← Eesti

3-12-295/20

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-12-295 Otsuse kuupäev 31.05.2012 Kohtunik Mare Priks Kohtuasi Nikolai Lilitškini kaebus Tartu vangla vastu mittevaralise kahju 1000 eurot nõudes seonduvalt isikliku raadio kambrisse mittelubamise ja raadio kasutamisõiguse piiramisega. Asja läbivaatamise kuupäev 15.05.2012 avalik kohtuistung menetluskonverentsina Kohtuistungil osalejad Kaebuse esitaja Nikolai Lilitškin; Vastustaja Tartu Vangla , esindaja Tartu Vangla üldosakonna jurist Marju Altsaar Resolutsioon Jätta Nikolai Lilitškini kaebus haldusasjas 3-12-295 rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, seega apellatsioonikaebuse esitamise viimaseks kuupäevaks on 02.07.2012 Asjaolude kirjeldus Nikolai Lilitškin on esitanud Tartu Halduskohtule kaebuse, milles on esialgselt taotlenud Tartu Vanglalt kahju hüvitamist seonduvalt kaebajale tema isikliku raadio kasutamise piiramisega 300 eurot, hilisemalt on esitanud kahjunõude 1000 eurot. Kaebaja on läbinud ka nimetatud summa nõude osas vaidemenetluse ning Tartu Vangla on otsustusega 20.02.2012 nr. 3-30/344-1 „Kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmine“ jätnud kaebaja kahjunõude rahuldamata. Vaideotsuse kohaselt on kaebaja taotlenud kompensatsiooni 1000 eurot kaebajale kuuluva raadio vaba omamise, käsutamise ja kasutamise õiguste rikkumise ja piiramise eest ning selle eest, et mitmel korral on kaebajalt raadio ära võetud ning kaebaja ei saanud kuulata usuteemalisi saateid ja uudiseid. Kaebaja on pidanud raadio äravõtmist inimväärikust alandavaks ning leiab, et sellega on talle tekitatud ebameeldivusi. Vangla on vaideotsusega leidnud, et kahju ei kuulu hüvitamisele, kui isikule ei ole kahju tekitatud ning kui isiku õiguste piiramine on toimunud seaduslikul alusel. VangS § 31 lg 2 kohaselt võib kinnipeetaval vanglateenistuse ametniku loal olla isiklik raadio, televiisor, videovõi helikassettmagnetofon või muu vaba aja veetmiseks vajalik ese, kui nende kasutamine ei riku vangla sisekorraeeskirja sätteid ega häiri teisi isikuid. Vaideotsuses on märgitud, et raadio on kaebaja soetanud 26.10.

  1. Taotluse raadio kambrisse saamiseks on kaebaja teinud 03.12.2009 ja raadio sai kaebaja kambrisse 16.12.2009 ning 08.07.2011 võeti kaebajalt raadio ära põhjusel, et raadio turvakleebised olid rikutud. Raadio sai uued turvakleebised ning tagastati kaebajale 03.08.
