Obsah (5)

§ 113§ 396§ 91§ 1027§ 1028

2-12-20696 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Gerty Pau Otsuse tegemise aeg ja koht 2. november 2012. a Tartu Tsiviilasja number 2-12-20696 Tsiviilasi Silve K

§ 113lg 1 sätestatud määras.

Menetluskulude jaotus

1. Jätta menetluskulud Liina Nulga kanda.
2. Mõista Liina Nulgalt Silve Karro kasuks välja menetluskulud 263.91 eurot (kakssada kuuskümmend kolm eurot 91 senti). Edasikaebamise kord Ringkonnakohus menetleb apellatsioonkaebust üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED
3. Silve Karro esitas Liina Nulga vastu hagi, milles palus kostjalt välja mõista põhivõlg 159.78 1 eurot, kuni 31.05.2012.a eest intress 26 eurot ja seadusest tulenev viivis alates 01.06.2012.a kuni võla lõpliku tagastamiseni. Hageja palus menetluskulud jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt laenas hageja kostjale 26.02.2010.a suulise kokkuleppe alusel 159.78 eurot. Hageja kandis kostja kontole 2500 krooni selgitusega „laen“. Laenuprotsente kokku ei lepitud. Hageja palus 16.05.2012.a kostjalt laenu tagastamist, kostja keeldus. Laenulepingu sõlmimine on tõendatud raha ülekandmisega. Hageja leidis alternatiivselt, et kui poolte vahel ei olnud laenulepingut, on kostja rahasumma alusetult saanud ning see tuleb tagastada alusetu rikastumise sätete alusel. Hageja palub sellisel juhul kostjalt välja mõista alusetult saadu 159.78 eurot, viivis alates 27.02.2010.a kuni 09.08.2012.a eest summas 26.79 eurot ning edasi 0.03 eurot päevas kuni raha tagastamiseni. Hageja väitis, et tema ja Savo Tilga vahel ei ole olnud laenulepingut. Kohtuistungil selgitas hageja, et tema ja Savo Tilga vahel oli sõlmitud laenuleping summas 7500 krooni, võlakinnitus anti 11.05.2010.a. Tegemist on teise lepinguga. KOSTJA VASTUVÄITED
4. Kostja vaidles hagiavaldusele vastu. Kostja vastuväidete kohaselt ei ole pooled laenulepingut sõlminud. Laenuleping oli sõlmitud hageja ja Savo Tilga vahel ning Savo Tilk soovis, et hageja kannaks nendevahelise lepingu alusel antud laenu kostja kontole. Kostjale teadaolevalt andis hageja Savo Tilgale mitu korda laenu osade kaupa. Kuivõrd hagejal puudub nõue kostja vastu, on alusetud ka hageja esitatud intressi, viivise ja menetluskulude nõue. KOHTU SEISUKOHAD
5. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et 26.02.2010.a kandis hageja kostja kontole 2500 krooni selgitusega „laen“ (tl 4).
6. Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja ja kostja vahel oli sõlmitud laenuleping. Vastavalt

§-le 396 lg 1 kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Laenulepingu sõlmimiseks peavad pooled väljendama oma tahteavaldusi. Kohus leiab, et üksnes rahasumma ülekandmisega kostja arvelduskontole ei saa lugeda poolte ühist tegelikku tahet tõendatuks ning see ei tõenda laenulepingu sõlmimist. Kuna hageja ei ole esitanud peale maksekorralduse ühtegi teist tõendit selle kohta, et pooled olid sõlminud laenulepingu, ei ole hageja väide lepingu sõlmimise kohta tõendatud. Hagejal ei ole õigus nõuda raha tagastamist, intresse ja viiviseid

§ 396alusel.

5. Kostja vastuväidete kohaselt oli laenuleping sõlmitud hageja ja Savo Tilga vahel.

§ 91lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täita sularahas.

