Obsah (15)

§ 171§ 65§ 23§ 168§ 172§ 157§ 158§ 162§ 3§ 150§ 2§ 169§ 170§ 173§ 175

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ruth Sild Määruse tegemise aeg ja koht 11. märts 2013. a Haapsalu kohtumaja Tsiviilasja number 2-12-7685 Tsiviilasi Jüri Remmel’i pankrotimenetlus Menetlusosa

§ 171lõikele 1.

Menetlusabi andmise osas võib määruskaebuse samas korras esitada Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi või rahandusministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu. Asjaolud 21.02.2012 esitas avaldaja Jüri Remmel Pärnu Maakohtule avalduse tema pankroti väljakuulutamiseks. 25.05.

1. a kohtumäärusega nimetas kohus ajutise halduri. 19.06.2012 vaatas kohus kohtuistungil esitatud pankrotiavalduse läbi. 20.06.
2. a kohtumäärusega kuulutas kohus välja Jüri Remmeli pankroti. Võlgniku pankrotihalduriks nimetas kohus Ly Müürsoo. 23.07.2012 toimus Jüri Remmel’i võlausaldajate esimene üldkoosolek. Võlausaldajate I üldkoosoleku protokolli kohaselt ükski võlausaldaja koosolekust osa ei võtnud. Pankrotihaldur esitas kohtule taotluse otsustada halduri ettepanekul Jüri Remmel’i (pankrotis) pankrotimenetluses pankrotitoimkonna moodustamata jätmine. 24.07.
3. a kohtumäärusega jättis kohus pankrotitoimkonna Jüri Remmel’i pankrotimenetluses moodustamata. 2 08.11.2012 esitas haldur kohtule jaotusettepaneku, mille kohus 20.11.
4. a kohtumäärusega kinnitas. 06.12.2012 esitas pankrotihaldur lõpparuande Jüri Remmel’i pankrotimenetluses ning halduri tasu taotluse. Halduri lõpparuanne: andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta: Pankroti väljakuulutamise seisuga oli Jüri Remmel’il alljärgnev vara:  Swedbank AS-s arvelduskonto nr *, mille saldo oli 0 eurot;  AS-is SEB Pank arvelduskonto nr. *, mille saldo oli 211,12 eurot Müüdud ja müümata pankrotivara käesolevas menetluses ei ole, seega on väljamakseteks 211,12 eurot. andmed käesoleva seaduse §-s 146 nimetatud väljamaksete kohta;    Ajutise pankrotihalduri tasu 672 eurot ning ajutise halduri poolt tehtud vajalike kulutuste katteks 228 eurot (alus: Pärnu Maakohtu 20.06.2012.a. määrus); Pankrotimenetluse kulud (s.h. kulutused bürootarvetele, paberile; telefoni ja mobiiltelefoni kasutamine võlgnikuga ja võlausaldajate esindajatega suhtlemiseks, arvuti kasutamine, koopiamasina kasutamine, bürooruumi kasutamine võlgnikuga ja võlausaldajate esindajatega suhtlemiseks, võlausaldajate üldkoosolekute korraldamise kulud, kulutused tasulistele kuulutustele, transpordikulud, jmt): 500 eurot (alus: Pärnu Maakohtu 20.11.2012.a. määrus); Pankrotihalduri arvestatav tasu:

§ 65

lg 1 kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest.

§ 65

lg 2 kohaselt arvestatakse halduri tasu pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Halduri tasu arvestamisel ei võeta arvesse raha, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal või mis on saadud halduri tegevusest sõltumata. Kuna pankrotivara hulka laekumisi toimunud ei ole, siis leiab haldur, et halduri tasu arvestamisel tuleb kohaldada

§ 23lg 3, mille kohaselt on halduri tunnitasu 96 eurot.

Haldur on Jüri Remmel’i pankrotimenetluses teinud järgmised toimingud:

