) § 7 lg 1 p 1 alusel tagasiulatuvalt alates 17.05.2012 seoses töötukassasse vastuvõtule tulemata jätmisega vähemalt kord 30 päeva jooksul. Eesti Töötukassa 29.05.2012 otsusega nr 112018520 lõpetati T.K.ile töötuskindlustushüvitise maksmine töötuskindlustuse seaduse (TKindlS) § 13 lg 1 p 1 alusel tagasiulatuvalt alates 17.05.2012. 3.T.K. esitas 22.06.2012 Tallinna Halduskohtule kaebuse Eesti Töötukassa 28.05.2012 otsuse nr TA12-0072645 ja 29.05.2012 otsuse nr 112018520 tühistamisnõudes . II KAEBUSE MOTIIVID 4.Töötukassa otsustas 28.05.2012 otsusega lõpetada kaebuse esitaja töötuna arveloleku ja sellega seoses lõpetati 29.05.2012 otsusega töötuskindlustushüvitise maksmine, mida põhjendati sellega, et kaebuse esitaja ja töötukassa vahel puudus kokkulepe pöörduda töötukassasse vastuvõtule telefoni teel või muul viisil, s.h.kirja teel. Kaebuse esitaja saatis töötukassale 14.05.2012 tähitult kirja, sest seadusandlus võimaldab suhelda töötukassaga ka posti teel ja elektrooniliselt. 5.Kaebuse esitaja on töötukassaga kogu aeg suhelnud ja üritanud end koolitada. Kaebuse esitajale jääb arusaamatuks mingi lepingu vajadus, mida on nõutud töötukassa otsuses, sest ta on teinud kõik korralikult vastavalt seadustele. III VASTUSTAJA VASTUVÄITED 5.Eesti Töötukassa vaidleb kaebusele vastu, peab seda põhjendamatuks ja palub jätta kaebuse rahuldamata. 6.
.1 lg 1 p 2 kohaselt on töötu kohustatud tulema isiklikult talle määratud ajal ja korras vähemalt kord 30 päeva jooksul töötukassasse vastuvõtule. Töötukassasse isiklikult vastuvõtule tulemise asemel võib individuaalses tööotsimiskavas (ITK) kokku leppida telefoni teel või isiku tuvastamist võimaldava infotehnoloogilise lahenduse kaudu pöördumise, kui töötukassa hinnangul on töötul võimalus leida töö iseseisvalt kolme kuu jooksul ITK esmakordsest koostamisest arvates või kui töötu osaleb tööturuteenuses või muudes töö leidmist soodustavates meetmetes. ITK-s kokkulepitud telefoni teel või isiku tuvastamist võimaldava infotehnoloogilise lahenduse kaudu töötukassasse pöördumine võrdsustatakse isiklikult vastuvõtule tulemisega (
Vastustaja on infotehnoloogiliseks lahenduseks välja töötanud iseteenindusportaali (ITP) (asukoht http://iseteenindus.tootukassa.ee/#). 7.Vastuvõtule tulemise aeg lepitakse kokku vastustaja konsultandi ja isiku vahel ning märgitakse isiku registritoimikus olevale pöördumiste lehele. Vastuvõtu aja kokkuleppimist kinnitavad konsultant ja isik oma allkirjaga pöördumiste lehel. Pöördumise liik ja aeg märgitakse täiendavalt ka ITK-s (
2 8.Kaebuse esitaja käis viimati isiklikult töötukassas vastuvõtul 17.04.2012 ning samal kuupäeval määrati talle järgmise isiklikult vastuvõtule tulemise ajaks 14.05.2012. Vastuvõtuaja kokkuleppimist kinnitas kaebuse esitaja oma allkirjaga pöördumiste lehel .Määratud ajal kaebuse esitaja vastuvõtule ei tulnud ja vastustajaga muul moel ühendust ei võtnud, mistõttu võttis vastustaja konsultant kaebuse esitajaga 15.05.2012 telefoni teel ühendust ning uuris, kas kaebuse esitajal on mõjuv põhjus vastuvõtule tulemata jätmiseks. Kaebuse esitaja selgitas konsultandile, et ta ei tulnud 14.05.2012 isiklikult vastuvõtule, kuna tema 14.05.2012 vastustajale saadetud kiri on võrdsustatud isiklikult pöördumisega. Kaebuse esitaja mõjuvat põhjust konsultandile ei esitanud. 15.05.2012 saabus vastustajale kaebuse esitaja paberkandjal 14.05.2012 kiri (kaebuse lisa 3), mis väidetavalt asendab isiklikult vastuvõtule tulemist. 9.