Sama lõige sätestab, et rahalise kohustuse võib täita ka muul viisil, kui see on poolte poolt kokku lepitud. Antud juhul väidab kostja, et hageja ja Savo Tilk olid kokku leppinud rahalise kohustuse täitmise viisiks ülekande tegemise kostja kontole. Savo Tilga kohtuistungil vande all antud ütlustest nähtub, et tunnistaja on hagejalt laenanud raha kahel korral – esimene laen tuli tema kontole 2010.aastal ning teine laen kostja kontole. Hageja kandis tunnistajaga sõlmitud laenulepingu alusel kostja kontole raha 2011.a veebruari lõpus. Tunnistaja hakkas hagejale saadud laenu tagasi maksma 10.01.2011.a ning laenu hakkas ta tagasi maksma enne, kui sai viimase osa laenust. See, et tunnistaja hakkas laenu tagasi maksma 2011.a 2 jaanuaris, nähtub ka tema kontoväljavõttest (tl 29-33). Seega on tunnistaja kohtuistungil antud ütlustega tõendatud, et temaga sõlmitud laenulepingu alusel kandis hageja kostja kontole raha 2011. aastal. Kohus jätab kõrvale Savo Tilga antud kinnituse (tl 17), kuna see on vastuolus tunnistaja vande all antud ütlustega. Kohus peab vande all antud ütluseid usaldusväärsemateks kui tunnistaja ütluse kohta koostatud dokumentaalset tõendit. Seega ei saa lugeda, et hageja kandis kostja kontole raha

§ 91lg 1 kohaselt hageja ja Savo Tilga kokkuleppel.

Kohtule ei ole tõendatud lepingust tulenevat alust, millest tekkis hagejal kohustus raha kostja kontole kanda. 6. Hageja on esitanud alternatiivsena taotluse üle kantud raha tagastamiseks alusetu rikastumise sätete alusel.

§ 1027kohaselt peab isik andma teisele isikule välja temalt õigusliku aluseta saadu.

Kuna kumbki pooltest ei ole tõendanud, et ülekanne on tehtud mõnel lepingust tuleneval alusel, ei ole tõendatud, et hagejal oli kohustus kostjale raha maksta. Hagejal on õigus nõuda raha tagastamist ja kohus rahuldab hagi

§ 1028lg 1; § 1032 alusel.

Hageja on esitanud viivisenõude alates raha tagasimaksmise kohustuse tekkimisest 27.02.2010.a kuni 09.08.2012.a 26.79 eurot ning edasi 0.03 eurot päevas kuni raha tagastamiseni.

§ 113

lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kohus leiab, et hageja viivisenõue alates 27.02.2010.a pole põhjendatud. Ainuüksi alusetu rikastumise toimumisega ei kaasne kohustust alusetu rikastumine välja anda ning viivituse tekkimist. Kostjal tekkis kohustus raha tagastada ning ta sattus kohustuse täitmisega viivitusse hetkest, kui hageja nõudis raha tagastamist. Kostjal oli tulenevalt

§-st 82 lg 3 kohustus raha tagastada mõistliku aja jooksul. Hageja väitel nõudis ta raha tagastamist 16.05.2012.a ning kostja ei ole seda väidet vaidlustanud. Hagi esitati 24.05.2012.a. Kohus leiab, et tulenevalt summa suurusest tuleb lugeda mõistlikuks tagastamise tähtajaks 4 päeva ning hagejal on õigus nõuda viiviseid alates 20.05.2012.a. Kohus mõistab eeltoodu alusel kostjalt hageja kasuks välja viivised alates 20.05.2012.a

§ 113lg 1 toodud määras. Ts

MS § 367 alusel mõistab kohus viivised välja kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. 7. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab menetluskulud kostja kanda. TsMS § 405 lg 1 p 3 kohaselt võib kohus näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis, võimaldades menetlusosalistel esitada eelnevalt oma menetluskulude nimekirjad. Tulenevalt TsMS §-st 405 lg 1 p 3 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Hageja on menetluskuludeks nimetanud õigusabikulud 200 eurot ja tasutud riigilõivu 63.91 eurot. Hageja on esitanud kulude kandmist kinnitavad dokumendid. Kostja leidis, et hageja poolt nõutud õigusabikulud on liiga suured, kuna asjale ei ole kulunud 3 tundi. Kohus leiab, et hageja nimetatud menetluskulud on põhjendatud ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskulud kokku 263.91 eurot. Hageja on tõendanud riigilõivu tasumist. Õigusabikulude kandmine 3 tunni õigusabi eest on põhjendatud. Hageja esindaja on koostanud hagiavalduse (esindaja olemasolu on nähtuv hagiavalduse päisest), tutvunud kostja vastusega ja andnud arvamuse kohtu kirjale. Lisaks on hageja esindaja osalenud 50 minutit kestnud 3 kohtuistungil. Kohus leiab, et esindaja ajaline kulu 3 tundi ei ole tehtud toiminguid arvestades ülemäärane. Gerty Pau Kohtunik 4