← Eesti

3-10-2892/145

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Viive Ligi ja Ruth Plaks Otsuse tegemise aeg ja koht 22. november 2012, Tallinn Haldusasj

) § 233 lg 1 alusel toimus Koeru vallas 11.10.2004– 10.11.2004 kasutusvaldusesse antava vaba põllumajandusmaa plaanide ja maatükkide registreerimislehe väljapanek. Muu hulgas sai avaldusi esitada Koeru vallas asuva 60,06 ha suuruse maatüki nr 11 (XX maaüksus, katastritunnus XX) kasutusvaldusesse saamiseks. XX maaüksuse vaba põllumajandusmaana kasutusvaldusesse saamiseks esitasid Koeru Vallavolikogule avaldused OÜ Järva PM, A K, Taur Põllumajanduse OÜ ja OÜ Vao Põldur. Määratud tähtajaks ei saavutanud taotlejad kokkulepet maaüksuse kasutusvaldusesse andmiseks ühele taotlejatest.

  1. Koeru Vallavolikogu tegi 26.05.2005 otsusega nr 29 Järva maavanemale ettepaneku anda XX maaüksus OÜ Järva PM kasutusvaldusesse. Järva maavanem saatis ettepaneku 29.07.2005 Koeru Vallavalitsusele uueks arutamiseks, kuna otsuses puudusid selle aluseks olnud kaalutlused. Koeru Vallavolikogu täiendas 25.08.2005 otsusega nr 37 oma 26.05.2005 otsuse nr 29 põhjendusi. Järva maavanem nõustus 30.11.2006 Koeru Vallavolikogu ettepanekuga anda XX maaüksus OÜ Järva PM kasutusvaldusesse. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 27.12.2007 otsusega nr 3-07-68 A. K kaebuse Järva maavanema 30.11.2006 otsuse tühistamiseks.
  2. Koeru Vallavolikogu tegi 27.11.2008 otsusega nr 27 Järva maavanemale ettepaneku anda XX maaüksus kasutusvaldusesse OÜ-le Järva PM. Riigikohus tunnistas 21.06.2010 otsusega nr 3-3-1-39-10 Koeru Vallavolikogu 27.11.2008 otsuse nr 27 õigusvastaseks ja jättis jõusse madalama astme kohtute poolt Koeru Vallavolikogule tehtud ettekirjutuse vaadata XX maatüki kasutusvaldusesse andmine uuesti läbi. 2

(15)3-10-2892 4. Koeru Vallavolikogu tegi 30.09.2010 otsusega nr 53 Järva maavanemale ettepanek anda Koeru vallas asuv 60,06 ha suurune maatükk nr 11 (XX maaüksus) kasutusvaldusesse OÜ-le Järva PM.

§ 233lg-tes 2 ja 6 sätestatud kriteeriumitele vastavad OÜ Järva PM ja FIE A K.

Samas suudab OÜ Järva PM eelduslikult paremini tagada selle, et XX maaüksus oleks võimalikult pikka aega (kogu lepinguperioodi jooksul) ja võimalikult suures ulatuses sihtotstarbeliselt ja efektiivselt kasutuses. Kui XX maaüksus anda OÜ Järva PM kasutusvaldusesse, ei esineks olulist muutust OÜ Järva PM poolt põllumajanduslikuks tootmiseks kasutatava maa suuruses. OÜ Järva PM kasutas ka otsuse tegemise ajal sama maatükki ning on suutnud seda mitme aasta vältel sihtotstarbeliselt ja efektiivselt probleemideta kasutada. OÜ Järva PM maksuvõlga Koeru Vallavolikogu otsuse tegemisel arvesse ei võtnud, kuna maksuvõla kohta oli sõlmitud ajatatud maksegraafik.

  1. Järva maavanem tegi 26.10.2010 Koeru Vallavolikogule Vabariigi Valitsuse seaduse (VVS) § 85 lg-te 1 ja 4 alusel ettepaneku tunnistada 15 päeva jooksul kehtetuks Koeru Vallavolikogu 30.09.2010 otsus nr
  2. Koeru Vallavolikogu ei nõustunud Järva maavanema ettepanekuga ning jättis otsuse muutmata.
  3. OÜ Järva PM esitas 05.11.2010 Tallinna Halduskohtule kaebuse, mille lõplikuks taotluseks jäi Järva maavanema kohustamine viia vaba põllumajandusmaa (XX maaüksus, katastritunnus XX) kasutusvaldussesse andmise menetlus lõpule (haldusasi nr 3-10-2892). Maavanemal on kohustus viia XX maaüksuse kasutusvaldusesse andmise menetlus lõpule. Kuigi Koeru Vallavolikogu tegi seaduses nõutud ettepaneku maavanemale juba 30.09.2010, ei ole maavanem senini XX maaüksuse kasutusvaldusesse andmise kohta lõplikku haldusakti andnud. Haldusmenetluse lõpuleviimise ja haldusakti andmisega viivitamiseks puuduvad seaduslikud alused. Selliseks aluseks ei ole Järva maavanema poolt alustatud ebaseaduslik järelevalvemenetlus, milleks maavanemal puudub pädevus. Koeru Vallavolikogu 30.09.2010 otsus ei ole vastuolus

§ 233lg-ga 51.

Nimetatud säte reguleerib olukorda, kus vallavolikogu saab ise kinnitada kasutusvaldusesse saajate nimekirja. 7. Järva maavanem vaidles kirjalikus vastuses OÜ Järva PM kaebusele vastu ja palus selle jätta rahuldamata. Maavanem ei saanud Koeru Vallavolikogu otsust

§ 233

lg 6 alusel tagasi saata, sest

§ 233lg-le 51 vastav tähtaeg otsuse vastuvõtmiseks oli möödunud.

Koeru Vallavolikogu oli otsuse tegemisel tähtaja kaheksa päeva võrra ületamisest teadlik. Vaidlused XX maaüksuse kasutusvaldusesse andmise üle on kestnud alates

  1. aastast. Asjaolusid on korduvalt kontrollitud ning vaidlused on taandunud otsuse põhjendamisele. Maavanem ei näinud ühtegi mõjuvat põhjust, miks kulus volikogul otsuse vastuvõtmiseks kauem kui seaduses ettenähtud kolm kuud.
  2. Kolmas isik FIE A K leidis, et Järva maavanem on

§ 233lg-s 51 sätestatud tähtaega tõlgendanud õigesti.

Tegemist on õigust lõpetava tähtajaga ehk tähtajaga, mida ei saa ennistada.

  1. Kohaliku omavalitsuse esindajana kaasatud Koeru Vallavolikogu toetas OÜ Järva PM kaebust. Koeru Vallavolikogu on maavanema seisukohaga mittenõustumist väljendanud ka sellega, et ei nõustunud maavanema ettepanekuga tunnistada volikogu otsus kehtetuks.
  2. FIE A K esitas 08.11.2010 Tallinna Halduskohtule kaebuse Koeru Vallavolikogu 30.09.2010 otsuse nr 53 õigusvastasuse kindlakstegemiseks (haldusasi nr 3-10-2897, mis on Tallinna Halduskohtu 06.01.2011 määrusega liidetud haldusasjaga nr 3-10-2892). Koeru Vallavolikogul ei olnud 30.09.2010 enam õigust teha Järva maavanemale ettepanekut XX 3