ei sätesta, mida saab lugeda vastuvõtule pöördumata jätmisel mõjuvaks põhjuseks. Tulenevalt haldusmenetluse seaduse § 42 lg 2 vastustaja kui haldusorgan otsustab igast konkreetsest juhtumist lähtuvalt, kas mitteilmumise põhjust saab lugeda mõjuvaks või mitte. Mõjuvaks põhjuseks saavad olla üksnes objektiivsed asjaolud, mis takistasid määratud ajal ilmumist (nt haigestumine). Mõjuva põhjusega ei ole tegemist, kui pöördumine või ühenduse võtmine oli küll raskendatud ja ebamugav, kuid siiski võimalik ning sõltus pigem isiku tahtest. 10.Kaebuse esitaja leiab meelevaldselt, et
võimaldab töötul isiklikult vastuvõtule tulemise asemel pöörduda vastuvõtule ka posti (kirja) teel.
.1 lg 1 p 2, lg 4 ja lg 5 sätestavad üheselt, mis viisil ja mis tingimustel on töötul võimalik vastuvõtule pöörduda.
ei võrdsusta posti teel töötukassasse pöördumist isiklikult vastuvõtule tulemisega. Reeglina peab töötu vastuvõtule tulema isiklikult. Üksnes eelneval kokkuleppel vastustajaga võib töötu pöörduda telefoni teel või isiku tuvastamist võimaldava infotehnoloogilise lahenduse (ITP) kaudu ning seda siis, kui töötul on võimalus leida töö iseseisvalt või kui ta osaleb tööturuteenuses või muudes töö leidmist soodustavates meetmetes. Kui töötuga on kokku lepitud isiklikult pöördumine, ei saa ta ise otsustada, et ta pöördub muul viisil, näiteks saadab kirja. Kaebuse esitaja pidi 14.05.2012 isiklikult vastuvõtule tulema ning tal puudus vastustajaga kokkulepe (puudub sellekohane allkirjastatud ITK) pöörduda muul viisil. Isiklikult vastuvõtule tulemise asemel saatis kaebuse esitaja vastustajale kirja sooviga jätkuvalt osaleda koolituskaardiga täienduskoolitusel. 11.Töötul on küll õigus saada tööturukoolitust
-is sätestatud tingimustel, kuid see ei tähenda, et koolitussoovi tõttu ei pea isik täitma teisi
-is töötule sätestatud kohustusi (pöörduda määratud ajal või kord 30 päeva jooksul isiklikult vastuvõtule). Vastuvõtule tulemise eesmärk on abistada töötut töö leidmisel, selleks selgitab vastustaja koos töötuga välja, millist tööd töötu otsib ja millised on töö leidmise võimalused; antakse ülevaade otsitava töö leidmise võimalustest; lepitakse kokku töö leidmiseks vajalikud tegevused (nt kontakteerumine tööandjaga jms); hinnatakse, milliseid tööturuteenuseid on töötule töölerakendumiseks vaja osutada; hinnatakse töötu võimalusi leida tööd iseseisvalt; selgitatakse välja muud töölerakendumist soodustavad meetmed ja tegevused; vahendatakse sobivaid tööpakkumusi lähtudes isiku haridusest, erialast ja töökogemusest jms. Loetletud tegevuste läbiviimiseks peabki töötu reeglina isiklikult vastuvõtule tulema. Kaebuse esitaja on ka eelnevatel määratud aegadel (21.02.2012, 20.03.2012, 17.04.2012) pidanud vastuvõtule pöörduma isiklikult, kuna tema väljavaated iseseisvalt tööd leida puudusid. Kaebuse esitaja ei osalenud määratud ajal ka tööturuteenuses või muudes töö leidmist soodustavates meetmetes, mistõttu ei ole õigustatud tema isiklikult pöördumata jätmine. 3 12.Kui isik ei saa määratud ajal või kord 30 päeva jooksul vastuvõtule tulla, peab ta sellest koheselt teatama töötukassale (
lg 1) ning üksnes juhul, kui pöördumata jätmiseks on mõjuv põhjus, töötuna arvelolekut ei lõpetata. Eelnimetatud kohustused ja pöördumata jätmise tagajärjed olid kaebuse esitajale algusest peale teada. Vastustaja on korduvalt kaebuse esitajalt küsinud, kas tal oli mõjuv põhjus määratud ajal (14.05.2012) isiklikult vastuvõtule tulemata jätmiseks. Kaebuse esitaja ei ole kordagi mõjuvat põhjust pöördumata jätmiseks esitanud ning leiab jätkuvalt, et posti (kirja) teel pöördumine tuleb võrdsustada isiklikult vastuvõtule tulemisega.