1. Teadete (kokku 8 dokumenti) koostamine ja saatmine võlausaldajatele pankroti väljakuulutamise ja võlausaldajate I üldkoosoleku toimumise kohta, Maksu- ja Tolliametile, Eesti Töötukassasse ja Pärnu Maakohtusse järelepärimiste koostamine, võlausaldajale nõudes olevate puudeste kõrvaldamise teate koostamine, kontaktandmete otsimine, dokumentidele digitaalallkirja andmine ja saatmine, kokku 2 tundi, s.o. 2 x 50 eurot = 100 eurot;
2. Võlausaldajate I üldkoosoleku ettevalmistamine koos vara ja võlgade nimekirja koostamisega, võlgniku vande ettevalmistamine ja võlgniku vande võtmise juures viibimine, võlausaldajate I üldkoosolekul osalemine, kokku 1,5 tundi, s.o. 1,5 x 50 eurot = 75 eurot;
3. Nõudeavalduste ja nendele lisatud alusdokumentide kontroll, kokku 1 tund, s.o. 1 x 50 eurot = 50 eurot;
4. Nõuete kaitsmise koosoleku ettevalmistamine ja läbiviimine, protokolli ja tunnustatud nõuete nimekirja ettevalmistamine: kokku 1 tundi, s.o. 1 x 50 eurot = 50 eurot; 3
5. Jaotusettepaneku koostamine ja taotluse jaotusettepaneku kinnitamiseks koostamine, teate avaldamine, kokku 2 tundi, s.o. 2 x 50 eurot = 100 eurot;
6. Korduvad vestlused ja kohtumised võlgnikuga ning võlausaldajate esindajatega, kokku 1 tundi s.o. 1 x 50 eurot = 50 eurot;
7. Arvelduskontodel allkirjaõigusluse ümbervormistamine 0,5 tundi, s.o. 0,5 x 50 eurot = 25 eurot; Kokku on haldur kulutanud Jüri Remmel’i pankrotimenetluses 9 tundi arvestusega 50 eurot tunnis, seega tasu kokku 450 eurot.

§ 65lg 1 kohaselt on halduril on õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest.

Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb. Haldur palub määrata tasu büroole – OÜ-le GetNetWork (reg.kood 11638786), mille kaudu haldur tegutseb. Seega moodustavad pankrotivarast tehtavad väljamaksed kokku 1850 eurot. andmed jaotiste alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa; Jaotise alusel väljamakseid tehtud ei ole. andmed iga pandieseme müügist saadu kohta; Pandiga koormatud vara käesolevas pankrotimenetluses ei ole. andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta; Müümata pankrotivara ja teistelt isikutelt saadaolevat vara haldurile teadaolevalt ei ole. andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel; Kuna käesolevas pankrotimenetluses ei olnud vara, siis ei saanud haldur pankrotivara valitseda. iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud; Swedbank AS võlanõue summas 40 277,30 eurot, Imatra Elekter AS võlanõue summas 219,67 eurot. andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta, mida haldur kavatseb veel esitada; Hagisid käesolevas menetluses esitatud ei ole ja haldur esitada ei kavatse. kohtukulud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused; Kohtukulusid käesolevas pankrotimenetluses ei ole. muud pankrotimenetluses tähtsust omavad asjaolud. 4

§ 168

kohaselt ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesoleva seaduse § 158 lõikes 4 /…/ nimetatud määrus täitedokumendiks, kui võlgnik ei ole esitanud nõudele vastuväidet vastavalt käesoleva seaduse § 104 lõikele 1 või kui kohus on § 104 lõikes 2 nimetatud juhul võlausaldaja nõuet tunnustanud. Jüri Remmel ei ole jaotusettepanekus ja käesolevas aruandes kajastatud võlanõuetele vastuväiteid esitanud. Maksejõuetuse tekkimise põhjus: Suutmatus tasuda võetud laenukohustust. Seega on maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu Pankrotiseaduse mõttes. Halduri seisukoht võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise suhtes

§ 171

lg 1 kohaselt otsustab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohus käesoleva paragrahvi lõikes 11 sätestatud juhul, käesoleva seaduse § 158 lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel. Jüri Remmel on esitanud kohustustest vabastamise avalduse. Maksu- ja Tolliameti andmetel ei ole Jüri Remmel pankrotimenetluse ajal saanud maksustatavat tulu. Eesti Töötukassa andmetel on Jüri Remmel töötuna arvele võetud 29.08.2011.a. ning tema järgmise pöördumise aeg Eesti Töötukassasse on 19.12.2012.a.. Käesoleval ajal ei saa Jüri Remmel töötutoetust ega töökindlustushüvitist.

