← Eesti

3-11-1019/78

Obsah (15)§ 212§ 215§ 213§ 223§ 116§ 65§ 59§ 62§ 27§ 198§ 129§ 130§ 108§ 92§ 285

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viive Ligi (eesistuja), Lauri Madise ja Ruth Plaks Otsuse tegemise aeg ja koht 22. veebruaril 2013, Tallinn Haldusasja numb

§ 212

lg 1 teises lauses sätestatud juhul (

§ 212lg 1).

Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (

§ 215lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 213lg 1 p 5).

Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (

§ 223lg 1).

3-11-1019 Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (

§ 116

lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (

§ 116lg 6). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Maksu- ja Tolliameti Lääne maksu- ja tollikeskus (Lä

MTK) kontrollis 19.08.2009 korralduse nr 12.2-3/6570-1 alusel OÜ Mets ja Põld käibemaksu ja tulumaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust maksustamisperioodil 01.01.2008 – 31.12.

  1. Kontrolli tulemusena koostas LäMTK 03.12.2010 kontrollakti nr 12.2-3/6570-
  3. LäMTK 21.03.2011 maksuotsusega nr 12.2-3/6570-40 määrati OÜ-le Mets ja Põld tasumiseks käibemaksu 111 023 krooni (7095,66 eurot) ja tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt ja väljamaksetelt 193 471 krooni (12 365,05 eurot). Kontrollitaval perioodil oli OÜ Mets ja Põld raamatupidamises kajastatud OÜ Slingvik 11.02.2008 arve nr 38 510 tm kompleksteenuse (s.o metsaraie- ja kokkuveoteenuse) soetuse kohta AS-le Metsamaahaldus kuuluval Märtsijänese kinnistul; OÜ Laurus Nobilis rekvisiitidega 11.04.2008 arve nr 11/04-01 ja 29.04.2008 arve nr 29/04-2 AS-le Metsamaahaldus kuuluval Ojametsa kinnistul ning 11.09.2008 arve nr 11/09-1 Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) Lodja piirkonna lankidel kokku 1560 tm kompleksteenuse soetuse kohta; OÜ Üllas Ehitus Grupp rekvisiitidega 15.10.2008 arve nr 15/10-1 ja 26.11.2008 arve nr 26/11-1 kokku 1405 tm kompleksteenuse (teenuse osutamise koht märkimata) soetuse kohta. Maksuotsuse põhjenduste kohaselt ei ole OÜ Mets ja Põld eelnimetatud arvete alusel
  4. a kompleksteenust soetanud - arved ei ole korrektsed ega sisalda teenuse osutamise aega ning OÜ Üllas Ehitus Grupp puhul ka teenuse osutamise kohta; äriühingul oli olemas teenuse osutamiseks vajalik tööjõud ning masinad, teenuse sisseostmise korral oleks äriühingu enda harvesterid olnud hõivatud üksnes 58% ulatuses oma keskmisest võimsusest, seega pole alltöövõtu kasutamine majanduslikult usutav; alltöövõtust ei teavitatud hankijaid; tehingupartnerid ei omanud tööjõudu ega masinaid, nende seaduslikud esindajad ei osanud öelda, milliste masinate ja tööjõuga teenust osutati, ega osanud anda teenuse osutamise kohta täpsemaid seletusi - alltöövõtu arved esitati OÜ-le Mets ja Põld hiljem, kui viimase arved AS-le Metsamaahaldus ja RMK-le; arvetel näidatud kinnistutel raiet teostanud või võsa ja puid lõiganud töömehed kinnitasid, et ei näinud seal töötamas võõraid mehi ega masinaid. OÜ Mets ja Põld kajastas oma raamatupidamises eelnimetatud äriühingute rekvisiitidega kompleksteenuse arveid, teades ise, et nende alusel tegelikult tehinguid ei toimunud. Tegemist on tahtliku maksude tasumisest kõrvalehoidumisega. OÜ-l Mets ja Põld puudus kontrollitaval perioodil käibemaksuseaduse (KMS) § 31 lg 1 alusel õigus nimetatud arvetel märgitud ulatuses (111 023 krooni) sisendkäibemaksu arvestada. Kontrollitaval perioodil on OÜ Mets ja Põld teinud eelnimetatud arvete alusel väljamakseid ettevõtte pangakontolt OÜ Slingvik, OÜ Laurus Nobilis ja OÜ Üllas Ehitus Grupp rekvisiitidega arvete alusel kokku summas 727 818 krooni. Äriühingutele tasutud summad tuleb lugeda ettevõtlusega mitteseotud väljamakseteks, millelt tuleb tulumaksuseaduse (TuMS) § 51 lg 1 kohaselt tasuda tulumaksu.
  5. OÜ Mets ja Põld esitas 25.04.2011 Tallinna Halduskohtule kaebuse LäMTK 21.03.2011 maksuotsuse nr 12.2-3/6570-40 tühistamiseks. Kaebust põhjendati järgmiselt. Maksuotsuses ei ole kirjeldatud maksuprobleemi, mille lahendamine nõudis maksuhalduri sekkumist. Maksukorralduse seaduse (MKS) § 10 võimaldab maksuhalduril sekkuda tsiviilõiguslikesse tehingutesse vaid juhul, kui nende tehingutega kaasneb riigile maksutulude laeku2

