← Eesti

3-10-2120/54

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lauri Madise, Ruth Plaks ja Silvia Truman Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. november 2012, Tallinn Haldusasja number 3-10-2120 Haldusasi A.V.V. Teraskilp OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse 15.02.2010 otsuse nr 12.2-3/8721-9 p 1 ja 28.05.2010 maksuotsuse nr 12.23/8721-11 tühistamise ning tasutud käibemaksu tagastamiseks kohustamise nõudes Menetlusosalised Kaebuse esitaja – A.V.V. Teraskilp OÜ, lepinguline esindaja adv Meelis Krautmann Vastustaja – Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu
  2. novembri
  3. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus A.V.V. Teraskilp OÜ apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine
  4. oktoober 2012 RESOLUTSIOON Jätta A.V.V. Teraskilp OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata ja apellandi menetluskulud tema enda kanda. Muuta Tallinna Halduskohtu
  5. novembri
  6. a otsuse haldusasjas nr 3-10-2120 põhjendusi, asendades need käesoleva otsuse põhjendustega. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt
  7. detsembril 2012 (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 3-10-2120
  8. A.V.V. Teraskilp OÜ deklareeris
  9. aasta septembri eest enammakstud käibemaksu kokku summas 298 626 krooni ning esitas 20.10.2009 samas summas käibemaksu tagastustaotluse. Deklareeritud enammakstud käibemaks ja tagastamistaotlus põhinesid septembri 2009 eest arvestatud sisendkäibemaksul kogusummas 299 959 krooni, sh sisendkäibemaks sõiduauto XX ostult MontazMetal OÜ-lt 297 285 krooni, sõiduauto transporditeenuselt EuroActive OÜ-lt marsruudil Tallinn-Praha 1600 krooni ja sõiduauto kütuse ostuarvetelt 774 krooni. Lisaks kajastas A.V.V. Teraskilp sõiduauto edasimüüki Tšehhi äriühingule Iris Export Import Spol, s.r.o 0% määraga maksustatava käibena.
  10. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse (PMTK) 15.02.2010 otsuse nr 12.23/8721-9 p-ga 1 jäeti A.V.V. Teraskilp OÜ „tagastustaotlus summas 298 626 krooni rahuldamata.“ Otsuse p-ga 2 „rahuldati tagastustaotlus osaliselt summas 1 341 krooni“ ning p-ga 3 otsustati tagastada enammakse 1 341 krooni A.V.V. Teraskilp OÜ arvelduskontole.
  11. A.V.V. Teraskilp OÜ esitas 14.05.2010 Tallinna Halduskohtule kaebuse PMTK 15.02.2010 otsuse nr 12.2-3/8721-9 p 1 tühistamise ja käibemaksu 297 285 krooni tagastamiseks kohustamise nõudes (haldusasi 3-10-1239).
  12. PMTK 28.05.2010 maksuotsusega nr 12.2-3/8721-11 määrati A.V.V. Teraskilp OÜ tasumisele kuuluvaks käibemaksuks 297 285 krooni. Maksuotsuses märgiti, et kuna maksuhaldur on 15.02.2010 otsusega nr 12.2-3/8721-9 otsustanud jätta käibemaksu tagastamise taotluse summas 297 285 krooni rahuldamata, tasaarveldab maksuhaldur A.V.V. Teraskilp OÜ-le määratud käibemaksu tagastusnõude ulatuses ja sellest tulenevalt ei kuulu määratud käibemaks summas 297 285 krooni tasumisele.
  13. A.V.V. Teraskilp OÜ esitas 13.08.2010 Tallinna Halduskohtule kaebuse PMTK 28.05.2010 maksuotsuse nr 12.2-3/8721-11 tühistamise nõudes (haldusasi nr 3-10-2120).
  14. Tallinna Halduskohtu 28.09.2011 määrusega liideti haldusasi nr 3-10-1239 ühte menetlusse haldusasjaga nr 3-10-2120, liidetud asjade numbriks jäi 3-10-
  16. Enammakstud käibemaksu tagastamise taotluse rahuldamata jätmine ja täiendava käibemaksu määramine põhinevad järeldusel, et A.V.V. Teraskilp OÜ ei ole sõiduautot XX MontazMetal OÜ-lt soetanud ning tõendatud ei ole sõiduauto saabumine Eestisse ja omakorda selle edasitoimetamine teise liikmesriiki, mis oleks vajalik, et A.V.V. Teraskilp OÜ saaks rakendada ühendusesisesel kauba müügil käibemaksu nullmäära. Seetõttu puudub A.V.V. Teraskilp OÜ-l õigus OÜ MontazMetal sõiduki müügiarve alusel sisendkäibemaksu 297 285 krooni mahaarvamiseks. Oluliseks põhjuseks MontazMetal OÜ kaasamiseks sõiduautoga toimunud tehingutesse on asjaolu, et ühendusesisese kauba soetamisel toimub maksustamine pöördmaksuga sihtriigis, st kauba tegelikud ostjad oleksid pidanud ostuarve alusel arvestama ja deklareerima 20 % määraga käibemaksu. MontazMetal OÜ arve kajastamisel enda käibemaksuarvestuses on A.V.V. Teraskilp OÜ rikkunud käibemaksuseaduse (KMS) § 24 lg-t 1, § 29 lg-t 1 ja lg 3 p-e 1 ning
  17. Järeldust põhjendas maksuhaldur maksuotsuses järgmiselt. 1) Sõiduauto Eestisse toimetamine ei ole leidnud kinnitust. Sõiduauto saabumise osas Eestisse on A.V.V. Teraskilp OÜ juhatuse liige V A ja Vonel Pluss OÜ (sõiduki ekspedeerija) juhatuse liige S S andnud teineteisele vastukäivaid ütlusi (V. A väitel transporditi sõiduk meritsi Lüübeki sadamast Paldiski sadamasse, S. S väitel toodi sõiduk Lüübeki sadamast Paldiski sadamasse maismaa kaudu sõiduki Land Rover järelhaagises). Need ütlused ei ole usaldusväärsed. Sõiduauto saabumise kohta laevaga ei ole esitatud ühtki 2

(14)3-10-2120 dokumentaalset tõendit. Pole esitatud ka ühtki tõendit laevatranspordi planeerimise osas (broneeringud, ettemaksud, kirjavahetus laevafirmaga jne). Sõiduauto saabumist 1700 km pikkusel teekonnal mööda maismaad Lüübekist Paldiskisse ei pea maksuhaldur samuti tõendatuks. Kuigi maksuhaldurile on esitatud vedaja andmed, veo eest tasumist tõendav dokument ja väidetava vedaja passikoopia, räägib veo toimumisele vastu vedaja majandusliku kahju saamine tehingust. On ebatõenäoline, et vedaja võttis endale vastutuse 1,5 mln kr maksumusega sõiduauto tervelt ja õigeaegselt Eestisse kohaletoimetamise eest üle 3000 kroonist kahju kandes ainuüksi kütusekulult, arvestamata kulusid toidule ja võimalikele ööbimistele. Arvestades Land Rover keskmist kütusekulu (Inchape Motors Estonia OÜ andmetel 100 km kohta 14,9 l), kulutatud kütuse kogust (253,3 l diiselkütust