(15)3-10-2892 maaüksuse OÜ Järva PM kasutusvaldusesse andmise kohta. Maavanemale ettepaneku tegemist tuleb mõista nimekirja kinnitamisena osade kaupa vastavalt vaba põllumajandusmaa kasutusvaldusesse saajate selgumisele (Vabariigi Valitsuse 31.01.2005 määruse nr 24 § 10 lg 1). Volikogu on ettepanekut põhjendanud üksnes OÜ Järva PM huvide ja vajadustega, tuginenud faktiliselt ebaõigele asjaolule ning jätnud kõrvale avaliku huvi ja asjakohase analüüsi. Koeru Vallavolikogu 30.09.2010 otsuses nr 53 esitatud põhjendused on oletuslikud ja paljasõnalised. Vastustaja on pidanud kõige olulisemaks, et tulevane kasutusvaldaja oleks võimeline kasutusvaldusesse antavat maaüksust võimalikult pikka aega ja võimalikult suures ulatuses sihtotstarbeliselt kasutama. Mingit (arvutuslikku) analüüsi põllumaade võimalikult efektiivse kasutamise kohta ei ole aga toimunud ning otsus põhineb sisuliselt oletuslikul eeldusel, et OÜ Järva PM kasutab maad efektiivsemalt. Otsus on olulise diskretsiooniveaga ega arvesta avaliku huviga. Arvamus, et OÜ-d Järva PM tuleks eelistada üksnes seetõttu, et sellega ei kaasneks mingeid muutusi, on subjektiivne ja ebaõige. Etteheide, et kaebaja ei ole läbi analüüsinud 60-hektarilise maatüki kasutamise tegevuskava, on oletuslik ja otsitud. On igati normaalne, et kasutusvaldusesse taotletavat maatükki suudetakse harida omavahendite arvel. Vastustaja ei ole võrrelnud kaebaja poolt kasutatava maa suurust ja käivet OÜ Järva PM kasutuses oleva maa suuruse ja käibega. Ekslik on maa kasutamise efektiivsuse üle otsustamine üksnes tulevikku suunatud investeeringu põhjal. XX maaüksuse kasutusele võtmiseks peab kaebaja vajalikuks kuni 180 000 krooni suurust investeeringut. Jääb arusaamatuks, miks eelistatakse OÜ-d Järva PM põhjusel, et XX maaüksus moodustab proportsionaalselt üsna väikese osa (ca 3%) kõigist äriühingu kasutuses olevatest maadest (2010. a-l põllumajanduslikuks tootmiseks kokku 2125,6 ha). OÜ Järva PM eelistamine tulenevalt asjaolust, et ta kasutab vaidlusalust maatükki ka praegu, on

§ 23

3 lg 6 eelviimase lause kohaselt kaalutlusviga, sest OÜ Järva PM kasutab vaidlusalust maatükki ilma õigusliku aluseta. Maksukorralduse seaduse § 14 lg-t 7 arvestades ei saa nõustuda ka vastustaja seisukohaga, et kuna OÜ Järva PM maksuvõlga on ajatatud, siis tuleb lugeda, et tal maksuvõlg puudub. OÜ Järva PM poolt kinnipeetud tulumaksu võlal (440 205 krooni) ja maamaksu võlal (48 806 krooni) on oluline tähendus ka Koeru valla eelarvelisele laekumisele. 11. Koeru Vallavolikogu vaidles kirjalikus vastuses FIE A. K kaebusele vastu ja palus selle jätta rahuldamata. Koeru Vallavolikogul oli õigus 30.09.2010 otsus nr 53 vastu võtta, sest

§ 233

lg 51 ei kuulu antud juhul kohaldamisele, kuivõrd vaba põllumajandusmaa kasutusvaldusesse saamiseks on õigustatud rohkem kui üks isik. Ühe õigustatud isiku puhul reguleerivad menetlust

§ 233lg-d 5 ja 51 ning vallavolikogu langetab sisuliselt lõpliku otsuse.

Mitme õigustatud isiku korral tuleb lähtuda

§ 233

lg-st 6 ja lõpliku otsuse langetab maavanem vallavolikogu ettepanekul.

§ 233

lg-s 51 sätestatud tähtaeg kehtib vaid olukorras, kus vallavolikogu kinnitab maa kasutusvaldusesse saajate nimekirja (

§ 233lg 5).

Ettepaneku tegemist maavanemale ei saa mõista nimekirja kinnitamisena osade kaupa.

§ 233

lg 6 annab vallavolikogule kaalutlusõiguse otsustada, millist taotlejat ettepaneku tegemisel eelistada ning kaalutlusotsuse kohtulik kontroll on piiratud. A. K väited, mis käsitlevad kaalutlusõiguse sisulist teostamist, tuleb seetõttu jätta tähelepanuta. Vaidlustatud otsuse tegemisel ei ole esinenud menetlus- või vormivigu ning otsus on antud seaduslikul alusel kooskõlas õigusnormide ja õiguse üldpõhimõtetega, diskretsiooni piiridest ei ole väljutud (kinni on peetud Riigikohtu juhistest) ega tehtud muud sisulist diskretsiooniviga (kaalutlused on asjakohased, olulisi asjaolusid on arvestatud). XX maaüksuse kasutusvaldusesse andmisel oli kõige olulisem, et tulevane kasutusvaldaja oleks võimeline kasutusvaldusesse antavat maaüksust võimalikult pikka aega ja võimalikult suures ulatuses sihtotstarbeliselt kasutama. Seda lähtekohta on pidanud õiguspäraseks ka Riigikohus 21.06.2010 otsuses nr 3-3-1-39-10. Kuna tegemist on tulevikku suunatud asjaolu analüüsimisega, siis on järeldused paratamatult teatud määral hinnangulised. Otsuse tegemisel 4

(15)3-10-2892 on arvestatud avaliku huviga, milleks on eelkõige see, et XX maaüksus oleks efektiivses ja sihtotstarbelises kasutuses. Kummagi taotleja poolt kasutatava maa suuruse ja maakasutuse edasiste plaanide osas on lähtutud taotlejate endi esitatud andmetest. A. K ei ole seni esitanud ühtegi täpsemat tegevuskava või visiooni XX maaüksuse edasiseks kasutamiseks. Kasutusvaldusesse taotletava maatüki suurus (60,06 ha) dikteerib vajalike investeeringute mahu, millega peab vald arvestama. Pole põhjust kahelda, et OÜ Järva PM tagaks XX maaüksuse efektiivse sihtotstarbelise kasutamise. Põhjendatult on arvestatud ka faktilise asjaoluga, et OÜ Järva PM on sama maatükki mitmete aastate vältel edukalt harinud ja majandanud. Kuigi selleks puudub praeguseks hetkeks õiguslik alus ning volikogu ei saa seetõttu automaatselt ja ainuüksi sellel põhjusel OÜ-d Järva PM eelistada, tuleb seda siiski arvesse võtta. Kääri maaüksuse faktiline kasutamine OÜ Järva PM poolt ei ole seejuures olnud tema kasuks otsuse tegemisel peamiseks põhjenduseks. Õige kaalutlus on seegi, et kuna OÜ Järva PM tootmine on mahukas, siis XX maaüksuse kasutamise jätkamine OÜ Järva PM poolt ei too kaasa olulisi muudatusi, mis võiks suurendada riski maatüki efektiivse kasutamisega hakkamasaamisel. Vallavolikogul ei ole põhjust faktilisi asjaolusid ignoreerida. Kuna OÜ Järva PM maksuvõlg oli ajatatud, ei saanud seda maksuvõlana arvesse võtta.
  1. Kolmas isik OÜ Järva PM toetas vastustaja seisukohti ja leidis, et XX maaüksuse faktilist kasutamist OÜ Järva PM poolt ei oleks saanud otsuse tegemisel üldse arvestamata jätta. Õige on kaalutlus, et kuna OÜ Järva PM tootmine on mahukas, siis puudub risk, et maatükki ei suudeta efektiivselt kasutada ja investeerida sellesse vähemalt 180 000 krooni. A. K väited oma sarnase võimekuse kohta on paljasõnalised ja tõendamata. Põhjendatult on arvestatud ka fakti, et OÜ Järva PM maksuvõlg on ajatatud. OÜ Järva PM on oma edasise majandustegevuse suhtes optimistlik, eriti seoses piima kokkuostuhinna olulise tõusuga (äriühingu põhitegevusalaks on piimatootmine). A. K on jätnud märkimata, et ka temal endal on ajatatud maksuvõlg.
  2. Riigi esindajana kaasatud Järva maavanem toetas kaebaja seisukohti ja leidis, et Koeru Vallavolikogu 30.09.2010 otsus nr 53 on õigusvastane selle vastuvõtmiseks ettenähtud tähtaja ületamise tõttu. Ehkki tegemist on prognoosotsusega, peab see siiski tuginema teadaolevatel faktidel, mida tuleb erapooletult analüüsida. Otsus võib olla kaalutlusvigadega, sest volikogu ei ole tasakaalustatult analüüsinud kõiki asjassepuutuvaid olulisi ja teada olnud asjaolusid. Võimalik täiendavate töökohtade loomine juhul, kui maaüksuse kasutusvaldajaks saaks A. K, on toodud välja üksnes negatiivsena kui tööandja lisakulutus. Kuna mõlemad taotlejad on väitnud, et neil on olemas maaüksuse sihtotstarbeliseks kasutamiseks vajalik ressurss, võiks neid selles osas käsitada võrdsetena. Ka ajatatud maksuvõlad ja nende suurus iseloomustavad ettevõtte majanduslikku seisundit ning seeläbi eeldatavat võimet tulla toime endale võetud kohustustega. Koeru Vallavolikogu 30.09.2010 otsuse nr 53 eesmärk tundub olevat vaid põhjendada, miks OÜ Järva PM peab saama XX maaüksuse kasutusvaldajaks.
  3. Tallinna Halduskohus jättis 23.03.2011 otsusega OÜ Järva PM kaebuse rahuldamata, rahuldas FIE A K kaebuse ja tunnistas Koeru Vallavolikogu 30.09.2010 otsuse nr 53 õigusvastaseks. Kohus leidis, et otsus oli õigusvastane taotluse vastuvõtmise tähtaja rikkumise tõttu. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 27.10.2011 otsusega Tallinna Halduskohtu 23.03.2011 otsuse, leides, et Järva maavanemal on menetlusliku tähtaja rikkumisele vaatamata võimalik XX maaüksuse kasutusvaldusesse andmise menetlus lõpule viia, märkides, et samas sõltub Järva maavanema poolt välja antava haldusakti sisu Koeru Vallavolikogu 30.09.2010 otsuse nr 53 õiguspärasusest. Halduskohtu otsuses ei olnud aga jõutud Koeru Vallavolikogu poolt kaalutlusõiguse teostamise kontrollini, mistõttu saatis ringkonnakohus haldusasja esimese astme kohtule uueks arutamiseks. 5
(15)3-10-2892 15. Tallinna Halduskohus jättis 20.04.2012 otsusega OÜ Järva PM kaebuse rahuldamata. Halduskohus rahuldas sama otsusega FIE A K kaebuse ja tunnistas õigusvastaseks Koeru Vallavolikogu 30.09.2010 otsuse nr 53 „Ettepaneku tegemine Järva maavanemale vaba põllumajandusmaa maatüki nr 11 (XX maaüksus) kasutusvaldusesse saaja kinnitamiseks“. Samuti mõistis halduskohus Koeru Vallavolikogult ja OÜ-lt Järva PM FIE A K kasuks välja menetluskulud 2415,66 eurot. Küsimus, kas Koeru Vallavolikogu võis pärast