(15)3-11-1019 mata jäämine. Maksu määramiseks ei piisa lepingu ümberkvalifitseerimisest, vaid viidata tuleb maksu määramise õiguslikule alusele, käesoleval juhul kas MKS § 83 lg-le 4 või §-le 84 (vt Riigikohtu lahend haldusasjas nr 3-3-1-67-09). Kui maksuhaldur väidab, et äriühingute vahel ei ole tegelikult tehinguid toimunud ja käivet tekkinud ehk tehingud on näilised, tuleb sellest hoolimata ära näidata, kas riigil on jäänud maksutulu saamata. Riigikohus on haldusasjas nr 3-3-1-67-09 selgitanud, et maksuhaldur peab tuvastama lepingupoolte tahtluse saada maksueelist. Ka Euroopa Kohus on kohtuasjas nr C-255/02 (Halifax jt) asunud seisukohale, et kuritarvituse olemasolu tuvastamine käibemaksu valdkonnas eeldab ühest küljest, et tehingute tulemusel on saadud maksusoodustus, mille andmine oleks vastuolus direktiivi kohaldatavate sätetega taotletava eesmärgiga, ning teisest küljest peab objektiivsetest asjaoludest tulenema, et kõnealuste tehingute peamine eesmärk on maksusoodustuse saamine. Maksuhaldur ei ole tuvastanud maksusoodustuse saamist ega tehingute tegemisel maksusoodustuse saamise eesmärki. Tehingutesse sekkumiseks ei ole maksuhalduril alust ka näilike tehingute puhul (Riigikohtu lahend nr 3-3-1-22-07). Sellisel juhul on käibemaksu täiendav määramine lõppkokkuvõttes eesmärgipäratu. MKS § 82 järgi tuleb eeldada maksudeklaratsioonis esitatud andmete õigsust ning see eeldus kehtib kõigi maksumaksjate kohta. Maksuhaldur ei ole tuvastanud ega tõendanud, et müüjad (OÜ Slingvik, OÜ Laurus Nobilis, OÜ Üllas Ehitus) on käibemaksu deklareerinud vähem, kui kaebaja on sisendkäibemaksuna maha arvanud. Järelikult puudus maksuotsuse andmiseks õiguslik alus, maksusumma määramine on eesmärgipäratu ja toob kaasa käibemaksu kumuleerumise. Maksuotsuses toodud asjaolud ei väära kompleksteenuse soetamist ja soetatud teenuse seost kaebaja ettevõtlusega. Kuigi tehingupooled kinnitavad teenuse osutamist ja saamist, ei ole maksuhaldur neid kinnitusi arvesse võtnud ega põhjendanud ka nendega arvestamata jätmist. Seega on maksuhaldur rikkunud MKS § 95 lg-t
  1. Riigikohus on haldusasjas nr 3-3-1-18-10 selgitanud, et ainuüksi väidetav hoolsuskohustuse eiramine, võimalikud mitmesugused muud puudused ja ka müüja käitumine ei saa olla põhjenduseks järeldusele, et kaebaja neilt osaühingutelt metsamaterjali ei saanud, kui pooled kinnitavad tehingu toimumist, kaup või teenus on saadud ja selle eest on müüjale tasutud. Maksumenetluses kogutud tõendite põhjal ei ole võimalik järeldada, et OÜ Mets ja Põld ei ole OÜ-delt Slingvik, Laurus Nobilis ja Üllas Ehitus Grupp arvetel märgitud teenust soetanud. Müüjatele on teenuse eest tasutud ning pooled kinnitavad tehingu toimumist.
  2. LäMTK palus jätta kaebus rahuldamata, esitades järgmised põhjendused. Kontrolli tulemusel selgus, et kaebaja pole soetanud teenust OÜ-delt Slingvik, Laurus Nobilis ja Üllas Ehitus Grupp. Kaebaja suurendas lubamatult nende äriühingute arvetel kajastatud käibemaksu võrra sisendkäibemaksu summat, vähendades seeläbi oma tasumisele kuuluvat käibemaksu. Seega sai OÜ Mets ja Põld nendel arvetel kajastuva käibemaksusumma võrra maksueelise (vt Tallinna Ringkonnakohtu 05.04.2011 otsus haldusasjas nr 3-10-2629). OÜ Mets ja Põld kontrolli raames ei kontrollitud OÜ Slingvik, OÜ Laurus Nobilis ja OÜ Üllas Ehitus Grupp sama perioodi käibemaksuarvestust, mistõttu ei saa väita, et käibemaksusummad on korrektselt deklareeritud ning tasutud. Kõik eelnimetatud äriühingud on välja arvatud käibemaksukohustuslaste registrist (vastavalt 25.10.2009, 11.11.2008 ja 11.09.2009) põhjusel, et äriühingud ei tegele ettevõtlusega.
  3. Tallinna Halduskohus jättis 20.07.2012 otsusega kaebuse rahuldamata, kummagi poole menetluskulud tema enda kanda ning rahuldamata OÜ Mets ja Põld taotluse kaasata kolmanda 3
(15)3-11-1019 isikuna menetlusse OÜ Üllas Ehitus Grupp. Kohus leidis, et maksuhaldur on kogutud tõendite pinnalt õigesti järeldanud, et arvetel näidatud teenust tegelikult ei osutatud. OÜ Slingvik poolt kaebajale kompleksteenuse osutamise eest esitatud 11.02.2008 arvel nr 38 puudub teenuse (kogus 510 tm, hind 170 krooni/tm) osutamise aeg. Eelduslikult olid 25.01.2008 Märtsijänese kinnistul kõik vajalikud raietööd tehtud ja metsamaterjal välja veetud, sest kaebaja oli selleks ajaks esitanud viimase arve kinnistu omanikule raie- ja väljaveoteenuse osutamise eest (kahe jaanuarikuu arve kogused kokku olid 733,23 tm, hinnaga 170 krooni/tm). Kuna kaebaja ja OÜ Slingvik alltöövõtu kohta peale arve muid dokumente ei vormistanud (leping, kus oleks määratletud tööde tegemise tähtaeg ja tingimused; tööde üleandmise-vastuvõtmise akt vms), jääb selgusetuks, millal OÜ Slingvik tegelikult Märtsijänese kinnistul teenust osutas ja tööd kaebajale üle andis. Ei ole eluliselt usutav, et OÜ Slingvik jätkas tööd pärast seda, kui kaebaja oli juba esitanud arved Märtsijänese kinnistu omanikule AS Metsamaahaldus, sest siis olid kinnistult raiutud ja väljaveetud kogused juba kokku loetud. Kaebaja juhatuse liikme K A maksumenetluses antud seletus alltöövõtu teostamise ja tööde lõpetamise aja kohta ei riimu muude maksuhalduri kogutud tõenditega. Ka kohtuistungil ei täpsustanud K. A, millal OÜ Slingvik täpsemalt teenust osutas, väites üldiselt, et
  1. a lõpus,
  2. a alguses (II kd, tl 73). Kaebaja lepinguline esindaja üksnes oletas, et teenust osutati jaanuaris 2008 (II kd, tl 88). Ostu- ja müügiarveid võrreldes võib järeldada, et kaebaja teostas Märtsijänese kinnistul vähemalt osa töid ise, sest OÜ-lt Slingvik väidetavalt soetatud materjali kogus oli ca 200 tm väiksem kui AS-le Metsamaahaldus edasimüüdud kogus. K. A selgitas maksuhaldurile, et kaebaja alustas jaanuaris 2008 töid Märtsijänese kinnistul, kuid andis tööd üle OÜ-le Slingvik, sest RMK tööd tulid peale (I kd, tl 78). See läheb vastuollu K. A kohtumenetluses antud ütlusega, et OÜ Slingvik osutas Märtsijänese kinnistul teenust juba
  3. a detsembris (II kd, tl 73). OÜ Mets ja Põld harvesteri juht M. P selgitusest järeldub, et ühtki lanki muude tööde tõttu pooleli ei jäetud (I kd, tl 195). Seega on kaebaja juhatuse liikme ja kaebaja töötaja selgitused vastuolulised. Kaebaja juhatuse liikme kohtumenetluses antud ütlused ja kaebaja töötaja U. Ö ütlused ei kattu küsimuses, kes alltöövõtjale Märtsijänese kinnistu kätte näitas või OÜ-le Slingvik töötegemiseks konkreetseid juhiseid andis. OÜ Slingvik juhatuse liige M. M ei osanud maksuhaldurile öelda, kellele Märtsijänese kinnistu kuulus, kuid arvas, et mõnele eraisikule (I kd, tl 231-234). Tegelikult on kinnistu omanik kantud metsateatisele (I kd, tl 115) ja asjaolu, et tehingu teine pool kinnistu omanikust midagi ei tea, võib samuti viidata sellele, et kaebaja ei ole OÜ-le Slingvik tegelikult raiega seotud dokumente üle andnud. OÜ Slingvik seadusliku esindaja M. M üldsõnaline kinnitus tehingu toimumise kohta ei ole usaldusväärne. Vaidlus puudub selles, et kaebaja AS Metsamaahaldus Märtsijänese kinnistul alltöövõtu kasutamisest ei teavitanud. Kaebaja on rõhutanud, et alltöövõtu kasutamise tingis soov lõpetada tööd tähtaegselt, et saada edasisi tellimusi. Eeltooduga põhjendas K. A ka seda, miks OÜ-lt Slingvik osteti teenust täpselt sama hinnaga kui AS-le Metsamaahaldus edasi müüdi (I kd, tl 79; II kd, tl 74). Samas väitis K. A maksuhaldurile (I kd, tl 78), et
  4. a alguses ei rahuldanud AS Metsamaahaldus pakutud hind enam kaebajat ning AS Metsamaahaldus polnud kaebaja jaoks enam oluline partner. Seda, et koostöö jäi katki põhjusel, et hind enam ei sobinud, kinnitas ka AS Metsamaahaldus juhatuse liige J. K (I kd, tl 89). K. A väitis, et kompleksteenuse ost ja müük sama hinnaga oli kaebaja jaoks erandjuhus (I kd, tl 79), kuid tegelikult tuvastas maksuhaldur kontrolliperioodil veel kaks arvet, kus teenuse ostu ja müügi hind oli sama (OÜ Laurus Nobilis arved nr 11/04-1 ja 29/04-1 seoses Ojametsa kinnistuga; I kd, tl 269 ja 271; vt ka maksuotsuse tabel 1). Seega ei ole kaebaja väide Märtsijänese kinnistul alltöövõtu kasutamise põhjusest asjakohane ning puudub mõistlik selgitus, miks kaebaja pidi soetama alltöövõttu sama hinnaga, kui seda ise edasi müüs. 4
