks varaks maksukohustuslase ettemaksukontol asuvad 2976.69 eurot (tl 35). Ajutisel halduril puuduvad vajalikud andmed ja raamatupidamisdokumendid finantsanalüüsi jning vara tagasivõitmise võimaluste hindamiseks. Nimetatud dokumentide kohta puuduvad andmed ka võlgniku likvideerijal. Ajutine haldur on kontakteerunud võlgniku endise juhatuse liikme HL’iga, kuid 2 2-13-3521 selgitusi ega dokumente ajutisele haldurile esitatud ei ole. Kuivõrd äriregistrile on esitamata 2007-2012 aastate majandusaasta aruanded, siis puudub ajutisel halduril võimalus anda adekvaatset ülevaadet võlgniku maksejõuetuse põhjuste ja tekkimise aja kohta.
lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Võlgniku poolt raamatupidamise dokumentatsiooni esitamata jätmise tõttu ei olnud halduril võimalik analüüsida, kas võlgniku juhatus on kõiki rahalisi vahendeid kasutanud võlgniku huvides ning kas maksejõuetuse põhjuseks võib olla kuriteo tunnustega tegu. Ajutine haldur märgib, et võlgniku pangakonto väljavõttest nähtuvalt on võlgniku ja juhatuse liikme HL’i vahel toimunud aktiivne arveldamine nii laenude andmise kui tagasimaksmise näol. Samuti on juhatuse liige võtnud võlgniku arveldusarvelt välja sularaha, teinud sularaha sissemakseid ja teinud ka endale täpsemate selgitusteta ülekandeid. Eelnevaid asjaolusid arvesse võttes on ajutine haldur asunud seisukohale, et juhatuse liikme tegevuses võivad esineda karistusseadustiku (KarS) §-des 385, 3851 ja § 3811 sätestatud kuriteo koosseisule vastavad tunnused, kuna puudub ülevaade, mis on saanud võlgniku varadest (tl 37). Kuna ajutine haldur on viidanud võimalikele kuriteo tunnustega tegudele, siis kohtu hinnangul tuleb ajutisel halduril teatada sellest prokurörile või politseile
lg 1 tulenevalt.
lg 3 järgi kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. 13.02.2013 määrusega määras kohus
alusel Osaühingu DI pankrotimenetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 3000 eurot. Pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summat tasutud ei ole. Võlgniku majandustegevuse kontrollimine ja analüüsimine on osutunud raskendatuks ja isegi võimatuks kuna puuduvad dokumendid. Samas leiab ajutine haldur, et nõuete rahuldamine pankrotivara moodustamiseks on vähetõenäoline, kuna võlgnikul puudub vara, et nõudeid kohtus maksma panna ning puudub vajalik raamatupidamisdokumentatsioon. Võlgniku majandustegevus on seiskunud 2009.a lõpus (tl 79). Esitamata on 2007-2012 aastate majandusaasta aruanded. Samuti ei hinda ajutine haldur juhatuse liikme vastu nõude esitamist perspektiivikaks, sest enamus tehinguid on tehtud enne 2008.a ning on tõenäoliselt aegunud või koheselt aegumas (
sätestatud tehingu tagasivõitmise tähtajad).
lg 8 kohaselt kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Pankrotimenetluse kuludeks on mh ajutise halduri tasu (
lg 1 p 2).
lg 1 järgi ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse.
3 2-13-3521 lg 4 järgi pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Ajutine pankrotihaldur on taotlenud ajutise halduri tasu 15 töötunni eest 1200 eurot. Lisaks on ajutine haldur kandud kulutusi 35 euro suuruses summas. Ajutine haldur palub
lg-le 4 tuginedes hüvitada ajutise halduri tasu osaliselt summas 397 eurot riigi vahenditest. Kohus leiab, et
lg 1 alusel on tasu suurus põhjendatud.
lg 6 järgi kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Kuna tasu määratakse büroole, lisandub sellele käibemaks 240 eurot käibemaksuseaduse (KMS) § 4 lg 1 p 1 järgi 20 protsenti (KMS § 15 lg 1). Ajutise pankrotihalduri tasu ja kantud kulutused kuuluvad väljamaksmisele võlgniku varast (
lg 8).
lg 4 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja mõista riigi vahenditest, kui võlgniku avalduse alusel algatatud pankrotimenetlus lõpeb raugemisega pankrotti välja kuulutamata, kusjuures tasu ja hüvitatavad kulud kokku ei või olla suuremad kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Võlgnikul ei ole piisavalt vara, mille arvelt ajutisele haldurile tasu välja maksta. Seega kuulub Oliver Ennok’ile hüvitamisele määratud tasust riigi vahenditest väljamaksmisele 397 eurot (lisandub sotsiaalmaks). Äriseadustiku (ÄS) § 58 lg 4 kohaselt on ÄS § 58 lg 1 p 1 nimetatud juhul juriidilisest isikust pankrotivõlgniku juhatuse liige pärast juriidilise isiku registrist kustutamist dokumentide hoidjaks ja märgitakse sellena registrisse, kui pole teisiti kokku lepitud või kohtulahendi alusel teisiti määratud. Kohus määrab 10 aastaks vastutavaks dokumentide hoidjaks HL’i ning edastab käesoleva määruse vastava kande tegemiseks Harju Maakohtu registriosakonnale (tsiviilseadustiku üldosa seadus § 46 lg 2). Kohus avaldab teate pankrotimenetluse lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded (
/allkirjastatud digitaalselt/ Meeli Kaur kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.