§ 233

lg-s 51 sätestatud tähtaja möödumist teha Järva maavanemale

§ 233

lg 6 alusel ettepaneku anda XX maaüksus vaba põllumajandusmaana kasutusvaldusesse, on lahendatud jõustunud Tallinna Ringkonnakohtu 27.10.2011 otsusega käesolevas asjas. Ringkonnakohus leidis, et

§ 233

lg 51 sätestab üksnes menetlusliku, mitte aga vallavolikogu poolt eeltoimingute tegemise õigust lõpetava tähtaja, mistõttu oli Järva maavanemal võimalik XX maaüksuse kasutusvaldusesse andmise menetlus lõpule viia. Küll aga sõltub Järva maavanema poolt antava haldusakti sisu Koeru Vallavolikogu 30.09.2010 otsuse nr 53 õiguspärasusest, mistõttu tuleb kohtul ettenähtud piirides (HKMS § 158 lg 3) kontrollida volikogu poolt kaalutlusõiguse teostamist. Riigikohus muutis 21.06.2010 otsusega nr 3-3-1-39-10 Tallinna Halduskohtu 12.05.2009 ja Tallinna Ringkonnakohtu 07.12.2009 otsuseid haldusasjas nr 3-08-2635 põhjenduste osas, mis puudutasid maatüki kasutusvaldusesse saamiseks taotluse esitanud füüsilisest isikust ettevõtjale esitatavaid kriteeriume ja kasutusvaldusse taotletava maatüki osas kokkuleppe saavutamata jäämise korral taotluste hindamisel rakendatavaid eelistuskriteeriume. Kõrgema kohtu seisukohad on

§ 233

lg 6 regulatsiooni hilisemaid muudatusi arvestades (säte ei viita kaalumiskriteeriumina enam tootmise jätkusuutlikkusele) asjakohased ka käesolevas vaidluses. Kuna OÜ Järva PM ei kasutanud haldusakti andmise ajal XX maaüksust enam õiguslikul alusel, on kaalutavad kriteeriumid ühelt poolt piirinaabriks olemine ja teiselt poolt füüsilisest isikust ettevõtjaks olemine.

§ 233

lg 6 neljandas lauses sätestatud kriteeriumid on taotlejate eelistamisel kohustuslikud ning tegelik kaalumine saab kõne alla tulla vaid taotlejate võrdsuse korral. Olukorras, kus üks taotleja vastab kahele ja teine vaid ühele kriteeriumile, ei anna

§ 233

lg 6 neljas lause võimalust langetada otsus üksnes ühele eelistuskriteeriumile vastanud taotleja kasuks. Antud juhul on FIE A. K nii füüsilisest isikust ettevõtja kui ka naaberkinnistu omanik, OÜ Järva PM on aga üksnes naaberkinnistu omanik. Seega ei ole tegemist samaväärsete taotlejatega. Kui füüsilisest isikust ettevõtja on ühtlasi naaberkinnistu omanik, nagu ka konkureeriv juriidiline isik, siis tuleb

§ 233

lg 6 neljanda lause kohaselt sellist füüsilisest isikust ettevõtjat eelistada juriidilisele isikule. Vastasel korral puuduks füüsilisest isikust ettevõtja

§ 233lg 6 neljandas lauses eelistuskriteeriumina väljatoomisel mõte.

Olukorras, kus ühel taotlejal on eelistuskriteeriumite järgi eelisõigus saada maa kasutusvaldus, peab talle maa kasutusvalduse andmata jätmine olema erandlik ja äärmiselt hästi argumenteeritud. Käesoleval juhul selliseid erandlikke asjaolusid ei esine, mistõttu on Koeru Vallavolikogu kohaldanud kaalutlusõigust vääralt, kuna tegemist ei olnud võrdsete kandidaatidega, kellest ühte oleks saanud eelistada teisele maareformi üldise eesmärgi või maa efektiivsema kasutuse kaalutlustel. Vaidlustatud otsusest nähtub lisaks, et Koeru Vallavolikogu on 30.09.2010 otsusele eelnevalt kaalumisel arvestanud ja otsust argumenteerinud ka jätkusuutliku majandamise kriteeriumiga, ehkki kohaldatav

§ 233lg 6 neljas lause seda kriteeriumit sel ajal enam ei sisaldanud.

Samuti nähtub Koeru Vallavolikogu 30.09.2010 istungi protokollist nr 7, et peamiseks kaalutluseks XX maaüksuse OÜ Järva PM kasutusvaldusse andmiseks oli soov jätta maatükk seda seni kasutanud isiku kasutusse, kuigi seda ei ole sellisena toodud välja 30.09.2010 otsuses ning selline kaalutlus ei oleks ka kooskõlas

eesmärgiga ja maa efektiivse kasutamisega, kuna maa senine kasutaja ei pruugi olla tingimata selle ainus efektiivne 6

(15)3-10-2892 kasutaja. OÜ-l Järva PM ei olnud seadusega kaitstud õigust vaidlusaluse maatüki kasutamiseks selle kasutusvaldusse andmise menetluse ajal ning sellise isiku eelistamine ei ole asjakohane kaalutlus (vt Tallinna Ringkonnakohtu 27.12.2007 otsus nr 3-07-68). Nõustuda tuleb FIE A. K seisukohaga, et täiendava tööjõu palkamise vajadus on pigem Koeru valla avalikes huvides, kuna suurendaks kohalikku tööhõivet, mistõttu räägib nimetatud asjaolu pigem FIE A. K eelistamise kasuks kui kahjuks. Asjaolu, et OÜ Järva PM maksuvõlg on ajatatud, ei ole iseenesest põhjuseks, miks seda maksukohustust taotleja majandusliku võimekuse juures mitte arvestada. Kokkuvõtlikult on Koeru Vallavolikogu kohaldanud valesti

§ 233

lg 6 neljandat lauset, lisaks lähtunud kohati seadusevastastest ja ebaloogilistest kaalutlustest, tehes seetõttu õigusvastase otsuse, mis tuleb tühistada. Seega tuleb OÜ Järva PM kaebus jätta rahuldamata ja FIE A. K kaebus rahuldada. FIE A. K kantud menetluskulud 2415,66 eurot on vajalikud ja põhjendatud ning tuleb Koeru Vallavolikogult ja OÜ-lt Järva PM solidaarselt välja mõista. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 16. OÜ Järva PM palub apellatsioonkaebuses Tallinna Halduskohtu 20.04.2012 otsus tühistada ning teha asjas uus otsus, millega rahuldada OÜ Järva PM kaebus ja jätta FIE A. K kaebus rahuldamata. Lisaks palub apellant jätta FIE A. K ja Järva maavanema menetluskulud nende endi kanda ning mõista OÜ Järva PM menetluskulud välja FIE A. Klt ja Järva maavanemalt. Halduskohtu otsus tuleb tühistada menetlusnormi olulise rikkumise tõttu, sest OÜ Järva PM kaebuse osas on otsus täielikult põhjendamata. Kohtuotsus ei sisalda ühtegi põhjendust, miks ja millisel õiguslikul alusel on OÜ Järva PM kaebus jäetud rahuldamata. Ka ei ole otsuses võetud seisukohta OÜ Järva PM kaebuses esitatud väidete osas. Järva maavanem keeldus haldusmenetluse lõpuleviimisest põhjusel, et seda ei ole võimalik teha

§ 233lg-s 51 sätestatud tähtaja ületamise tõttu.

