3-12-2011 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna halduskohus Kohtukoosseis Hurma Kiviloo Otsuse tegemise aeg ja koht 04. märts 2013. a, Tallinn Haldusasja number 3-12-2011 Haldusasi European

) § 40 lg 1, 2 ja 4 alustel.

1. 05.04.
2. a tegi RAB ettekirjutuse nr 1-7/1464, millega piiras European Workers OÜ arvelduskonto nr 9320033004, Tallinna Äripank, käsutamist 60 ööpäevaks

§ 40lg 3 ja 4 alustel.

1. 06.06.
2. a tegi RAB ettekirjutuse nr 1-7/2294, millega piiras European Workers OÜ arvelduskonto nr 9320033004, Tallinna Äripank, käsutamist kuni vara tegeliku omaniku kindlakstegemiseni

§ 40lg 6 alusel /tl 41/.

1. European Workers OÜ esitas 07.05.2012 RAB`ile taotluse kaebuse esitaja suhtes käimasoleva menetluse uuendamiseks põhjusel, et vastustaja poolt läbiviidav menetlus ei ole nimetatud ajahetkeks endiselt mingeid tulemusi toonud, mistõttu kaebuse esitajale kuuluva pangakonto jätkuv aresti all hoidmine on kaebuse esitajat liigselt koormav ning tema majandustegevust äärmiselt pärssiv abinõu. RAB vastas kaebuse esitaja taotlusele oma 08.06.2012 kirjaga nr 1-20/2113, asudes seal seisukohale, et kuna kaebuse esitaja suhtes käimasolevat haldusmenetlust peatatud ei ole, puudub alus tema taotluse rahuldamiseks /tl 14-17/.
2. 16.07.2012 esitas kaebuse esitaja vaide siseministrile seisukoha võtmiseks vastustaja haldusaktide ning tema poolt läbiviidava haldusmenetluse ebaefektiivsuse suhtes, taotledes ühtlasi, et siseminister teeks võimaluse korral vastustajale ettekirjutuse RAB`i poolt läbiviidava haldusmenetluse lõpuleviimiseks ning menetluses otsuse tegemiseks. Siseministeerium edastas kaebuse esitaja vaide vastustajale, kes oma 16.08.2012 kirjas nr 1.31/137552-3 märkis, et juhindudes

§ 38

lg-st 5 ja haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 73 lg-st 1 tuleb kaebuse esitajal tuleb sisulise vaidega pöörduda halduskohtusse ja et vaides esitatud palve - siseministril võtta seisukoht vastustaja poolt kaebuse esitaja suhtes antud RAB`i haldusaktide ja läbiviidava haldusmenetluse ebaefektiivsuse osas - küsimuses saab seisukoha võtta vaid halduskohus /tl 18-20/. 2

1. European Workers OÜ esitas 20.09.2012 Tallinna halduskohtule kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti (edaspidi PPA) Kriminaalpolitseiosakonna Rahapesu Andmebüroo kohustamiseks lõpetada kaebaja suhtes läbiviidav rahapesukahtluse kontrollimenetlus, teha menetlust lõpetav otsus ja vabastada kaebaja pangakonto aresti alt /tl 1-10/.
2. 16.10.2012 määrusega kohus võttis European Workers OÜ kaebuse menetlusse /tl 2223/ ja 16.11.2012 määrusega määras lahendada kaebus kirjalikus menetluses. Kohus andis täiendavate selgituste, taotluste jm dokumentide kohtule esitamiseks kaebajale aega kuni 31.12.2012 ja vastustajale vastavalt kuni 06.02.2013 /tl 32/.
3. 20.11.2012 esitas PPA kohtule oma kirjaliku seletuse kaebuse kohta /tl 35-39/. 21.12.2012 esitas kaebaja kohtule oma täiendavad seisukohad /tl 99-103/ ja 06.02.2013 tegi sama vastustaja /tl 105-108/. 25.02.2013 esitas European Workers OÜ halduskohtule veel ühed täiendavad seisukohad koos uute tõenditega /tl 114-121/, kuid need jätab kohus tähelepanuta, kuna nimetatud dokumendid on esitatud kohtu määratud menetlustähtaja olulise rikkumisega, mistõttu vastaspool ei ole saanud nende kohta oma arvamust avaldada. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Kaebuse esitaja European Workers OÜ leiab, et kuna vastustaja ei ole käesoleval juhul ligi pooleteise aasta jooksul kaebuse esitaja suhtes läbiviidavat kontrollmenetlust lõpetanud, on haldusorgan seega ilmselges viivituses. 08.04.2011 esitas vastustaja kaebuse esitaja juhatuse liikmele, Athanasios Champosoglou’le, pöördumise /tl 11/, milles teavitas kaebuse esitajat asjaolust, et vastustajale laekunud informatsiooni kohaselt võib kaebaja äritegevuses esineda rahapesu tunnustele vastavaid toiminguid. Lisaks teavitati nimetatud pöördumises kaebuse esitajat ka asjaolust, et RAB on teinud kaebuse esitajale järgmised ettekirjutused: 09.03.2011 ettekirjutus nr 1-7/1122, millega seati kaebuse esitaja pangakontole käsutuspiirang; 05.04.2011 ettekirjutus nr 1-7/1464, millega pikendati 09.03.2011 ettekirjutusega kaebuse esitaja pangakontole seatud käsutuspiirangut 60 ööpäeva võrra alates 08.04.2011 põhjusel, et kaebuse esitaja ei ole väidetavalt talle äriregistrijärgsele aadressile (Tatari 64) edastatud 09.03.2011 ettekirjutusele õigeaegselt vastanud; 08.04.2011 ettekirjutus nr 1-6/1499, mis edastati kaebuse esitaja äriregistrijärgsele, kaebuse esitaja seadusliku esindaja hr Champosoglou Rootsi Kuningriigis asuvale elukohajärgsele aadressile ning milles paluti kaebuse esitaja seaduslikul esindajal ilmuda ajavahemikul 18.-20.04.2011 vastustaja kontorisse Tallinnas, Tööstuse tn 52, et selgitada RAB`i uurijale, pr Monika Paukšite’le kaebuse esitaja äritegevuse käigus teostatud tehingute sisu. 16.04.2011 saadetud e-kirjas /tl 12/ hr Champosoglou teavitas vastustajat asjaolust, et 08.04.2011 pöördumises osundatud kuupäevad RAB`i uurijaga kohtumiseks hr Champosoglou’le isiklikel põhjustel ei sobinud, mistõttu palus hr Champosoglou muuta kohtumise kuupäeva. 20.04.2011 vastustaja edastatud pöördumises /tl 13/ määrati uuteks uurijaga kohtumise kuupäevadeks 17.-19.05.
4. Peale viidatud e-kirjavahetust kaebuse esitaja ja vastustaja vahel edasist kommunikatsiooni toimunud ei ole. 06.06.2011 tegi RAB kaebuse esitajale ettekirjutuse nr 1-7/2294, millega pikendas tema pangakontole seatud käsutuspiirangut kuni seal asuva vara tegeliku omaniku kindlakstegemiseni tulenevalt

§ 40lõikest 6.