  2. 20.11.2011 võeti raadio uuesti kaebajalt ära aktiga, kuna raadiol oli katkine antenn, patareipesa kate puudus ning toitejuhe oli parandatud. Vaideotsuses on viidatud Tartu Vangla kodukord p. 10.4.6, mille kohaselt on kinnipeetaval õigus kasutada isiklikke elektriseadmeid, mis on tehase toodang ning on muutmata, ümber ehitamata, töökorras ning varustatud vangla turvakleebistega. Tartu Vangla kodukord p. 10.4.7 järgi on keelatud elektriseadmeid ise remontida või ümber ehitada ning elektriseadme purunemisel või turvakleebisega varustatud elektriseadme puhul turvakleebise kasutuskõlbmatuks muutumisel tuleb elektriseade koheselt ära anda. Kaebaja raadio kontrolli tulemusena on tuvastatud, et raadio toitekaabel (toitekaabel ei ole eemaldatav) on purunenud ning sellise juhtmega raadiot ei ole kambrisse kinnipeetavale lubatud. Vaideotsuses on täiendavalt märgitud, et kaebajale on võimaldatud 18.01.2012 vangla kirikust kambrisse usuraadio, mille kaudu on võimalik kuulata usuteemalisi saateid. Vangla on seisukohal vaideotsuses, et kaebaja inimväärikust ei ole alandatud ning samuti ei ole esinenud diskrimineerimist ega kaebaja au teotamist. Kaebaja põhjendused ja taotlused. Kaebaja seisukohalt on vangla rikkunud tema õigusi omandi kasutamisel. Kaebaja on märkinud, et tema on ostnud raadio ning vangla on seda mitmel korral ära võtnud ning rikub sellega omavoliliselt kaebaja õigust kasutada oma raadiot. Kaebaja on märkinud, et pole saanud kuulata usuteemalisi saateid ning ilmateadet, mistõttu oli ta sunnitud jaanuarikuus suviste riietega jalutuskäigule minema, kuna ei teadnud õhutemperatuuri. Kambrikaaslasel oli raadio, kuid kaebajalt võeti raadio ära ilma põhjendusteta. Kaebaja sooviks on kuulata venekeelseid uudised ning tema sooviks on jälgida uudised Venemaalt, Israelist ja USA-st, kus elavad kaebaja sugulased. Samas leiab kaebaja, et teda on sama teo eest topelt karistatud ning märgib, et kui raadiol oli juhe katkine, oleks saanud tema raadiot kuulata ka akupatareisid kasutades. Kohtu küsimusele, kuidas kujunes kahjusumma 300 eurolt 1000 eurole, vastas N. Lilitškin , et nagunii võtab vangla tema kahjunõudelt 1000 eurolt maha 70%, seega jääb järele 300 eurot, mistõttu on tema kahjusumma 1000 eurot põhjendatud. Kaebaja on seisukohal, et tema õigusi omandi kasutamisel (raadio kasutamisel) on rikutud ning talle on tekitatud ebameeldivusi mitmel korral raadio äravõtmisega, mistõttu kui kaebajale jääb kahjusummast järele 300 eurot, soovib ta selle eest osta vitamiine ja mineraalaineid tervise parandamiseks. Vastustaja seisukohad ja taotlused Vastustaja taotleb jätta kaebus rahuldamata. Vastustaja esindaja on kohtuistungil märkinud, et Riigivastutuse seaduse § 9 lg 1 ei näe mittevaralise kahju hüvitamise alusena ette kahju hüvitamise võimalust seonduvalt omandiõiguse piiramisega. Vangla esindaja viitab VangS § 31 lg 2 ja märgib, et kaebaja on raadio kasutamiseks loa saanud ning kaebajale on ka raadio kambrisse lubatud ning vangla ei ole piiranud kaebajal raadio kasutamist õigusvastaselt. Raadio on ära võetud kaebajalt seaduslikul alusel ning samas oli kaebajal tagatud uudiste ja ilmateate jälgimine, kuna kambrikaaslasel oli kambris raadio ning televiisor ja samas on vanglas igasse sektorisse tellitud nii venekeelne kui eestikeelne päevaleht lugemiseks. Samas on väljaspool kambrit võimalik vaadata üldkasutatavas ruumis telerit ning jalutuskäigu ajal mängib raadio. Vangla peab kahjunõuet alusetuks ning märgib lisaks eeltoodule, et kaebajale on väljastatud kirikust usuraadio, mille kaudu on kaebajal võimalus kuulata venekeelset pereraadiot, päevauudiseid , ususaateid ja muusikat. 