Obsah (5)

§ 207§ 367§ 162§ 1741§ 468

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Õigeksvõtul põhinev otsus Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ingrid Niinemägi Otsuse tegemise aeg ja koht 14.veebruaril 2013.a. Paide kohtumaja Tsiviilasja number 2-12-5218

§ 207lg 3 kohaselt kehtib ühe kostja hagi õigeksvõtt ka teise kostja suhtes.

Kohtu tuvastatud asjaolud ja põhjendused Kohus leiab, et hagi on lisaks õigeksvõtule ka õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupoolele täitmiseks kohustuslik. 09.04.2007.a. sõlmiti poolte vahel lenuleping nr L070014746 kostjatele laenu andmiseks summas 49 851.09 eurot muutuva intressiga (baasintress + 1% aastas laenu põhiosalt) tagasimakse tähtajaga 06.04.

1. Kostjad kohustusid tagastama hagejale laenu ja intressi osade kaupa annuiteetmaksetena alates 06.06.2007 kuni 06.04.2031 iga kalendrikuu 6-ndal kuupäeval hageja poolt lepingu alusel arvutatud ja kostjatele teatatud summades. 28.06.2007 ja 05.10.2007 on pooled kokku leppinud lepingu muutmises. Laenulepingu p-st 17.3 tulenes kostjate kohustus tagada tasutavate maksete tähtpäeval lepingus märgitud kontol maksete tegemiseks vajaliku raha olemasolu, kuid alates 2011 jaanuar vastavat kohustust enam ei täidetud ning hageja ees tekkis võlgnevus. Kuna kostjad võlgnevust ei tasunud, lõpetas hageja laenulepingu ennetähtaegselt 11.12.
2. Laenu tagatiseks seadsid kostjad hüpoteegi hageja kasuks xxxxxx xx xxxx asuvale kinnistule ning kohtutäituril õnnestus kinnistu müüa 17 000 eurot, millest pärast täitemenetluse kulude mahaarvamist laekus laenu katteks 14 197.65 eurot, mille võrra on hageja vähendanud laenu põhiosa võlgnevust. Laenulepingujärgne võlgnevus hagi esitamise seisuga on 47 616.01 eurot, mis koosneb laenu põhiosast 33 622.34 eurot, intressist 1697.98 eurot, viivisest 10.12.2012 seisuga 11 273.05 eurot ja teenustasust 1022.64 eurot. Vastavalt VÕS §-le 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1, 4 ja 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, lepingu üles öelda ning täitmisega viivitamisel nõuda viivist. Kuna kostja rikkus lepingulist raha maksmise kohustust, oli hageja õigustatud nõudma kohustuse täitmist kohtu kaudu.

§ 367

võib viivise nõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja on taotlenud viivise väljamõistmist alates 11.12.2012.a. 8% aastas tasumata põhiosa summalt. Eeltoodust lähtudes kuulub hagi rahuldamisele ning VÕS § 65 alusel kuulub nõutud summa kostjatelt väljamõistmisele solidaarselt. 2 Menetluskulud

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, s.t.

kostjad.

§ 1741

lg 1 kohaselt määrab kohus kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral lisaks menetluskulude jaotisele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja on oma menetluskulude nimekirja esitanud koos hagiavaldusega. Hageja menetluskulu koosneb hagiavalduse esitamisel hagihinnalt tasutud riigilõivust 950 eurot, milline on vajalik ja põhjendatud menetluskulu ja tuleb kostjatel kanda täies ulatuses.

§ 468lg 1 p 1 alusel tuleb otsus tunnistada tagatiseta viivitamata täidetavaks.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ingrid Niinemägi Kohtunik 3