(15)3-11-1019 OÜ Laurus Nobilis esitas kaebajale Ojametsa kinnistul kompleksteenuse osutamise eest 11.04.2008 arve nr 11/04-1 (585 tm, 190 krooni/tm) ja 29.04.2008 arve nr 29/04-2 (366 tm, 190 krooni/tm). Ojametsa kinnistu kuulus AS-le Metsamaahaldus.
  1. a lõpus AS-le Metsamaahaldus esitatud kahte arvet (II kd, tl 19), mille kaebaja esitas koos eriarvamusega kontrollaktile, ei ole maksuhaldur maksuotsuse koostamisel arvestanud. Tegelikult oleks maksuotsuses pidanud siiski arvestama 12.12.2007 ja 21.12.2007 arvetega osas, milles need puudutavad raie- ja väljaveoteenuse osutamist Ojametsa kinnistul. Vastasel korral ei saa ostetud ja edasimüüdud teenuse koguste kohta teha õigeid järeldusi. Kõiki eespool toodud arveid koos vaadeldes on kaebaja soetanud OÜ-lt Laurus Nobilis Ojametsa kinnistult
  2. a aprillis kokku 951 tm raie- ja väljaveoteenust ning AS-le Metsamaahaldus edasi müünud kokku 958,91 tm, mis tähendab, et kogused on enam-vähem võrreldavad. See maksuhalduri eksimus ei too siiski kaasa maksuotsuse tühistamist Ojametsa kinnistu alltöövõttu puudutavas osas. OÜ Laurus Nobilis arvetelt ei selgu, millal äriühing kaebajale Ojametsa kinnistul teenust osutas. Kuna kaebaja esitas AS-le Metsamaahaldus Ojametsa kinnistuga seotud arveid juba
  3. a detsembris, pidi OÜ Mets ja Põld teostama raie- ja väljaveotöid Ojametsa kinnistul osaliselt ise. Eelduslikult olid
  4. märtsiks 2008 Ojametsa kinnistul kõik vajalikud raietööd tehtud ja metsamaterjal välja veetud. K. Allikivi ja U. Öövel on OÜ Laurus Nobilis poolt teenuse osutamise aja osas andnud vastuolulisi ja ebajärjekindlaid selgitusi, mis panevad nii maksumenetluses antud seletuste kui kohtumenetluses antud ütluste usaldusväärsuse kahtluse alla. E. Savickise seletus tööde teostamise ajast ja tööde korraldusest (I kd, tl 264-265) erineb omakorda K. Allikivi ja U. Ööveli seletusest. Maksuhaldur on tuvastanud ka selle, et E. Savickis sai OÜ Laurus Nobilis juhatuse liikmeks alles 28.01.2008 ning pärast seda kuupäeva on kaebaja AS-le Metsamaahaldus müünud kompleksteenust Ojametsa kinnistul ainult 31.01.2008 arve nr 22 alusel. OÜ Laurus Nobilis ja OÜ Mets ja Põld ei vormistanud Ojametsa kinnistul tööde teostamise kohta kirjalikku lepingut, tööde üleandmise-vastuvõtmise akti või muid dokumente peale arve. K. A väitis, et suuline kokkulepe alltöövõtu kohta sõlmiti E. Sga (I kd, tl 79-80). K. A ei kontrollinud, kuidas meister E on seotud OÜ-ga Laurus Nobilis ning meistri kontaktandmeid K. A ei olnud (I kd, tl 74). Kohtu arvates on ebatavaline, et K. A andis tööd üle ja võttis need hiljem vastu isikult, kelle kohta kaebaja juhatuse liige ei teadnud ega tundnud huvi, kuidas tehingu teise poole esindaja on äriühinguga seotud, kas tal on õigus äriühingu nimel kohustusi võtta jms. Kohus leiab, et E. S maksumenetluses antud üldsõnaline kinnitus tehingu toimumise kohta (I kd, tl 265) ei ole usaldusväärne. Kaebaja AS Metsamaahaldus Ojametsa kinnistul alltöövõtu kasutamisest ei teavitanud. Kaebaja on rõhutanud, et alltöövõtu kasutamise tingis soov lõpetada tööd tähtaegselt, et saada edasisi tellimusi. Samas väitis K. A maksuhaldurile (I kd, tl 78), et
  5. a alguses ei rahuldanud AS Metsamaahaldus pakutud hind enam kaebajat ning AS Metsamaahaldus polnud kaebaja jaoks enam oluline partner. Seda, et koostöö jäi katki põhjusel, et hind enam ei sobinud, kinnitas ka AS Metsamaahalduse juhatuse liige J. K (I kd, tl 89). Seega ei ole kaebaja väide Ojametsa kinnistul alltöövõtu kasutamise põhjusest asjakohane. Kaebaja ei ole välja toonud mõistlikku põhjust, miks kaebaja pidi soetama OÜ-lt Laurus Nobilis kompleksteenuse alltöövõttu sama hinnaga, kui seda ise AS-le Metsamaahaldus edasi müüs. OÜ Laurus Nobilis 11.09.2008 arve nr 11/09-1 on esitatud seoses kompleksteenuse osutamisega RMK-le kuuluval kinnistul Lodja piirkonnas, kompleksteenuse mahuks on 609 tm. Kaebaja on RMK-le esitanud arveid Lodja piirkonna lankidega seoses ajavahemikul 04.08.200810.09.
  6. K. A sõnul tegi OÜ Laurus Nobilis töid
  7. a augustis ja septembris ning tegi ühe langi (I kd, tl 83). Maksuotsuse tabelist nr 3 nähtub aga, et RMK-le esitatud arvete kohaselt 5
(15)3-11-1019 ei müünud kaebaja üheltki langilt RMK-le edasi nii suurt kogust kompleksteenust. OÜ Mets ja Põld esitas
  1. a septembris RMK-le Lodja piirkonna tööde kohta kaks arvet (vt maksuotsuse tabel 3), mille kompleksteenuse mahuks on vastavalt 245 tm ja 159,34 (kokku 404,34). Seega kumbki RMK-le septembris esitatud arve ei ole sama mahuga kui OÜ Laurus Nobilis 11.09.2008 arve. K. A selgitas maksumenetluses, et ei olnud OÜ Laurus Nobilis tööga Ojametsa kinnistul rahul, sest OÜ Laurus Nobilis ei püsinud graafikus ning osaliselt tuli kaebajal töid ise üle teha (I kd, tl 80). Ebatavaline on, et kaebaja sõlmis äriühinguga, kelle töö kvaliteediga ta rahul ei olnud ja kelle tehtud töid tuli väidetavalt ise üle teha, uue kokkulepe
  2. a augustis kompleksteenuse osutamiseks RMK Lodja piirkonna lankidel (I kd, tl 80 ja 83). Seda eriti arvestades kaebaja väidet, et edasiste tellimuste saamiseks pidi RMK lankidel olema töö õigeaegselt ja kvaliteetselt tehtud. Kaebaja kasutas
  3. a RMK lankidel võsa ja jämedate puude lõikamisel J Li, J P ja T K teenuseid, kes väitsid, et ei näinud RMK lankidel, kus teenust osutas OÜ Mets ja Põld, sh Lodja piirkonnas, mõnele teisele äriühingule kuuluvaid masinaid ja töölisi (I kd, tl 212-227). See klapib RMK praakeri E K maksumenetluses antud seletusega, mille kohaselt töötasid RMK lankidel, kus teenuseid osutas OÜ Mets ja Põld, kogu aeg samad OÜ Mets ja Põld masinad ning masinatel samad kaebaja töölised, ainult võsa lõikasid kolm meest, kes ei olnud kaebaja töötajad (I kd, tl 159-160). Kohus leiab, et kuna kaebaja töötaja U. Ö ei osanud alltöövõtu kasutamise kohta midagi täpsemat ja kindlalt öelda, ei tõenda tema üldsõnaline arvamus, et kaebaja võis kasutada alltöövõttu, ka tehingute tegelikku toimumist kaebaja ja OÜ Laurus Nobilis vahel. E. S üldsõnaline kinnitus tehingu toimumise kohta ei ole usaldusväärne. Vaidlus puudub selles, et kaebaja RMK-d alltöövõtu kasutamisest ei teavitanud ning RMK kaebajale alltöövõtu kasutamiseks mingit kirjalikku või suulist nõusolekut kontrollitaval perioodil ei andnud. OÜ Üllas Ehitus Grupp kaebajale esitatud arvetel (15.10.2008 arve nr 15/10-1 (765 tm, 175 krooni/tm) ja 26.11.2008 arve nr 26/11-1 (640 tm, 175 krooni/tm)) puudub kompleksteenuse osutamise koht ja aeg. Selgusetu on, millistel konkreetsetel Ojapera lankidel OÜ Üllas Ehitus Grupp töid teostas ja milliste andmete alusel äriühing kaebajale arveid esitas. Alles kohtumenetluses selgitas kaebaja, et maksuhaldurile antud selgituses võidi eksida lankide arvu nimetamisel ja raie toimus enam kui kahel langil, kuid kaebaja ei täpsustanud, millistel lankidel täpsemalt (II kd, tl 105). Seega on kaebaja väited rohkema arvu lankide kohta (I kd, tl 83 ja II kd, tl 75) paljasõnalised. K. A selgitas maksuhaldurile (I kd, tl 81), et OÜ Üllas Ehitus Grupp esitas kaebajale arve siis, kui tööd olid tehtud. Samas märkis K. A ka seda, et OÜ Üllas Ehitus Grupp lõpetas tööd detsembris (I kd, tl 83), mis ei klapi kokku OÜ Üllas Ehitus Grupp arvetel olevate kuupäevadega, mis on vastavalt oktoobris ja novembris. Kohus leiab, et K. A selgitus (I kd tl 81 ja 83) alltöövõtuks suulise kokkuleppe sõlmimise kohta tundmatu isikuga ei ole eluliselt usutav. Seda eriti arvestades kompleksteenuse mahtu ning asjaolu, et kaebaja sõnul oli tema jaoks oluline, et RMK jaoks saaksid tööd tehtud kvaliteetselt ja tähtaegselt. OÜ Üllas Ehitus Grupp juhatuse liige K S on maksumenetluses väitnud, et 15.10.2008 arve on tema allkirjastanud, kuid ei teadnud, millise tehinguga on tegemist, sest tehingu tegi OÜ Üllas Ehitus Grupp nimel E. S. K. Si sõnul ei ole ta OÜ-st Mets ja Põld kellegagi kohtunud ning ei teadnud äriühinguga tehtud tehingutest midagi (I kd, tl 238-241). Kohtumenetluses kinnitas K. A samuti, et suhtles OÜ-st Üllas Ehitus Grupp E. Sga (II kd, tl 75). K. 6
