Täitemenetlus algatatakse sissenõudja kirjaliku avalduse ning sellele lisatud täitedokumendi alusel. Otsus toimetada kätte pooltele ja saata riigilõivu tagastamise osas Riigi Tugiteenuste Keskusele. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Jätta menetluskulud kostja kanda. Lähtuvalt
lõike 2 punktist 3 ja lg-st 4 tagastada Riigi Tugiteenuste Keskusel Swedbank AS-le a/a 227000000016 pool tasutud riigilõivust so 183,74 eurot. Välja mõista Mart Rein`lt Swedbank AS-i kasuks 183,74 eurot. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Pooled on loobunud edasikaebamise õigusest. HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 07.01.2009 püsimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu, mille alusel andis hageja kostja kasutusse MC püsimaksega krediitkaardi nr 5437404000458790 krediidilimiidiga 30 000,00 Eesti krooni, mis oli seotud arvelduskontoga nr 221015378658. Kostja lepingust tulenev võlgnevus hageja ees seisuga 28.06.2012 moodustab kokku 1 570,6 EUR, millest põhiosa 1 477,55 EUR, intress 1,48 EUR, viivis 91,57 EUR. Hageja nõuab põhinõude ja hagi esitamise seisuga tekkinud intressi ja viivise tasumist summas 1 570,6 eurot. Samuti viivist põhinõudelt alates hagi esitamisest VÕS §113 lg 1 alusel, koos hagimenetluses tasutud riigilõivuga ja maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivuga. KOSTJA VASTUS Kostja võttis 26.november 2012.a kohtule edastatud vastusega hagi õigeks. Kostja loobub edasikaebamise võimalusest. KOHTU PÕHJENDUSED Kostja on oma vastuses hagile hageja nõuet tunnustanud, seega on kostja hagi õigeks võtnud. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 444 lg 1 kohaselt võib kohus kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest kirjeldava osa välja jätta. Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Hagist nähtub, et kostja on sõlminud 07.01.2009 püsimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu, mille alusel andis hageja kostja kasutusse MC püsimaksega krediitkaardi nr 5437404000458790 krediidilimiidiga 30 000,00 Eesti krooni, mis oli seotud arvelduskontoga nr 221015378658. Kostja lepingust tulenev võlgnevus hageja ees seisuga 28.06.2012 moodustab kokku 1 570,6 EUR, millest 1477,55 on põhiosa; 1,48 eurot intress ja 91,57 eurot viivis. Hageja nõuab VÕS § 100; 101 lg1 p6; 101 lg2; 113 alusel kohustuse täitmist koos VÕS § 94 lg 1 sätestatud intressimääras.
’ lg 3 kohaselt võib kohus õigeksvõtul põhinevas otsuses kindlaks määrata lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on esitanud vastava taotluse viitega
lg 2 mille kohaselt tuleb menetluskuludelt tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. KOHTUKULUDE JAOTUS Tulenevalt
lg 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg 3 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.
1741 lg1 alusel asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hagiga koos on esitatud menetluskulude loetelu ja kohus ei pea vajalikuks uut tähtaega menetluskulude koosseisu täpsustamiseks anda. Toimikust(tl.10, 27) nähtub, et hageja on tasunud riigilõivu maksekäsu kiirmenetluse avalduselt 20.02. 2012 summas 47,93 eurot ja hagiavalduselt 28. 06. 2012 319,55 so kokku 367,48 eurot. Hageja taotleb
Ülejäänud pool riigilõivust so 183,74 eurot tuleb jätta kostja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.