27.06.2011 esitas kaebuse esitaja RAB`ile kogumiku kaebuse esitaja majandustegevuse käigus esitatud arvetest. Viidatud arvete esitamine ei kõrvaldanud aga vastustaja hinnangul endiselt rahapesu kahtlust ning ei tõendanud ka vastustaja poolt käsutuskeeluga koormatud, kaebuse 3 esitajale kuuluval pangakontol olevate rahaliste vahendite legaalset päritolu. Kaebuse esitaja lepinguline esindaja esitas mitmel puhul hilisemalt vastustajale taotluse kaebuse esitaja suhtes käimasoleva menetluse lõpuleviimiseks ning kaebuse esitajale kuuluva pangakonto aresti alt vabastamiseks, kuid tulemusteta. 07.05.2012 esitas kaebuse esitaja vastustajale taotluse kaebuse esitaja suhtes käimasoleva menetluse uuendamiseks. Kaebuse esitaja asus taotluses seisukohale, et kuna vastustaja poolt läbiviidav menetlus ei ole nimetatud ajahetkeks endiselt mingeid tulemusi toonud, on kaebuse esitajale kuuluva pangakonto jätkuv aresti all hoidmine teda liigselt koormav ning kaebuse esitaja majandustegevust äärmiselt pärssiv abinõu. Kaebuse esitaja teavitas vastustajat ka asjaolust, et hr Champosoglou on nõus andma kaebuse esitaja suhtes algatatud menetluses ütlusi Rootsi Kuningriigi politseis. Kaebuse esitajale jäi ebaselgeks ka asjaolu, mis põhjusel kohustas vastustaja hr Champosoglou’d isiklikult kohale ilmuma vastustaja Eestis asuvasse büroosse, kui hr Champosoglou saab vastustaja küsimustele vastata ka Rootsi politseis. RAB vastas kaebuse esitaja taotlusele 08.06.2012 kirjaga nr 1-20/2113, milles asus seisukohale, et kuna kaebuse esitaja suhtes käimasolevat haldusmenetlust peatatud ei ole, puudub seega alus taotluse rahuldamiseks. Lisaks palus vastustaja kaebuse esitajal edastada kinnitatud koopiad kaebuse esitaja majandustegevuse kohta. 16.07.2012 esitas kaebuse esitaja vaide siseministrile seisukoha võtmiseks vastustaja haldusaktide ning vastustaja poolt läbiviidava haldusmenetluse ebaefektiivsuse suhtes. Lisaks taotles kaebuse esitaja siseministril teha võimaluse korral vastustajale ettekirjutus vastustaja poolt läbiviidava haldusmenetluse lõpuleviimiseks ning menetluses otsuse tegemiseks. 23.07.2012 edastas siseministeerium kaebuse esitaja vaide teenistusliku järelevalve küsimuse otsustamiseks vastustajale. Vastustaja edastas vaidele vastuse oma

1. augusti 2012 kirjaga nr 1.3-1/137552-
2. Vastustaja juhtis nimetatud kirjas kaebuse esitaja tähelepanu asjaolule, et kaebuse esitaja vaides esitatud palvele, siseministril võtta seisukoht vastustaja poolt kaebuse esitaja suhtes läbiviidava haldusmenetluse ebaefektiivsuse osas - nimetatud küsimuses saab seisukoha võtta üksnes halduskohus. Vastustaja märkis oma kirjas ära ka asjaolu, et RAB`i juhile on tehtud ülesandeks vaadata läbi kaebuse esitaja suhtes läbiviidav rahapesukahtluse kontrollmenetlus ja võtta seisukoht edasise menetluse osas. Käesolevaks ajahetkeks ei ole kaebuse esitajale teadaolevalt RAB`i juht kaebuse esitaja suhtes läbiviidavat haldusmenetlust läbi vaadanud ning edasise menetluse osas seisukohta võtnud, samuti on kaebuse esitaja pangakonto jätkuvalt aresti all. Kaebuse esitaja on eelpooltoodust tulenevalt seisukohal, et vastustaja poolt kaebuse esitaja suhtes läbiviidav rahapesukahtluse kontrollmenetlus on ebaefektiivne ning rikub põhjendamatult kaebuse esitaja õigusi. Oma seisukohti põhjendab kaebuse esitaja alljärgnevalt. HMS § 5 lg 2 kohaselt viiakse haldusmenetlus läbi eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikule. Lisaks on Riigikohus oma otsuses nr 3-3-1-94-08 rõhutanud, et haldusmenetlus peab olema eesmärgipärane, mis tähendab, et haldusmenetlus peab olema suunatud mingile tulemusele, mis antud juhul avalduks kaebuse esitaja suhtes tõstatatud rahapesukahtluse osas kinnituse leidmise või rahapesu tunnuste puudumise osas järelduse tegemisel ning vastavasisulise haldusakti andmisel. Kaebuse esitaja on seisukohal, et kaebuse esitaja suhtes läbiviidav rahapesukahtluse kontrollmenetlus on selgelt ebaefektiivne ning kaebuse esitajat liigselt koormav. Kõnealuses kontrollmenetluses on menetlus kestnud juba ligikaudu poolteist aastat ilma igasuguste tulemusteta. Kaebuse esitajale teadaolevalt ei ole vastustaja seniajani kaebuse esitaja majandustegevuses rahapesu tunnuseid tuvastanud ega ka menetlust lõpetanud. Kaebuse esitajale jääb arusaamatuks asjaolu, mis on vastustaja poolt läbiviidava menetluse eesmärk, kuivõrd on antud menetlus kaebuse esitajale teadaolevalt alustatud üksnes kaebuse esitaja 4 äritegevuse suhtes rahapesu kahtlustuse esitamisega, kuid rahapesu kahtlustust tõendavaid tõendeid või asjaolusid kaebuse esitajale teadaolevat vastustajale esitatud ei ole. Kaebuse esitaja on seisukohal, et üksnes paljasõnalise kahtlustuse alusel ning mistahes sisuliste tõendite puudumisel algatatud ning ligikaudu poolteist aastat kestev menetlus on ilmselgelt ebaefektiivne ning kaebuse esitajat põhjendamatult koormav. Vastustaja ei ole seejuures esitanud kaebuse esitajale ühtegi sisulist argumenti või tõendit, mille alusel võiks vastustaja poolt läbiviidav rahapesu kontrollmenetlus olla põhjendatud. Vastustaja on oma senistes, kaebuse esitajale edastatud teadetes üksnes palunud vastustaja seaduslikul esindajal, hr Champosoglou’l ilmuda vastustaja büroosse kaebuse esitaja majandustegevuse kohta selgituste andmiseks. Seejuures ei ole vastustaja põhjendanud asjaolu, miks on hr Champosoglou isiklik kohalviibimine vältimatult vajalik kaebuse esitaja suhtes läbiviidava haldusmenetluse jätkumiseks. Kaebuse esitaja on vastustajale mitmel puhul avaldanud hr Champosoglou valmisolekut anda vastustaja küsimustele ütlusi Rootsi politseis. Vastustaja on oma kaebuse esitajale edastatud vastuses jätnud antud asjaolu täielikult tähelepanuta ning ei ole jätkuvalt põhjendanud hr Champosoglou kohalviibimise vajalikkust. Eelpooltoodud põhjustel on kaebuse esitaja hinnangul ilmne, et vastustaja poolt läbiviidav menetlus on selgelt ebaefektiivne ning HMS § 5 lg 2 nõuetega vastuolus. Samuti ei ole vastustaja poolt läbiviidav haldusmenetlus kooskõlas hea halduse tavadega, kuivõrd on nimetatud menetlus ilma igasuguste tulemusteta kestnud juba ligikaudu poolteist aastat. HMS § 3 lg 1 kohaselt võib haldusmenetluses piirata isiku põhiõigusi ja –vabadusi ning tema muid subjektiivseid õigusi ainult seaduse alusel. Sama sätte lõike 2 kohaselt peab halduse õigusakt ja toiming olema kohane, vajalik ja proportsionaalne seatud eesmärgi suhtes. Kaebuse esitaja on seisukohal, et kuna kaebuse esitajale kuuluva pangakonto arestimise näol on tegemist selgelt isiku subjektiivseid õigusi piirava meetmega, peab nimetatud meetme rakendamiseks esinema seaduslik alus, samuti peab antud meetme rakendamine olema põhjendatud. Vastustaja on kaebuse esitaja pangakontode arestimise seadusliku alusena viidanud