(15)3-11-1019 A ütlusi alltöövõtu tingimuste kokkuleppimise kohta ei saa pidada usaldusväärseks. E. S üldsõnaline kinnitus tehingu toimumise kohta ei ole samuti usaldusväärne. Kuna U. Ö ei osanud alltöövõtu kasutamise kohta midagi täpsemat ja kindlalt öelda, ei tõenda tema üldsõnaline arvamus, et kaebaja võis kasutada Ojapera kinnistul alltöövõttu, ka tehingute tegelikku toimumist kaebaja ja OÜ Üllas Ehitus Grupp vahel. Kaebaja ja RMK sõlmisid raie- ja kokkuveoteenuse töövõtulepingu 03.01.2008 ning leping kehtib kuni 30.06.2013 (I kd, tl 127-141). Vaidlus puudub selles, et kaebaja RMK-d alltöövõtu kasutamisest ei teavitanud ning RMK kaebajale alltöövõtu kasutamiseks mingit kirjalikku või suulist nõusolekut kontrollitaval perioodil ei andnud. Kaebaja kasutas
  1. a RMK lankidel võsa ja jämedate puude lõikamisel J. Loiki, J. Pihle ja T. Karbuse teenuseid, kes väitsid, et ei näinud RMK lankidel, kus teenust osutas OÜ Mets ja Põld, mõnele teisele äriühingule kuuluvaid masinaid ja töölisi (I kd, tl 212-227). Kõigi eelpool käsitletud arvetega seoses on oluline veel, et kaebaja teine juhatuse liige A. K maksumenetluses alltöövõtu kasutamist ei kinnitanud. Usutav on, et A. K ei pruukinud olla metsatööde korraldamisega detailselt kursis ja teada nt alltöövõtjate nimesid, sest see oli teise juhatuse liikme vastutusalas, ning seda mitteteadmist ei saa tõlgendada kaebaja kahjuks, kuid on ebatõenäoline, et A. K ei olnud äriühingu põhitegevusest mingit teadmist. Seega pole põhjust kõrvale jätta A. K maksumenetluses antud kinnitust alltöövõtu mittekasutamise kohta. Maksuhaldur on tuvastanud, et kaebajal endal oli põhimõtteliselt olemas kompleksteenuse osutamiseks vajalik tehnika ja töötajad. Vaidlust ei ole selle üle, et kaebaja oma tehnikat (harvestere)
  2. a kellelegi välja ei rentinud. Kaebaja väite kohaselt oli alltöövõtu kasutamine vajalik muuhulgas põhjusel, et kaebaja harvesterid olid vahepeal remondis. Samas ei ole võimalik kontrollida, kas kaebaja tehnika remontimise vajadus võis tekitada vajaduse leida kiiresti alltöövõtja. Maksuhaldur on maksuotsuse p-s 1.1.
  3. arvutanud välja kaebaja poolt
  4. a müüdud raieteenuste mahud ja leidnud, et kaebaja enda tehnika ei olnud tehingute mahtu arvestades maksimaalselt koormatud (58% keskmisest võimsusest). See seab kahtluse alla kaebaja selgituse, et alltöövõtu kasutamine oli tingitud sellest, et kaebajal puudus selleks vajalik jõudlus korrasoleva tehnika näol. Üksnes OÜ Slingvik, OÜ Laurus Nobilis ja OÜ Üllas Ehitus Grupp arved ning tehingu poolte üldsõnaline kinnitus kompleksteenuse osutamise kohta ei tõenda, et tehingud arvel näidatud isikute vahel ka tegelikult toimusid. Kaebajal puudub õigus nimetatud äriühingute arvete alusel sisendkäibemaksu maha arvata, sest tehinguid arvetel näidatud poolte vahel ei ole tegelikult toimunud. Selliste arvete teadlik kasutamine raamatupidamises on suunatud kaebaja käibemaksukohustuse vähendamisele, st maksueelise tekitamisele. Asjas puuduvad tõendid selle kohta, et nimetatud äriühingud oleks deklareeritud käibemaksu riigile tasunud. Isegi kui see nii oleks, tekib ostjal õigus sisendkäibemaks maha arvata koheselt ja hoolimata sellest, kas müüja on oma kohustused riigi ees täitnud või mitte ning seetõttu ei saa ostjale täiendava käibemaksu määramist (st alusetult maha arvatud sisendkäibemaksu tagasinõudmist) seada otseselt sõltuvusse asjaolust, kas müüja on lisatud käibemaksu üle kandnud (vt Tallinna Ringkonnakohtu 05.04.2011 otsus haldusasjas 3-10-2629, p 14). Maksuotsuses ei ole viidatud MKS §-le 83 lg 4 (näilik tehing) või §-le 84 (majandusliku tõlgendamise põhimõte), kuid see on formaalne viga, mis ei too HMS §-st 58 tulenevalt kaasa maksuotsuse tühistamist. Maksuotsus on kontrollitav ja selles on viidatud käibe- ja tulumaksu määramise õiguslikule alusele. 7
(15)3-11-1019 Kaebaja tegi OÜ-le Slingvik, OÜ-le Laurus Nobilis ja OÜ-le Üllas Ehitus Grupp kontrollitaval perioodil väljamakseid kokku 727 818 krooni (vt tabel maksuotsuse lk 18). TuMS § 51 lg 2 p 3 kohaselt väljamakse, mille kohta maksumaksjal puudub raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele vastav algdokument, on ettevõtlusega mitteseotud kulu. Käesolevas asjas on tuvastatud, et arvetel on kajastatud tegelikkuses mittetoimunud tehingud ning kaebaja oli teadlik sellest, et arve esitaja ei ole temale arvetel näidatud teenuseid osutanud. Maksuotsuses on põhjendatud, et kaebajal endal oli olemas vajalik tehnika ja töötajad, et osutada kompleksteenust RMK-le ja AS-le Metsamaahaldus. Seetõttu ei ole alust maksuotsuse tühistamiseks ka tulumaksu määramist puudutavas osas. Kolmanda isikuna OÜ Üllas Ehitus Grupp kaasamine ei ole põhjendatud ja 20.06.2012 kohtuistungil esitatud kaebaja taotlus tuleb jätta rahuldamata, kuna käesolevas asjas ei otsustata OÜ Üllas Ehitus Grupp õiguste või kohustuste üle. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
  1. OÜ Mets ja Põld palub apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ja uue otsusega kaebus rahuldada. Kaebaja on arvel märgitud teenused OÜ-delt Slingvik, Laurus Nobilis ja Üllas Ehitus Grupp saanud, soetatud teenus on seotud tema ettevõtlusega. Kaebajal olid metsa ülestöötamiseks masinad ja töötajad. Teenuse sisseostmine äriühingutelt oli pigem erandlik, selle tingis vajadus viia AS Metsamaahaldus Ojametsa ja Märtsijänese kinnistutel lõpule metsa ülestöötamine, kuna
  2. a jaanuari alguses alustati kaebaja ja RMK vahel sõlmitud raie- ja kokkuveoteenuse töövõtulepingu täitmist. Samuti tekkisid tööseisakud harvesteride remondivajaduse tõttu. RMK Lodja piirkonna ja Ojapera kinnistul oli oluline raiete graafikujärgsete tööde tähtajaline teostamine. Sisendkäibemaksu mahaarvamist ei saa piirata vaid seetõttu, et müüja ei ole arve koostamisel kõiki KMS § 37 lg-s 7 nimetatud andmeid arvele märkinud. Arvele kehtestatud nõuded on vajalikud käibe tekkimise aja määramiseks, mitte käibemaksu mahaarvamise tingimuste tuvastamiseks. Vastustaja ja kohus ei ole põhjendanud, miks käibemaksu mahaarvamise õigsuse kontrollimiseks on vajalik, et arvetel oleks märgitud teenuse osutamine täpsemalt ning kuidas nimetatud teave mõjutaks käibemaksu mahaarvamist. Puudused arvetel on formaalsed, mis ei saa takistada käibemaksu mahaarvamist. Seega on kohus ebaõigesti kohaldanud KMS § 29 lg 3 p 1 ja § 31 lg-t
  3. Halduskohtu järeldus, et AS Metsamaahaldus väljastas arved enne, kui OÜ Slingvik lõpetas alltöövõtu, on meelevaldne. Kuna tasumine toimus vastavalt väljastatud arvele, sai teenuse osutaja osutatud teenuse eest ka tasu hiljem. Samuti ei ole võimalik asuda seisukohale, et arve väljastamine 15.02.2008 on niivõrd hiline, et ei võimalda arvet seostada teenuse osutamisega Märtsijänese kinnistul
  4. a jaanuaris. Antud juhul on teenuse osutamine tuvastatav kuuajalise täpsusega, mis on sedalaadi teenuse korral täiesti piisav ja mõistlik. K. A erineval ajal antud selgituste erinevus on mõistetav olukorras, kus alltöövõtt moodustab kogu metsa ülestöötamise mahust 3-4%. Kohus on jätnud hindamata M. P 25.10.2008 seletuse, milles ta märgib, et nad on käinud tööd tegemas Märtsijänese kinnistul, kuid seal olid mingid probleemid. R. K on 26.10.2010 seletuses märkinud, et nad töötasid nii RMK lankidel kui AS Metsamaahaldus lankidel. Teine harvester AS Metsamaahaldus lankidel tööd ei teinud. R. K ja M. P seletusest ei ole võimalik järeldada, et nad teostasid harvesteriga raiet kogu Märtsijänese kinnistu ulatuses. Seda ei ole maksuhaldur seletuse võtmisel küsinud ega täpsustanud. Seega on kohus tõendeid ebaõigesti hinnanud. 8
(15)3-11-1019 Kohus leidis, et M. M maksumenetluses antud seletused on liialt üldised. Apellant taotles M. M tunnistajana ülekuulamist, kuid kohus jättis taotluse rahuldamata. Sellega on halduskohus rikkunud