Tallinna Ringkonnakohus leidis 27.10.2011 otsuses käesolevas asjas, et Järva maavanema seisukoht oli ebaõige. Asjaolu, et Koeru Vallavolikogu ettepaneku üle käib vaidlus, ei anna Järva maavanemale õiguslikku alust keelduda menetluse lõpuleviimisest. Halduskohus on

§ 233

lg-t 6 kohaldanud ebaõigesti, määratledes maa kasutusvaldusesse taotlejate võrdlemise kriteeriumid ekslikult. Halduskohus järeldas ebaõigesti, et

§ 233

lg-s 6 nimetatud eelistuskriteeriumeid tuleb kohaldada kumulatiivselt, eelistades taotlejat, kelle puhul on täidetud mitu kriteeriumit. Selline seisukoht läheb vastuollu samas küsimuses tehtud varasemate kohtulahenditega. Senini ei ole ükski kohus asunud seisukohale, et

§ 233lg 6 eelistuskriteeriumeid tuleks kohaldada kumulatiivselt.

A. Karon esitas samasisulise väite ka varasemas haldusasjas nr 3-08-2635, kuid kohtud leidsid, et

§ 233

lg 6 ei ole sellisel viisil kohaldatav, sest eelistuskriteeriumid on alternatiivsed ja võrdse kaaluga ning käesoleval juhul mõlemad taotlejad seetõttu võrdsed (vt Tallinna Ringkonnakohtu 07.12.2009 otsus nr 3-08-2635; Riigikohtu 21.06.2010 otsus nr 3-3-1-39-10, p-d 33, 37). Seega on halduskohus kohaldanud materiaalõigust vääralt, mis on viinud ebaõige lahendi tegemiseni. Halduskohtu otsus oli

§ 233

lg 6 sellisel viisil kohaldamise osas ka üllatuslik, millega kohus rikkus menetlusnorme. Koeru Vallavolikogu on kaalutlusõigust teostanud nõuetekohaselt. Valla seisukohalt oli XX maaüksuse kasutusvaldusesse andmise puhul kõige olulisem, et tulevane kasutusvaldaja oleks võimeline maaüksust võimalikult pikka aega ja võimalikult suures ulatuses sihtotstarbeliselt 7

(15)3-10-2892 kasutama. Tegemist on küllalt suure maaüksusega (üle 60 ha). Selline kaalutlus on kooskõlas

§-s 233 sätestatud vaba põllumajandusmaa kasutusvaldusesse andmise eesmärgiga ning Koeru Vallavolikogu lähtus seejuures Riigikohtu juhistest (vt Riigikohtu 21.06.2010 otsus nr 3-3-1-39-10, p 42), mitte ei kohaldanud varjatult jätkusuutliku majandamise kriteeriumit, nagu leidis halduskohus. Volikogu ei ole lähtunud ebaseaduslikust kaalutlusest jätta maa senise kasutaja (OÜ Järva PM) valdusse. Volikogu istungil sellise arutluse tõusetumist ei saa volikogule ette heita ja põhjendamatu on järeldada, et kõik avaldatud seisukohad olid otsuse tegemisel aluseks. Istungil rõhutati korduvalt ka vajadust lähtuda Riigikohtu juhistest. Lõplik otsus tehti nende kaalutluste pinnalt, mis on otsuses kirjas. Halduskohus on ületanud kaalutlusõiguse kohtuliku kontrolli piire, hakates ise andma hinnanguid volikogu otsuse tegemisel kaalumise all olnud asjaoludele. Koeru Vallavolikogu otsus on menetlus- ja vormivigadeta, antud seaduslikul alusel ning kooskõlas kehtiva õiguse ja õiguse üldpõhimõtetega, samuti ei ole tehtud ühtegi sisulist diskretsiooniviga. Vaidlustada ei saa kaalutlusõiguse sisulist teostamist, mistõttu ei saa kaalutlusotsust tunnistada õigusvastaseks põhjusel, et kohus ei nõustu haldusorgani poolt ühele või teisele asjaolule antud sisulise hinnanguga. Halduskohus on neid põhimõtteid rikkudes ja kohtuliku kontrolli piire ületades asunud uuesti hindama asjaolusid, mida Koeru Vallavolikogu 30.09.2010 otsuses juba hindas (nt FIE A. K vajadus täiendava tööjõu järele ja sellega seonduv avalik huvi, OÜ Järva PM ajatatud maksuvõla mõju apellandi majandustegevusele). Lisaks on halduskohus hinnanud vaid ükskuid aspekte, mitte küsimust kompleksselt. Halduskohus on rikkunud ka menetlusnorme, sest ei andnud menetlusosalistele võimalust esitada menetluskulude nimekirja. Tallinna Halduskohus küsis 01.03.2012 määrusega hiljemalt 30.03.2012 menetlusosaliste seisukohti, kas ollakse nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses, millega OÜ Järva PM ka nõustus. Samas jättis kohus tegemata HKMS § 133 lg-s 1 (samuti HKMS § 109 lg-s 1) nimetatud määruse, millega antakse menetlusosalistele võimalus esitada täiendavaid menetlusdokumente ja teatatakse otsuse avalikult teatavakstegemise aeg. Selle asemel saabus apellandile üllatuslikult 20.04.2012 hoopis kohtuotsus, mistõttu ei olnud menetlusosalistel võimalik esitada menetluskulude nimekirja ja kuludokumente. Kuna OÜ-l Järva PM ei olnud asja uuel läbivaatamisel esimese astme kohtus võimalik menetluskulude nimekirja ja kuludokumente esitada, esitatakse need koos apellatsioonkaebusega. Halduskohus on lisaks mõistnud menetluskulud ebaõigesti välja OÜ-lt Järva PM. Kohtuotsuse resolutsioon on menetluskulude jaotuse osas ebaselge, sest sellest ei nähtu, millises osas on FIE A. K menetluskulud välja mõistetud OÜ-lt Järva PM ja millises osas Koeru Vallavolikogult. Otsuse põhjendustes on küll viidatud solidaarsele kohustusele, kuid resolutsioonis see ei kajastu. OÜ-lt Järva PM saaks välja mõista üksnes need menetluskulud, mis seonduvad FIE A. Karoni osalemisega kolmanda isikuna OÜ Järva PM kaebuse alusel toimunud menetluses. FIE A. Karoni menetluskulude tervikuna OÜ-lt Järva PM väljamõistmiseks solidaarselt Koeru Vallavolikoguga puudub õiguslik alus. Halduskohus oleks pidanud lähtuma FIE A. Karoni lepingulise esindaja taotlusest 09.03.2011 kohtuistungil. Lisaks ei ole esmase apellatsioonimenetluse kulude OÜ-lt Järva PM väljamõistmine HKMS § 108 lg 1 kohaselt põhjendatud, sest tema apellatsioonkaebus rahuldati ja Tallinna Halduskohtu 23.03.2011 otsus tühistati. 17. Järva maavanem vaidleb kirjalikus vastuses apellatsioonkaebusele vastu ning palub selle jätta rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata. OÜ Järva PM kaebuse osas on halduskohus põhjendused esitanud otsuse p-des 28, 29 ja 40. Kohus on hinnanud tõendeid ja menetlusosaliste väiteid kogumis. Tallinna Ringkonnakohtu jõustunud 27.10.2011 otsusest käesolevas asjas järeldub, et Järva maavanem ei saa haldusmenetlust enne lõpule viia, kui on olemas jõustunud kohtulahend Koeru Vallavolikogu 30.09.2010 otsuse nr 53 õiguspärasuse 8

(15)3-10-2892 kohta. Haldusmenetluse lõpuleviimine on ka maavalitsuse huvi, kuid selle aluseks saab olla vaid volikogu õiguspärane otsus. Seega on maavalitsuse tegevusetuses süüdistamine alusetu. Halduskohus ei ole kohaldanud ebaõigesti

§ 233lg-t 6.

