S) tähenduses, millel ei asu ehitist. Antud juhul soetas OÜ Süda Tänav 3 krundi aadressil A. Adamsoni tn 3 koos lammutamisele kuuluva ehitisega. Lammutamine oli asjaõiguslepingus ette nähtud, kusjuures krundil olev hoone oli kasutamiskõlbmatu. Seega ei olnud tegemist sisuliselt hoonega, mida saaks kasutada ja mis muudaks maksustamise põhimõtteid. OÜ Süda Tänav 3 soetas krundi eesmärgiga ehitada sinna uus kortermaja, mille korterid tulevikus koos käibemaksuga maha müüakse. Krundil asuv hoone ei kujutanud endast ostumüügi tehingu juures mingit lisaväärtus, vaid vastupidi, tekitas lisakulusid, kuna hoone tuli maha lammutada. Kogu tehingu väärtus seisnes krundi väärtuses. Majanduslikust sisust lähtuvalt ei tee kasutamiskõlbmatu, lammutamisele kuuluv hoone krunti veel hoonestatud krundiks ja selline tõlgendamine oleks vastuolus käibemaksuseaduse (edaspidi
) § 16 lg 2 3 p 3 mõttega. Hoolimata sellest, et reaalselt oli ostu-müügi hetkel krundil veel lammutamisele kuuluv hoone, oli tehingu sisuks ikkagi hoonestamata krundi ostmine. Krundil asetsev hoone oli ostja jaoks lisakulutus ja takistus oma eesmärgi saavutamiseks. Oleks ebamõistlik lähtuda tehingu kvalifitseerimisel seaduse grammatilisest tõlgendusest, kui tehingu sisu oli ainult krundi ostmine. Tehingu olemus ei muutu sellest, kas müüja lõhub enne ise hoone maha ja siis müüb ainult krundi või teeb seda ostja. Ostmisel tasutud käibemaksu mahaarvamisest keeldumisega rikutakse maksuhalduri poolt Euroopa Liidu käibemaksusüsteemi ühte kõige olulisemat põhimõtet – neutraalsuse põhimõtet. OÜ Süda Tänav 3 ehitab soetatud krundile uue kortermaja, mille müüdavad korterid maksustatakse sundkorras käibemaksuga. Seega neutraalsuse põhimõttest lähtuvalt peab olema tagatud ka maksumaksja õigus sisendkäibemaks maha arvata. Asjaõiguslepingus on ostu-müügi summana nimetatud 6 060 000 krooni, mis sisaldab eraldi välja toodud 1 010 000 krooni käibemaksu. Ostja on kogu summa, koos käibemaksuga ka pangaülekandega müüjale tasunud. Asjaolu, et kinnistu müüja ei ole müügil käibemaksu deklareerinud ega väidatavalt ka riigile tasunud, ei muuda automaatselt olematuks ostja sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust. Lähtuvalt Riigikohtu poolt korduvalt mitmetes lahendites esitatud seisukohtadest saab ostja sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust piirata siis, kui on tõestatud ostja pahausksus. Riigikohus on oma lahendites (3-3-1-39-03, 3-3-1-50-03 ja 3-3-1-18-10) selgitanud, et kui müüja ei käitu maksuõigussuhtes õiguspäraselt ei tulene sellest iseenesest, et ostja on sisendkäibemaksu maha arvanud alusetult. Kui ostja tegutseb tavapärases hoolsuskohustuses, siis ei välista müüja kohustuste täitmata jätmine ostja sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust. Antud juhul kontrollis ostja, et müüja on käibemaksukohustuslane ja asjaõiguslepingus oli sõnaselgelt ka müügile lisatud käibemaksu summa välja toodud. Puudus igasugune alus kahtlustuseks, et müüja oma kohustusi riigi ees ei täida. Maksuhaldur pole ka Otsuses viidanud, et ostja oleks tegutsenud pahauskselt. Kaebaja on jätkuvalt seisukohal, et krundi ostmine koos lammutamisele kuuluva ehitisega on sisuliselt ainult krundi