§ 65lg-t 2.

Apellant taotleb M. M ringkonnakohtus tunnistajana ülekuulamist. Kohus jättis rahuldamata ka I. O, kellelt maksumenetluses seletusi ei võetud, tunnistajana ülekuulamise taotluse. Sellega ei võimaldanud kohus kaebajal esitada tõendeid ja tõendada enda väiteid. Halduskohus rikkus oluliselt menetlusnormi. Kohus ei ole täitnud abistamis- ja selgitamiskohustust. Kohus oleks saanud selgitada, et kaebaja peab esitama täiendavad selgitused ja tõendid selle kohta, millal teenus täpselt saadi ja kuidas jagunes harvesteride jõudlus konkreetsel perioodil. Kohus ei ole kaebaja kohtuistungil

§ 59lg 3 alusel esitatud taotluse osas seisukohta võtnud.

Kohus ei ole põhjendanud, millised asjaolud jäid poolte seletuste tõttu ebaselgeks ning miks ei ole tehinguosaliste seletused piisavad käibemaksu mahaarvamiseks. Maksuhaldur ei ole väitnud, et OÜ Slingvik, OÜ Laurus Nobilis ja OÜ Üllas Ehitus Grupp oleks toime pannud pettuse. Kaebaja esitas maksuhaldurile ja kohtule arved saadud teenuste kohta. Euroopa Kohtu 21.07.2012 otsuses liidetud kohtuasjades C 80/11 ja C 142/11 Mahagében kft on rõhutatud, et sisendkäibemaksu mahaarvamist ei tohi piirata üksnes seetõttu, et maksukohustuslasel pole esitada täiendavaid dokumente, millest nähtuks, et tehingu teisel poolel oli olemas asjaomane kaup või tal oli võimalik seda hankida. K. A selgitas kohtus alltöövõtjatest mitteteavitamise tagamaid ja põhjusi. Nimetatud ütlusi ei ole kohus tõendina hinnanud. Ebaselgeks jääb, mis on ebatavalist selles, et kaebaja soetas alltöövõtu sama hinnaga, millega ta osutas teenust RMK-le või AS-le Metsamaahaldus. K. A on selgitanud, et alltöövõtu kasutamine oli hädaabinõu ning selle eest oldi nõus maksma ka kõrgemat hinda ja loobuma tulust. Kaebaja möönab, et esimeste seletuste andmisel võis K. A eksida Ojametsa kinnistul teenuse osutamise aja määratlemisel. Ojametsa kinnistul on raied toimunud ning kaebaja on selgitanud, millises mahus ja millal OÜ Laurus Nobilis teenust osutas. Seega on kaebaja püüdnud teenuse osutamise aega täiendavalt selgitada, kuigi maksuhalduril ei ole tekkinud kahtlust OÜ Laurus Nobilis poolt käibedeklaratsioonides esitatud andmete õigsuses. Kohus jättis rahuldamata E. S tunnistajana ülekuulamise taotluse. Sellega on halduskohus rikkunud uurimispõhimõtet ja kohtumenetluse norme. Apellant taotleb isiku ülekuulamist ringkonnakohtus. Seoses Lodja piirkonna kinnistul teenuse osutamisega on kohus põhjendamatult arvestanud edasimüügi korral vaid septembris esitatud arveid. Arvestama oleks pidanud ka augustis RMK-le väljastatud arveid. Augusti ja septembri arveid koos vaadates oli võimalik teenust osutada OÜ Laurus Nobilis 11.09.2008 arvel nr 11/09-1 märgitud mahus. Kohus on ebaõigesti hinnanud E. K maksumenetluses antud seletusi. Kohus küll rahuldas E. K tunnistajana ülekuulamise taotluse, kuid kaebaja ei tasunud kulude katteks määratud summat, sest E. K oli valmis ilmuma istungile 21.06.2012, mitte 20.06.2012 ning teavitas sellest ka kohut. Kohus ei olnud sel kuupäeval nõus E. K üle kuulama. Kohus rikkus

§ 62lg-t 4.

Apellant taotleb E. K ülekuulamist ringkonnakohtus. Ojapera kinnistul teenuse osutamisega seonduvalt taotleb apellant ringkonnakohtus tunnistajatena üle kuulata E. S ja kaebaja teine juhatuse liige A. K ning harvesteride juhid M. P, R. K ja A. M. 7. LäMTK palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja kohtukulud apellandi kanda. Vastustaja ja halduskohus ei ole piiranud sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust üksnes põhjusel, et arvel puudub teenuse osutamise täpne aeg. OÜ Slingvik arvel puudus lisaks teenuse 9