Sätte tõlgendamine selliselt, et kõik eelistuskriteeriumid on alternatiivsed ja võrdse kaaluga, muudab taotlejate eelistamise problemaatiliseks. Praktikas on volikogud

§ 233

lg-s 6 sätestatud kriteeriume rakendanud just kumulatiivselt ja samal seisukohal on olnud ka Maa-amet. Muid kaalutlusi on kasutatud juhul, kui mitu taotlejat on eelistukriteeriumide osas võrdsed. Kohtuotsus ei ole üllatuslik, sest

§ 233

lg 6 tõlgendamist on puudutanud ka varasemad vaidlused ning kohtute seisukohad ei pea olema ajas muutumatud. Halduskohus järeldas õigesti, et Koeru Vallavolikogu ei ole kaalutlusõigust teostanud nõuetekohaselt. Kaalumine on küll toimunud, kuid otsus ei ole loogiliselt ja õiguspäraselt põhjendatud. Sisuliselt on peamiseks põhjenduseks toodud, et OÜ Järva PM on tunduvalt suurem põllumajandustootja kui FIE A. K ning OÜ Järva PM on ka mitme aasta vältel kasutanud XX maaüksust sihtotstarbeliselt, efektiivselt ja probleemideta. Taotlejate majanduslikku seisu iseloomustavaid andmeid analüüsides on jõutud nende jätkusuutlikkuse hindamiseni, mis ei ole Riigikohtu 21.06.2010 otsuse nr 3-3-1-39-10 (p 38) kohaselt kriteerium, millele volikogu saaks kaalutlustes toetuda. Lisaks väljendasid mitmed volikogu liikmed vallavolikogu 30.09.2010 istungi protokolli kohaselt seisukohta, et maad ei tohiks selle seniselt kasutajalt ära võtta, mis aga ei ole antud juhul õiguspärane kaalutlus. Halduskohus ei ole ületanud kaalutlusõiguse teostamise kohtuliku kontrolli piire ega hinnanud volikogu poolt kaalutud asjaolusid, vaid kohus tõi üksnes välja volikogu poolt tehtud diskretsioonivead. Halduskohus ei ole rikkunud menetlusnorme, sest Tallinna Halduskohtu 30.03.2012 määruse kohaselt oli menetlusosalistel võimalik esitada taotlusi menetluskulude väljamõistmiseks hiljemalt 10.04.2012 ning kohtuotsuse teatavakstegemise ajaks määrati 20.04.2012 kell 16.

  1. Alusetu on ka apellandi väide esmase apellatsioonimenetluse kulude teistelt menetlusosalistelt välja mõistmata jätmise kohta, sest Tallinna Ringkonnakohtu 27.10.2011 otsuse (p 26) kohaselt tuli menetluskulud jagada vastavalt asja uue läbivaatamise tulemusele, mida halduskohus on ka teinud.
  2. FIE A K vaidleb kirjalikus vastuses apellatsioonkaebusele vastu ning palub selle jätta rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata. Halduskohtu otsus on OÜ Järva PM kaebuse osas piisavalt põhjendatud. Halduskohtu hinnang Koeru Vallavolikogu 30.09.2010 otsuse nr 53 õiguspärasusele ongi põhjenduseks OÜ Järva PM kaebuse rahuldamata jätmisele. Järva maavanema 30.03.2012 täiendava seisukoha järgi ei keeldunud maavanem haldusmenetluse lõpuleviimisest, kuid olukorras, kus volikogu otsus, millest maavanem pidi edasises menetluses lähtuma, oli halduskohtus vaidlustatud, oli menetluse jätkamine selgelt ebaotstarbekas. Halduskohus on otsuse tegemisel lähtunud lihtsast loogikast, et kui ühe taotleja puhul on täidetud rohkem kui üks

§ 233

lg 6 neljandas lauses sätestatud valikukriteerium ja teise taotleja puhul ainult üks neist ning vallavolikogu soovib siiski anda maatüki kasutusvaldusesse teisele taotlejale, siis tuleb seda õiguspäraselt põhjendada. Antud juhul Koeru Vallavolikogu 30.09.2010 otsuses nr 53 seda tehtud ei ole ja seetõttu on otsus õigusvastane. Kuna OÜ Järva PM ei ole Koeru Vallavolikogu 30.09.2010 otsust vaidlustanud, siis ei saa

§ 233lg 6 neljanda lause sisustamine apellanti ka üllatada.

Vaidlusaluse otsuse õiguspärasuse hindamisel ei oma tähtsust niivõrd

§ 233

lg 6 tõlgendamine, kuivõrd asjaolu, et Koeru Vallavolikogu ei ole kaalutlusõigust teostanud nõuetekohaselt. Halduskohus tuvastas õigesti, et Koeru Vallavolikogu lähtus otsustamisel seadusevastastest ja ebaloogilistest kaalutlustest. Volikogu otsuse p-st 2.2.11 nähtub selgesõnaliselt, et OÜ Järva 9

(15)3-10-2892 PM eelistamist põhjendati muu hulgas apellandi poolt maa senise kasutamisega. Halduskohus võinuks tunnistada vaidlusaluse otsuse õigusvastaseks juba ainuüksi eeltoodud põhjusel. Lisaks kohaldas Koeru Vallavolikogu kaalutlusõiguse teostamisel otsuse p-st 2.2.11 nähtuvalt varjatult ka jätkusuutliku majandamise kriteeriumi. Selline kaalutlus ei ole asjakohane, sest see ei võimalda taotlejaid kuidagi võrrelda. Halduskohus ei ole asunud kaalutlusõigust ise teostama, vaid on HKMS § 158 alusel üksnes kontrollinud selle teostamist vallavolikogu poolt (st kas otsus on loogiliselt ja ratsionaalselt põhjendatud ning ei riku üldtunnustatud väärtusi). Halduskohus ei ole otsuse tegemisel rikkunud ka menetlusnorme. Apellant on jätnud tähelepanuta e-postiga 30.03.2012 saadetud Tallinna Halduskohtu 30.03.2012 määruse, millega kohus andis menetlusosalistele võimaluse esitada taotlusi menetluskulude väljamõistmiseks hiljemalt 10.04.2012 ja seisukohti teiste menetlusosaliste taotluste kohta hiljemalt 13.04.
  1. Samas määras kohus otsuse avalikult teatavakstegemise ajaks 20.04.2012 kell 16.
  2. Menetluskulude väljamõistmise osas on apellant sisuliselt ka ise mõistnud, et FIE A. Karoni menetluskulud on Koeru Vallavolikogult ja OÜ-lt Järva PM välja mõistetud solidaarselt. Tallinna Ringkonnakohtu 27.10.2011 otsusest (p-d 25-26) nähtuvalt ringkonnakohus küll tühistas halduskohtu otsuse, kuid ei teinud asjas uut otsust, vaid saatis asja halduskohtule uueks läbivaatamiseks, märkides samas, et menetluskulud tuleb jaotada vastavalt asja uue läbivaatamise tulemusele. Kuna asja uue läbivaatamise tulemusel jäi OÜ Järva PM kaebus rahuldamata ja FIE A. K kaebus rahuldati, tehti otsus täies ulatuses apellandi kahjuks ja HKMS § 108 lg 1 kohaselt peab seega tema kandma ka menetluskulud.
  3. Koeru Vallavolikogu toetas ringkonnakohtu 31.10.2012 istungil OÜ Järva PM apellatsioonkaebust ja palus selle rahuldada. Koeru Vallavolikogu on Järva maavanemale tehtud ettepanekut kaalunud mitmeid kordi ja pikka aega ning 30.09.2010 otsus nr 53 on tehtud Riigikohtu juhiseid järgides. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  4. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
  5. Riigikohus andis 21.06.2010 otsuses nr 3-3-1-39-10 (p-d 24-44) omapoolse tõlgenduse