§ 40lg-le 6.

Kaebuse esitaja märgib, et

§ 40

lg 6 ajal, mil vastustaja arestis kaebuse esitaja pangakontod, kehtinud redaktsiooni kohaselt võivad rahapesu andmebüroo ja uurimisasutus vara käsutamist piirata kuni vara tegeliku omaniku kindlakstegemiseni, seda ka kriminaalmenetluse lõpetamisel, kui ei ole õnnestunud kindlaks teha vara omanikku ja vara valdaja kinnitab, et vara ei kuulu talle ning loobub vara valdamisest. Hetkel kehtiva

redaktsiooni § 40 lg 6 kohaselt juhul, kui vara omanikku ei ole õnnestunud kindlaks teha, võib rahapesu andmebüroo taotleda halduskohtult luba vara käsutamise piiramiseks kuni vara omaniku kindlakstegemiseni, seda ka kriminaalmenetluse lõpetamisel, kuid mitte rohkem kui üheks aastaks. Ehkki esines vastustaja poolt kaebuse esitajale kuuluva pangakonto arestimise ajal seaduslik alus viidatud toimingut teha ilma ajaliste piiranguteta, on hetkel kehtiva redaktsiooni kohaselt nimetatud RAB`i õigust märgatavalt piiratud, seda nii meetme rakendamise ajalise piirangu kui ka halduskohtult eelneva loa taotlemise kohustuse seadmisega. Kaebuse esitaja on

§ 40

lg 6 regulatsiooni muudatuste valguses seisukohal, et nimetatud asjaolu kinnitab üheselt, et kõnealuse meetme rakendamine on põhjendatud üksnes erandlikel asjaoludel, samuti on antud meetme rakendamisele seatud ajalised piirangud. Kuna kaebuse esitajale kuuluv pangakonto on vastustaja poolt arestitud juba märtsis 2011 ning kuna vastustaja ei ole seniajani kaebuse esitajale esitanud ühtki põhjendust, mis tingiks kõnealuse meetme jätkuva rakendamise vajaduse, on kaebuse esitaja hinnangul nimetatud meetme jätkuv rakendamine kaebuse esitajat ebamõistlikult koormav ning kaebuse esitaja majandustegevust ebamõistlikult pärssiv toiming. Kaebuse esitaja hinnangul on kaebuse esitajale kuuluva pangakonto jätkuv aresti all hoidmine selgelt vastuolus ka HMS § 4 lg 2 nõuetega. Vastustaja ei ole oma kaebuse esitajale edastatud pöördumistes ning hilisemalt tema vaietele vastates kordagi põhjendanud, millistel kaalutlustel on kaebuse esitaja pangakonto jätkuv aresti all hoidmine vajalik ja põhjendatud. Vastustaja 5 arestis 2011. a märtsis kaebuse esitaja pangakonto üksnes kaebuse esitaja suhtes esitatud rahapesu kahtlustuse alusel ning vastustaja ei ole kaebuse esitajale teadaolevalt antud ajahetkeks endiselt tuvastanud kaebuse esitaja majandustegevuses rahapesu tunnuseid. Kaebuse esitaja märgib kaebuse nõudeid põhjendades viitega HKMS § 37 lg 2 p-le 2 ja lg-le 3, et käesoleval juhul on ilmselge, et vastustaja poolt kaebuse esitaja suhtes läbiviidav rahapesukahtluse kontrollimenetlus on ebaefektiivne, kaebuse esitajale kuuluv pangakonto on jätkuvalt arestitud, antud meetme jätkuv rakendamine on ilmselgelt põhjendamatu ning kaebuse esitaja majandustegevust ebamõistlikult koormav. Vastustaja Politsei- ja Piirivalveamet palub jätta European Workers OÜ kaebus rahuldamata ja menetluskulud äriühingu enda kanda. Vastustaja märgib, et

§ 1

kohaselt on selle seaduse eesmärgiks tõkestada Eesti Vabariigi ja Euroopa Liidu (Euroopa Leping, RT II 1995, 22-27, 120; art 89) rahandussüsteemi ning majandusruumi kasutamist rahapesuks ja terrorismi rahastamiseks. Rahapesu ja terrorikuritegude ohtlikkusest tulenevalt on rahapesu ja terrorikuritegude rahastamise tõkestamine käsitletav ülekaaluka avaliku huvina, mis annab avalikule võimule piisava aluse isikule kohustuste panemiseks ja isikute õiguste, sh põhiõiguste riiveks. Nagu ka

seletuskirjas märgitakse, ohustab rahandussüsteemi väärkasutamine rahapesu ja terrorismi rahastamise eemärgil selgelt rahandussüsteemi terviklikkust, nõuetekohast toimimist, stabiilsust ja mainet.

§ 1

kohaselt on selle seaduse eesmärgiks sellise tegevuse ennetamine läbi preventiivsete meetmete süsteemi loomise Eesti finantssektori ja majandusruumi kui terviku usaldusväärsuse kaitseks.

§ 40

lg 6 ja lg 7 puhul on põhiseaduslike väärtuste kaitse suunatud ühelt poolt Eesti Vabariigi ja Euroopa Liidu rahandussüsteemi ning majandusruumi kaitsmisele rahapesu ja terrorismi rahastamise eest ning teiselt poolt ka vara tegeliku omaniku õiguste kaitsele.