(15)3-11-1019 osutamise ajale ka makse tasumise tähtaeg ning arve allkirjastaja nimi ja seotus ettevõttega. OÜ Laurus Nobilis arvetel puudus teenuse osutamise aeg ja ühel arvel lisaks teenuse osutamise koht. OÜ Üllas Ehitus Grupp arvetel puudus lisaks teenuse osutamise ajale ka teenuse osutamise koht, arve allkirjastaja nimi ning seotus ettevõttega. KMS § 31 lg-st 8 ja § 11 lg 1 pdest 1 ja 2 tulenevalt on ostjal sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus samal perioodil kui müüjal tekib käive, mistõttu on ostjale oluline teada käibe tekkimise hetk. Kohus on igakülgselt hinnanud maksumenetluses ja kohtuistungil kogutud tõendeid ja jõudnud õigele järeldusele, et tehingut OÜ-ga Slingvik ei ole toimunud. M. M 02.06.2010 seletuse järgi väljastas ta arve 2-3 päeva pärast teenuse osutamise lõppu. Seega oleks teenuse osutamise lõpu kuupäevaks 08.-09.02.
  1. K. A 06.09.2010 seletuse kohaselt esitati arve nädala jooksul pärast tööde lõppu, mis teeb teenuse osutamise lõpu kuupäevaks 03.-04.02.
  2. J. K 27.05.2010 seletuse järgi ei viseeritud ühtegi arvet enne, kui raamatupidamine ei kinnitanud koguse õigsust. Kui 15.01.2008 olid raietööd ja väljavedu tehtud 703 tm ulatuses ja 25.01.2008 veel 30 tm ulatuses, siis ei saanud OÜ Slingvik lõpetada veebruari alguses 510 tm kompleksteenust. Seda, et raietöid ja väljavedu tegid apellandi töötajad, kinnitavad apellandi töötajad U. Ö, R. K ja M. P. Vastustaja ei arva, et K. A peaks eksima teenuse osutamise aja suhtes, kui ta pole varem ega hiljem alltöövõttu kasutanud. Selline erandlik asjaolu peaks meelde jääma. Maksuotsuse tabelist nr 2 nähtub, et Ojametsa kinnistu kohta on kaebaja AS-le Metsamaahaldus esitanud viimase arve 14.03.
  3. Järelikult oli selleks ajaks raietööd tehtud ja metsamaterjal välja veetud. OÜ Laurus Nobilis arved kajastavad poole suuremas mahus raieteenuse ja väljaveoteenuse osutamist, kui üldse
  4. a AS-le Metsamaahaldus edasi müüdi. Vastustaja on selgitanud, et kaebaja poolt
  5. a detsembri kohta esitatud arve ei tõenda, et Ojametsa kinnistul kasutati alltöövõttu. Ei ole usutav, et detsembris 2007 teostatud tööde kohta, mis olid AS-le Metsamaahaldus üle antud, väljastati alltöövõtjate arved aprillis
  6. Kui alltöövõttu reeglina ei kasutatud, siis seda kummastavam on, et E. S, K. A ja U. Ö ei mäleta, kas alltöövõtt algas aasta lõpul või järgmise aasta algul, ning alltöövõtja ise mäletab, et hoopis kevadel. Kaebaja on jätnud tähelepanuta, et K. A on 30.11.2010 seletuses öelnud, et Lodja piirkonnas tehti üks lank. Ka juhul, kui liita augustis ja septembris ühel langil langetatud metsamaterjali kogused, ei tule OÜ Laurus Nobilis 14.09.2008 arvel näidatud 609 tm kokku. Halduskohus ei ole järelduste tegemisel tuginenud vaid K. A seletustes esinevatele vastuoludele, vaid on lisaks arvestanud ka U. Ö, E. S ja K. Si seletusi. Halduskohus on otsuse p-s 30 toonud välja, et arvetel ja maksuotsuse tabelis 4 näidatud mahud ei ühti. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  7. Kaebaja heidab apellatsioonimenetluses halduskohtule ette kohtumenetluse normide rikkumist ja tõendite ebaõiget hindamist. Kohtumenetluse normide rikkumisena on kaebaja esile toonud tunnistajate ülekuulamisest keeldumise (

§ 27

lg 1 p 6, 62 lg 4 ja 65 lg 2) ning selgitamiskohustuse rikkumise (

§ 59lg 3).

9.

§ 65

reguleerib haldus- ja süüteomenetluses kogutud tõendite arvestamist halduskohtumenetluses. Viidatud sätte

  1. lõike kohaselt võib kohus tõendina arvestada neis menetlustes kogutud protokollitud või salvestatud ütlusi või kirjalikult või suuliselt antud seletusi, samuti muid tõendeid, mis on asjakohased lahendamisel olevas vaidluses. Sama paragrahvi
  2. lõige näeb ette, et kui kohus võtab vastu kirjaliku või salvestatud ütluse või seletuse, võib menetlusosaline taotleda ütluse või seletuse andnud isiku kohtus ülekuulamist tunnistajana või 10

(15)3-11-1019 vande all. Sellise taotluse võib kohus rahuldamata jätta üksnes

§ 62

lg 3 p-s 2 või lg-s 4 sätestatud juhul.

§ 62

lg 3 p 2 annab aluse tõendi kogumisest keeldumiseks juhul, kui tõend ei ole kättesaadav või kui tõendi tähtsus ei ole vastavuses tõendi kättesaamiseks mineva ajakuluga või sellega seotud muude raskustega.

§ 62

lg 4 näeb ette, et menetlusosalisel ei ole õigust taotleda tõendi kogumist, kui eelnev taotlus jäi rahuldamata seetõttu, et tõendi kogumist taotleti hilinenult või jäi tasumata kohtu nõutud ettemaks ning tõendi kogumine tingiks asja arutamise edasilükkamise. 10. Halduskohus keeldus tunnistajate Margus M, E S ja I O ning juhatuse liikme A K vande all ülekuulamisest. M. M, E. S ja A. K olid maksumenetluses seletusi andnud, nende seletustele tugines maksuotsus ning kohus oli need seletused maksuhalduri poolt esitatud tõenditena asja juurde võtnud. Seega oli kohus pidanud tõendeid asjakohasteks ning sellisel juhul saab kohus tunnistaja või juhatuse liikme vande all ülekuulamisest keelduda üksnes siis, kui esinevad

§ 65lg 2 viimases lauses näidatud asjaolud.

Praegusel juhul on kohus keeldunud nende isikute ülekuulamisest põhjusel, et maksumenetluses kogutud seletustest saab järeldada, et isikud ei oska midagi enamat rääkida. Sellisel alusel ei võimalda

§ 65

lg 2 viimane lause tunnistaja või juhatuse liikme ülekuulamise taotlust rahuldamata jätta. 11. I. O polnud maksumenetluses üle kuulatud, seega ei pidanud halduskohus I. O ülekuulamise taotlust lahendades järgima

§ 65

lg 2 sätestatud eeskirja, vaid

§-s 62 sätestatud tõendite kogumise üldisi reegleid.

§ 62

lg 2 näeb ette, et kohus võtab vastu ainult sellise tõendi, millel on asjas tähtsust. Tõendil ei ole asjas tähtsust muu hulgas juhul, kui asjaolu pole vaja tõendada või see on kohtu hinnangul juba piisavalt tõendatud. Halduskohus keeldus I. O ülekuulamisest, leides, et tõendil pole asjas tähtsust, kuna selle kohta, kes teostasid Metsamaahalduse AS lankidel raietöid, on kogutud juba piisavalt tõendeid ning tunnistaja ei oska Metsamaahalduse AS esindaja poolt maksumenetluses antud seletuse kohaselt ilmselt uut informatsiooni anda. Ringkonnakohtu hinnangul ei olnud I. O ülekuulamisest keeldumine põhjendatud, sest tegemist oli Metsamaahalduse AS poolse kontaktisikuga vaidlusalustel kinnistutel teenuse teostamisel, seega võis ta lisaks maksuhaldurile e-kirjaga antud vastustele anda ütlusi osutatud teenuse ja selle osutaja kohta. Kaebaja tunnistaja ülekuulamise taotlus (I kd, tl 15p) oli küll üldsõnaline - selle asemel, et esile tuua konkreetne asjaolu, mida tunnistaja teab, oli märgitud, et tunnistaja teab anda ütlusi raiete ja raiete teostaja kohta, kuid arvestades kaebaja väiteid, soovis ta tunnistaja ütlusega tõendada asjaolu, et raiet teostasid alltöövõtjad. See asjaolu polnud piisavalt tõendatud, nagu selgus ka kohtuotsusest. 12. Eelnevast tulenevalt nõustub ringkonnakohus kaebajaga, et halduskohus rikkus kohtumenetluse norme eelnimetatud tunnistajate ja juhatuse liikme ülekuulamisest keeldumisel. Kuna see kohtumenetluse normide rikkumine on apellatsioonimenetluses kõrvaldatud, tunnistajad ja juhatuse liige üle kuulatud, ei too see rikkumine kaasa kohtuotsuse tühistamist. Ülejäänud apellatsioonkaebuses taotletud tunnistajate E K, M P, R K ja A M ülekuulamisest on halduskohus keeldunud kohtumenetluse norme järgides, nagu ringkonnakohus juba käesolevas kohtuasjas 15.01.2013 tehtud määruses märkis. Tunnistajate M. P, R. K ja A. M ülekuulamist taotles kaebaja alles viimasel istungil halduskohtus ning taotluse rahuldamine oleks tinginud asja lahendamise viibimist. Seega ei esitanud kaebaja taotlust tõendite kogumiseks õigeaegselt ning kohus keeldus tunnistajate ülekuulamisest menetlusnorme järgides. Tunnistaja E. K osas ei täitnud kaebaja kohtu nõuet - esitada tunnistaja kinnitus, et ta ei soovi tunnistajatasu ja sõidukulude hüvitamist, või tasuda tõendite kogumisega seotud ettemaks. Kuna kaebaja ei põhistanud, miks ta halduskohtus taotluse esitamisega hilines ja õigeaegselt tunnistajatasu ei maksnud või kohtule vastavat kinnitust ei esitanud, samuti ei selgunud taotlusest, et tegemist oleks asja lahendamisel määravat tähtsust omavate tõenditega, jääb ringkonnakohus eelviidatud määruses võetud seisukoha juurde, et eelnimetatud tunnistajate ülekuulamisest apellatsioonimenetluses tuleb

§ 198lg 2 alusel keelduda. 11

(15)3-11-1019 13. Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, et kohus on rikkunud

§ 59

lg-s 3 sätestatud selgitamiskohustust, sest oleks pidanud tegema kaebajale ettepaneku täiendavate tõendite (millal teenus saadi ja milline oli harvesteride jõudlus periooditi) esitamiseks. Kõigepealt tuleb märkida, et viidatud selgitamiskohustuse täitmine ei sõltu sellest, kas menetlusosaline on kohtult selle täitmist taotlenud või mitte. Seepärast on asjakohatu kaebaja etteheide, et kohus jättis tähelepanuta kaebaja taotluse selgitamiskohustuse täitmiseks ja seisukoha võtmiseks, kas kõik asja lahendamiseks vajalikud tõendid on kogutud. Kohus võttis selle seisukoha asja arutamist lõpetades, sest asja arutamise saab lõpetada pärast asjas tähtsust omavate asjaolude kohta tõendite kogumist ja uurimist (vt

§ 129lg 3 ja seal viidatud Ts

MS § 401 ning

§ 130

).