§ 233

lg-le 6 (eelkõige kuni 28.03.2009 kehtinud redaktsioonis, kuid pidades silmas ka hilisemaid muudatusi), et selgitada milliseid eelistuskriteeriume tuleks kohaliku omavalitsuse volikogul kohaldada juhul, kui sama põllumajandusmaa kasutusvaldusesse taotlejaid on mitu. Praeguses vaidluses tuleb küll täiendavalt arvestada, et nimetatud säte (5. lause) ei sisalda alates 28.03.2009 kehtivas redaktsioonis enam eelistuskriteeriumina viidet taotleja põllumajandusliku tootmise jätkusuutlikkusele, kuid põhiosas on kõrgema kohtu hinnangud siiski jätkuvalt kohaldatavad. Asjassepuutuv

§ 233

lg 6 ls 5 näeb ette järgmist: „Vallavolikogul on õigus eelistada taotlejat, kes tegelikult kasutab sama maatükki õiguslikul alusel või kelle maaomandiga taotletav maatükk piirneb, või füüsilisest isikust ettevõtjat.“ Riigikohus leidis, et kõik sättes loetletud eelistuskriteeriumid on alternatiivsed ja võrdse kaaluga. Riigikohtu hinnangul ei saa asjaolust, et

§ 233

lg 6 ls 5 sõnastusele vaatamata peab ka füüsilisest isikust ettevõtja

§ 233

lg-st 2 tulenevalt vaba põllumajandusmaa kasutusvaldusesse saamiseks olema põllumajandusliku tootmisega tegelev piirinaaber, järeldada, nagu tuleks füüsilisest isikust ettevõtjat eelistada ainuüksi sellepärast, et tegemist on füüsilisest isikust ettevõtjaga. Samuti möönis Riigikohus, et olukorras, kus

§ 233lg-tes 2 ja 6 toodud kriteeriumidele vastab rohkem kui üks taotleja, ei anna maareformi seadus ega Vabariigi Valitsuse 31.01.2005 määrus nr 24 „Riigimaa 10

(15)3-10-2892 kasutusvaldusesse andmise ja riigimaale kasutusvalduse seadmise kord“ kohaliku omavalitsuse volikogule otseseid juhiseid otsuse (menetlustoiming) tegemiseks, vaid volikogu peab kaalutlusõiguse teostamisel lähtuma haldusmenetluse seaduse §-st 4. Sellise täiendava kaalutlemise vajalikkus ei puuduta mitte pelgalt olukorda, kus maad soovib kasutusvaldusesse saada mitu füüsilisest isikust ettevõtjat, vaid laieneb kõigile neile juhtudele, kus

§ 233lg-tele 2 ja 6 vastavaid taotlejaid on rohkem kui üks.

Arvestades muu hulgas Riigikohtu lahendis nr 3-3-1-39-10 väljendatud seisukohti, ei pea ringkonnakohus võimalikuks tõlgendada

§ 233lg 6 viiendat lauset viisil, mida on pidanud õigeks halduskohus.

Asjaolust, et A. K on nii XX maaüksuse piirinaaber kui ka füüsilisest isikust ettevõtja, ei tulene talle

§ 233

lg 6 rakendamisel mingit eelist võrreldes OÜ-ga Järva PM, kes on üksnes XX maaüksuse naaberkinnistu omanik. Seega tuli Koeru Vallavolikogul käsitleda OÜ-d Järva PM ja FIE A. K võrdväärsete taotlejatena ning teha vaba põllumajandusmaa kasutusvaldusesse andmist taotlevate isikute vahel valik õigusaktides otseselt nimetamata, kuid siiski asjakohaste kaalutluste alusel, arvestades

§ 233

lg-ga 6 volikogule antud diskretsioonivolituse piire, kaalutlusõiguse eesmärki ja õiguse üldpõhimõtteid. Vähemasti nimetatud osas on halduskohtu etteheited vastustaja tegevusele ilmselgelt põhjendamatud, sest OÜ Järva PM eelistamiseks ei pidanud esinema erandlikke asjaolusid või põhjuseid, vaid Koeru Vallavolikogu võis lähtuda ka maareformi üldisest eesmärgist (

§ 2) või maa efektiivsema sihtotstarbelise kasutuse kaalutlusest.

22. Koeru Vallavolikogu 30.09.2010 otsusest nr 53 (p-d 2.2.2–2.2.4 – II kd, tl 19) nähtub, et vastustaja lähtus taotlejate eelistamisel esmajoones eesmärgist luua eeldused küllaltki suure (60,06 ha) maaüksuse pikaajaliseks efektiivseks ja sihtotstarbeliseks kasutamiseks ehk Kääri maaüksusel põllumajandusliku tootmisega tegelemiseks kogu lepinguperioodi jooksul (

§ 2; § 233 lg-d 1 ja 2).

Nimetatud kriteeriumid on peamiste asjakohaste kaalutlustena välja toodud ka Riigikohtu 21.06.2010 otsuses nr 3-3-1-39-10 (p 44). Kaalumisel võttis volikogu arvesse taotlejate poolt põllumajanduslikuks tootmiseks kasutatava maa kogupindala (FIE A. K – 200 ha; OÜ Järva PM – 2125,6 ha) ja taotlejatel konkreetsete tegevusplaanide olemasolu XX maaüksusel tõhusa põllumajandusliku tootmise arendamiseks pärast maa kasutusvaldusesse saamist. FIE A. K puhul tõi vastustaja välja, et kuigi tema poolt seni põllumajanduslikuks tootmiseks kasutatava maa kogupindala suureneks XX maaüksuse lisandumisel märgatavalt (ligi kolmandiku võrra), pole taotleja esitanud mingeid täpsemaid andmeid kavandatava põllumajandusliku tootmise laadi kohta (volikogu pidas siiski võimalikuks eeldada soovi kasutada maaüksust viljakasvatuseks, millega taotleja volikogule teadaolevalt ka praegu tegeleb), samuti selle kohta, milliseid investeeringuid kavatseb taotleja teha ja milliste vahendite arvelt. Kokkuvõttes hindas volikogu FIE A. K taotluse ebapiisavalt läbimõelduks. OÜ Järva PM osas märkis vastustaja ära konkreetse tegevuskava olemasolu XX maaüksuse põllumajanduslikuks tootmiseks kasutamiseks (piimakarja tarbeks loomasööda tootmine) ning omavahenditest kaetavate investeeringute tegemist seemne ostmiseks ja agrotehnilisteks töödeks (ca 200 000–250 000 krooni aastas). Samuti leidis volikogu (p 2.2.11), et kuna XX maaüksus moodustaks OÜ Järva PM kasutatavast maast vaid väikese osa (ca 3%) ning ta on sama maatükki ka seni suutnud sihtotstarbeliselt ja efektiivselt kasutada, siis pole põhjust arvata, et OÜ Järva PM ei suudaks edaspidigi samasugust tegevust jätkata (s.o tagada XX maaüksuse sihtotstarbelise ja efektiivse kasutamise). 23. Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtuga, et Koeru Vallavolikogu on 30.09.2010 otsust argumenteerinud nn jätkusuutliku majandamise kriteeriumiga, vaatamata sellele, et vastav eelistuskriteerium oli otsuse tegemise ajaks

§ 233lg-st 6 välja jäetud. Volikogu viidet, 11

(15)3-10-2892 et OÜ Järva PM puhul pole taotleja senist tegevust arvestades kahtlust, et XX maaüksust kasutataks ka edaspidi sihtotstarbeliselt ja efektiivselt, ei saa käsitada hinnanguna OÜ Järva PM põllumajandusliku tootmise jätkusuutlikkusele, vaid pigem iseloomustab see taotleja poolt esitatud XX maaüksuse kasutamisega seotud tegevuskava usutavust. Sisuliselt on otsuses üksnes kajastatud taotlejate vastuseid Koeru Vallavolikogu 03.09.2010 kirjaga nr 12.2/633 (II kd, tl 22 ja pöördel) küsitud andmetele (põllumajanduslikuks tootmiseks kasutatava maa pindala; aastakäive perioodil 2007–2009; investeeringud tootmisesse perioodil 2007–2009; XX maaüksuse kasutamise plaanitav otstarve; XX maaüksusega seotud kavandatavad investeeringud ja nende katteallikad; XX maaüksuse kasutamisest saadava toodangu realiseerimise plaan). Koeru Vallavolikogu ei ole otsuses avaldanud seisukohta, et FIE A. K põllumajanduslik tootmine ei ole jätkusuutlik või et OÜ Järva PM põllumajanduslik tootmine on seevastu vägagi jätkusuutlik. Siinjuures märgib ringkonnakohus, et just juhul, kui Koeru Vallavolikogu oleks omistanud sisulise tähenduse FIE A. K poolt enne vaidlusaluse otsuse tegemist esitatud seisukohale, et kuna OÜ-l Järva PM on maksuvõlg, siis ei saa olla tegemist efektiivse tootmisega (vt volikogu otsuse p 2.2.12 – II kd, tl 20; A. K 13.09.2010 vastus – II kd, tl 24-25), olnuks selgelt tegemist nn jätkusuutliku põllumajandusliku tootmise kriteeriumi kasutamisega, mis ei ole

§ 233

lg 6 järgi asjakohane kaalutlus, sest vastav täpsustus on seadusest teadlikult välja jäetud. Ka halduskohtu otsus on selles osas vastuoluline, sest heites esmalt volikogule ette nn jätkusuutliku majandamise kriteeriumiga arvestamist (vt otsuse p 37), peab kohus seejärel omakorda veaks OÜ Järva PM ajatatud maksuvõla arvestamata jätmist, kuna seegi „võib pärssida äriühingu efektiivset majandamist“ (vt otsuse p 39).