-ist tulenevalt vastustajal puudub alus võrdsustada posti teel pöördumine isiklikult vastuvõtule tulemisega. Samuti ei saa koolitussoovi lugeda mõjuvaks põhjuseks määratud ajal või kord 30 päeva jooksul vastuvõtule tulemata jätmiseks, kuna koolitussoov ei takista isikul määratud ajal ilmumist. 13.Kaebuse lisad 4-7 ning kaebuses toodud väited tööturukoolituse kohta tuleb jätta tähelepanuta, kuna tulenevalt halduskohtu 7.08.2012 kohtumääruse punktist 6 kaebuse esitaja sisuliselt loobus kohustamise nõudest.Kaebuse esitaja töötuna arvelolekut ei lõpetatud tema koolitussoovi tõttu, vaid mõjuva põhjuseta vastuvõtule tulemata jätmise tõttu. 14.TKindlS § 13 lg 1 p 1 kohaselt lõpetatakse töötuskindlustushüvitise maksmine enne § 8 lg 1 p 2 nimetatud perioodi (270 päeva) lõppemist töötuna arveloleku lõpetamise päevale järgnevast päevast arvates, kui kindlustatu töötuna arvelolek lõpetakse
See tähendab, et töötuskindlustushüvitist makstakse ainult töötuna arveloleku ajal ning kui isiku töötuna arvelolek on lõpetatud, lõpetatakse ka hüvitise maksmine ennetähtaegselt. Töötuskindlustushüvitise maksmise lõpetamise alused on imperatiivsed. Seaduse järgi tuleb töötuskindlustushüvitise maksmine lõpetada, kui kindlustatu ei tule mõjuva põhjuseta vähemalt kord 30 päeva jooksul töötukassasse vastuvõtule. 15.Kaebuse esitaja töötuna arvelolek lõpetati
lg 1 p 1 alusel (töötukassasse mõjuva põhjuseta vastuvõtule tulemata jätmine kord 30 päeva jooksul), mistõttu on vastustaja otsus lõpetada kaebuse esitajale töötuskindlustushüvitise maksmine alates 17.05.2012 TKindlS § 13 lg 1 p 1 alusel õiguspärane. IV KOHTU PÕHJENDUSED 16. Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja hinnanud asjas esitatud dokumentaalseid tõendeid nende kogumis ja vastastikuses seoses leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Eesti Töötukassa otsused T.K.i töötuna arveloleku lõpetamise kohta ja sellest tulenevalt töötuskindlustushüvitise maksmise lõpetamise kohta on õiguspärased ja kaebuse esitaja õigusi nende haldusaktidega ei rikuta. Oma seisukohta põhjendab kohus alljärgnevalt. 17.Kaebuse esitaja oli võetud Eesti Töötukassas töötuna arvele 24.01.2012.a ( tl 30) .
p 3 kohaselt on töötu isik, kes ei tööta, on töötuna arvele võetud Eesti Töötukassas ja otsib tööd. Vaidlus on tõusetunud Eesti Töötukassa 28.05.2012 otsusest, millega lõpetati T.K.i töötuna arvelolek tagasiulatuvalt alates 17.05.2012 ( tl 4) ja 29.05.2012 otsusest, millega lõpetati T.K.ile töötuskindlustushüvitise maksmine ( tl 5). T.K.i töötuna arveloleku lõpetamisel tugines Eesti Töötukassa
S § 13 lg 1 p 1 . 18.Tööturuteenuste ja –toetuste seaduse ning töötuskindlustuse seaduse muutmise seadusega, mis jõustus 01.05.2011.a. ,täiendati
uue paragrahviga 3.1, millega sätestati töötu kohustused ja muudeti töötukassasse pöördumine paindlikumaks. Nimetatud seaduse eelnõu ( 879 SE) seletuskirja kohaselt on
-is tehtud muudatuste eesmärgiks muu hulgas võimaldada 4 töötutel paremini keskenduda tööotsingutele, muutes pöördumise Eesti Töötukassasse paindlikumaks, töötu kohustuste täpsustamise eesmärgiks on ennetada pikaajalise töötuse teket ja soodustada võimalikult kiiresti töö leidmist.
.1 lg 1 p 2 kohaselt on töötu eelkõige kohustatud tulema isiklikult talle määratud ajal ja korras vähemalt kord 30 päeva jooksul Eesti Töötukassasse vastuvõtule. Sama paragrahvi lg 4 sätestab, et Eesti Töötukassasse isiklikult vastuvõtule tulemise asemel võib individuaalses tööotsimiskavas kokku leppida telefoni teel või isiku tuvastamist võimaldava infotehnoloogilise lahenduse kaudu pöördumise, kui:1) Eesti Töötukassa hinnangul on töötul võimalus leida töö iseseisvalt kolme kuu jooksul individuaalse tööotsimiskava esmakordsest koostamisest arvates, 2) töötu osaleb tööturuteenuses või muudes töö leidmist soodustavates meetmetes.
.1 lg 5 tulenevalt individuaalses tööotsimiskavas kokkulepitud telefoni teel või isiku tuvastamist võimaldava infotehnoloogilise lahenduse kaudu Eesti Töötukassasse pöördumine võrdsustatakse isiklikult vastuvõtule tulemisega. 19.
.1 lg 1 p 2 sätestab seega üheselt selgelt ja otsesõnu töötu ühe põhikohustusena määratud ajal töötukassasse pöördumise.
.1 lg 1 p 2 sätestatud põhikohustuse täitmata jätmisel ja täitmata jätmiseks mõjuva põhjuse puudumisel kaasnevad
lg 1 sätestatud tagajärjed.
lg 1 sätestab töötuna arveloleku lõpetamise alused ja näeb punktis 1 ette, et töötukassa teeb otsuse isiku töötuna arveloleku lõpetamise kohta, kui töötu vähemalt kord 30 päeva jooksul ei tule Eesti Töötukassasse vastuvõtule, välja arvatud juhul, kui töötu ei saanud tulla mõjuva põhjuse tõttu Kaebuse esitaja käis viimati isiklikult töötukassas vastuvõtul 17.04.2012 ning samal kuupäeval määrati talle järgmise isiklikult vastuvõtule tulemise ajaks 14.05.2012, mille kaebuse esitaja on kinnitanud allkirjaga pöördumiste lehel ( tl 31 pöördel). Vaidlus puudub ka selles, et töötukassa sai 15.05.2012 paberkandjal kaebuse esitaja 14.05.2012 kirja ( tl 6). Pooled on eri meelt selles, kas osundatud kiri asendab isiklikult vastuvõtule tulemist või mitte. 20.
.1 lg 1 p 2 sätestatud üldreegli kohaselt peab töötu tulema isiklikult töötukassasse vastuvõtule talle määratud ajal ja korras vähemalt kord 30 päeva jooksul . Nagu nähtub
.1 lg-st 4, mille teksti on kohus ära toonud eespool, võib isiklikult vastuvõtule tulemise asendada pöördumisega kas telefoni teel või isiku tuvastamist võimaldava infotehnoloogilise lahenduse kaudu. Selline pöördumine isiklikult vastuvõtule tulemise asemel lepitakse kokku individuaalses tööotsimiskavas. Samuti tuleneb käsitletavast sättest, et nimetatud paindlikumates pöördumise viisides saab individuaalses tööotsimiskavas kokku leppida teatud juhtudel, mis on samas sättes, s.o.
.1 lg 4 ka ära nimetatud – esiteks on töötukassasse vastuvõtule tuleku asendamine
nimetatud paindlikuma pöördumisviisiga ette nähtud kolme kuu jooksul esmase tööotsimiskava koostamisest, kui töötukassa hinnangul suudab inimene leida töö iseseisvalt, seega siis olukorras, kus töötukassa hinnangul ei vaja töötu muid tööturuteenuseid kui teavitamine ja töövahendus. Teiseks võib isiklikult töötukassasse vastuvõtule tuleku asendada telefoni teel või isiku tuvastamist võimaldava infotehnoloogilise lahenduse kaudu pöördumisega juhul, kui töötu osaleb tööturuteenuses või muudes töö leidmist soodustavates meetmetes.Viimatinimetatud juhul võiks kohustus isiklikuks töötukassasse vastuvõtule tulemiseks näiteks takistada täiel määral tööturuteenuses osalemist.
.1 lg 5 sätestab, et Eesti Töötukassasse pöördumine individuaalses tööotsimiskavas kokkulepitud viisil- telefoni teel või isiku tuvastamist võimaldava infotehnoloogilise lahenduse kaudu võrdsustatakse isiklikult vastuvõtule tulemisega. Kaebuse esitaja puhul ei olnud töötukassa temaga kokku leppinud pöördumises kas telefoni teel või isiku tuvastamist võimaldava infotehnoloogilise lahenduse kaudu .Nagu kohus on eespool märkinud, käis kaebuse esitaja viimati isiklikult töötukassas vastuvõtul 17.04.2012 ning samal 5 kuupäeval määrati talle järgmise isiklikult vastuvõtule tulemise ajaks 14.05.2012, mille kaebuse esitaja kinnitas allkirjaga pöördumiste lehel ( tl 31 pöördel). Vastustaja on kohtule esitatud kirjalikus seletuses ka andnud omapoolsed seletused selle kohta, miks kaebuse esitaja puhul ei peetud võimalikuks individuaalses tööotsimiskavas näha ette
.1 lg 4 sätestatud töötukassasse pöördumise viise, mis sama paragrahvi lg 5 kohaselt võrdsustatakse isikliku pöördumisega ja on sealjuures põhjendatult märkinud, et vastuvõtule tulemise aja ja viisi määrab haldusorgan lähtudes
-st ja arvestades konkreetse isiku vajadusi tööotsingutel ja väljavaateid iseseisvalt tööd leida, kaebuse esitajal väljavaated iseseisvalt tööd leida puudusid. Eeltoodust tuleneb, et
.1 lg 1 p 2 sätestatud töötu ühest põhikohustusest näeb sama paragrahvi lg 4 ette pöördumise erandlikud viisid ja lg 5 kohaselt on lõikes 4 sätestatud töötukassasse pöördumise erandlikud viisid võrdsustatud
Seega on põhjendatud ja kooskõlas
eeltoodud regulatsiooniga vastustaja seisukoht, et
.1 lg 1 p 2, lg 4 ja lg 5 sätestavad üheselt, mis viisil ja mis tingimustel on töötul võimalik vastuvõtule pöörduda, kaebuse esitajaga ei olnud kokku lepitud muus kui isiklikus pöördumises ning
ei võrdsusta posti teel kirja saatmisega töötukassasse pöördumist isiklikult vastuvõtule tulemisega. 21.
lg 1 p 1 tuleneb, et töötukassa teeb otsuse isiku töötuna arveloleku lõpetamise kohta, kui töötu vähemalt kord 30 päeva jooksul ei tule Eesti Töötukassasse vastuvõtule, välja arvatud juhul, kui töötu ei saanud tulla mõjuva põhjuse tõttu. Kaebuse esitaja pidi olema teadlik isiklikult vastuvõtule tulemise kohustusest, vastav kohustus oli fikseeritud nii töötuna arvelevõtmise otsuses, samuti kliendi meelespeas, kaebuse esitaja ei ole ka väitnud, et ta vastavast kohustusest teadlik ei olnud. Kaebuse esitaja ei ole ka vastu vaielnud vastustaja seletuses märgitule, et töötukassa konsultant võttis kaebajaga telefonitsi 15.05.2012 ühendust ja selgitas, et ta peab ilmuma isiklikult vastuvõtule ning mõjuva põhjuse puudumisel arvelolek lõpetatakse. Käesoleval juhul ei ole vaidlust selles, kas töötukassa on töötukassasse isiklikult ilmumata jäämise mõjuva põhjusena esitatud asjaolu valesti hinnanud, sest kaebuse esitaja arvates asendab isiklikult vastuvõtule ilmumist kaebuse esitaja poolt töötukassale saadetud kiri. Eeltoodut kinnitab ka kaebuse esitaja poolt töötukassale saadetud seisukoht töötuna arveloleku lõpetamise otsuse projekti kohta ( tl 33 pöördel). Käesoleval juhul kaebuse esitaja haldusmenetluses töötukassale mõjuvat põhjust vastuvõtule tulemata jätmise kohta esitanud ei ole. Haldusakti õiguspärasust hindab kohus haldusakti andmise aja seisuga. Kohtule esitatud täiendavates seisukohtades toob kaebaja esile, et töövahenduskonsultant määras kaebuse esitaja juhtumikorrraldaja juurde,kelle puhul tuleb eeldada, et oma tööandja suhtes on ta erapoolik ja juhtum oleks lahendatud seega töötukassa huvidest lähtuvalt, mistõttu loeb kaebaja eeltoodut mõjuvaks põhjuseks, miks ta saatis töötukassale õigel tähtajal 14.05.2012 isiklikult kirja sooviga jätkuvalt osaleda koolituskaardiga täienduskoolitusel. Kohus jagab vastustaja seisukohta, et kaebuse esitajaga oli kokku lepitud ja ta oli kohustatud isiklikult vastuvõtule minema ning kaebuse esitaja suunamine juhtumikorraldaja juurde ei takistanud tal vastuvõtule minemist, ka ei saanud seda kuidagi takistada koolitussoov. Siinkohal märgib kohus, et käesolevas asjas ei ole vaidlust juhtumikorraldaja juurde suunamise või koolituskaardi alusel koolitussoovi lahendamise üle. 22.Töötuskindlustuse seaduse (TKindlS) § 13 lg 1 p 1 kohaselt lõpetatakse töötuskindlustushüvitise maksmine enne käesoleva seaduse § 8 lõike 1 punktides 1-3 nimetatud perioodi lõppemist töötuna arveloleku lõpetamise päevale järgnevast päevast arvates, kui kindlustatu töötuna arvelolek lõpetatakse tööturuteenuste ja –toetuste seaduse § 7 lõike 1 punktide 1,3,4 ja 7-9 alusel. TKindlS § 8 lg 1 p 2 järgi on kindlustatul õigus saada töötuskindlustushüvitist kogu töötuna arvel oleku ajal, kuid mitte kauem kui 270 kalendripäeva. 6 Vastustaja on õigesti märkinud, et töötuskindlustushüvitise maksmise lõpetamise alused on imperatiivsed ning vastustajat kohustavad sätted ega anna talle võimalust TKindlS § 13 lg 1 p 1 asjaolude ilmnemisel kaalutlusõiguse alusel otsustada, kas hüvitise maksmine lõpetada või mitte. Käesoleval juhul lõpetati kaebuse esitaja töötuna arvelolek 17.05.2012
lg 1 p 1 alusel, mistõttu temale hüvitise maksmise lõpetamine enne hüvitise määramise otsuses näidatud perioodi lõppemist on kooskõlas TKindlS § 13 lg 1 p 1. 23.HkMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HkMS § 109 lg 1 sätestab, et menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule enne kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kirjalikus menetluses esitatakse menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid kohtu poolt määratud tähtaja jooksul. Kohtuotsus on tehtud kaebuse esitaja kahjuks. Eesti Töötukassa menetluskulu väljamõistmist kaebuse esitajalt taotlenud ei ole. Eeltoodust tulenevalt menetluskulude jaotamise küsimust ei tõusetu ja kummagi poole kanda jäävad tema enese menetluskulud . Lea Kuuse kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.