§ 59

lg-s 3 sätestatu ei tähenda, et pool, kes kaotab vaidluse seetõttu, et ei suuda olulist asjaolu tõendada, saaks süüdistada kohut menetlusnormi ja selgitamiskohustuse rikkumises.

§ 59

lg 3 paneb kohtule eelkõige kohustuse suunata menetlusosalisi tõendamisvajaduse osas, s.t kohus peab näitama, milline asjaolu vajab tõendamist ja kellel on asjaolu tõendamiskoormis. Käesoleval juhul oli kaebajal selge, millises ulatuses peab tema tõendamiskoormist täitma ja milliseid asjaolusid tõendama. See, et arvetelt ei selgu teenuse osutamise aeg ning et kaebaja enda harvesteride keskmine jõudlus kattis ka alltöövõtjatelt väidetavalt ostetud teenuse mahu, oli esile toodud juba maksuotsuses ning kaebajal ei saanud olla kahtlust, et vastupidise tõendamine on maksuotsuse vaidlustamisel vajalik. Seega ei saa kohtule ette heita selgitamiskohustuse täitmata jätmist.

  1. Apellatsioonimenetluses keskendub vaidlus põhiliselt sellele, kas OÜ-de Slingvik, Laurus Nobilis ja Üllas Ehitus Grupp poolt kaebajale teenuse osutamine on tõendatud või mitte. Maksuotsuses on maksuhaldur esitanud veenva tõendite analüüsi ning näidanud, miks on ebausutav eelnimetatud äriühingute poolt esitatud arvete alusel teenuse tegelik osutamine. Tõendamiskoormus on seega MKS § 150 lg 1 alusel üle läinud kaebajale. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu poolt tõenditele antud hinnanguga ning leiab, et asja lahendamist kaebaja kasuks ei tingi ka apellatsioonimenetluses kogutud tõendid. Apellatsioonimenetluses on kaebaja jäänud oma seisukoha juurde, et teenust vaidlusaluste arvete alusel osutati, teenuse soetamine oli vajalik, sest kaebaja ei jõudnud oma masinate ja tööjõuga võetud kohustusi täita, kuna harvesterid olid tihti katki, maksuhalduri poolt maksumenetluses läbi viidud uurimine ja isikutele esitatud küsimused on olnud liiga üldised ning maksuhaldur on vastuseid hinnanud ainult kaebaja kahjuks.
  2. Kaebaja on selgitanud alltöövõtu ostmise vajadust sellega, et tööd Metsamaahalduse ASle kuuluvatel Märtsijänese ja Ojametsa kinnistutel tuli kiiresti lõpetada, et asuda täitma RMKga sõlmitud lepingut. Leping kompleksteenuse osutamiseks Metsamaahalduse AS-ga Villa, Tuulispasa, Kungla, Kukulinnu ja Märtsijänese kinnistutel sõlmiti tähtajaga 20.04.200720.01.2008 (I kd, tl 98-100). Viimasena ette võetud Märtsijänese kinnistul oli ette nähtud lageraiet 922 tm ja aegjärkset raiet 70 tm. Metsamaahalduse AS-le raie ja väljaveo eest Märtsijänese kinnistul esitati kaebaja poolt 15.01.2008 arve 703,14 tm eest ning 25.01.2008 arvel on kajastatud raiet, väljavedu ja transporti samal kinnistul 30,09 tm ulatuses. Ojametsa kinnistul kompleksteenuse osutamise leping Metsamaahalduse AS-ga pidi olema täidetud 20.05.2008 (I kd, tl 95), viimane arve raie kohta oli esitatud Metsamaahalduse AS-le 14.03.2008 ja transpordi kohta 31.03.
  3. Nagu tunnistaja I. O, Metsamaahaldus AS metsameister
  4. aastal, seletas, koostati lõplikud arved pärast seda, kui puit oli ostjatele üle antud ja lõplikud kogused teada. Seega on Metsamaahalduse AS-le esitatud arvete kuupäevade järgi raske hinnata, millal tegelikult harvesteri töö kinnistul lõppes - arvetelt nähtub, et reeglina oli mingis osas kaebajale antud ettemaksu ning raie ja väljaveo arved on esitatud siis, kui vastav osa metsamaterjali on väljaveokohast minema transporditud. Kaebaja harvesteride operaatorid R K, M P, A M on selgitanud (I kd, tl 191-200), et reeglina harvesteride töö ajal vedajad langile ei tulnud, sest see oleks olnud ohtlik. Seega pidi selleks ajaks, kui väljavedu algas, olema harvesteride töö 12