2 Kohtu seisukohad Kohus asub seisukohale, et kaebus on põhjendamatu ning ei kuulu rahuldamisele. Kaebaja on esitanud kahju nõude vangla vastu 1000 eurot seonduvalt vangla poolt kaebajale kaebaja isikliku raadio kasutusõiguse piiranguga. Asja materjalide kohaselt on kaebaja soetanud vangla vahendusel 26.10.2009 raadio „Roadstar“. 03.12.2009 on kaebaja esitanud vanglale taotluse raadio kambrisse saamiseks ning 16.12.2009 sai kaebaja kambrisse raadio. Vangistusseaduse (VangS) § 31 lg 2 kohaselt võib kinnipeetaval vanglateenistuse ametniku loal olla isiklik raadio, televiisor, video- või helikassettmagnetofon või muu vaba aja veetmiseks vajalik ese, kui nende kasutamine ei riku vangla sisekorraeeskirja ega häiri teisi isikuid. Asja materjalide kohaselt on 30.03.2011 toimunud läbiotsimise käigus võetud aktiga nr 1289 kambrist 3078, kus viibisid kinnipeetavad Nikolai Lilitškin ja Valeri Surkov, ära uksepoolsest kapist raadio turvakleebise numbriga 27*
  3. Raadio kuulus N. Lilitškinile. Kambris oli samaaegselt ka teine raadio. N. Lilitškinile kuuluv raadio võeti ära põhjusel, et Tartu Vangla Kodukord p 10.4.2 kohaselt ei ole kinnipeetaval isikul võimalik saada kambrisse televiisorit või raadiot/magnetofoni/CD-makki, kui see on tema kambrikaaslasel olemas. Kuna läbiotsimise käigus avastati, et kambris oli kaks raadiot, võeti üks raadio ära. 29.04.2011 sai kaebaja raadio 12.04.2011 esitatud taotluse alusel tagasi kätte. 08.07.2011 koostatud aktiga nr A 2436 võeti raadio kaebajalt uuesti ära ja paigutati lattu, põhjusel, et läbiotsimise käigus selgus, et raadio turvakleebised olid rikutud, Tartu Vangla kodukord p 10.4.7 kohaselt on kinnipeetaval isikul kohustus turvakleebisega varustatud elektriseadmete puhul turvakleebise kasutuskõlbmatuks muutumisel see koheselt ära anda, mistõttu kaebajalt raadio ära võeti. Peale uute turvakleebiste paigaldamist sai N. Lilitškin juba 03.08.2011 raadio kambrisse tagasi. Tartu Vangla 20.11.2011 aktiga nr A 3792 võeti eeluurivate eluhoone
  4. sektsiooni kambrist 1095, kuhu olid paigutatud kinnipeetavad Aleksei Bajev ja Sergei Melkozjorov, ära halli värvi raadio Roadstar , millel oli katkine antenn, patareipesa kate puudus ning toitejuhe oli parandatud, mistõttu võeti raadio ära, kuna sellise juhtmega raadio ei ole kambrisse lubatud. Oli kindlaks tehtud, et raadio kuulus kinnipeetav N. Lilitškinile. 19.01.2012 otsusega nr V2 5711 tunnistati N. Lilitškini elektriseadme kasutamise luba kehtetuks. Tartu Vangla kodukord p. 10.4.6 kohaselt on kinnipeetaval õigus kasutada isiklikke elektriseadmeid, kui see on tehase toodang, muutmata või ümber ehitamata, töökorras ja varustatud vangla turvakleebistega. Kohus märgib, et kaebaja väide, et katkise toitejuhtme korral (toitekaabel ei ole eemaldatav) võiks kaebaja raadiot kuulata patareidega, on vastuolus Tartu Vangla kodukord eelnimetatud sättega. Seega eeltoodu alusel on kaebajalt raadio äravõtmine olnud põhjendatud