§ 15

(imperatiivne säte Tallinna Ringkonnakohtu 24.04.2009 otsust nr 3-08-1220, p 13) ja § 40 lg 6 ja lg 7 koosmõjust tulenevalt ei ole seadusandja tahe võimaldada finantssüsteemis teha ebaseaduslikke tehinguid tuvastamata isiku varaga, kuna siis ei ole ühegi vara omaniku õigused kaitstud ning vastupidises olukorras realiseeruks ideaalkelmuse situatsioon, kus vara tegelik omanik esitab riigile kahjunõude

§ 40lg 6 ja lg 7 sätete rakendamata jätmise tõttu.

RAB avas 09.03.

1. a rahapesukahtluse kontrolltoimiku nr 1100154, mille raames kontrollitakse European Workers OÜ majandustegevuse sisu ja arvelduskontol nr 9320033004 (Tallinna Äripank) toimunud tehinguid ning nendeks tehinguteks kasutatud rahaliste vahendite legaalset päritolu ja tuvastatakse piirangu all oleva vara tegelikku omaniku (tegelikku kasusaajat). Rahapesukahtluse kontrolltoimiku raames on käesolevaks hetkeks tuvastatud, et: European Workers OÜ on varifirma, millel puudub reaalne majandustegevus. Nimetatud fakti kinnitavad 27.06.
2. a ja 27.09.
3. a RAB`ile esitatud äriühingu majandustegevust ja vara legaalset päritolu kajastavad fabritseeritud dokumendid, millede esitamisega püüti saavutada RAB`i piirangu lõpetamine (

§ 40lg 4).

European Workers OÜ arvelduskontol nr 9320033004 Tallinna Äripank toimunud näilikel tehingutel esinevad ka rahapesu tunnused. Rahapesule viitab ka äriühingu tehingute struktuur, millest nähtub, et varifirma peamine ülesanne on näilike tehingute alusel laekunud ülekanderaha sulatamine ja sularaha väljastamine tuvastamata isikule (tegelikule kasusaajale keda varjatakse). European Workers OÜ tehingutes ilmnevad ka finantseerimisasutuse poolt läbiviidavate tehingute tunnused (

§ 6

lg 2 p 2), kuna äriühingu arvelduskontole teiselt äriühingult laekunud summasid ei kasutata äriühingu enda majandustegevuses, vaid väljastatakse pärast 6 laekumist ja sularahaks tegemist koheselt tuvastamata kolmandale isikule (makseteenuse osutamine). RAB on rahapesukahtluse kontrollimisel European Workers OÜ nimetatud arvelduskontole nr 9320033004 seadnud 09.03.