  1. Koeru Vallavolikogu 30.09.2010 otsuses on ringkonnakohtu hinnangul peamiseks põhjuseks OÜ Järva PM eelistamisel olnud asjaolu, et äriühingul oli kokkuvõttes läbimõeldum nägemus XX maaüksuse edasisest kasutamisest põllumajanduslikuks tootmiseks ja selleks vajalikest investeeringutest (vt OÜ Järva PM 08.09.2010 vastus nr 25 – I kd, tl 75; FIE A. K 13.09.2010 vastus – II kd, tl 24-25). Sellist kaalutlust tuleb pidada täiesti asjakohaseks ja lubatavaks, sest taoline tegevusplaan saabki olla volikogule sisuliselt ainsaks allikaks, mille põhjal hinnata, kas taotleja suudab eelduslikult tagada kasutusvaldusesse antava vaba põllumajandusmaa sihtotstarbelise kasutamise. Põhjendatud on seegi, et tegevusplaan peaks olema seda põhjalikum ja veenvam, mida suuremas ulatuses nõuaks selle järgimine taotlejalt oma senise majandustegevuse ümberkorraldamist. Halduskohus on otsuses tehtud viidet A. K lisatööjõu vajadusele mõistnud ekslikult, sest volikogu on vaidlustatud otsuse p-st 2.2.9 nähtuvalt viidanud sellele just A. K tegevusplaani üldsõnalisuse kontekstis, mida iseloomustab kas või see, et vastuseks volikogu küsimusele, milline on taotleja poolt XX maaüksuse kasutamise plaanitav otstarve, märkis A. K ilma igasuguste sisuliste selgitusteta, et plaanib XX maaüksust kasutada põllumajanduslikuks tootmiseks.
  2. Halduskohtuga ei saa nõustuda ka selles, et Koeru Vallavolikogu on diskretsiooniõiguse teostamisel arvestanud asjassepuutumatu kaalutlusega, et kuna OÜ Järva PM on kõnealust XX maaüksust mitmeid aastaid kasutanud, siis tuleks see anda kasutusvaldusesse just temale. Varasemates kohtuvaidlustes on üheselt kindlaks tehtud, et taotluse esitamise ajal puudus OÜl Järva PM õiguslik alus XX maaüksuse kasutamiseks (vt Tallinna Ringkonnakohtu 27.12.2007 otsus nr 3-07-68, p-d 10-11). Halduskohus leidis Koeru Vallavolikogu 30.09.2010 istungi protokollis nr 7 (II kd, tl 9-15) päevakorrapunkti nr 7 all kirjapandule tuginedes, et üheks peamiseks kaalutluseks XX maaüksuse OÜ Järva PM kasutusvaldusesse andmiseks oli soov jätta maatükk seda seni kasutanud isiku kasutusse. Ringkonnakohus möönab, et volikogu istungi protokollis kajastatud mitmete volikogu liikmete sõnavõttudest võib välja lugeda selliseid seisukohti, mis ei ole kooskõlas sama küsimuse osas varem tehtud 12

(15)3-10-2892 kohtulahenditega. Vaidlustatud otsus selliseid lubamatuid kaalutlusi aga ei sisalda. Apellant on põhjendatult rõhutanud, et volikogu istungil tekkinud arutlusest ei ole õige teha väga kaugeleulatuvaid järeldusi, sest istungil rõhutati korduvalt ka vajadust lähtuda Riigikohtu juhistest ning teadvustati teistsuguse lähenemise õigusvastasust. Ringkonnakohus jagab seisukohta, et kuivõrd volikogu istungil hääletati sellise otsuse projekti heakskiitmise üle, mille põhjendused asjassepuutumatuid kaalutlusi ei sisalda, samuti rõhutati istungil korduvalt halduskohtu viidatud kaalutluste asjakohatust (vt eelkõige vallavanem A T selgitused – II kd, tl 13-14), siis pole põhjendatud halduskohtu etteheited volikogule seoses vastustaja väidetava sooviga jätta XX maaüksus seda seni kasutanud OÜ Järva PM valdusesse. Kollegiaalorgani otsuse õiguspärasuse kontrollimisel ei ole põhjust omistada ülemäära suurt tähendust kollegiaalorgani üksikute liikmete poolt väljendatud seisukohtadele, mis pealegi kajastuvad protokollis ilmselt mittetäielikult. Esmajoones on siiski määrav, milline oli arutelu lõpptulemus ehk heaks kiidetud otsuse sisu. 26. Kokkuvõttes leiab ringkonnakohus, et Koeru Vallavolikogu 30.09.2010 otsus nr 53 on õiguspärane. Otsuse põhjendused on selged ja loogilised ning taotlejate vahel valimisel ei ole volikogu teinud kaalutlusvigu (muu hulgas ei ole lähtutud asjassepuutumatutest kaalutlustest). 27. OÜ Järva PM kaebus on põhiküsimuste osas sisuliselt lahendatud Tallinna Ringkonnakohtu 27.10.2011 otsusega, mille põhjenduste kordamine ei ole otstarbekas. Ringkonnakohus on jätkuvalt seisukohal, et

§ 233

lg-s 51 sätestatud tähtaeg ei ole õigust lõpetav, vaid menetluslik tähtaeg, mistõttu puudus Järva maavanemal iseenesest seaduslik takistus XX maaüksuse vaba põllumajandusmaana kasutusvaldusesse andmise menetluse lõpuleviimiseks (vt otsuse p-d 23-25). Kuivõrd käesolevas otsuses leidis ringkonnakohus, et Koeru Vallavolikogu 30.09.2010 otsus nr 53 on õiguspärane, ning Järva maavanema 26.10.2010 ettepanekule nr 2.1-1/2129 (I kd, tl 15) vaatamata ei ole Koeru Vallavolikogu oma 30.09.2010 otsust seni muutnud ega kehtetuks tunnistanud (vt volikogu 10.11.2010 istungi protokoll nr 10 – I kd, tl 40), siis ei ole OÜ Järva PM kohustamiskaebuse sisuliseks rahuldamiseks takistust ning Järva maavanem saab võtta menetluse jätkamisel aluseks Koeru Vallavolikogu 30.09.2010 ettepaneku.

§ 233

lg 6 viimasest lausest tulenevat maavanema otsustuspädevust arvestades (vt ka Riigikohtu otsus nr 3-3-1-39-10, p 22) ei pea ringkonnakohus siiski võimalikuks kohustada maavanemat andma välja haldusakti, millega otsustada XX maaüksuse kasutusvaldusesse andmine (s.o anda välja menetlust lõpetav haldusakt), vaid Järva maavanemale tuleb teha ettekirjutus vaadata uuesti läbi Koeru Vallavolikogu 30.09.2010 otsuses tehtud ettepanek XX maaüksuse vaba põllumajandusmaana kasutusvaldusesse andmiseks.