  1. a septembri liitrihinnaga (Neste Eesti AS andmetel) 14,85 kr), kulus autojuhil kütust 3 761,50 krooni eest, mis tuleks korrutada kahega, arvestades, et transporditeenuse osutaja soovis Saksamaale tagasi sõita. S. S sõnul maksti autojuhile, Valgevene kodanik S Ple pärast transporditeenuse osutamist Vonel Pluss OÜ kassast 4500 krooni. Sõiduki transpordi organiseeris Saksamaalt väidetavalt V W, kes oli MontazMetal OÜ väidetav partner ka sõiduki ostul. Samas väidab sõiduki transpordi eest tasu saanud Vonel Pluss OÜ, et nende partner on V W, kes leidis auto vedaja. MontazMetal OÜ-l puudus igasugune vajadus transporditeenuse osutaja vahenduse võtmiseks, kui nende partner Saksamaal transporti organiseerib. V. A selgitus sõiduauto hoiustamisest nädala jooksul oma garaažis on vastuolus dokumentidega, millelt nähtub, et V. A on sõiduauto saanud oma valdusse reedel 18.09.2009 ja 21.09.2009 on auto edasi toimetatud Tšehhi. 2) Kinnitust pole leidnud ka sõiduauto Eestist Prahasse toimetamine. Et A.V.V. Teraskilp OÜ ühendusesisese kauba müügil saaks rakendada nullmäära, tuleb tõendada kauba toimetamist teise liikmesriiki. Kauba väljatoimetamist tõendatakse tavaliselt nt kaubaveo dokumentidega, saatelehega, kauba üleandmise-vastuvõtmise aktiga, mida A.V.V. Teraskilp OÜ kontrolli käigus ei esitanud, tõendades kauba toimetamist teise riiki vaid EuroActive OÜ 25.09.2008 (peab olema „2009“) transporditeenuse arvega nr EA0909/TR
  2. EuroActive OÜ juhatuse liige J S selgitas, et toimetas sõiduauto Tšehhi oma isikliku minibussi järelhaagises. Samas ei olnud EuroActive OÜ-l esitada kütusearveid. Kuigi EuroActive OÜ on vormistanud oma juhatuse liikmele lähetuse ja tasunud ka päevaraha, sai J. S lähetuses käiguga ikkagi kahju. Avansiaruande kohaselt viibis J. S lähetuses 21.09.200924.09.2009, lähetuse kulutused moodustavad kokku 2500 krooni (sõiduauto kasutamise kompensatsioon 1000 krooni ja 3 päeva päevarahad 1500 krooni). Minibussi Chrysler Grand Voyager keskmine kütusekulu on 9,3 l 100 km kohta. Tallinn-Praha-Tallinn vahemaa 3400 km läbimiseks oleks vaja soetada diiselkütust ligikaudu 316 l liitrihinnaga
  3. a septembris 14,85 kr. Kütuse ligikaudne maksumus oli seega 4 692,60 krooni. On ebatõenäoline, et vedaja võttis endale vastutuse 1,5 mln kr maksumusega sõiduauto tervelt ja õigeaegselt Prahasse kohaletoimetamise eest, kandes samas teenuse osutamisest kahju. V. A on põhjendanud auto ARK-s registreerimata jätmist kulude kokkuhoiuga. Samas on auto väidetavalt Prahasse transporditud Eesti kaudu, selle asemel, et viia auto Prahasse otse Dortmundist, kust ta osteti. Pole usutav, et kulude kokkuhoiule orienteeritud äriühing teeb lisakulusid auto transpordile läbi Eesti, teades, et auto ostja asub Prahas. Tšehhi maksuhalduri andmetel toimetati sõiduauto kohale muu transpordi abita mööda maismaad ja sõidukit juhtis J. S. Sõiduauto odomeetri näit üleandmise hetkel oli 1150 km. Saksamaa maksuhaldurilt saadud dokumentide kohaselt on sõiduauto V. W poolt toimetatud Dortmundist Hamburgi 16.09.
  4. Marsruudi Dortmund-Hamburg-Lüübek-Praha pikkus 3
(14)3-10-2120 kõige otsesemal marsruudil on 1073 km, mis peaaegu ühtib sõiduauto odomeetri näiduga üleandmise hetkel. 3) Kinnitust ei ole leidnud MontazMetal OÜ poolt sõiduauto soetamine Saksamaalt. Seisuga 02.11.2009 ei nähtunud käibemaksualasest infosüsteemist VIES, et MontazMetal OÜ oleks kaupa soetanud teise liikmesriigi äriühingutelt. 12.11.2009 esitas A.V.V. Teraskilp OÜ, kes dokumentide kohaselt ei teinud Saksamaa äriühinguga tehinguid, maksuhaldurile Saksamaa äriühingu TVM GmbH kauba ühendusesisese käibe III kvartali aruande, millelt nähtub MontazMetal OÜ poolt kauba soetamine sellelt äriühingult. Saksamaa maksuhalduri esitatud dokumentide ja selgituste kohaselt on auto tellimused ja volikiri sõiduauto XX vastuvõtmise kohta esitatud e-kirjaga aadressilt euroaktive@gmail.com, mis koos näidatud telefoninumbriga kuulub EuroActive OÜ-le, ja tellijaks on nimetatud J. S, kes on EuroActive OÜ juhatuse liige ja transportis sõiduki samuti ostjale. Maksuhaldur on seisukohal, et Saksamaalt tellis ja soetas sõiduki ning müüs selle edasi Tšehhi EuroActive OÜ. Seda toetavad ka Interneti andmed, mille kohaselt tegeleb EuroActive OÜ luksusklassi sõiduautode maaletoomisega individuaalsete tellimuste alusel. Samasugust infot MontazMetal OÜ ja A.V.V. Teraskilp OÜ kohta Internetis ei leidu. A.V.V. Teraskilp OÜ tegeleb hoopis ehitusmasinate ja –tööriistade rendiga. 4) MontazMetal OÜ esindusõigusliku isiku J Mi selgituse kohaselt leiti sõiduauto XX eksponeerituna näitusel Dortmundis
  1. a septembris, siis hakati sellele otsima ostjat ja pöörduti A.V.V. Teraskilp OÜ poole. 03.09.2009 on A.V.V. Teraskilp OÜ allkirjastanud sõiduauto XX ostu-müügi lepingu ja väljastanud Tšehhi äriühingule Iris Export Import Spol, s.r.o arve. Samal päeval on Saksamaa äriühing TVM GmbH väljastanud arve MontazMetal OÜ-le, kes järgmisel päeval, 04.09.2009 väljastas ettemaksuarve A.V.V. Teraskilp OÜ-le. Pole usutav selline asjaolude kokkulangevus, et pärast sõiduauto nägemist näitusel juba teisel päeval olid sõlmitud kokkulepped auto ostmise ja müümise osas ja juhuslikult oskas MontazMetal OÜ võtta koheselt ühendust A.V.V. Teraskilp OÜ-ga, kellel omakorda oli juhuslikult autole ostja olemas. A.V.V. Teraskilp OÜ on tasunud sõiduautoga XX seotud arveid kokku kogumaksumuses 1 794 417,75 krooni (sõiduki maksumus, transpordi- ja pangateenus). Samas on A.V.V. Teraskilp OÜ arvelduskontole laekunud sõiduauto edasimüügist kokku 1 530 696,39 krooni. Seega on A.V.V. Teraskilp OÜ kahjum sõiduki edasimüügist 263 721,36 krooni, mis saab kaetud vaid sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse tekitamise läbi. See näitab, et A.V.V. Teraskilp OÜ pole käitunud tavapäraselt ja kasumlikult. Tõendid sõiduauto leidmise, kokkulepete ja tasumise kohta viitavad sellele, et tegelikult viidi sõiduk otse Dortmundist Prahasse, ainult raha liikus ja dokumendid vormistati sisendkäibemaksu tekitamiseks nii, nagu oleks sõiduauto vahepeal toodud Eestisse.
  2. Kaebuse esitaja vastuväited vaidlustatud otsustele on järgmised. 1) Kaebuse esitaja ei rikastu käibemaksu arvelt. Viidates Riigikohtu lahendile nr 3-3-1-3-09 märgib kaebaja, et kuna OÜ MontazMetal deklareeris ja arvestas müügilt käibemaksu, siis on kaebuse esitajal sisendkäibemaksu mahaarvamise piiramine vastuolus käibemaksu kui lisandunud väärtuse maksu põhimõttega. Kaebaja soetas kauba OÜ-lt MontazMetal hinnaga 1 486 427 + käibemaks 297 285,40 krooni. Kuna see käibemaksusumma on OÜ MontazMetal poolt deklareeritud ning arvestatud, ei saa kaebajal ega OÜ-l MontazMetal tekkida mingisugust kasu käibemaksu näol. Samas toob vaidlustatav otsus kaebajale kaasa majanduslikku kahju 4
(14)3-10-2120 tasutud ja tagastamata käibemaksu näol. Kui kaup oleks toimetatud Saksamaalt otse Tšehhi Vabariiki, siis poleks kaebaja pidanud tasuma OÜ-le MontazMetal käibemaksu 297 285 krooni ning ühtlasi ei oleks kaebajal põhjust taotleda sama summa tagastamist maksuhaldurilt. Kaebaja oleks teeninud tehingult endiselt 31 293 krooni kasumit. Liiatigi, kauba soetamine Eesti territooriumil tekitab olukorra, kus arve tuleb tasuda kohe, aga sisendkäibemaksu saab tagasi hiljem, mis tähendab, et kaebaja ei saa oma rahalisi vahendeid kasutada. Seega ei oleks kauba näiline toimetamine Eestisse kaebajale mingil viisil kasulik. Kaebajal oleks majanduslikult kasulikum (eelkõige rahavoogusid arvestades) osta kaup 0% käibemaksumääraga ning võõrandada see samuti 0% käibemaksumääraga. Samas ei olnud kaebajal seda võimalik teha, kuna KMS § 9 lg 1 p 1 kohaselt oli käibe tekkimise koht Eesti ning OÜ MontazMetal pidi arve väljastama Eesti käibemaksuga. Maksuotsuse põhjal võib OÜ MontazMetal teha käibemaksu ümberarvutuse ning vähendada käibemaksukohustust 297 285 krooni võrra. Samas ei pruugi kaebuse esitajal õnnestuda tsiviilkohtus nimetatud summa väljamõistmine OÜ-lt MontazMetal, kuna kõik dokumendid on korrektselt vormistatud ja tehingupooled tehingut kinnitanud. Järelikult, olenemata sellest, et riik reaalset tulu tagastustaotluse rahuldamata jätmise korral ei saa, on kaebuse esitajale kahju vältimatu. 2) Kaebuse esitaja on tõendanud kauba soetamist OÜ-lt MontazMetal kõigi võimalike tõenditega. Maksuhaldur vaid viitab ebaselgustele, neid välja toomata, üksikud väljatoodud vasturääkivused on otsitud ja lihtsasti seletatavad. Võlaõiguslike kokkulepete sõlmimine ei sõltu kauba valdusest. Kaupa ei soetatud juhuslikult, vaid tegemist oli tellimusega. Enesestmõistetavalt oli kaebajal enne kauba OÜ-lt MontazMetal soetamist olemas ostja. Seega ei ole midagi ebatavalist selles, kui müügikokkulepe sõlmitakse ja müügiarved väljastatakse samal ajal või isegi enne, kui kaup OÜ-lt MontazMetal soetati. Esialgse teabe kohaselt pidi kaup tulema Paldiski sadamasse laevaga. Nagu S. S oma ütlustes on märkinud, ei jõudnud kaup õigeks ajaks Lüübeki sadamasse, mistõttu tuli auto transportida maismaad pidi. Maksuhalduri järeldused seoses odomeetri näiduga on samuti eksitavad. Kaebuse esitaja on lisanud V. W selgituse, et odomeetri näit oli tema poolt kauba vastuvõtmisel 580 km ja üleandmisel Lüübeki sadamas 1148 km. Järelikult kahtlused, et kaup toimetati Saksamaalt otse Tšehhi Vabariiki, on alusetud. Millise hinnaga OÜ MontazMetal kauba soetab, kaebaja ei teadnud ega pidanudki teadma. Vastasel juhul ei oleks OÜ MontazMetal saanudki kaupa kaebajale müüa, vaid viimane oleks ostnud selle kauba otse Saksamaalt. Siis võinuks tõusetuda küsimus kauba transportimise Eesti kaudu Tšehhi otstarbekusest. Ükski asjas kogutud tõend ei kinnita kauba toimetamist Saksamaalt Tšehhi, vaid tegemist on üksnes maksuhalduri otsitud seisukohaga. Maksuhalduri seisukoht J. S lähetusest on eksitav. J. S on ühtlasi OÜ EuroActive omanik. Kuna OÜ EuroActive esitas arve transporditeenuse eest ning teenis selle läbi tulu, ei ole õige vaadelda OÜ EuroActive omanikku äriühingust eraldiseisvalt ning väita, justkui oleks J. S jaoks olnud tehing kahjumlik. Maksuhalduri väljatoodud vasturääkivus V. A selgituses sõiduauto hoiustamise aja kohta on otsitud. Nelja päeva nädalaks üldistamine ei viita mingil viisil valeütluste andmisele. 5
(14)3-10-2120 Sõiduautode soetamine ja edasimüümine on kaebuse esitaja majandustegevust arvestades tavapärane. Kaebaja on korduvalt soetanud kallihinnalisi sõiduautosid OÜ-lt MontazMetal, OÜ-lt Sillaotsa ja teistelt ning võõrandanud need edasi välisriigis asuvatele klientidele. Kaebaja ei teinud tehingut kahjumlikult. Väär ja eksitav on maksuhalduri seisukoht kahjumi katmisest sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse tekitamise läbi. Sellisest meetodist lähtudes oleksid kõik kaebaja 0% määraga maksustatavad tehingud kahjumlikud. Asjaolu, et „Prantsuse“ (ilmselt peab kaebaja silmas „Tšehhi“) maksuhaldurilt tulnud info kohaselt toimetati kaup kohale muu transpordi abita, on tingitud sellest, et enne kauba üleandmist võeti kaup haagiselt maha ja sõideti sellega üleandmise kohta.
  1. PMTK palus jätta kaebus rahuldamata (seisukohad (I kd tl 45-46, II kd tl 81-83, kohtukõne II kd tl 138-139). 1) KMS § 31 lg 1 kohaselt on sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse esmaseks ja vältimatuks eelduseks käibe tekkimine. Kui isik ei ole tegelikkuses kaupa või teenust saanud, siis ei loo müüja poolt käibemaksu deklareerimine ning riigile tasumine sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust. 2) Tõendite igakülgne ja kogumis hindamine näitab veenvalt, et kaebaja sõiduautot XX OÜ-lt MontazMetal ei soetanud. Sõiduki transporti puudutavas osas on maksumenetluses antud vasturääkivaid ütlusi – V. A ütluste kohaselt toodi see Paldiski sadamasse laevaga, OÜ Vonel Pluss esindaja S. S sõnul maismaad pidi. Kuna kaebajal puuduvad tõendid, kinnitamaks põhjendust, et transpordiviisi muutumise tingis kauba mitteõigeaegne sadamasse jõudmine, ei kõrvalda see põhjendus eelnimetatud vasturääkivust. Asjas puuduvad transpordi saatelehed, kuludokumendid vm usaldusväärne tõendusmaterjal sõiduauto liikumisest marsruudil Saksamaalt läbi Eesti Tšehhi. Kaebaja väited, et kauba soetamine polnud juhuslik ning XX näol oli tegemist planeeritud tellimusega, on paljasõnalised. Ühestki maksumenetluses kogutud tõendist ei nähtu, et asjaosalised oleksid pidanud läbirääkimisi või oleksid valmistanud lepingute sõlmimist muul viisil ette. Kaebaja on väidetavalt sõlminud XX edasimüügilepingu Iris Export Import Spol, s.r.o-ga juba 03.09.
  2. Samal päeval on väidetavalt koostatud tellimuskiri OÜ MontazMetal nimele. Järelikult ei saanud kaebaja olla eelnimetatud kuupäeval kindel lepinguliste kohustuste täitmise võimalikkuses Iris Export Import Spol, s.r.o ees, sest lepingu sõiduauto väidetavaks soetamiseks sõlmis kaebaja OÜ-ga MontazMetal alles 09.09.
  3. Ei ole usutav, et reaalselt sõiduautode vahendamisega tegelev äriühing võtab sellises olukorras siduva kohustuse anda ostjale kaup üle kõigest ühe päeva jooksul, nagu lepingus sätestatud. Samuti ei ole osapoolte isikuid arvesse võttes usutav lepingu vormistamine eesti keeles, nagu oli maksuhaldurile esitatud müügileping. Kaebaja juhatuse liige V. A andis maksumenetluses suulisi seletusi vene keeles ja kaebaja väidetav tehingupartner oli vene nime kandev Tšehhi äriühingu seaduslik esindaja. V. A väitis 04.11.2009 suulistes selgitustes, et müügileping Iris Export Import Spol, s.r.o-ga sõlmiti Lätis, kuid lepingus on lepingu sõlmimise kohaks märgitud Tallinn. Lätis viibimise kohta kaebaja tõendeid esitanud ka pole. 6
(14)3-10-2120 Iris Export Import Spol, s.r.o müügilepingus sisaldub XX VIN kood, mis ei saanud väidetavate tehingute kronoloogiat silmas pidades kaebajale 03.09.2009 teada olla. Nimelt on MontazMetal OÜ tellimuskiri koostatud 03.09.2009, proforma arve kannab daatumit 08.09.2009 ning esimene TVM GmbH kirjalik dokument XX VIN koodiga on kuupäevast 16.09.
  1. Kusjuures 08.09.2009 TVM GmbH proforma arvel on selgesõnaliselt kirjas, et VIN kood on TVM GmbH-le teada alates 12.09.
  2. MontazMetal OÜ teostas TVM GmbH arvelduskontole XX eest ülekanded 04.09.2009 ja 11.09.2009 ning sai väidetavalt sõiduki valduse 16.09.
  3. Iris Export Import Spol, s.r.o tasus sõiduki ostuhinna esmalt 10.09.2009 kaebajale, mille järel kandis kaebaja 10.09.2009 ja 11.09.2009 MontazMetal OÜ arvelduskontole kokku 1 783 712 krooni, millelt toimus samal päeval 83 000 euro maksmine TVM GmbH-le. Selline tehingute jada, kus lõppostja tasub ostuhinna esimesena, ei vasta tavapärasele majanduslikule loogikale ega ole eluliselt usutav. Samuti pole võlaõiguslike lepingute puhul riskide jaotuse põhimõttest tulenevalt tavapärane, et isik täidab niivõrd suuremahulise rahalise kohustuse enne müügieset reaalset nägemata. Tõelise majandustehingu puhul tutvuks sõidukite edasimüügile spetsialiseerunud äriühing sõiduauto kolmandasse riiki võõrandamisel kauba asukohaga, et tagada äriliselt otstarbekaimate valikute vastuvõtmise võimalus. Teabe andmine XX paiknemise kohta Saksamaal ei oleks kuidagi takistanud pooltevahelise tehingu lõpuleviimist, sest nimetatud informatsioon pole suunatud tehingupartneri ning kokkuleppe sisu avalikustamisele. Tšehhi maksuhalduri SCAC päringu vastusest nähtub, et XX sõideti Tšehhi ning seda ei transporditud sihtkohta. Järelikult annavad kauba saabumise viis, sõiduki odomeetri näit ning muud tuvastatud asjaolud küllaldase aluse järelduse tegemiseks, et XX jõudis Prahasse otse Dortmundist. Seevastu on kaebaja selgitus auto mahalaadimise kohta haagiselt tõendamata. V. W kinnitus odomeetri näitude kohta ei oma tõenduslikku väärtust, sest pole kontrollitav ja on antud pool aastat pärast sõiduki edasiandmist. Ühtlasi pole usutav, et isik suudab kuus kuud hiljem öelda konkreetse kuupäeva odomeetri näidu kilomeetri täpsusega. Rahvusvaheliste kaubavedude puhul on tavaline veose saatedokumentide vormistamine, mida antud juhul ei tehtud. Samuti ei ole avaldaja esitanud näiteks kviitungeid kütuse soetamise kohta läbitud teekonnal, ööbimise arveid, maksekviitungeid tasuliste kiirteede läbimise kohta, tõendeid suhteliselt kallihinnalise sõiduki kindlustamise kohta või muud taolist.
  4. Tallinna Halduskohtu
  5. novembri
  6. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Halduskohus leidis, et kaebuse esitaja ei ole suutnud ümber lükata maksuhalduri seisukohta, et kaebuse esitaja ei soetanud sõidukit Eestis ning sõiduauto XX transporditi pärast näitust Saksamaalt kohe Tšehhi Vabariiki. Kaebaja esitatud ja maksuhalduri poolt kogutud tõenditest ei järeldu, et sõiduk oleks vahepeal Eestis paiknenud. Saksa ja Tšehhi maksuhaldurilt saadud dokumentide põhjal maksuhalduri välja toodud vastuolud ei ole eraldivõetuna olulised, kuid räägivad maksuhalduri seisukohtade kasuks, kui kaebuse esitaja ei suuda vastustaja olulisi väiteid ümber lükata. Oluliseks tuleb pidada maksuhalduri analüüsi sõiduki Eestisse toimetamise kulude kohta. Kaebuse esitaja on J. S kahju saamise väidet püüdnud ümber lükata sellega, et J. S on ühtlasi ka OÜ EuroActive omanik, kuid taolise kaalutluse korral tekib küsimus, milleks oli siis vaja OÜ EuroActive poolt üldse vormistada käskkirja sõiduki kasutamiskulude hüvitamise kohta summas 1000 krooni. Kohus märkis, et nõustub ka maksuhalduri väidetega 7
(14)3-10-2120 sõiduki odomeetri näidust ja sõiduki väidetava Eestisse toomise teekonda kajastavate dokumentide puudumisest. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
  1. A.V.V. Teraskilp OÜ apellatsioonkaebuses palutakse halduskohtu otsus tühistada ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldatakse. 1) PMTK 15.02.2010 otsusest nähtuvalt on maksuhaldur õiguslikult siduvalt kindlaks teinud maksuõigussuhte ja sellest suhtest tulenevad õigused ja kohustused (kaebaja ei ole OÜ-lt MontazMetal sõidukit XX soetanud ning tõendatud pole sõiduauto saabumine Eestisse ja omakorda selle lähetamine Eestist). Kui käivet, millest tagastusnõue tekkis, pole, tulebki käibemaksu tagastamise taotlus jätta rahuldamata. Seega on selle otsuse näol tegemist sisuliselt MKS §-s 95 sätestatud maksuotsusega. Seetõttu oli 28.05.2010 maksuotsus eesmärgipäratu. 28.05.2010 maksuotsuse andmiseks puudus õiguslik alus, sest maksuhaldur ei saanud teist korda
  2. a septembri käibedeklaratsioonis enammakstud käibemaksu suurust lõplikult kindlaks määrata (enammakse suurust korrigeerida). Juba sel põhjusel pidi kohus kaebuse 28.05.2010 maksuotsuse tühistamiseks rahuldama. 2) Kohus ei võtnud seisukohta kaebaja väite kohta, et käibemaksu mahaarvamise piiramine on eesmärgipäratu ning riigile ei ole käibe deklareerimisest ja tagasitaotlemisest kahju tekkinud. Praegune juhtum on analoogne KMS § 14 lg 2 p-s 1 ja § 16 lg 2 p-s 3 sätestatud olukorraga, kus käibemaksuga ei maksustata ettevõtte või selle osa üleandmist või kinnisasja kui kauba käivet. Riigikohus on asjades nr 3-3-1-8-06, 3-3-1-22-06 ja 3-3-1-37-06 selgitanud, et sellises olukorras tuleb käibemaksu tagastamise taotlus jätta rahuldamata. Kuid Riigikohtu lahenditest nr 3-3-1-20-11 (p 13) ja nr 3-3-1-8-06 (p 10) tuleneb, et täielikult tuleb välistada maksuvaba käibe puhul käibemaksu tagastamine siis, kui müüja pole käibemaksusummat riigile üle kandnud. Seega on Riigikohus möönnud, et käibemaksu mahaarvamine ja tagastamine ei ole põhimõtteliselt välistatud olukorras, kus müüja on käibemaksu riigile tasunud. Sarnast põhimõtet on Riigikohus väljendanud ka asjas nr 3-3-1-22-
  3. Maksuhaldur ei vaidlusta müüja poolt käibemaksu tasumist. 3) Kohus võttis ebaõige seisukoha, et sõiduki XX toimetamine Saksamaalt Eestisse ei ole kinnitust leidnud. Apellant sai sõiduki kätte Paldiskist Vonel Pluss OÜ käest. Sõiduauto kättesaamiseks esitas V. A Vonel Pluss OÜ-le OÜ MontazMetal poolt väljastatud volikirja. Seda asjaolu on maksuhaldurile kinnitanud OÜ Vonel Pluss juhatuse liige S. S (suuliste seletuste protokoll 09.11.2009) ja J. M (vt suuliste seletuse protokoll 05.11.2009). S. Si ütluste kohaselt planeeris ja korraldas OÜ Vonel Pluss sõiduki toimetamise Saksamaalt Lüübekist Paldiskisse OÜ MontazMetal tellimuse alusel. Veo korraldamise eest tasus OÜ MontazMetal OÜ-le Vonel Pluss. S. S ütluste järgi võttis sõiduki Paldiskis vastu OÜ Vonel Pluss töötaja A F. Maksuhaldur ei ole A Flt seletusi maksumenetluses võtnud, kuigi nimetatud isik saanuks kinnitada sõiduki XX toimetamist Eestisse ja vastuvõtmist OÜ Vonel Pluss poolt. Maksuhalduri väide, et Land Roveri järelhaagisega sõiduki toimetamisel Saksamaalt Eestisse sai autojuht kahju ning OÜ Vonel Pluss poolt tasutud 4500 krooni kulusid ei katnud, on täiesti oletuslik ja tõendamata. Sõiduki toimetamise Saksamaalt Eestisse korraldas ja selle eest vedajale tasus OÜ Vonel Pluss. Kui suured olid Land Roveri juhi kulud ja miks ta nõustus vedu teostama 4500 krooni eest, ei ole apellandile teada, kuid samas ei saa ka väita, et 4500 krooni 8
(14)3-10-2120 eest ei ole võimalik vedu teostada ja veoteenuse osutamisega seonduvaid kulusid katta. Põhjendamatu on ka maksuhalduri väide päevarahade tasumise ja majutuskulude osas, kuna OÜ Vonel Pluss esitatud kassa väljamineku orderist nähtub, et raha maksti füüsilisele isikule S. Ple. Füüsilise isiku kulud on eelduslikult väiksemad äriühingu kuludest. 4) Vaidlust pole selles, et Tšehhi Vabariiki toimetas sõiduki J. S, kes oli OÜ EuroActive juhatuse liige ja osanik. J. S andis transporditeenuse osutamise kohta maksuhaldurile seletused 12.11.
  1. Transporditeenuse osutamise kohta esitas OÜ EuroActive OÜ-le A.V.V. Teraskilp 25.09.2009 arve nr EA0909/TR2 summas 9600 kr. Kui maksuhalduri arvutuste järgi 3400 km läbimiseks pidi ostma kütust 316 liitrit maksumusega 4692 krooni, siis nähtub eelnimetatud arvest, et osutatud veoteenuse maksumus kattis teenuse osutamiseks tehtavaid kulutusi. Seega on põhjendamatu kohtu järeldus, et J. S sai kütuse soetamisega kahju, mida ei kata ka päevarahad. Kuidas ja millises summas OÜ EuroActive hüvitab sõiduki kasutamise kulusid, on äriühingu siseasi ning ei oma käesolevas asjas tähendust. Kaugeleulatuvaid järeldusi ei saa teha sõiduki odomeetri näitude põhjal. Väites, et sõidukiga sõideti Saksamaalt otse Prahasse, ei ole maksuhaldur esitanud mõistlikku versiooni, kuidas J. S Saksamaale sõitis ja Tšehhist Eestisse tagasi sai. Maksuhaldur ei ole peale paljasõnaliste ja oletuslike arvutuste esitanud ühtegi tõendit, mis lükkaks ümber J. S ütlused. Asjaolust, et Prahas sõiduauto üleandmisel oli odomeetri näit 1150 km, ei saa teha järeldust sõidukiga Saksamaalt otse Prahasse sõitmisest. Apellant on märkinud, et sõidukil olev registreerimismärk ei võimaldanud liikuda legaalselt ja iseseisvalt teiste liikmesriikide maanteedel. Ükski mõistlik isik ei võta endale riski sõita võõras riigis sõidukiga, millel puuduvad maanteel liiklemist lubavad registreerimismärgid. Apellant juhib ka tähelepanu asjaolule, et sõidukil Porsche Panamera on armatuuril mitmeid näidikuid, mis näitavad teekonna pikkusi.
  2. PMTK palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. 1) Tagastusnõude taotluse osalise rahuldamise otsuse ja maksuotsuse alused ja eesmärgid ning nende haldusaktide tagajärjed on maksukohustuslase jaoks erinevad. MKS-st (§ 106 lg-d 2 ja 7) ja KMS-st (§ 34 lg 2) tuleneb kohustus tagastusnõude osalise rahuldamise korral vormistada hiljemalt 120-ndal päeval kirjalik motiveeritud otsus taotluse osalise rahuldamise kohta. Seadus ei kohusta maksuhaldurit nimetatud tähtaja jooksul koostama rahuldamata jäetud osa tasumiseks maksuotsust. 15.02.2010 otsuse resolutsioonis on üheselt kirjas, et PMTK otsustab tagastustaotluse rahuldada osaliselt ning rahuldatud osas tagastatakse apellandile enammakse viidatud arvelduskontole. Otsusega ei määratud kindlaks septembri 2009 käibedeklaratsioonis enammakstud käibemaksu suurust (ei korrigeeritud enammakse suurust). MKS § 92 lg 1 p 3 ja § 95 lg 5 alusel määrati maksusumma kindlaks (enammakse summat korrigeeriti) maksuotsusega, mille tagajärjel tekkis isikul rahaline kohustus, mis antud juhul tasaarveldati tagastusnõude ulatuses, ning määratud käibemaks ei kuulunud reaalselt apellandi poolt tasumisele. Seadusest ei tulene maksuhaldurile keeldu vormistada vaidlusaluses olukorras kahte haldusakti - tagastustaotluse osalise rahuldamise otsus ning maksuotsus. Apellant pole halduskohtus tuginenud väitele, et maksuotsuse tegemine oli eesmärgipäratu ja vastuolus seadusega. Selle argumendi esitas apellant esmakordselt apellatsioonkaebuses. Seetõttu tuleb see argument jätta tähelepanuta. 2) Vastustaja ei nõustu apellandi väitega käibemaksu mahaarvamise piiramise eesmärgipäratusest. Samuti ei nõustu vastustaja apellandi poolt avaldatuga, nagu puuduks menetlusosaliste vahel vaidlus, et OÜ MontazMetal on riigile käibemaksu tasunud. 28.10.2011 kohtuistungil avaldas vastustaja selgelt (istungiprotokoll lk 3), et OÜ-le MontazMetal on tehtud maksuot9
(14)3-10-2120 sus, mille sisuks oli muu hulgas see, et OÜ MontazMetal septembri 2009 käibemaksudeklaratsioonil kuulub vähendamisele 20% määraga maksustatav käive 1 455 134 krooni (93 000,01 eurot) ning sellelt arvestatud käibemaks 291 027 krooni (18 600,02 eurot) põhjusel, et sõiduauto XX soetamist ja edasimüüki OÜ MontazMetal poolt ei ole toimunud. Kuna OÜ MontazMetal septembri 2009 käibemaksudeklaratsiooni korrigeeriti ja OÜ MontazMetal ei ole riigile käibemaksu tasunud, ei pea paika apellandi väide, nagu ei jääks riigil maksutulu saamata. Riigikohus on hiljutises otsuses nr 3-3-1-46-11 (p 21) asunud teistsugusele seisukohale kui apellandi viidatud otsuses nr 3-3-1-22-07, sedastades, et ostjal ei ole näiliku tehingu alusel müüjale tasutud käibemaksu osas sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust. Samuti selgitas Riigikohus, et näiliku tehingu puhul on lepingupooltel jätkuvalt õigus tagastada tehingu alusel saadu, samuti on müüjal õigus tühistada väljastatud arve ning tal tekib arvel näidatud käibemaksu osas riigi vastu tagastusnõue. Seega tuleneb Riigikohtu seisukohast selgelt, et käibemaksu mahaarvamise piiramise eesmärgipärasus ei sõltu asjaolust, kas müüja on riigile käibemaksu tasunud, vaid ostjal puudub igal juhul õigus sisendkäibemaksu maha arvata näiliku tehingu alusel müüjale tasutud käibemaksu osas. 3) Vastustaja jääb seisukohale, et sõiduauto XX toimetamine Saksamaalt Eestisse ja Eestist edasi Tšehhi ei ole leidnud kinnitust. Teekonna pikkuse ja kütusekulu analüüside tulemused näitavad seda koosmõjus teiste tõenditega. Isikud, kes sõiduautot väidetavalt transportisid, kandsid kahju. Apellandi etteheide, et PMTK ei ole esitanud mõistlikku versiooni, kuidas J. S Eestist Saksamaale sõitis ja Tšehhist Eestisse tagasi sai, on alusetu. PMTK ei pea suutma esitada tõsikindlat versiooni, kuidas sõiduautot transporditi Saksamaalt otse Tšehhi, vaid oluline on näidata, et sõiduauto pole Saksamaalt Eestisse jõudnud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  1. KMS § 29 lg 1 kohaselt on maksukohustuslase poolt tasumisele kuuluv käibemaksusumma sama seaduse § 3 lg-s 4 ning lg 6 p-des 5 ja 6 nimetatud tehingutelt või toimingutelt arvestatud käibemaks, millest on maha arvatud maksustatava käibe tarbeks, samuti ettevõtlusega seotud § 4 lg-s 2 nimetatud tehingute või toimingute tarbeks kasutatava kauba või teenuse sama maksustamisperioodi sisendkäibemaks. Sama paragrahvi lg 3 p 1 kohaselt on sisendkäibemaks maksukohustuslase poolt teiselt maksukohustuslaselt soetatud või saadud kauba või teenuse eest tasumisele kuuluv käibemaks ning p 4 kohaselt ühendusesiseselt soetatud kauba vm soetatud kauba, millelt maksukohustuslane peab sama seaduse kohaselt käibemaksu arvestama, maksustatavalt väärtuselt arvutatud käibemaks. PMTK 15.02.2010 otsus nr 12.2-3/8721-9 ja 28.05.2010 maksuotsus nr 12.2-3/8721-11 põhinevad seisukohal, et kaebuse esitajal puudub MontazMetal OÜ sõiduki müügiarvel näidatud käibemaksu sisendkäibemaksuna mahaarvamiseks enda tasumisele kuuluvast käibemaksust põhjusel, et kaebuse esitaja ei ole arvel näidatud sõiduautot soetanud; raha liikus ning arved ja lepingud vormistati tagastatava sisendkäibemaksu tekitamiseks nii, nagu oleks müügiarvel näidatud sõiduauto XX vahepeal toodud Eestisse. Halduskohus nõustus maksuhalduri järeldusega, leides, et Saksa ja Tšehhi maksuhaldurilt saadud dokumentide põhjal maksuhalduri välja toodud vastuolud ei ole eraldivõetuna olulised, kuid oluline on maksuhalduri analüüs sõiduki Eestisse toimetamise kulude kohta.
  2. Ringkonnakohtu hinnangul on olulised vastuolud maksumenetluses esitatud dokumentide ja asjassepuutuvate äriühingute esindajate seletuste vahel, mis kogumis näitavad sõiduauto 10
(14)3-10-2120 Eestisse toimetamisel mõistliku majandusliku eesmärgi puudumist ja viivad järeldusele, et kaebuse esitaja, MontazMetal OÜ ja Iris Export Import Spol, s.r.o vahel sõiduauto edasimüüki kajastavad dokumendid on vormistatud eesmärgiga tekitada kaebuse esitajale alusetu sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus.
  1. Väidetav sõiduki ostu-müügi leping kaebaja ja Iris Export Import Spol, s.r.o vahel (I kd tl 82) sõlmiti juba 03.09.
  2. Lepingus on märgitud kaebaja poolt müüdava sõiduauto VINkood ning sätestatud, et müüja kohustub ostjale kauba üle andma „ühe tööpäeva jooksul“ (samas nähti arve tasumise tähtajana ette 15 kalendripäeva alates kauba saamise päevast). Teadmise puudumisel sõiduki tehinguahela muudest lülidest ei saanud kaebaja 03.09.2009 veel arvata, et tal õnnestub ostjale sõiduauto üle anda ühe tööpäeva jooksul, sest leping sama sõiduauto ostmiseks MontazMetal OÜ-lt (I kd tl 21) on sõlmitud alles 09.09.
  3. Ka sellel lepingul on märgitud sõiduki VIN-kood. Sõiduki väidetavalt MontazMetal OÜ-le müünud TVM GmbH 08.09.2009 „proforma-arvel“ MontazMetal OÜ-le (II kd tl 29 pöördel, I kd tl 16 pöördel) on märgitud, et sõiduki VIN-kood on müüjale teada alates 12.09.
  4. VIN kood ongi märgitud alles TVM GmbH 16.09.2009 arvel MontazMetal OÜ-le (II kd tl 29, I kd tl 16). Enne 12.09.2009, mil sõiduki väidetavalt MontazMetal OÜ-le müünud TVM GmbH sai kõige varem teada sõiduki VIN koodi, on see VIN kood märgitud juba MontazMetal OÜ 04.09.2009 ja 09.09.2009 arvetel kaebajale (I kd tl 22 ja 22 pöördel, II kd tl 35 ja 35 pöördel) ning kaebaja 07.09.2009 arvel Iris Export Import Spol, s.r.o-le (I kd tl 32, II kd tl 39). MontazMetal OÜ esindusõigusliku isiku J. M selgituse (II kd tl 37) kohaselt leiti sõiduauto XX eksponeerituna näitusel Dortmundis
  5. a septembris, siis hakati sellele otsima ostjat ja pöörduti A.V.V. Teraskilp OÜ poole. Juba 03.09.2009 on A.V.V. Teraskilp OÜ allkirjastanud sõiduauto XX ostu-müügi lepingu ja väljastanud Tšehhi äriühingule Iris Export Import Spol, s.r.o esmakordselt arve (I kd tl 84). Et tehingute ahelas oli autot Saksamaal näitusel eksponeerinud MP Mobilhandel GmbH (kellelt TVM GmbH 15.09.09 arvelt (II kd tl 84, tõlge II kd tl 106) nähtuvalt sõiduki ostis) ja lõppostja Iris Export Import Spol, s.r.o vahel kolm vahelüli, on nii kiire lepinguni jõudmine lõppostjaga ebausutav. Selliseid vastuolusid ei ole kaebuse esitaja maksu- ega kohtumenetluses seletanud. Ringkonnakohtu istungil oletas kaebaja lepinguline esindaja, et ju siis sõlmiti leping olukorras, kus VIN kood oli teada; lepingu kuupäev ei ole määrav, see võis olla ebaõige. Samas on lepingutel näidatud sõlmimise kuupäevad kooskõlas lepingute alusel arvete esitamise ja maksete teostamisega. Makseid on kaebaja MontazMetal OÜ arvetele teinud 04.09.2009, 10.09.2009 ja 11.09.2009 (vt kaebaja pangakonto väljavõte I kd tl 86). Iris Export Import Spol, s.r.o tasus sõiduki ostuhinna kaebajale 10.09.2009 (vt pangakonto väljavõte I kd tl 86 pöördel). MontazMetal OÜ teostas TVM GmbH arvelduskontole XX eest ülekanded 04.09.2009 ja 11.09.2009 (vt pangaväljavõtted I kd tl 17 ja 17 pöördel). On tavapärane, et lepingud sõlmitakse enne suures summas arvete esitamist ja tasumist. Selline kaebaja ja MontazMetal OÜ poolt sõlmitud lepingute, esitatud arvete ja teostatud maksete omavaheline kooskõla samaaegselt nende lepingute, arvete ja maksete kronoloogilise sobimatusega müügiahela MP Mobilhandel GmbH – TVM GmbH – MontazMetal OÜ – kaebuse esitaja – Iris Export Import Spol, s.r.o muude asjaoludega viitab sellele, et nende lepingute ja arvete vormistamine ja raha liikumine oli ühtviisi korraldatud eesmärgiga näidata fiktiivseid tehinguid. Põhjendatud on maksuhalduri viide, et osapoolte isikuid arvesse võttes pole usutav kaebaja ja Iris Export Import Spol, s.r.o vahelise lepingu vormistamine eesti keeles. V. A on isik, kes maksumenetluses on ütlusi andnud vene keeles (vt V. A 02.11.2009 ja 26.11.2009 ütlused I kd tl 48-49 ja 53-55). Pole usutav, et ta sõlmiks Tšehhi äriühingu esindajaga, kelle puhul pole nime järgi (I I) alust eeldada eesti, küll aga vene keele oskust, lepinguid eesti keeles. 11
(14)3-10-2120
  1. Ringkonnakohus nõustub vastustaja ja halduskohtu järeldusega, et tehinguahela objektiks olnud sõiduauto toimetamine Eestisse ei ole tõendatud. Auto Eesti kaudu vedamise kohta on esitatud sellised tõendid nagu Vonel Pluss OÜ seadusliku esindaja S. S (I kd tl 20, II kd tl 33, tõlge I kd tl 96, II kd tl 91), MontazMetal OÜ esindaja J. Mi (I kd tl 24; II kd tl 37), kaebaja seadusliku esindaja V. Ai 04.11.2009 (I kd tl 50-51) ja 26.11.2009 (I kd tl 53-54, tõlge I kd tl 94), V. Wi 18.03.2010 (I kd tl 37, II kd tl 45) ja EuroActive OÜ esindaja J. S (I kd tl 59) seletused, EuroActive OÜ „25.09.2008“ arve (I kd tl 76) ja 28.09.2009 sularaha sissetuleku order kaebaja poolt arve tasumise kohta (I kd tl 76 pöördel), EuroActive OÜ avansiaruanne J. Sle autokompensatsiooni ja komandeeringu päevaraha maksmise kohta (I kd tl 77) ja 03.08.2009 käskkiri J. Sle tema isikliku sõiduauto ametiülesannete täitmiseks kasutamise kompenseerimiseks (I kd tl 80), OÜ Vonel Pluss 18.09.2009 arve OÜ-le MontazMetal (I kd tl 81), OÜ MontazMetal volitus V. Ale sõiduki Paldiski sadamast kättesaamiseks (II kd tl 87), OÜ Vonel Pluss kassa väljamineku order S. Ple (Ple) sõiduauto Lüübekist Paldiskisse toimetamise eest 4500 krooni maksmise kohta (II kd tl 90). Need seletused on antud ja dokumendid on vormistatud müügiahelas osalenud äriühingute esindajate endi poolt. Neid ei kinnita kolmandatelt isikutelt pärinevad tõendid. Maksuhaldur on põhjendatult juhtinud tähelepanu sellele, et rahvusvaheliste kaubavedude puhul on tavaline veose saatedokumentide vormistamine, mida antud juhul ei tehtud, samuti ei esitatud näiteks kviitungeid kütuse soetamise kohta läbitud teekonnal, ööbimise arveid, maksekviitungeid tasuliste kiirteede läbimise kohta, tõendeid kallihinnalise sõiduki kindlustamise kohta või muud taolist. Sõiduki Eestisse toimetamise kohta on antud vastuolulisi seletusi. V. A väitis 04.11.2009 ütlustes (I kd tl 50-51), et auto toodi laevaga Paldiski sadamasse ja kulud tasus MontazMetal OÜ, samas kui S. S (I kd tl 20, II kd tl 33, tõlge I kd tl 96, II kd tl 91) ütluste kohaselt toodi auto Paldiski sadamasse maitsi S. P poolt, kelle palkas V. W. S. Si ütlus, et Lüübeki sadamast väljuvale laevale hilineti, ei seleta tõendite puudumist laevatranspordi planeerimise kohta (broneeringud, ettemaksud, kirjavahetus laevafirmaga jne). Kui sõiduautot ei toimetatud Eestisse laevaga, vaid autotranspordiga, jääb arusaamatuks Vonel Pluss OÜ teenuse mõte ja sisu. S. Si seletustest nähtuvalt palkas sõiduauto Eestisse toimetanud isiku V. W, mitte Vonel Pluss OÜ. Laevatranspordi mittekasutamisel ei oma tähtsust, et Paldiskis on sadam. Seetõttu pole arusaadav, millist lisaväärtust andis sõiduki Vonel Pluss OÜ poolt vastuvõtmine Paldiskis. Nii sõiduki väidetav müüja MontazMetal OÜ kui ostja (kaebuse esitaja) asusid Tallinnas, mitte Paldiskis. V. A ütluste (I kd tl 48, tõlge I kd tl 95) kohaselt on ettevõtte postiaadress Tallinn, Külma 1-4 ning renditakse kontorit Tallinnas, Nisu
  2. MontazMetal OÜ aadressina on MontazMetal OÜ-le esitatud arvetel (I kd tl 15, 16, 16 pöördel, 81), MontazMetal OÜ sõlmitud lepingul (I kd tl 21) ja MontazMetal OÜ poolt väljastatud volikirjadel (II kd tl 85-87) näidatud samuti Nisu 2, Tallinn. Niiviisi tulebki välja, nagu oleks samal aadressil asuvatest äriühingutest üks müünud teisele auto nõnda, et lasi selle vedada teise linna. Vastuolu Tšehhi maksuhaldurilt saadud teabe (I kd tl 33, II kd tl 40), et auto toimetati Prahas kätte ilma muu transpordi abita ja autot juhtis isiklikult J. S, ning J. S ütluste, et tema vedas sõiduauto Prahasse oma minibussiga autohaagises (I kd tl 59), vahel on kaebaja püüdnud kõrvaldada väitega, et enne kauba üleandmist võeti kaup haagiselt maha ja sõideti sellega üleandmise kohta. See on vastuolus kaebaja enda seletusega, mispärast ei saanud J. S autot Dortmundist Prahasse muu transpordi abita kohale toimetada - sõidukil olev registreerimis12
(14)3-10-2120 märk ei võimaldanud liikuda legaalselt ja iseseisvalt teiste liikmesriikide maanteedel ja ükski mõistlik isik ei võta endale riski sõita võõras riigis sõidukiga, millel puuduvad maanteel liiklemist lubavad registreerimismärgid. Sellisele olukorrale vastav käitumine on anda auto üle kohas, kuhu on see haagisega võimalik transportida. J. S ütlused muudab ebausaldusväärseks ka see, et maksuhalduri küsimustele, kas A.V.V. Teraskilp OÜ ja EuroActive OÜ vahel on sõlmitud transporditeenuste kohta kirjalik või suuline leping ja mis tingimused olid lepingus sätestatud (kauba vedu teostavad transpordivahendid, marsruut, maksumus, hinnakiri, kindlustus, riskid, vastutus jne), vastas ta nii, et leping oli suusõnaline ja vastutust ei olnud. Et veetavaks kaubaks oli eriti kalli hinnaga sõiduauto, on need vastused ebausutavad. Ringkonnakohus nõustub ka maksuhalduri analüüsiga selles osas, et väidetavalt S. Ple makstud tasu ei kata viimase tehtud kulutusi sõiduki Eestisse toomiseks. Halduskohtu väide EuroActive OÜ-l vajaduse puudumisest J. Sle isikliku sõiduauto kasutamise kulutuste hüvitamiseks on arusaamatu. Kuna kaebajale transporditeenuse väidetavaks osutajaks oli mitte J. S, vaid EuroActive OÜ ning 25.09.2009 arve nr EA0909/TR2 summas 9600 kr põhjal ei saa väita, nagu olnuks teenuse osutamine viimasele kahjumlik, siis on tõepoolest kõrvaline tähtsus sellel, kas on esitatud piisavaid tõendeid EuroActive OÜ poolt J. Sle teenuse väidetaval osutamisel tehtud kulutuste hüvitamise kohta. Samas on oluline see, et teenuse osutamisel kantud kulude – kütusekulud, ööbimised jms kohta polnud kuludokumente esitada ei J. Sl ega EuroActive OÜ-l. Kõnealuse auto Eestisse toomise vastu räägib ka sellel tegevusel majandusliku mõtte puudumine. Hiljemalt 10.09.2009, mil Iris Export Import Spol, s.r.o tasus kaebajale sõiduki ostuhinna ja sõiduk oli veel Saksamaal, pidi olema kindel, et sõiduki ostja asub Tšehhis. Seetõttu ei ole arusaadav, miks lepiti kokku sõiduki üleandmine 18.09.2009 Paldiskis, nagu väidab S. S (I kd tl 20, II kd tl 33, tõlge I kd tl 96, II kd tl 91).
  1. Tehingute ahel TVM GmbH – MontazMetal OÜ – kaebuse esitaja – Iris Export Import Spol, s.r.o jätab kunstliku ja konstrueeritud mulje. Tähelepanu väärib asjaolu, et Saksa maksuhaldurilt saadud teabe (II kd tl 31) kohaselt esitas TVM GmbH-le tellimuse sõiduki müügiks J. S, kes toimetas sõiduki kätte Iris Export Import Spol, s.r.o-le. Majanduslik põhjus puudub MontazMetal OÜ osalemisel tehingute ahelas. Arusaamatu on V. A seletus (I kd tl 53-54, tõlge I kd tl 94), et A.V.V. Teraskilp OÜ-l ei ole võimalik Saksamaal sellist klassi sõiduautot muretseda ja sellepärast ostis ta auto Saksamaal akrediteeritud Eesti firmalt MontazMetal OÜ. Kui küsimus on kontaktides Saksamaal, siis on alust arvata, et sama aadressi jagavad A.V.V. Teraskilp OÜ ja MontazMetal OÜ jagavad ka ärialaseid sidemeid. Kohtule pole teada, et sõiduauto ost Saksamaal nõuaks mingit akrediteeringut. MontazMetal OÜ kaasamise põhjus on seletatav kavatsusega luua tehingute ahelas alus riigile tasumata jääva käibemaksu mahaarvamiseks sisendkäibemaksuna. Halduskohtu otsuses on märgitud, et „menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust võimalikus käibemaksu riigile tasumises kaebuse esitaja lepingupartneri MontazMetal OÜ poolt“. See tõdemus jääb ringkonnakohtule arusaamatuks. Halduskohtu istungil ütles maksuhalduri esindaja, et OÜ MontazMetal käibemaksudeklaratsiooni on korrigeeritud (II kd tl 138). Ringkonnakohtu istungil kinnitas maksuhalduri esindaja, et MontazMetal OÜ ei ole vaidlusalustelt tehingutelt käibemaksu tasunud. See on usutav, kuna portaalis „Raamatupidamisuudised“ juba 09.09.2011 avaldatud teabe1 kohaselt oli MontazMetal OÜ Eesti maksuvõlglaste esikümnes 1,8 miljoni euro suuruse maksuvõlaga. Äriregistri andmetel on MontazMetal OÜ äriregistrist kustutatud 12.08.
  2. 1 http://rup.ee/est/maksud-ja-raamatupidamine/maksuv-lglaste-top-100-hulgas-on-mitu-uut-firmat.html 13
(14)3-10-2120
  1. Eeltoodud põhjendustel nõustub ringkonnakohus maksuhalduriga, et sõiduauto XX ostmist kaebuse esitaja poolt MontazMetal OÜ-lt ei ole aset leidnud.
  2. Ringkonnakohus ei nõustu apellandi väitega sisendkäibemaksu mahaarvamise piiramise eesmärgipäratusest. Esiteks, nagu märgitud ülalpool, ei ole MontazMetal OÜ sisendkäibemaksuarvestuse aluseks olevatel arvetel näidatud käibemaksu riigile tasunud. Teiseks, MKS § 83 lg 4 esimesest lausest tulenevalt ei tekita näiliku tehingu raames käibemaksu tasumine ostjale sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust. Riigikohus on selgitanud (vt otsus nr 3-3-1-4611, p 21), et näiliku tehingu korral on lepingupooltel jätkuvalt õigus tagastada tehingu alusel saadu, samuti on müüjal õigus tühistada väljastatud arve ning tal tekib arvel näidatud käibemaksu osas riigi vastu tagastusnõue.
  3. Maksuhalduri 15.02.2010 otsus nr 12.2-3/8721-9 ei piiranud maksuhalduri õigust 28.05.2010 maksuotsuse nr 12.2-3/8721-11 tegemiseks. Maksusumma määramise alused maksuotsusega sätestab MKS § 92 lg-d 1 ja 2 ning § 95 lg
  4. Maksuotsuse tegemise aluseks oli MKS § 92 lg 1 p 3, mille kohaselt on maksuhalduril õigus teha maksuotsus, kui maksukohustuslane on esitanud valeandmeid, mille tagajärjel tema poolt arvutatud või tema esitatud andmete alusel arvutatud tagastamisele kuuluv maksusumma on suurem maksuseaduse kohaselt tagastamisele kuuluvast maksusummast. See tingimus oli antud juhul täidetud.
  5. Eeltoodud põhjustel jääb apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus muudab üksnes halduskohtu otsuse põhjendusi, asendades need käesoleva otsuse põhjendustega.
  6. Kuna ringkonnakohus ei tee otsust apellandi kasuks, jääb HKMS § 108 lg 1 alusel rahuldamata apellandi taotlus apellatsiooniastme menetluskulude (apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv 949,99 eurot ja esindajatasu kogusummas 1862,16 eurot) väljamõistmiseks. Lauri Madise Ruth Plaks Silvia Truman 14
(14)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.