1. a, 05.04.
2. a ja 06.06.
3. a tehtud ettekirjutustega piiranguid. RAB`i poolt 09.03.
4. a ettekirjutusega nr 1-7/1122 European Workers OÜ arvelduskontole nr 9320033004 Tallinna Äripangas kehtestatud 30 ööpäevase piirangu jooksul (isikul on kohustus tõendada vara legaalset päritolu) ei esitatud RAB`ile ühtegi dokumenti vara legaalse päritolu tõendamiseks, ega selgitust äriühingu majandustegevuse sisu kohta. RAB`i poolt äriühingule tähitud postiga edastatud ettekirjutuse koopia tagastati, kuna äriühing ei asu äriregistris näidatud aadressil: Tatari 64, Tallinn 10134 /tl 86/. Eeltoodust tulenevalt RAB pikendas ettekirjutusega nr 1-7/1464 European Workers OÜ arvelduskonto nr 9320033004 kasutamise piirangut 60 ööpäeva võrra. RAB`i poolt äriühingule tähitud postiga edastatud ettekirjutuse koopia tagastati, kuna äriühing ei asu äriregistris näidatud aadressil: Tatari 64, Tallinn 10134 /tl 87/. RAB, tuvastades European Workers OÜ juhatuse liikmele Athanasios Champosoglou elukoha aadressi, tegi 08.04.2011.a. ettekirjutuse nr 1-6/1499 /tl 40/, millega kohustas juhatuse liiget Athanasios Champosoglou ilmuma 18.-
5. aprill
6. a jooksul RAB`i aadressil Tööstuse 52, Tallinn, selgituste andmiseks. European Workers OÜ juhatuse liige Athanasios Champosoglou ei ole käesoleva ajani RAB`i ilmunud selgituste andmiseks, mis annab aluse arvata, et tegemist on variisikuga. Pärast RAB`i 06.06.2011.a. tehtud ettekirjutust nr 1-7/2294 laekusid RAB`ile 27.06.
7. a postiga European Workers OÜ majandustegevust kajastavate dokumentide koopiad /tl 88-96/, mis olid ilmselgelt fabritseeritud. Nimetatud asjaolu kinnitab ka RAB`i poolt tuvastatud fakt, et European Workers OÜ poolt arvelduskontolt nr 9320033004 väljavõetud suurtes summades sularaha saajaks on märgitud dokumentides olematu äriühing Jonas Hollding (registrikood 12028920), aadress Jaani 14, Tartu
8. European Workers OÜ esindaja vandeadvokaat Kaimo Räppo 07.05.
9. a. RAB`ile esitatud taotluse, milles palus haldusmenetlus uuendada, lk 2 väitis äriühingu esindaja, et taotleja edastas 27.06.
10. a RAB`ile kogumiku tema majandustegevuse käigus esitatud arvetest ning nimetatud arvete esitamine ei kõrvaldanud aga RAB`i hinnangul rahapesu kahtlust ning ei tõendanud RAB`i poolt käsutuskeeluga koormatud taotlejale kuuluval pangakontol olevate rahaliste vahendite legaalset päritolu. Esindaja poolt väidetu põhjal RAB järeldas, et äriühingu esindaja valduses on dokumendid, mis võivad aidata tuvastada rahapesukahtluse kontrollimisel vara omaniku ja kinnitada varade legaalset päritolu. Eeltoodust tulenevalt ja arvestades asjaolu, et rahapesukahtluse kontrollmenetlus on sisuline menetlus ning vältimaks fabritseeritud dokumentide alusel otsuse tegemist, palus RAB, et European Workers OÜ esindaja esitaks RAB`ile uuesti äriühingu majandustegevust ja rahaliste vahendite legaalset päritolu kajastavad dokumendid. Vandeadvokaat Kaimo Räppo esitas 27.09.
11. a RAB`ile äriühingu majandustegevust ja rahaliste vahendite legaalset päritolu tõendama pidavad dokumendid /tl 44-84/, mis olid ilmselgelt fabritseeritud (European Workers OÜ poolt arvelduskontolt nr 9320033004 Tallinna Äripank väljavõetud suurtes summades sularaha saajaks on märgitud dokumentides olematu äriühing Jonas Hollding (registrikood 12028920), aadress Jaani 14, Tartu 51007) nagu needki dokumendid, mis olid RAB`ile esitatud 27.06.
12. a. Äriühingu esindaja ei suutnud RAB`ile vastata, kes need dokumendid MAQS Advokaadibüroole edastas, samuti ei saanud esindaja RAB`ile kinnitada, et dokumendid on esitanud advokaadibüroole European Workers OÜ /tl 43/. 7 European Workers OÜ täiendavad seisukohad Viitega HMS § 5 lg-le 2 märgib kaebaja, et Riigikohus on lahendis nr 3-3-1-90-04 rõhutanud, et vajadus arvestada menetluse juures ajafaktoriga tingib nii haldusorgani kui taotleja jaoks vajaduse koguda õigeaegselt taotluse kohaseks menetlemiseks ja taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsustamise seisukohalt olulisi tõendeid. Menetluse tulemuslikkuse (efektiivsuse) seisukohast tuleb eriti rõhutada taotleja ja haldusorgani koostöö tähtust vajalike tõendite kogumisel ja taotlusdokumentide nõuetekohasuse saavutamisel. Kaebuse esitaja selgitab, et ülalviidatud seisukohast tulenevalt on haldusmenetluse efektiivsuse tagamiseks oluline, et haldusmenetlus viiakse läbi haldusorgani ja menetlusosalise vahelises koostöös. Käesoleval juhul on kaebuse esitaja juhatuse liige hr Champosoglou olnud kogu kaebuse esitaja suhtes läbiviidava menetluse kestel olnud avatud koostööle. Seejuures on hr Champosoglou korduvalt avaldanud oma valmisolekut ilmuda kaebuse esitaja majandustegevuse suhtes selgituste andmiseks Rootsi politseisse /tl 11-12/. RAB`i vastuses esitatud seisukohtadest on võimalik järeldada, et kaebuse esitaja suhtes läbiviidava rahapesukahtluse kontrollimenetluse venimise põhjuseks on asjaolu, et hr Champosoglou ei ole seniajani ilmunud RAB`i selgituste andmiseks. Vastustaja ei ole seniajani põhjendanud, miks on vajalik hr Champosoglou isiklik kohalviibimine Eestis, kuivõrd on hr Champosoglou valmis vastama vastustaja küsimustele Rootsi politseis. Juhul, kui vastustaja leiab, et kaebuse esitaja majandustegevuses ilmnevad rahapesu tunnused, oleks antud kahtlusi võimalik kõrvaldada hr Champosoglou poolt antud selgitustega, mille andmist on vastustaja ka korduvalt taotlenud. Kaebuse esitaja on tema suhtes läbiviidava haldusmenetluse kestel olnud pidevalt avatud koostööle, esitades vastustajale kõik viimase poolt nõutud dokumentatsiooni. Kaebuse esitaja ei ole seejuures teinud mingeid takistusi tema suhtes käimasoleva haldusmenetluse läbiviimisele. Kaebuse esitaja hinnangul on senine koostöö jäänud ühepoolseks, kuivõrd ei ole vastustaja võimaldanud hr Champosoglou’l küsimustele vastata Rootsi politseis, samuti ei ole vastustaja teinud aktiivseid sammu üle pooleteise aasta pikkuse menetluse lõpuleviimiseks ning menetluses lõppotsuse tegemiseks. Vastustaja senisest käitumisest on võimalik üheselt järeldada, et vastustaja ei ole järginud haldusmenetluse efektiivse läbiviimise ja menetlusosalisega koostöö tegemise põhimõtet. Kaebuse esitajale jääb täielikult arusaamatuks vastustaja seisukoht, et hr Champosoglou näol võib tegemist olla variisikuga. Seejuures on vastustaja oma kahtlust põhjendanud asjaoluga, et hr Champosoglou ei ole seniajani ilmunud RAB`i ütluste andmiseks. Kaebuse esitaja kinnitab, et hr Champosoglou on kaebuse esitaja seaduslik esindaja (juhatuse liige) kogu kaebuse esitaja suhtes läbiviidava haldusmenetluse kestel ning on seda ka jätkuvalt. Kaebus esitaja rõhutab veelkord, et hr Champosoglou on erinevalt vastustaja poolt esitatud seisukohtades olnud kogu menetluse kestel avatud koostööle, mida tõendab ka asjaolu, et hr Champosoglou on valmis andma vastustaja küsimustele vastuseid Rootsi politseis. Vastustaja ei ole seniajani põhjendanud hr Champosoglou RAB`is kohalviibimise vajalikkust ega ka asjaolu, miks ei võiks hr Champosoglou vastata vastustaja küsimustele Rootsis kui oma elukohajärgses riigis, kus menetlus toimuks rootsi keeles kui hr Champosoglou’le sobivamas keeles. Juhul, kui vastustaja soovib juhinduda HMS § 5 lõikes 2 nimetatud haldusmenetluse efektiivsuse põhimõttest, oleks kaebuse esitaja suhtes läbiviidava haldusmenetluse efektiivsuse tagamise seisukohalt ka põhjendatud hr Champosoglou’le küsimuste esitamine läbi Rootsi politsei. Viitega HMS § 36 lg 1 p-le 1 märgib kaebaja, et Riigikohus on lahendis nr 3-3-1-53-09 rõhutanud, et olukorras, kus menetlusosalise poolt haldusorganile esitatud dokumendid ei ole haldusorgani jaoks otsuse tegemiseks piisavad, täidab haldusorgan haldusmenetlusele iseloomulikku abistamis- ja selgitamiskohustust. Kaebuse esitaja on seisukohal, et ülalviidatud lahendist tulenevalt on menetlusosalisele tema õiguste ja kohustuste selgitamine haldusorgani kohustus, mitte võimalus, kuivõrd on menetlusosaline eelduslikult haldusorganist eranditult nõrgemas positsioonis. Käesoleval juhul 8 ei ole vastustaja senise menetluse käigus kordagi tutvustanud kaebuse esitajale tema õigusi ja kohustusi, samuti ei ole vastustaja selgitanud kaebuse esitajale ka tema suhtes läbiviidava rahapesukahtluse kontrollimenetluse tagajärgi. Siinjuures on oluline ka asjaolu, et ehkki on kaebuse esitaja näol tegemist Eesti äriühinguga, on tegemist ka Rootsi Kuningriigi kodanikuga, kelle puhul võib eeldada, et ta ei ole teadlik Eestis kehtivatest haldusmenetluse põhimõtetest, mh ka oma õigustest ka kohustusest menetlusosalisena. Seega on haldusorgani abistamis- ja selgitamiskohustus võõrriigi kodaniku puhul veelgi rangem. Vastustaja ei ole samuti kuidagi abistanud kaebuse esitajat haldusmenetluse efektiivseks läbiviimiseks. Vastustaja on esitanud kaebuse esitaja juhatuse liikmele hr Champosoglou’le üksnes ranges toonis lakoonilisi kirju, milles kohustab hr Champosoglou’d ilmuma RAB`i selgitusi andma. Samuti on vastustaja oma suva järgi arestinud kaebuse esitajale kuuluva pangakonto, esitamata taolise selgelt menetlusosalist koormava abinõu rakendamise kohta ühtki põhjendust. Kaebuse esitaja hinnangul on vastustaja rakendanud kaebuse esitaja suhtes äärmuslikke sunniabinõusid, jättes samal ajal täitmata HMS §-st 36 tuleneva menetlusosalise abistamis- ja selgitamiskohustuse, samuti ei ole vastustaja järginud HMS § 5 lg-s 2 sätestatud haldusmenetluse efektiivse läbiviimise nõuet. Kehtiv