  1. Eelneva põhjal ja HKMS § 200 p 3 alusel rahuldab ringkonnakohus OÜ Järva PM apellatsioonkaebuse ja tühistab Tallinna Halduskohtu 20.04.2012 otsuse. Ringkonnakohtu hinnangul on asjas võimalik teha uus otsus, millega jätta FIE A. K kaebus rahuldamata ning rahuldada OÜ Järva PM kaebus ja kohustada Järva maavanemat vaatama Kääri maaüksuse vaba põllumajandusmaana kasutusvaldusesse andmise küsimuse uuesti läbi. Olenemata sellest, et Järva maavanemale tehtav ettekirjutus erineb mõnevõrra OÜ Järva PM kaebuses formuleeritud kohustamisnõudest, tuleb kaebus lugeda tervikuna rahuldatuks.
  2. Kehtiva HKMS § 285 lg-st 1 tulenevalt kohaldatakse enne uue HKMS jõustumist (s.o kuni 31.12.2011) tehtud menetlustoimingute korral menetluskulude jaotusele ja nende väljamõistmisele seni kehtinud HKMS-s sätestatut. Käesolevas asjas on menetlusosalised kandnud menetluskulusid osaliselt varasema HKMS ja osaliselt uue HKMS kehtivusajal. Menetluskulude jaotuse ja väljamõistmise osas menetlusseadustikes siiski põhimõttelisi erinevusi pole. Nii varasema HKMS § 92 lg 1 kui ka kehtiva HKMS § 108 lg 1 kohaselt 13

(15)3-10-2892 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele ning kui vastaspool ei pea kulusid hüvitama, jäävad kolmanda isiku kulud tema enda kanda (varasema HKMS § 92 lg 7; kehtiva HKMS § 108 lg 8). OÜ Järva PM osales FIE A. K kaebuse alusel toimunud menetluses kolmanda isikuna Koeru Vallavolikogu poolel ning FIE A. K osales OÜ Järva PM kaebuse alusel toimunud menetluses Järva maavanema poolel. Kui kõrgema astme kohus muudab alamalseisva kohtu lahendit või teeb lahendi asja uueks arutamiseks saatmata, muudab ta kohtukulude jaotust (varasema HKMS § 93 lg 4; kehtiva HKMS § 109 lg 4). Kohus mõistab välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud (varasema HKMS § 93 lg 5; kehtiva HKMS § 109 lg 6). Kaasatud haldusorgani kasuks ega ka kaasatud haldusorganilt menetluskulude väljamõistmist varasem ega kehtiv HKMS ette ei näe. Varasema HKMS § 93 lg-st 2 ja kehtiva HKMS § 109 lg-st 2 juhindudes märgib ringkonnakohus, et menetlusosalised on kandnud asjas menetluskulusid järgmiselt (kõigi menetluskulude kandmine on nõuetekohaselt tõendatud): OÜ Järva PM menetluskulud: 1) asja esmasel läbivaatamisel esimese astme kohtus: riigilõiv 450 krooni (sh 200 krooni esialgse õiguskaitse taotluselt – I kd, tl 17-18); õigusabikulud kaebajana 2092,84 eurot ja kolmanda isikuna 1647,41 eurot (I kd, tl 120-127); 2) asja esmasel läbivaatamisel teise astme kohtus: riigilõiv 31,94 eurot (I kd, tl 164); õigusabikulud 672 eurot (II kd, tl 48-52); 3) asja uuel läbivaatamisel esimese astme kohtus: õigusabikulud kaebajana 1018,56 eurot (II kd, tl 100-101; II kd, tl 160-162) ja kolmanda isikuna 461,76 eurot (II kd, tl 104-108; II kd, tl 164-168). Selles osas võttis Tallinna Ringkonnakohus menetluskulude nimekirja ja kuludokumendid asja materjalide juurde 31.10.2012 kohtuistungil tehtud protokollilise määrusega, sest kohtutoimikust nähtuvalt (II kd, tl 138) ei ole Tallinna Halduskohtu 30.03.2012 määrust (II kd, tl 137) OÜ-le Järva PM ega tema lepingulisele esindajale saadetud; 4) asja uuel läbivaatamisel teise astme kohtus: riigilõiv 31,94 eurot (II kd, tl 103); õigusabikulud 2091,83 eurot. OÜ Järva PM menetluskulud kokku on seega 8077,04 eurot (sh riigilõiv 92,64 eurot ja õigusabikulud 7984,40 eurot, millest omakorda kaebajana 3111,40 eurot, kolmanda isikuna 2109,17 eurot ja piiritlemata 2763,83 eurot). Kuna ringkonnakohus rahuldab uue otsusega OÜ Järva PM kaebuse ja jätab FIE A. K kaebuse rahuldamata, siis peavad OÜ Järva PM menetluskulud varasema HKMS § 92 lg-te 1 ja 7 ning kehtiva HKMS § 108 lg-te 1 ja 8 alusel kandma osaliselt Järva maavanem (analoogiliselt HKMS § 167 lg-s 2 sätestatuga tuleb kulud siiski välja mõista Järva Maavalitsuselt) ja osaliselt FIE A. K. Ringkonnakohus leiab, et asja sisu ja mahtu arvestades ei ole OÜ Järva PM menetluskulude tervikuna väljamõistmine siiski põhjendatud ja väljamõistetavat summat tuleb varasema HKMS § 93 lg 5 ja kehtiva HKMS § 109 lg 6 alusel vähendada. Vaatamata sellele, et menetluskulud hõlmavad sisulist menetlust kokku neljas kohtuastmes, ei ole tegemist eriliselt keerulise või mahuka vaidlusega. Mõistlikuks saab pidada menetluskulude väljamõistmist kokku 6000 euro ulatuses ning need tuleb kohustatud menetlusosaliste vahel jagada võrdselt, kuivõrd tegemist oli kahe kaebuse alusel toimunud menetlusega. FIE A K menetluskulud: 1) asja esmasel läbivaatamisel esimese astme kohtus: riigilõiv 250 krooni (II kd, tl 26); õigusabikulud 1453,95 eurot (I kd, tl 114-119); 2) asja esmasel läbivaatamisel teise astme kohtus: õigusabikulud 977,68 eurot (II kd, tl 4347): 14
(15)3-10-2892 asja uuel läbivaatamisel esimese astme kohtus: menetluskulude nimekirja ja kuludokumente pole esitatud; 4) asja uuel läbivaatamisel teise astme kohtus: õigusabikulud 1035,18 eurot. FIE A. K menetluskulud kokku on seega 3482,79 eurot (sh riigilõiv 15,98 eurot ja õigusabikulud 3466,81 eurot). Kuna ringkonnakohus rahuldab uue otsusega OÜ Järva PM kaebuse ja jätab FIE A. K kaebuse rahuldamata, jäävad FIE A. K menetluskulud varasema HKMS § 92 lg-te 1 ja 7 ning kehtiva HKMS § 108 lg-te 1 ja 8 alusel tema enda kanda. 3) Koeru Vallavolikogu on esitanud menetluskulude nimekirja ja menetluskulude kandmist tõendavad dokumendid asja esmasel läbivaatamisel halduskohtus õigusabikulude kohta summas 1417,32 eurot (I kd, tl 109-113) ja asja uuel läbivaatamisel ringkonnakohtus summas 624 eurot. Koeru Vallavolikogu menetluskulud kokku on seega 2041,32 eurot. Kuna ringkonnakohus jätab uue otsusega FIE A. K kaebuse rahuldamata, peaks varasema HKMS § 92 lg 1 ja kehtiva HKMS § 108 lg 1 alusel menetluskulud kandma kaebaja. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt saab halduskohtumenetluses kantud välise õigusabiteenuse kulude väljamõistmine haldusorganile olla põhjendatud üksnes siis, kui kohtuasjas vaieldavad küsimused jäävad väljapoole haldusorgani igapäevast põhitegevust (nt viimati Riigikohtu 21.06.2012 otsus nr 3-3-1-26-12 p 29 ja seal viidatud praktika).

-s ja Vabariigi Valitsuse 31.01.2005 määruses nr 24 ettenähtud maa kasutusvaldusesse andmise eeltoimingute tegemisest tõusetunud vaidlusi ei saa pidada kohaliku omavalitsuse igapäevasest põhitegevusest väljuvateks, mistõttu ei ole vastustaja õigusabikulude kaebajalt väljamõistmine põhjendatud. Koeru Vallavolikogu menetluskulud jäävad varasema HKMS § 93 lg 5 ja kehtiva HKMS § 109 lg 6 alusel tema enda kanda. Järva maavanem asja esmasel ega uuel läbivaatamisel esimese ega teise astme kohtus menetluskulude nimekirja ja menetluskulude kandmist tõendavaid dokumente esitanud ei ole. Juba ainuüksi sellel põhjusel jäävad Järva maavanema võimalikud menetluskulud varasema HKMS § 93 lg 1 ja kehtiva HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda kanda. Viive Ligi Ruth Plaks Virgo Saarmets 15

(15)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.