§ 172

lg 1 kohaselt, kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. Haldur kutsus 21.09.2012.a. kokku võlausaldajate üldkoosoleku. Teade koosoleku toimumise aja, koha ja päevakorra (1. Võlanõuete kaitsmine 2. Usaldusisiku nimetamine

§ 172

lg 1 alusel ja talle tasu maksmise otsustamine) kohta oli avaldatud elektroonilises väljaandes Ametlikud Teadaanded 27.08.2012.a., kuid kumbki võlausaldaja koosolekust osa ei võtnud (koosoleku protokoll on esitatud kohtule koos jaotusettepanekuga). Haldur kutsus 05.11.2012.a. kokku võlausaldajate üldkoosoleku. Teade koosoleku toimumise aja, koha ja päevakorra (1. Jaotusettepaneku läbivaatamine ja kulude kinnitamine, 2. Usaldusisiku nimetamine

§172

lg 1 alusel ja talle tasu maksmise otsustamine) kohta oli avaldatud elektroonilises väljaandes Ametlikud Teadaanded 30.10.2012.a., kuid kumbki võlausaldaja koosolekust osa ei võtnud (koosoleku protokoll on esitatud kohtule koos Taotlusega jaotusettepaneku kinnitamiseks). Haldur kutsus 28.11.2012.a. kokku võlausaldajate üldkoosoleku. Teade koosoleku toimumise aja, koha ja päevakorra (1. Pankrotimenetluse rahastamise ja jätkamise otsustamine, 2. Usaldusisiku nimetamine

§172

lg 1 alusel ja talle tasu maksmise otsustamine) kohta oli avaldatud elektroonilises väljaandes Ametlikud Teadaanded 21.11.2012.a., kuid kumbki võlausaldaja koosolekust osa ei võtnud 5 Kuna haldur on kolmel korral avaldanud elektroonilises väljaandes Ametlikud Teadaanded kuulutusi koosoleku toimumise kohta, kus on päevakorras usaldusisiku nimetamine, ja kumbki võlausaldaja ühestki koosolekust osa ei võtnud, siis saab teha järelduse, et võlausaldajatel puudub huvi ettepanekute tegemiseks usaldusisiku nimetamise vastu.

§ 172

lg 6 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Halduri tasu taotlus: Pärnu Maakohus kuulutas tuginedes

§ 171lg 11 välja Jüri Remmel’i pankroti 20.06.2012.a.

määrusega, kuna võlgnik oli koos pankrotiavaldusega esitanud kohtule ka võlgniku kohustustest vabastamise avalduse. Haldur on tuvastanud, et käesolevas pankrotimenetluses ei ole vara pankrotimenetluse kulude katmiseks. Maksu- ja Tolliameti vastusest halduri järelepärimisele nr 7.1-4 nähtub, et Jüri Remmel ei ole pankrotimenetluse ajal saanud maksustatavat tulu. Pankroti väljakuulutamise seisuga oli Jüri Remmel’il järgmised arvelduskontode jäägid:  Swedbank AS-s arvelduskonto nr *, mille saldo oli 0 eurot;  AS-is SEB Pank arvelduskonto nr. *, mille saldo oli 211,12 eurot Müüdud ja müümata pankrotivara käesolevas menetluses ei ole, seega on väljamakseteks 211,12 eurot. Pärnu Maakohus mõistis oma 20.06.2012.a. määrusega välja Ly Müürsoo kasuks ajutise halduri töötasuks 672 eurot ja ajutise halduri kulud 228 eurot. Ajutise halduri tasu on vara puudumisel välja maksmata. Arvelduskonto jäägi arvel on hüvitatud ajutise pankrotihalduri kulud summas 209 eurot, seega on hüvitamata kulud summas 19 eurot. Pärast Jüri Remmel’i pankroti väljakuulutamist on haldur teostanud alljärgnevad toimingud:

1. Teadete (kokku 8 dokumenti) koostamine ja saatmine võlausaldajatele pankroti väljakuulutamise ja võlausaldajate I üldkoosoleku toimumise kohta, Maksu- ja Tolliametile, Eesti Töötukassasse ja Pärnu Maakohtusse järelepärimiste koostamine, võlausaldajale nõudes olevate puudeste kõrvaldamise teate koostamine, kontaktandmete otsimine, dokumentidele digitaalallkirja andmine ja saatmine, kokku 2 tundi, s.o. 2 x 50 eurot = 100 eurot;
2. Võlausaldajate I üldkoosoleku ettevalmistamine koos vara ja võlgade nimekirja koostamisega, võlgniku vande ettevalmistamine ja võlgniku vande võtmise juures viibimine, võlausaldajate I üldkoosolekul osalemine, kokku 1,5 tundi, s.o. 1,5 x 50 eurot = 75 eurot;
3. Nõudeavalduste ja nendele lisatud alusdokumentide kontroll, kokku 1 tund, s.o. 1 x 50 eurot = 50 eurot;
4. Nõuete kaitsmise koosoleku ettevalmistamine ja läbiviimine, protokolli ja tunnustatud nõuete nimekirja ettevalmistamine: kokku 1 tundi, s.o. 1 x 50 eurot = 50 eurot;
5. Jaotusettepaneku koostamine ja taotluse jaotusettepaneku kinnitamiseks koostamine, teate avaldamine, kokku 2 tundi, s.o. 2 x 50 eurot = 100 eurot; 6
6. Korduvad vestlused ja kohtumised võlgnikuga ning võlausaldajate esindajatega, kokku 1 tundi s.o. 1 x 50 eurot = 50 eurot;
7. Arvelduskontodel allkirjaõigusluse ümbervormistamine 0,5 tundi, s.o. 0,5 x 50 eurot = 25 eurot; Kokku on haldur kulutanud Jüri Remmel’i pankrotimenetluses 9 tundi arvestusega 50 eurot tunnis, seega tasu kokku 450 eurot. Pankrotimenetluse kulud summas 500 eurot on Pärnu Maakohtu 20.11.2012.a. määrusega, mis jõustus, 06.12.
8. a, kinnitatud. Pankrotiseaduse (edaspidi

) § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. Haldur on Jüri Remmel’i pankrotimenetluses tasu taotlemisel arvestanud tunnitasuga 50 eurot. Lähtuvalt eeltoodust palub haldur:

1. Välja mõista pankrotimenetluse kuluna Ly Müürsoo (ik *) kasuks välja mõistetud ajutise pankrotihalduri tasu 672 eurot brutos menetlusabina riigi vahenditest ja
2. Välja mõista pankrotimenetluse kuluna välja mõistetud ajutise halduri kuludest 209 eurot pankrotivara arvelt ja 19 eurot menetlusabina riigi vahenditest OÜ-le GetNetWork (reg.kood 1138786, arvelduskonto nr 10220208629228 AS-s SEB Pank), mille kaudu pankrotihaldur Ly Müürsoo (ik 46208220284) tegutseb;
3. Määrata Jüri Remmel’i (pankrotis) pankrotimenetluses pankrotihalduri Ly Müürsoo tasuks 450 eurot menetlusabina riigi vahenditest OÜ-le GetNetWork (reg.kood 1138786, arvelduskonto nr 10220208629228 AS-s SEB Pank), mille kaudu pankrotihaldur Ly Müürsoo (ik 46208220284) tegutseb;
4. Välja mõista Jüri Remmel’i pankrotimenetluse kulud 500 eurot menetlusabina riigi vahenditest OÜ-le GetNetWork (reg.kood 1138786, arvelduskonto nr 10220208629228 AS-s SEB Pank), mille kaudu pankrotihaldur Ly Müürsoo (ik *) tegutseb. Kohtu seisukoht Kohus, olles läbi vaadanud pankrotihalduri poolt esitatud lõpparuande, leiab, et lõpparuanne tuleb kinnitada, pankrotimenetlus lõpetada raugemisega ning algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus.

§ 157

p 2 kohaselt lõppeb pankrotimenetlus raugemisega.

§ 158

lg 1 kohaselt kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest kohtule viivitamatult teatama. Lõike 3 kohaselt peab pankrotihaldur esitama kohtule aruande, milles on märgitud

§ 162

lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmed.

§ 158

lg 4 kohaselt lõpetab kohus pärast haldurilt aruande saamist halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kohus on seisukohal, et pankrotihalduri taotlus Jüri Remmel’i pankrotimenetluse lõpetamiseks

§ 158lg 4 alusel raugemise tõttu on põhjendatud.

Jüri Remmel ei ole pankrotimenetluse ajal saanud maksustatavat tulu ning Jüri Remmel’i pankrotimenetluses ei ole vara, mille arvelt saaks katta pankrotimenetluse kulusid ja teha jaotise alusel võlausaldajatele väljamakseid. Halduri tasu

§ 65

lg 1 järgi on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest.

§ 65

lg 11 kohaselt kui kohus on kuulutanud pankroti välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri 7 tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur.

§ 3

lg 2 järgi kohaldatakse pankrotimenetlusele tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 183 lg 2 sätestab, et Eesti pankrotivõlgnik võib taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid, juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad. Pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, ei või olla suurem kui 397 eurot. Haldur on esitanud kohtule taotluse pankrotihalduri tasu määramiseks ja kulude välja mõistmiseks. Pärnu Maakohus mõistis 20.06.