§ 40

lg 6 näeb haldusorganile ette piirangud menetlusosalise (rahapesukahtluse adressaadi) pangakontode arestimisel. Antud piirang hõlmab endas nii ajalist elementi (arestimine kuni üheks aastaks), samuti ka piirangut, millistel juhtudel võib pangakontosid arestida (halduskohtu eelneval loal). Antud piirangute kehtestamise eesmärgiks on ilmselgelt haldusorgani võimaluste piiramine oma suva järgi ning määramata ajaks menetlusosalise vara arestida. Ehkki kaebuse esitaja pangakontode arestimise ajal kehtis vana

, milles kirjeldatud piirangud puudusid, ei ole üksnes antud asjaolu esinemine piisavaks põhjuseks, miks kaebuse esitaja pangakontode jätkuv käsutuspiirang on põhjendatud. Nimetatud põhjustel leiab kaebuse esitaja jätkuvalt, et käesoleval juhul puudub vajadus kaebuse esitaja pangakontode edasise käsutamise piiramiseks. Politsei- ja Piirivalveameti täiendavad seisukohad Tuginedes kaebaja poolt RAB`ile esitatud fabritseeritud dokumentidele ja arvelduskonto väljavõttes kajastatud näilike tehingute olemusest lähtudes (kaebaja pakkus Rootsi äriühingutele ja tuvastamata kolmandatele isikutele ebaseaduslikku finantsteenust KarS § 372 lg 2 p 3 mõttes) on kaebaja finantseerimisasutus

§ 6

lg 2 p 2 mõttes (makseteenuse pakkuja makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse tähenduses), mistõttu tema suhtes kohaldub

. Osundades

§ 15

lg 1-3 ja 7 sätestatule märgib vastustaja, et

kohustatud subjektina jättis kaebaja täitmata kohustuslikud hoolsusmeetmed (II peatükk hoolsuskohustuste täitmine). Finantsteenust osutades peab finantseerimisasutus järgima makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse § 78 ja § 79 tulenevaid vara hoidmise nõudeid. Sisuliselt kohustab makseasutuste ja eraha asutuste seadus finantseerimisasutust järgima klientide ja äriühingu varade lahususe põhimõtet, millest tulenevalt finantseerimisasutus peab oma vara hoidma lahus oma klientide varast, et tagada klientide vara säilimine finantseerimisasutuse pankroti korral ja finantseerimisasutuse poolt toimepandud süüteo või mõne muu teo korral, kus finantseerimisasutuse enda vastu võidakse esitada nõudeid. Klientide vara ei kuulu finantseerimisasutusele ja selle arvel ei saa rahuldada finantseerimisasutuse enda kohustusi ja võlausaldajate nõudeid. Klientide vara on finantseerimisasutuse jaoks KarS § 201 tähenduses võõras (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 14.01.2005. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-13004, p. 7 Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) järgi on käsundi täitmise käigus saadu näol tegemist käsundisaajale võõra varaga KarS § 201 tähenduses. Selline järeldus tuleneb VÕS § 626 lg-st 3 ja Pankrotiseaduse § 108 lg-st 2). 9 Kaebaja arvelduskontol, mis on RAB`i poolt piiratud, olev vara on tuvastamata kolmanda isiku vara (peremehetu vara), mis on kaebaja jaoks KarS § 201 tähenduses võõras vara. Kaebaja väited avatud koostöövalmidusest ei ole asjakohased. Koostöövalmis ja aus äriühingu esindaja ei esitaks järelevalve organile oma majandustegevuse ja vara legaalse päritolu tõendamiseks fabritseeritud dokumente, et saavutada piirangu kehtetuks tunnistamine (

§ 40lg 4).

KOHTU PÕHJENDUSED

1. Käesoleval juhul ei ole vaieldav, et kaebuse esitaja European Workers OÜ Tallinna Äripangas asuva arvelduskonto nr 9320033004 käsutamine on RAB`i poolt jätkuvalt piiratud, ja seda RAB`i 06.06.
2. a ettekirjutuse nr 1-7/2294 alusel kuni vara tegeliku omaniku kindlakstegemiseni

§ 40lg 6 alusel.

Samuti ei ole vaieldav, et European Workers OÜ ei ole selle ega eelnevate, 09.03.

1. a ja 05.04.
2. a ettekirjutuste olemasolu (kuigi esimest kahte ettekirjutust ei ole kohtule esitatud) ega õiguspärasust õigeaegselt kahtluse alla seadnud ega nende tühistamist nõudnud. Seega on tegemist kehtivate haldusaktidega. Kaebusest nähtuvalt European Workers OÜ esitas alles 07.05.2012 RAB`ile taotluse kaebuse esitaja suhtes käimasoleva menetluse uuendamiseks ning alles 16.07.2012 esitas ta vaide siseministrile. Kummalgi juhul oli pöördumiste põhjuseks vastustaja poolt kaebuse esitaja suhtes läbiviidava menetluse (ja selle raames antud haldusaktide) väidetav ebaefektiivsus, mis on kaebuse esitajat liigselt koormav ning tema majandustegevust äärmiselt pärssiv. Ka kaebuses ei väida kaebaja, et RAB`il puudus õigus eelmärgitud ettekirjutusi teha või et need ei vastaks seadusnõuetele. European Workers OÜ leiab hoopis, et kuna vastustaja ei ole käesoleval juhul kaebuse esitamise ajaks ligi pooleteise aasta jooksul kaebuse esitaja suhtes läbiviidavat kontrollmenetlust lõpetanud, on haldusorgan ilmselges viivituses. Niisugune menetlus ei ole kaebaja hinnangul efektiivne ja koormab ebaproportsionaalselt äriühingut. Vastustaja on seevastu seisukohal, et RAB`i haldusaktid ja kohtule esitatud kaebuse esitaja suhtes läbiviidav menetlus on õiguspärased ja kooskõlas

eesmärgi, sätte ja mõttega. 2. Toimikumaterjalidest nähtuvalt puudub poolte vahel vaidlus asjas tähtsust omavates faktilistes asjaoludes, lihtsalt pooled annavad neile erineva hinnangu. Pooled on ühte meelt ka selles, et RAB peab tegema/saab teha talle seadusest tulenevaid järelevalvetoiminguid sel hetkel kehtiva seaduse redaktsiooni alusel. Ajal, mil RAB tegi 09.03.2011, 05.04.2011 ja 06.06.2011 ettekirjutused European Workers OÜ Tallinna Äripangas asuva arvelduskonto nr 9320033004 käsutamise piiramiseks, tulenes ettekirjutuste õiguslikuks aluseks oleva