ja õiguspärane ning isikliku raadio kasutamisõigust ei ole kaebajal õigusvastaselt piiratud. Asjaolu, et 30.03.2011 läbiotsimise käigus on raadio ära võetud just N. Lilitškinilt (raadio tagastati 29.04.2011), mitte kaaskinnipeetavalt , kes viibis samas kambris, ei saanud olla takistuseks kaebajal uudiste ja ilmateadete järgimine, kuna kaebajal oli võimalus nimetatut kuulata kambrikaaslase raadiost ning samaaegselt oli kambris ka teler ning samuti nagu vastustaja esindaja on märkinud, oli tellitud igasse vangla sektorisse nii venekeelne kui eestikeelne päevaleht lugemiseks ning samas on märgitud, et vaadata saab ka üldkasutatavas ruumis olevat telerit. Seega ei pidanud kaebaja olema ilma informatsiooni vahenduseta, kuigi kaebaja väidete kohaselt oli ta viibinud kambris aegajalt ka üksi ilma kambrikaaslaseta ja selle raadiota. Samas on vastustaja 3 märkinud, et arvates 18.01.2012 on kaebajale kambrisse antud usuraadio, mille kaudu on võimalik kuulata usuteemalisi saateid ning lisaks venekeelseid päevauudiseid ja muusikat. Kohus nõustub vastustajaga, et Riigivastutuse seaduse § 9 lg 1 ammendavas loetelus ei ole loetletud omandiõiguse piirangu eest mittevaralise kahju hüvitamist. Samas ei ole tuvastatud vangla toimingutes kaebaja suhtes topeltkaristuse kohaldamist. Kui kaebaja on toime pannud Tartu Vangla kodukord sätete 10.4.6 ja 10.4.7 rikkumise, siis sellega kaasnes distsiplinaarsüüteo menetlus. Raadio on ära võetud kaebajalt kooskõlas Vangla kodukord sätetega ning võimalusel on see ka kaebajale tagastatud. Kaebaja kaebus on suunatud kahjunõudele, mis on tingitud kaebaja väidete kohaselt omandiõiguse piiramisega raadio kasutamisel. Vastustaja on märkinud, et raadio asub vangla laos kaebaja isiklike asjade hulgas ning vanglast vabanemisel saab kaebaja selle kätte. Kohus märgib, et vangla ei ole õigusvastaselt kaebajalt raadiot ära võtnud ning vangla ei ole piiranud kaebajal uudiste ega ilmateate kohta info saamist. Kui kaebajal on tehtud piiranguid isikliku raadio kasutamisel, siis seaduslikult ning sellega ei ole riivatud kaebaja au ega alandatud kaebaja inimväärikust ega tekitatud kaebajale kahju. Kahju hüvitamise kaebust lahendades tuvastab kohus peale kahju olemasolu, kas avalikõiguslikus suhtes tehtud toiming (ka tegevusetus) või antud haldusakt, millega on väidetavalt kahju tekitatud, on õigusvastane ning kas tekitatud kahju ja õigusvastase toimingu või õigusvastase haldusakti vahel on põhjuslik seos. Kui üks nimetatud tingimustest puudub, ei kuulu kahju hüvitamise kaebus rahuldamisele. Riigivastutuse seaduse § 9 lg 1 sisaldab nimekirja alustest, mille puhul füüsiline isik saab nõuda mittevaralise kahju hüvitamist, need on – süüliselt väärikuse alandamine, tervise kahjustamine, vabaduse võtmine, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumine, au või hea nime teotamine. Loetelu on ammendav ning muudel juhtudel mittevaralise kahju hüvitamine kõne alla ei tule. Eeltoodu alusel jätab kohus täies ulatuses kaebuse rahuldamata. Kohus on lähtunud otsuse tegemisel HKMS § 160 lg
  5. Tulenevalt HKMS § 165 lg 2 kohaselt kui kohus jätab kaebuse rahuldamata ja nõustub 20.02.2012 vaideotsuses tehtud põhjendustega, ei pea kohus põhjendusi kordama. Kohtunik Mare Priks 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.