1. a määrusega ajutise halduri tasuks Ly Müürsoole 672 eurot ja ajutise halduri kulud 228 eurot. Taotluse kohaselt on haldur pärast pankroti väljakuulutamist kulutanud Jüri Remmel’i pankrotimenetluses 9 tundi arvestusega 50 eurot tunnis, seega halduri tasu kokku on 450 eurot. Jüri Remmeli pankrotimenetluse kulud summas 500 eurot on kinnitatud Pärnu Maakohtu 20.11.
2. a määrusega. Kohus leiab, et halduri taotlus tasu määramiseks on põhjendatud, halduri töö mahtu arvestades mõistlik ning kuulub seetõttu rahuldamisele. Pankrotivara on käesolevas menetluses 209 eurot, mistõttu on haldur esitanud kohtule taotluse väljamaksmata halduri tasu ja kulude väljamaksmiseks riigi vahenditest menetlusabi korras. Kohus, olles tutvunud pankrotihalduri menetlusabi taotlusega, leiab, et avaldus on põhjendatud. Võlgnikul puudub piisavalt vara, mille arvelt pankrotimenetluse kulusid katta.

§ 150

lg 4 kohaselt otsustab pankrotimenetluse raugemise korral kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt.

§ 2

teise lause kohaselt antakse füüsilisest isikust võlgnikule pankrotimenetluse kaudu võimalus vabaneda oma kohustustest käesolevas seaduses ettenähtud korras. Eeltoodud sättest tulenevalt oleks põhjendamatu ja pankrotimenetluse eesmärgiga vastuolus suurendada füüsilisest isikust pankrotivõlgniku kohustuste mahtu pankrotimenetluse käigus. Kohus leiab, et halduri taotlus menetlusabi saamiseks tuleb rahuldada osaliselt. Kohus määrab pankrotihalduri tasu ja kulude hüvitamise riigi vahenditest TsMS § 183 lg 2 sätestatud ulatuses, s.o summas 397 eurot, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja. Riigi Tugiteenuste Keskusel tuleb riigi vahenditest tasuda Ly Müürsoo’le pankrotihalduri tasust ja kulude hüvitisest 397 eurot, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja. Ajutise halduri tasu koos sotsiaalmaksuga ja kulude katteks on Pärnu Maakohtu 20.06.2012 kohtumäärusega välja mõistetud 900 eurot. Kohus on seisukohal, et riigi eelarvelistest vahenditest tuleb menetlusabi korras hüvitada ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks menetlusabi korras 397 eurot. Pankrotivara arvelt tuleb ajutise halduri kuludena välja mõista 209 eurot. Halduri vabastamine § 165 lg 3 sätestab, et pankrotimenetluse lõpetamisel vabastab kohus halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et pankrotihaldur Ly Müürsoo tuleb vabastada Jüri Remmel’i pankrotimenetluses pankrotihalduri kohustustest. 8 Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamine

§ 169

kohaselt võidakse füüsilisest isikust võlgnik vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.

§ 170

lg 1 kohaselt võlgniku kohustusest vabastamise avaldus tuleb esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos käesoleva seaduse § 158 lõikes 3 nimetatud aruandega. Avalduse võib võlgnik esitada ka oma pankrotiavalduses või pärast võlausaldaja pankrotiavalduse esitamist.

§ 170

lg 2 kohaselt peab võlgnik avalduses kinnitama, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada, ja et ta kohustub täitma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi. Jüri Remmel esitas 07.06.2012 kohtule avalduse (esimene üldkoosolek toimus 21.09.2012. a), milles palub enda vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohtutustest ja kinnitab, et temale ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamist välistada ning kohustub täitma

§ 173

nimetatud kohustusi.

§ 172

lg 1 kohaselt nimetab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisel võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid.

§ 172

lg 6 alusel võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Võlausaldajad üldkoosolekutest osa ei võtnud ning ettepanekut usaldusisiku määramiseks teinud ei ole. Haldur avaldas kolmel korral väljaandes Ametlikud Teadaanded kuulutusi koosoleku toimumise kohta, kus on päevakorras usaldusisiku nimetamine. Kuna võlausaldajad koosolekust osa ei võtnud, siis võib sellest järeldada, et võlausaldajatel puudub huvi ettepanekute tegemiseks usaldusisiku nimetamisel. Kohus leiab, et usaldusisik tuleb jätta määramata ning kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Võlgnik peab ise täitma seaduses sätestatud usaldusisiku kohustusi.

§ 173

Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma. Usaldusisiku määramata jätmise tõttu tuleb võlgnikul endal need kohustused täita.

§ 172

lg 2 järgi tuleb võlgnikul nõude esitanud võlausaldajale tasuda makseid vähemalt üks kord aastas. 9

§ 175

lg 1 kohaselt pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise. Ruth Sild /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 10