§-st 40 (26.12.2009 jõustunud sõnastus), et: RAB võib rahapesu või terrorismi rahastamise kahtluse korral ettekirjutusega tehingu peatada ning kehtestada kontol oleva või tehingu, ametitoimingu või ametiteenuse objektiks oleva vara suhtes käsutuspiirangu kuni 30 ööpäevaks ettekirjutuse kättetoimetamisest arvates (lg 1); RAB võib ettekirjutuse alusel piirata vara käsutamist selle säilimise tagamiseks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule lisaks kuni 60 ööpäeva võrra juhul, kui: 1) vara päritolu kontrollimisel rahapesu kahtluse korral vara valdaja või omanik ei esita rahapesu andmebüroole 30 ööpäeva jooksul alates tehingu peatamisest või konto kasutamise piirangu või muu vara käsutamise piirangu kehtestamisest tõendeid vara legaalse päritolu kohta; 2) vara suhtes on kahtlus, et seda kasutatakse terrorismi rahastamiseks (lg 3); RAB ja uurimisasutus võivad vara käsutamist piirata kuni vara tegeliku omaniku kindlakstegemiseni, seda ka kriminaalmenetluse lõpetamisel, kui ei ole õnnestunud kindlaks teha vara omanikku ja vara valdaja kinnitab, et vara ei kuulu talle, ning loobub vara valdamisest (lg 6). Kuivõrd RAB avas 09.03.

1. a rahapesukahtluse kontrolltoimiku nr 1100154, mille raames kontrollitakse European Workers OÜ majandustegevuse sisu ja arvelduskontol nr 9320033004 10 (Tallinna Äripank) toimunud tehinguid ning nendeks tehinguteks kasutatud rahaliste vahendite legaalset päritolu ja tuvastatakse piirangu all oleva vara tegelikku omanikku (tegelikku kasusaajat), siis kohus on eelmärgitut arvestades seisukohal, et esimese ettekirjutuse seaduslikkuses ei saa olla kahtlust, kuna piirangu seadmise eeldused olid täidetud: käsutuspiirangu saanud vara oli rahapesu kahtlusega. Samas järgmise kahe ettekirjutuse õiguspärasuse osas asub kohus kaebaja poolele, ja seda alljärgneva põhistusega.
2. Asja materjalidest nähtuvalt RAB`i 09.03.2011 ettekirjutus saadeti väljastusteatega kaebaja äriregistrijärgsele aadressile, kuid tagastati sealt selgitusega, et isik ei asu sellel aadressil. Puuduvad igasugused andmed, et RAB oleks püüdnud kuidagi tuvastada European Workers OÜ/ juhatuse liikme Athanasios Champosoglou asukohta või teinud katset teistkordselt, muul viisil ettekirjutust asjassepuutuvale äriühingule kätte toimetada.

§ 2

lg järgi selles seaduses ette nähtud haldusmenetlusele kohaldatakse HMS sätteid, arvestades

erisusi. Et

ei reguleeri RAB`i haldusaktide jm dokumentide kättetoimetamist isikutele, tuleb juhinduda HMS-st. Muu hulgas näeb HMS § 31 lg 1 ette, et dokumendi resolutiivosa avaldatakse üleriigilise levikuga ajalehes või seaduses sätestatud juhtudel ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded, kui: 2) puuduvad andmed menetlusosalise aadressi kohta või kui menetlusosaline ei ela teadaoleval aadressil ja tema tegelik viibimiskoht ei ole teada ning dokumenti ei ole muul viisil võimalik kätte toimetada; 3) haldusakt on vaja avalikult teatavaks teha ja haldusakt ei kuulu avaldamisele Riigi Teatajas. Millegipärast ei saadetud nimetatud ettekirjutust ka A. Champosoglou kodusele ega e-posti aadressile ega tehtud talle ka koheselt ettekirjutust ilmuda selgituste andmiseks RAB`i ja esitada tõendid vara legaalse päritolu kohta. Sellekohane ettekirjutus tehti talle ja saadeti teave kontrolltoimingute kohta tema e-posti aadressile alles 08.04.2011, s.o pärast uut, 05.04.2011 ettekirjutust European Workers OÜ Tallinna Äripangas asuva arvelduskonto nr 9320033004 käsutamise piiramiseks juba 60 ööpäevaks. Seega formaalselt ei olnud vara valdaja või omanik küll esitanud eelneva 30 ööpäeva jooksul RAB`ile tõendeid vara legaalse päritolu kohta, kuid seda polnud temalt ka nõutud ega tehtud talle teatavaks piirangu seadmise haldusakti. Järelikult ei olnud kaebaja teadlik ka oma õigustest ja kohustustest. HMS § 5 lg 2 kohaselt haldusmenetlus viiakse läbi eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele. Vastavalt HMS § 36 lg 1 p-le 1 haldusorgan selgitab menetlusosalisele muuhulgas, millised õigused ja kohustused on menetlusosalisel haldusmenetluses. Kohus ei pea RAB`i niisugust tegevust kooskõlas olevaks ei seaduse ega halduse hea tavaga. 4. Puudub vaidlus, et European Workers OÜ juhatuse liige Athanasios Champosoglou ei täitnud talle tehtud ettekirjutust ilmuda RAB`i selgituste andmiseks. Ei nimetatud ettekirjutusest ega 08.04.2011 e-kirjast nähtu, et peale selgituste oodatakse isikult ka mingisuguseid (milliseid?) dokumente/tõendeid. Asja materjalidest ei nähtu, et RAB oleks kasutanud 08.04.2011 ettekirjutuses toodud võimalust määrata kaebaja esindajale tasumiseks sunniraha ettekirjutuse (muudetud) tähtajaks mittetäitmisel või astunud muid samme kontrolli efektiivseks läbiviimiseks. Vastustaja ei ole lükanud ümber kaebaja väidet, et pärast viidatud e-kirjavahetust kaebuse esitaja ja vastustaja vahel edasist kommunikatsiooni ei toimunud. Jääb arusaamatuks, miks RAB ei ole pidanud võimalikuks esitada A. Champosogloule küsimused kirjalikult. Seega ei ole RAB ka 05.04.2011 ettekirjutuse kohase 60 ööpäeva jooksul püüdnud kontrolltoiminguid lõpule viia. 5. Käesoleva ajani kehtivad European Workers OÜ Tallinna Äripangas asuva arvelduskonto nr 9320033004 käsutamise piirangud

§ 40

lg 6 alusel, mis nägi ette, et RAB ja uurimisasutus võivad vara käsutamist piirata kuni vara tegeliku omaniku 11 kindlakstegemiseni, seda ka kriminaalmenetluse lõpetamisel, kui ei ole õnnestunud kindlaks teha vara omanikku ja vara valdaja kinnitab, et vara ei kuulu talle, ning loobub vara valdamisest. Kohus on seisukohal, et kõnealuse sätte kohaldamiseks ei olnud seaduses ettenähtud eeldused täidetud ja seetõttu on 06.06.2011 ettekirjutus õigusvastane. Esiteks, RTRTS § 40 lg 6 ei kuulu antud kaasuses kohaldamisele, selle välistavad RTRTS § 40 lg-tes 4 ja 5 sätestatud põhimõtted. Nimelt sätestas RTRTS § 40 lg 4, et kui vara legaalne päritolu leiab rahapesu kahtluse korral tõendamist enne käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tähtaja möödumist, on rahapesu andmebüroo kohustatud vara käsutamise piirangud viivitamata lõpetama. Kui asjas on alustatud kriminaalmenetlus, otsustatakse vara käsutamise piirangute lõpetamine kriminaalmenetlust reguleerivas seaduses sätestatud korras. Sama paragrahvi lg 5 aga sätestas selgesõnaliselt, et vara käsutamist või piirata kauemaks kui lõikes 3 nimetatud ajaks juhul, kui asjas on alustatud kriminaalmenetlus. Seega tuleb

§ 40lg-t 6 kohaldada koosmõjus lg-tega 4 ja eriti 5.