(15)3-11-1019 lõpetatud. Selle teadmise valguses paistab usutav kaebaja meistri U Öi maksuhaldurile antud seletus (I kd, tl 203-205), et Ojametsa kinnistul alustati tööd detsembris ja lõpetati enne jõulusid ning Märtsijänese kinnistul tehti töö paari nädalaga
  1. a algul. Ojametsa kinnistult väljaveoteenuse ja transpordi esimesed arved on esitatud 12.12.2007 (30 tm raie, väljaveo ja transpordi arve) ja 21.12.2007 (527,89 tm, II kd, tl 19 ja p),) ning selleks ajaks pidi harvester olema töö lõpetanud. Märtsijänese kinnistul teostatud väljaveo ja transpordi kohta on esitatud esimene arve 15.01.
  3. Kaebaja juhatuse liige A K selgitas kohtuistungil, et kaebaja harvesterid olid tihti remondis, näiteks jaanuaris 2008 seisis üks neist 18 päeva ja teine 15 päeva, veebruaris üks 5 päeva ja teine 8 päeva, märtsis üks 12 päeva ja teine 7 päeva, aprillis üks 4 ja teine 2 päeva jne. Seletusest nähtub, et jaanuaris 2008 oli võrreldes ülejäänud aastaga remondipäevi palju, kuid harvesteride remondi vajadus oleks võinud põhjendada üksnes jaanuaris alltöövõtu kasutamist. Teistel kuudel polnud reeglina harvesteridel remondipäevi A. K poolt esitatud arvutuste kohaselt rohkem, kui maksuhaldur oma järelduse tegemisel (majanduslikult polnud alltöövõtu kasutamine usutav) aluseks oli võtnud, pigem vähem. Maksuhaldur lähtus kuu keskmise harvesteri tööpäevade arvu, vastavalt 22 ja 20, ja päevas raiutud keskmise koguse, sõltuvalt harvesterist kas 100 tm või 70 t, määramisel harvesteri operaatorite seletusest. Harvesteri operaatorid R K ja A M on maksuhaldurile seletanud, et tööd oli parajalt ning rabelemist polnud, tööd tehti 10 tundi päevas ja sellest piisas. Ka RMK poolne tööde vastuvõtja E K seletas maksuhaldurile, et kaebajal oli niigi vähe tööd ning alltöövõttu polnud mõtet kasutada (I kd, tl 159p). Seega pole kaebaja põhjendus alltöövõtu kasutamiseks veenev. Kaebaja ostis alltöövõttu sama hinna eest, millega teenuse ise edasi müüs ning kaebaja esindaja väitel tingis selliste majanduslikult ebasoodsate tehingute tegemise asjaolu, et tähtaegade järgimine oli ohus. Sellist ohtu kogutud tõendid ei kinnita.
  4. Asjaolu, et Märtsijänese kinnistul kompleksteenuse kohta esitatud arve on fiktiivne, nähtub ka harvesteril nimetatud kinnistul raietöid teinud M. P ütlustest, milles ta kinnitab, et töötas Märtsijänese kinnistul, seal olid mingid probleemid, kuid ühtegi alustatud kinnistut nende harvester pooleli ei jätnud. Sellest seletusest saab järeldada, et ka Märtsijänese kinnistu tehti kaebaja tööliste poolt lõpuni. M. M kohtuistungil antud ütlused selle kohta, et tema OÜ Slingvik kaudu osutas raie- ja väljaveo teenust Märtsijänese kinnistul, on eelneva seletusega vastuolus. M. M lisas ringkonnakohtu istungil küll mitmeid täpsustusi võrreldes maksuhaldurile antud seletusega, märkides, et rentis harvesteri koos juhi ja saemehega kas Stora Ensost või ühest Vändras asunud firmast, mille nime ta ei mäleta, ning kirjeldas kinnistu asukohta, kuid ringkonnakohus ei pea siiski tema ütlusi usaldusväärseks. M. M selgitas maksuhaldurile antud ütluste üldsõnalisust sellega, et tema firma oli sel ajal tegutsev äriühing ning ta ei soovinud täpsemaid seletusi andes firmale ja partneritele maksuhalduri tähelepanu tõmmata. Selline põhjendus paistab tagantjärele otsitud, sest kaebaja oli seletuse andmise ajal nagunii juba maksuhalduri tähelepanu all ning täpsemate seletuste andmine oleks olnud tähelepanu alt pääsemiseks oluline. Dokumente M. Mil teenuse osutamise kohta säilinud pole.
  5. Ringkonnakohus ei pea usaldusväärseks ka E. S ütlusi, kuigi ka tema täpsustas ringkonnakohtus seletusi andes oma ütlusi. Kui tunnistaja maksuhaldurile 21.02.2011 seletust andes väitis, et Ojametsa kinnistul teostati OÜ Laurus Nobilis poolt kompleksteenust aprillis 2008 (arved on väljastatud 11.04.2008 ja 29.04.2008), siis kohtuistungil parandas ta end ja väitis, et tegi töid
  6. a lõpus. Kui maksuhaldurile seletust andes tunnistaja ei mäletanud, kus asuvad kinnistud, millel OÜ-d Laurus Nobilis ja Üllas Ehitus Grupp teenust osutasid, kellelt ta tehnika rentis ja kes konkreetselt tööd tegi, siis kohtus kinnitas tunnistaja, et rentis harvesteri Stora Ensost ning RMK jaoks tehti tööd Lodja piirkonnas ja Ojapera kinnistul. Tunnistaja viidatud traktorist, kes väljavedu teostas, on praeguseks surnud ning nii OÜ Laurus Nobilis kui ka OÜ Üllas Ehitus Grupp dokumendid pole säilinud. Tunnistaja põhjendas kohtus antud ütluste suu13
(15)3-11-1019 remat detailsust ning täpsust sellega, et ajas maksuhalduri juures segamini Ojapera ja Ojametsa kinnistud ning maksuhalduri juures toimus pingeline ristküsitlus, mistõttu ta tahtis sealt kiiremini minema saada. Tegelikult oli 21.02.2011 kolmas kord, mil tunnistajat maksuhalduri juurde seletusi andma kutsuti, ühel korral lükkas tunnistaja tuleku edasi ning teisel korral (04.05.2010) keeldus seletust andmast. Seega oli tunnistajal piisavalt aega seletuseks valmistuda ning suuliste ütluste protokollist ei nähtu ristküsitluse läbiviimist. Tunnistajale esitati küsimustele vastamiseks vaidlusalused arved ning kuna Ojametsa kinnistut puudutaval arvel on erandina märgitud ka kinnistu nimi, ei saanud tunnistaja olla eksituses kinnistu asukoha suhtes. Pealegi ei osutatud ka Ojapera kinnistul teenust aprillis
  1. Seda, kas kinnistul tehti tööd detsembris või aprillis, peaks tööde tegelik organiseerija mäletama või suutma meenutada.
  2. Kaebaja seaduslik esindaja K. A on maksumenetluses korduvalt muutnud oma seletusi alltöövõtu kohta, märkides näiteks seda, et OÜ Laurus Nobilis ja OÜ Üllas Ehitus Grupp esindajad olid täiesti erinevad isikud, parandades korduvalt teenuse osutamise aega ning RMK lankide arvu, millel alltöövõttu kasutati. Kui kaebaja juhatuse liige A. K oli võimeline oma märkmete ja arvete alusel meenutama mõlema harvesteri tehnilisi rikkeid
  3. aastal kuupäevade kaupa ning esitama maksuhaldurile kontrollakti vastuses konkreetsed andmed, siis on täiesti ebausutav, et raiete töölõigu eest vastutav juhatuse liige tegelikult aset leidnud alltöövõtu kohta märkmeid poleks teinud või neid säilitanud. Tegelikult aset leidnud alltöövõtu korral poleks seletused saanud nii suures mahus varieeruda või oleks seletuse muutmiseks toodud mingi põhjus. Põhjuseks ei saa olla maksuhalduri poolt esitatud küsimuste üldsõnalisus, sest maksuhalduri küsimused on üsna täpsed, käsitledes konkreetseid arveid, kinnistuid ja teenuse osutajaid.
  4. Põhjendatud ei ole kaebaja väide, et Lodja piirkonna lankidel oleks OÜ Laurus Nobilis poolt osutatud teenuse maht tõendatud, kui arvesse võtta ka RMK poolt augustis väljastatud arved. Tegelikult ei anna ka kahel ükskõik millisel langil raiutud kogused kokku OÜ Laurus Nobilis 11.09.2008 arvel näidatud kogust ning seda pole keegi väitnud, et viidatud piirkonnas oleks mõnel langil teenust üksnes poole langi ulatuses alltöövõtjalt sisse ostetud. RMK praakerid, kes koordineerisid tööd erinevatel kaebaja poolt ülestöötatud lankidel, on avaldanud maksuhaldurile, et kõigil lankidel töötasid kaebaja masinad ja töötajad ning võõraid nad seal ei näinud (I kd, tl 155-186). Alltöövõtu kasutamist on tunnistanud ka kaebaja meister U. Ö. Kui aga jälgida U. Ö maksuhaldurile ja kohtule antud ütlusi (I kd, tl 201-205, II kd, tl 79-83), siis selgub, et U. Ö ei oska alltöövõtjate kohta öelda midagi peale firma nime ning on rõhutatult kidakeelne. U. Ö ei teadnud ühegi alltöövõtja kontaktisiku nime, kuigi väidetavalt pidi neile raiega seotud dokumente üle andma, samas Metsamaahaldus AS ja RMK kontaktisikuid teadis ta nimepidi nimetada.
  5. Maksuhaldur ei ole piiranud vaidlusaluste arvete alusel sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust põhjusel, et kaebaja ei kontrollinud enne tehingu tegemist tehingu teise poole võimalusi teenust osutada ega omanud vastavaid dokumente. Samuti ei ole sisendkäibemaksu mahaarvamist piiratud arvetel esinevate puuduste tõttu. Nimetatud asjaolusid on üksnes käsitletud teenuse tegelikus osutamises kahtlust tekitavatena. Maksumenetluses on maksuhaldur ise kogunud tõendeid teenuse osutamise kohta ning maksuotsuses pole kaebajale ette heidetud hoolsuskohustuse rikkumist, vaid tahtlikku tegevust maksude tasumisest kõrvale hoidumisel. Maksuotsuses on arvete fiktiivsus tuvastatud kogutud tõendite analüüsi tulemusena ning kaebaja pole enda poolt esitatud tõenditega suutnud maksuhalduri järeldust väärata.
  6. Eeltoodust tulenevalt jääb esitatud apellatsioonkaebus rahuldamata. 14
(15)3-11-1019 23.

§ 108lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Samasisuline oli ka enne 01.01.2012 kehtinud

§ 92

lg 1, mida tuleks kohaldada kehtiva

§ 285lg 1 alusel.

Halduskohtus taotles kaebaja 958,67 euro riigilõivu ja 4718,19 euro esindajatasu väljamõistmist. Kulude kandmine käesolevas haldusasjas on tõendatud. Kaebaja on taotlenud apellatsioonimenetluses 750 euro riigilõivu, 160 euro tunnistajatasu ning 3201,66 euro esindajatasu hüvitamist. Menetluskulude kandmine käesolevas asjas on tõendatud, tunnistajatasu osas on tasutud kohtu poolt nõutud ettemaks. Tunnistajatasu ettemaksu tagastamise kaebajale lahendab kohus pärast seda, kui tunnistaja M. M on esitanud tunnistajatasu maksmise taotluse ja selgub tunnistajatasu summa. Kuna kaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Viive Ligi /allkirjastatud digitaalselt/ Lauri Madise /allkirjastatud digitaalselt Ruth Plaks 15

(15)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.