ostmine ja lagunenud ning lammutamisele kuuluv hoone seal peal ei muuda tehingu majanduslikku sisu. Samal seisukohal on ka Euroopa Kohus. Euroopa Kohus on otsuses C-461/08 öelnud, et käibemaksust vabastamisele ei kuulu sellise maatüki võõrandamine, millel asub lagunenud ehitis, mis kuulub lammutamisele eesmärgiga ehitada selle asemele uus ehitis ja mille sel eesmärgil lammutamine tellija algatusel on alanud juba enne nimetatud võõrandamise toimumist. Käibemaksu seisukohalt moodustavad nimetatud võõrandamistehing ja lammutustööd üheainsa tehingu, mille eesmärk tervikuna on mitte olemasoleva ehitise ja selle aluse maa, vaid hoonestamata maatüki võõrandamine, sõltumata sellest, kui kaugele oli kõnealuse maatüki tegeliku võõrandamise hetkel endise ehitise lammutustöödega jõutud. Vastustaja PMTK palub jätta kaebus rahuldamata. Maksuhaldur on seisukohal, et Otsus on põhjendatud ja õiguspärane ning kaebaja poolt esitatud seisukohad ei anna alust selle tühistamiseks. Maksuhaldur on nii faktiliselt kui õiguslikult Otsust põhjendanud ning õigesti kohaldanud materiaalõigust. Praktiliselt kõik kaebuses toodud argumendid on juba eelnevalt kaebaja poolt vaidemenetluses esitatud ning saanud põhjaliku maksuhalduri poolse vastuse Vaideotsuses. Seetõttu ei hakka maksuhaldur neid käesolevas vastuses üle kordama, vaid esitab seisukoha asjades, mida peab vajalikuks korrata, kommenteerida või lisada. Halduskohus on oma 30.05.2011 määruses õigesti märkinud, et kaevatava haldusakti näol ei ole tegemist maksuotsusega, vaid otsusega PMTK 10.08.2010 maksuotsuse nr 12.2-3/5577-2 ümbervaatamisel/muutmisel. Maksuhaldur on jätkuvalt seisukohal, et kaebajal ei ole tekkinud maksustatavat käivet.
S § 9 lg 3, mille kohaselt krunt on ehitamiseks kavandatud maaüksus detailplaneeringu koostamise 4 kohustusega alal. Vaidluse esemeks oleval krundil asus ehitis (hoone). Ainuüksi asjaolu, et krundil asuv hoone oli „kasutuskõlbmatu“, ei muuda krunti veel ehitiseta krundiks. Lammutusloa olemasolu ei muuda veel hoonet millekski muuks või krunti hoonestamata krundiks. Seega tuleb kõnealuse krundi käive lugeda maksuvabaks.
lg 3 p-st 2 tuleneb, et kinnisasja või selle osa (va eluruum) käibe korral on maksustamisõigus vabatahtlik, st maksukohustuslasel on võimalus käibemaks lisada, kuid tingimusel, et ta on sellest enne käibe toimumist maksuhaldurit kirjalikult teavitanud. Tallinna Ringkonnakohus on nimetatud sättega seonduvalt asunud seisukohale: „kuivõrd norm näeb imperatiivselt ette maksuhalduri kirjalikult teavitamise kohustuse enne käibe toimumist, siis selle nõude järgimata jätmise korral on tegemist maksuvaba käibega, olenemata sellest, mis põhjustel ja asjaoludel kirjalik teade esitamata jäi /.../ Kas tegemist on maksustava või maksuvaba käibega, peab olema selge enne käibe toimumist. Seetõttu ei ole kirjalik teatis üksnes menetlusnõue või pelk formaalsus.“ Juba Vaideotsuse p-s 9 on konstanteeritud, et ei müüja Celander Ehitus OÜ ega ka kinnistu eelmine omanik Celander Kinnisvara OÜ ei ole maksuhaldurit käibemaksu lisamisest teavitanud. Otsuse põhjendused ei ole vastuolus käibemaksu neutraalsuse põhimõttega, kuna kaebajal ei ole eelpool öeldust, Maksuotsuse ja Otsuse motivatsioonist tulenevalt tekkinud maksustatavat käivet. Ülaltoodust järeldub üheselt, et vaidluse esemeks oleva krundi käive ei kuulu maksustamisele ning seda ei lükka ümber ka kontekstist välja rebitud viited Euroopa Kohtu seisukohtadele. KOHTU PÕHJENDUSED 1. Asja materjalidest nähtuvalt kaevatud Otsusega PMTK osaliselt (summas 4469 krooni) tühistas oma muutva tingimusega Maksuotsuse, jättes jõusse sama Maksuotsuse summas 1 010 000 krooni. Maksuhaldur asus seisukohale, et OÜ-l Süda Tänav 3 puudub õigus arvata sisendkäibemaksuna maha A. Adamsoni tn 3 kinnistu soetamise käibemaksu summas 1010 000 krooni, kuna kinnistu oli soetamise hetkel hoonestatud. Tulenevalt
Adamsoni tn 3 kinnistu puhul ei ole tegemist kinnisvaraga, mille võõrandamise korral oleks käibemaksu lisamine müügihinnale kohustuslik. Müügi vabatahtlikust maksustamisest käibemaksuga ei ole kinnistu müüja OÜ Celander Kinnisvara maksuhaldurit aga enne käibe toimumist nõuetekohaselt teavitanud. Samuti ei ole müüja deklareerinud kinnistu müüki maksustava käibe all ega tasunud riigile käibemaksu. Maksustamisperioodi 2010 maikuu kohta esitatud käibedeklaratsioonil OÜ Süda Tänav 3 poolt deklareeritud sisendkäibemaks hõlmab suurema kulutusena kinnistu aadressil A. Adamsoni tn 3 Tallinnas (katastritunnus 78401:108:2650) soetamist. Seetõttu kuulus Otsuse kohaselt OÜ-le Süda Tänav 3 juurde määramisele käibemaksu summas 1 014 469 krooni, mille maksuhaldur tasaarveldas 2010 maikuu käibedeklaratsioonil kajastatud enammakstud käibemaksuga. Kaebaja leiab, et vaidlustatud Otsuse andmiseks puudus õiguslik alus ning maksuhaldur on ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust, samuti on ta hinnatud tõendeid valikuliselt, ühekülgselt ja ebaobjektiivselt, mille tulemuseks on alusetu Otsuse tegemine. Otsuses toodud põhjendused on vastuolus käibemaksu kui lisandunud väärtuse maksu ühe olulisema – neutraalsuse – põhimõttega. Maksuhaldur on alusetult piiranud kaebaja sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust. Vastustaja kõigi nende etteheidetega ei nõustu. Vastavalt MKS §-le 150 lasub maksukohustuslasel maksuteates või maksuotsuses määratud maksusumma vaidlustamise korral kohustus tõendada, et maksusumma määrati valesti. Kohus, analüüsinud ja hinnanud poolte seisukohti ning kõiki asjas kogutud tõendeid kogumis ja nende vastastikuses seoses, on seisukohal, et OÜ Süda Tänav 3 ei ole suutnud käesoleval juhul tõendada, et maksusumma määrati talle Otsusega valesti. Kohus leiab, et kaebus on 5 põhjendamatu. Seejuures kohus nõustub põhimõtteliselt PMTK argumentatsiooniga, rõhutades eelkõige järgmist.
§-des 29 ja 31. Sisendkäibemaksu mahaarvamine on lubatud üksnes juhul, kui täidetud on kõik nimetatud tingimused, s.o kaup või teenus on saadud teiselt käibemaksukohustuslaselt, kaup või teenus on soetatud maksustatava käibe tarbeks, kaupa või teenust kasutatakse maksukohustuslase ettevõtluses ning kauba või teenuse soetamise kohta on esitada nõuetekohane arve.
lg 1 p-de 1 ja 4 alusel on käibemaksu objekt käive, välja arvatud maksuvaba käive, mille tekkimise koht on Eesti, ning sama seaduse § 16 lg-s 3 nimetatud kauba või teenuse käive, mille maksustatavale väärtusele on maksukohustuslane lisanud käibemaksu.
lg 1 esimese lause kohaselt maksukohustuslase poolt tasumisele kuuluv käibemaksusumma on maksustamisperioodil käesoleva seaduse § 3 lõikes 4 ning lõike 6 punktides 5 ja 6 nimetatud tehingutelt või toimingutelt arvestatud käibemaks, millest on maha arvatud maksustatava käibe tarbeks, samuti ettevõtlusega seotud § 4 lõikes 2 nimetatud tehingute või toimingute või välisriigis toimuva ettevõtluse, välja arvatud maksuvaba käibena käsitatavad tehingud (§ 16), tarbeks kasutatava kauba või teenuse sama maksustamisperioodi sisendkäibemaks.
lg 2 p-s 3 on sätestatud, et käibemaksuga ei maksustata kinnisasja või selle osa käivet. Maksuvabastust ei kohaldata kinnisasjale, mille oluline osa on ehitis ehitusseaduse tähenduses või ehitise osa, mis võõrandatakse enne ehitise või selle osa esmast kasutuselevõttu; ega kinnisasjale, mille oluline osa on oluliselt parendatud ehitis või selle osa ning mis 6 võõrandatakse enne ehitise või selle osa parendamisele järgnevat taaskasutuselevõttu, ning krundile planeerimisseaduse tähenduses, kui sellel ei asu ehitist. Ehitis või selle osa on oluliselt parendatud, kui parendustega seotud kulutused ületavad vähemalt 10 protsenti ehitise või selle osa soetusmaksumust enne parendamist. Vastavalt PlanS § 9 lg-le 3 krunt on ehitamiseks kavandatud maaüksus detailplaneeringu koostamise kohustusega maa-alal. Osundatud
lg 2 p-st 3 tuleneb lisatingimus tehingule käibemaksu lisamiseks: krundil ei tohi asuda ehitist, st sinna alles kavandatakse ehitamist. Seega näeb osundatud säte ette, et käibemaksuga üldreeglina ei maksustata kinnisasja või selle osaga seonduvat käivet, v.a eelmärgitud erandlikud juhul. Käesoleval juhul ei ole aga vaieldav, et muude eelnimetatud eranditega A. Adamsoni tn 3 kinnistu ostu-müügi puhul tegemist ei olnud, vaidlus käib üksnes kinnistul ehitise olemasolu/selle tähenduse üle. Vastavalt asjaõiguslepingu p-le 1.1 on lepingu esemeks A. Adamsoni tn 3 kinnistu koos selle oluliste osade ja päraldistega, p 1.5 järgi lepingu esemeks oleva maatükiga on seotud muu hulgas järgmised ehitised: 1) elamu, ehitusregistri koodiga 101020934, ehitusaluse pinnaga 246 m2, mille lammutamiseks on 04.09.2008 väljastatud luba; 2) korterelamu, ehitusregistri koodiga 120533875, ehitusaluse pinnaga 256 m2, mille püstitamiseks on 10.06.2008 väljastatud ehitusluba
Nimetatud sätte järgi on maksukohustuslasel õigus lisada käibemaks kinnisasjale või selle osale, välja arvatud eluruum, kui ta on enne käibe toimumist samal maksustamisperioodil või varem sellest maksuhalduri piirkondlikku struktuuriüksust kirjalikult teavitanud. Puudub vaidlus, et OÜ Celander Kinnisvara ei teavitanud maksuhaldurit ette kinnisvara müügihinnale käibemaksu lisamisest ega deklareerinud ka kõnealuse kinnistu müüki käibedeklaratsioonil maksustatava käibena. Lisaks on vastustaja tuvastanud, et OÜ Celander Ehitus 2010 maikuu käibedeklaratsioonil kajastatud 20% määraga maksustatava käibe summa on väiksem kinnistu maksumusest, mille tõttu on maksuhalduril olnud alust arvata, et OÜ Celander Ehitus ei ole samuti deklareerinud kinnistu müüki käibedeklaratsioonil 20% määraga maksustatava käibena. Kohus jagab maksuhalduri seisukohta, et nõustuda ei saa kaebaja väitega, et sisuliselt oli ostetud ainult krunt, mitte hoone. Kaebaja ei ole osundanud ühelegi seadussättele, millel 7 baseerub selline mõttekäik, et kui planeeritud ehitustegevuse käigus tulevikus (mittekasutatav või väidetavalt kasutuskõlbmatu) ehitis likvideeritakse, siis ei erine antud maaüksus oma olemuselt tühjast krundist ja et sisuliselt ei olnud tegemist hoonega. Kaebaja etteheited PMTK poolt õigusnormi kitsale, grammatilisele tõlgendamisele on ilmselgelt alusetud. Kaebaja ei saa tegelikkuses olemas olevat ja asjaõiguslepingus kajastatud hoonet olematuks mõelda. Käesoleval juhul ei ole oluline, kas soetamise ajal oli vana ehitis kasutatav ja/või millised kavatsused/plaanid olid ostjal nimetatud ehitise osas (renoveerida või lammutada), vaid oluline on see, et soetamise momendil kinnistul tegelikult ehitis eksisteeris, sõltumata selle ehitise kvaliteedist või kasutusrežiimist. Samuti ei oma tähtsust ega tekita sisendkäibemaksu maha arvamise õigust tõik, et kinnistu ostjal tekib tulevikus antud kinnistu kasutamisest maksustatav käive, ega seegi, milles (nt ehitise olemasolus või puudumises) ostja nägi ostetud kinnistu väärtust või puudusi (nt lisakulud seoses ehitise lammutamisega). Vastustaja on õigesti märkinud, et käibemaksu lisamise üle peab otsustama sõltuvalt sellest, millises
lõikes ja punktis sätestatud tingimustele konkreetne kinnistu müügi hetkel vastab. Teistsugune tõlgendus muudaks kogu sellekohase regulatsiooni (sh erandite kehtestamise) mõttetuks. Äriühing peab oma tegevusala reguleerivaid õigusakte tundma, et käituda seadusekuulekalt. Ehkki vastustaja ei ole antud juhul kaebajale ette heitnud ei pahausksust ega hoolduskohustuse täitmata jätmist, peab kohus vajalikuks märkida, et hoolduskohustuse nõuetekohane täitmine peaks olema hõlmatud ka sellega, et maksukohustuslane veenduks lisaks pelgale asjaolule, et müüja on käibemaksukohustuslane, ka selles, kas asjaõiguslepingu eseme ostuhinnale on üldse õigus käibemaks lisada (st kas niisuguseks sõnaselgeks käibemaksusumma välja toomiseks asjaõiguslepingus, nagu kaebaja rõhutab, olid seaduses nimetatud eeldused täidetud). OÜ-l Süda Tänav 3 on võimalik käibemaksu kumulatsiooni vältida, esitades ebaõigesti tasutud käibemaksu osas tagastusnõude müüjale. Sellele on õigesti juhitud kaebuse esitaja tähelepanu Vaideotsuses. Neil asjaoludel on kohus seisukohal, et Otsus on ka sisuliselt õiguspärane haldusakt, mis sellisena OÜ Süda Tänav 3 õigusi ei riku ja seega tühistamisele ei kuulu. 5. OÜ Süda Tänav 3 on palunud mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja kantud menetluskulud, sh riigilõiv 958,67 eurot. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti ning HKMS § 109 lg 1 järgi esitatakse menetluskulude väljamõistmiseks kohtule enne kohtuvaidlusi kohtukulude nimekiri ja kuludokumendid. Et käesoleval juhul jääb OÜ Süda Tänav 3 kaebus rahuldamata ning PMTK ei ole seaduses ettenähtud korras kohtukulunõuet esitanud, kohus vastavalt HKMS § 109 lg-le 2 ja § 158 lg-le 5 leiab, et menetlusosaliste võimalikud menetluskulud peavad jääma nende enda kanda. Hurma Kiviloo kohtunik 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.