Arvestades, et European Workers OÜ kontole oli 60 ööpäevaks käsutamise piirang kehtestatud 05.04.2011 ettekirjutusega, oli konto käsutamise kauemaks piiramine lubatav üksnes juhul, kui asjas oli alustatud kriminaalmenetlus. Ettekirjutuses ei ole nimetatud fakti olemasolu 06.06.2011 ettekirjutuse andmise aja seisuga konstateeritud ja kohtule teadaolevalt ei olnud asjas nimetatud seisuga ega ka kaebuse esitamise seisuga kriminaalmenetlust alustatud. Lisaks ei olnud täidetud veel teinegi tingimus – kaebaja vara valdajana ei olnud kinnitanud, et vara ei kuulu talle, ega loobunud vara valdamisest. Järelikult oli European Workers OÜ Tallinna Äripangas asuva arvelduskonto nr 9320033004 käsutamise piirangu seadmine enamaks kui 60 ööpäevaks ilmselgelt õigusvastane ning kuivõrd see õigusvastane olukord kehtib käesoleva ajani (s.o kokku juba kahe aasta vältel), on vastustaja ettekirjutus ja toimingud kaebaja õigusi rikkuvad. 6. RTRTS eesmärk seaduse § 1 kohaselt on tõkestada Eesti Vabariigi rahandussüsteemi ning majandusruumi kasutamist rahapesuks ja terrorismi rahastamiseks. Kohus nõustub vastustajaga selles, et rahapesu ja terrorikuritegude ohtlikkusest tulenevalt on rahapesu ja terrorikuritegude rahastamise tõkestamine käsitletav ülekaaluka avaliku huvina, mis annab avalikule võimule piisava aluse isikule kohustuste panemiseks ja isikute õiguste, sh põhiõiguste riiveks. Samas tohib ja tuleb seda avalikku huvi realiseerida rangelt seaduslikul alusel, tagades proportsionaalsuse isikute erahuvidega. Selleks tuleb kehtestada piirangud rahapesu kahtlusega varale üksnes seaduses sätestatud alustel ja tingimustel ning menetleda asja kooskõlas muu hulgas HMS § 5 lg-ga 2, §-s 6 sätestatud uurimispõhimõttega (haldusorgan on kohustatud välja selgitama menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid oma algatusel) ja §-st 36 tuleneva selgitamiskohustusega, tagades menetlusosaliste õigused ja võimaluse oma kohustusi nõuetekohaselt menetluses täita. Kuigi HMS § 5 lg 1 järgi menetlustoimingu vormi ja muud haldusmenetluse üksikasjad määrab haldusorgan kaalutlusõiguse alusel, kui seaduse või määrusega ei ole sätestatud teisiti, siis antud juhul on RAB lähtunud pelgalt vaid avalikust huvist, tegemata omapoolseid jõupingutusi kontrollmenetluse efektiivseks ja tulemuslikuks läbiviimiseks ning arvestamata kaebaja huve (v. a uurijaga kohtumise kuupäevade muutmine). Seetõttu pole midagi imestada, et European Workers OÜ esitas 07.05.2012 RAB`ile taotluse kaebuse esitaja suhtes käimasoleva menetluse uuendamiseks, kuna kaebajal võis tõesti menetluse käigu põhjal tekkida mulje, et menetlus on peatatud. Ehkki 27.06.2011 oli kaebuse esitaja esitanud RAB`ile kaebuse esitaja majandustegevuse käigus esitatud arvetest, ei olnud RAB omaalgatuslikult neile reageerinud. Alles pärast kaebaja 07.05.2012 taotluse saamist RAB oma 08.06.2012 vastuses sellele ehk ligi aasta hiljem dokumentide saamisest teavitas kaebaja esindajat esitatud dokumentide puudustest (koopiad kinnitamata). Samas ei ole ühelegi taotluses sisalduvale sisulisele etteheitele ja kaebaja põhjendustele vastatud. RAB on piirdunud formaalse vastusega, et kuna kaebuse esitaja suhtes käimasolevat haldusmenetlust peatatud ei ole, puudub alus tema taotluse 12 rahuldamiseks. Isegi kaebuse esitaja 16.07.2012 vaie ei sundinud vastustajat kriitiliselt vaatama üle oma menetluse seaduslikkust ja efektiivsust, vaid kaebuse esitaja taaskord formaalselt suunati halduskohtusse pöörduma. Tõepoolest näeb 18.05.2012 jõustunud

§ 38

lg 5 ette, et RAB`i antud haldusakti või sooritatud toimingu peale esitatakse kaebus halduskohtule. Samas ei tähenda nimetatud säte, et haldusorgan ei võiks ise ka talle esitatud pöördumiste, taotluste ja vaiete põhjal oma tegemisi revideerida. Selleks ajaks oli 09.03.

1. a avatud rahapesukahtluse kontrolltoimiku nr 1100154 raames toimunud kontrollimenetlus kestnud juba ligi poolteist aastat ja sama kaua oli European Workers OÜ pangakonto olnud nn aresti all. Samas ei olnud RAB pidanud vajalikuks ka kriminaalmenetlust alustada. Ei saa olla kahtlust, et sedavõrd pikaajaline piirang vara käsutamisele on äriühingut koormav ja tema majandustegevust pärssiv.
2. Ülaltoodu kokkuvõtteks halduskohus leiab, et RAB on viinud eelnimetatud kontrollmenetlust läbi ebaefektiivselt ja osalt ka selgelt õigusvastaselt. Seaduse eesmärk ega avalik huvi ei õigusta haldusorganit seaduse ja hea halduse tava normide mittejärgimisel. Käesoleval ajal on European Workers OÜ arvelduskonto nr 9320033004 (Tallinna Äripank) käsutamine kaebuse esitaja poolt jätkuvalt piiratud ja seda RAB õigusvastase 06.06.
3. a ettekirjutuse nr 1-7/2294 alusel. Kuigi ettekirjutuse kehtivuse lõpptähtaeg on tingimuslik - kuni vara tegeliku omaniku kindlakstegemiseni -, võib see RAB ettekujutuse põhjal ja jätkuva tegevusetuse juures kesta lõpmatuseni, mis ilmselgelt oleks ebaproportsionaalne. Kahtlemata ei ole ka seadusandja tahe olnud selline, mida kinnitab selgelt RTRTS § 40 lg 6 ja 7 18.05.2012 jõustunud, praegu kehtivad redaktsioonid: