) § 116 lg 1 alusel koondamisele alates 01.01.2010 ning I. L ei ole võimalik nimetada teisele ametikohale, sest teenistusest vabastamise seisuga puuduvad Viimsi Vallavalitsuses tema pädevusele ja kvalifikatsioonile vastavad vakantsed ametikohad. 3. Viimsi vallavanem vabastas 28.12.2009 käskkirjaga nr 57P I. L teenistusest alates 01.01.2010 seoses koondamisega ja talle maksti teenistusest vabastamisega seoses hüvitisena kolme kuu ametipalk ning töötasu iga etteteatamistähtajast puudu jäänud tööpäeva
lg 2 alusel teenistusse jäämise eelisõigus võrreldes insener LTi, referent H Ti ja nooremspetsialist-ehitisregistripidaja H Kga. Ükski ametnikest ei ole teenistujate esindaja ja kõik nad on ametis põhikohaga. Teenistusalaste näitajate alusel on võrdlemine võimalik võrreldavate näitajate olemasolul ja sarnaste teenistustingimuste korral. Ehitusameti juhataja J K hinnangul ei ole ehituslubade väljastamise arv, kasutuslubade väljastamise arv, projekteerimistingimuste, ehituslike ja arhitektuuriliste lisatingimuste ja ehitisregistrisse sissekannete tegemise arv ehitise andmete ja dokumentide korrastamiseks omavahel võrreldavad teenistusalased näitajad, kuna esitatud tööde maht ei sõltu ametniku enda tahtest ja sellisel juhul ei ole teenistusse jäämise eelisõiguse otsustamine teenistusalaste näitajate osas võimalik. Väärtustada tuleb avaliku teenistuse staaži, mis näitab ametniku kogemust ja pädevust. I. Ll on teiste ametnikega võrreldes väiksem avaliku teenistuse staaž. 4. I L esitas 29.01.2010 Tallinna Halduskohtule kaebuse Viimsi vallavanema 28.12.2009 käskkirja nr 57P alusel tema teenistusest vabastamise seadusevastaseks tunnistamiseks ja kuue kuu ametipalga ulatuses hüvitise väljamõistmiseks. Viimsi valla ehitusametis oli 09.12.2009 teate esitamise aja seisuga kokku 7 ametikohta ning teenistuses 7 teenistujat: 2
Kõigil ehitusameti teenistujatel olid selged täidetavad ametiülesanded, mida saanuks hinnata ja omavahel võrrelda. Ei ole usutav, et ühe struktuuriüksuse raames ei ole teenistujate näitajad võrreldavad, kuna eeldatakse, et teenistujad suudavad vajadusel üksteist asendada. Kuna kõigil võrreldud teenistujatel oli sarnaseid kohustusi, oleks nende kohustuste täitmist tulnud ka vastavalt
Tehtud tööde maht ja teenistuja ettevalmistus nende tööde tegemiseks on täiesti hinnatavad. Ehkki käskkirjas viidatakse ehitusjärelevalve inseneri töömahtude vähenemisele, ei olnud kaebaja ülesannetesse kuulunud töö kasutuslubadega tegelikult vähenenud (aastas väljastatavate kasutuslubade arv püsis suuresti samal tasemel). Teenistusalaste näitajate hulka kuuluvad lisaks täidetavatele ülesannetele ka kvalifikatsioon, teadmised, isikuomadused jm. Käskkirjas võrreldud ametnikel olid sarnased teenistusalased tingimused ja rida kokkulangevaid tööülesandeid. Viimsi Vallavalitsus hakkas
lg-s 2 ettenähtud võrdlusi koostama alles kohtumenetluse ajal, mistõttu ei olnud käskkirja andmise ajal teenistusse jäämise eelisõigust veel välja selgitatud. Väär on käskkirjas tehtud järeldus, et puudusid võrreldavad tööülesanded. Kuna kasutusloa väljastaja peab olema pädev kõigis ehituskorralduslikes küsimustes ning tundma kõiki ehitusega seotud etappe, oli kasutuslubade väljastajale esitatud teistest kõrgemad kvalifikatsiooninõuded. Kõrgema pädevuse töös riikliku ehitisregistriga kindlustas kaebajale insener-tehniliste distsipliinide omandamine Tallinna Tehnikaülikoolis. Kasutusloa väljastamisega tegeleval teenistujal pidi olema kõrgharidus. Teistelt võrreldavatelt teenistujatelt nõuti keskharidust. 5. Viimsi Vallavalitsus vaidles kirjalikus vastuses kaebusele vastu ja palus selle jätta rahuldamata. Viimsi Vallavolikogu 08.12.2009 määrusega nr 25 kaotati ehitusameti koosseisust ehitusjärelevalve inseneri ametikoht, millele oli 25.09.2006 teenistusse võetud I. Lauk, kellel varasem avaliku teenistuse staaž puudus. Käskkirjas ei ole nimetatud ehitusameti juhataja, arhitekti ja ehitusjärelevalve inspektori ametikohta, kuna nende ametikohtade koondamist ei kaalutud põhjusel, et arhitekti ametikohti on vallavalitsuses üks ja ehitusametis on selline ametikoht hädavajalik, samuti ei saa läbi ehitusjärelevalve inspektori ametikohata, kes omab lisaks väärtegude menetleja kvalifikatsiooni, ega kaotada juhataja ametikohta. Ametikohtadel olid erinevad eesmärgid ja teenistuskohustused. Teenistusalaste näitajate alusel on võrdlemine võimalik võrreldavate näitajate olemasolul ja sarnaste teenistustingimuste korral, mistõttu ei olnud teenistujate kohustuste täitmise võrdlus võimalik. Kõigi teenistujate võrdlemine oleks põhjendamatult koormav ja alusetu, kui nende funktsioone ei saa ilmselgelt võrrelda. Kaebaja ametisse jätmist oleks võimaldanud
lg 4, kuid niisugune ümberpaigutamine on lubatud üksnes juhul, kui ümberpaigutatava ametniku kvalifikatsioon ja teenistusalased näitajad on koondatava ametniku vastavate näitajatega võrreldes paremad. Käskkirjas ei võrreldud ametnike töömahtu põhjusel, et ehituslubade ja kasutuslubade väljastamise arv, projekteerimistingimuste, ehituslike ja arhitektuuriliste lisatingimuste ja ehitisregistrisse sissekannete tegemise arv ehitise andmete ja dokumentide korrastamiseks ei olnud omavahel võrreldavad teenistusalased näitajad, kuna tööde maht ei sõltunud ametniku 3
lg 2 alusel ei oma tähtsust, kui palju on eelistatavate ametnike teenistusstaaž pikem. Selles, et avaliku teenistuse staaž oli kõige lühem kaebajal, kahtlust ei ole. 6. Tallinna Halduskohus jättis 08.03.2012 otsusega I. L kaebuse rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda. Viimsi Vallavolikogu 08.12.2009 määrusega nr 25 kaotati ehitusameti koosseisust ehitusjärelevalve inseneri ametikoht. Volikogu otsus koondada ehitusametist ehitusjärelevalve inseneri ametikoht, ei ole vaidlustatav (vt Riigikohtu 19.12.2011 otsus nr 3-3-1-50-11, p 12), mistõttu on asjakohatud kaebaja argumendid, et tema töökoormus tegelikult ei vähenenud. Kuna teenistuse ümberkorraldamise tõttu ametiasutuse koosseisus ettenähtud ametikohtade arv vähenes, siis esines koondamissituatsioon ja vajadus ametnike koondamiseks. Kuna uuenenud struktuur ei näinud ette ametikohta, millel kaebaja varem töötas, siis oli ka tema puhul tekkinud koondamissituatsioon. I. L ei ole vaidlustanud
lg 3 kohaldamata jätmist ega väida, et teda oleks tulnud nimetada teisele ametikohale, vaid leiab, et tal oli ametisse jäämise eelisõigus teiste ehitusameti ametnike ees vastavalt
Vastustaja on viidanud ka ametnike
lg 4 alusel ümberpaigutamise võimalusele, kuid nimetatud sätet ei saa kohaldada ühesuguste ametiülesannetega ametnike suhtes, kes töötavad ametiasutuse ühes ja samas struktuuriüksuses, vaid
lg 4 on kohaldatav ühesuguste ametiülesannetega ametnike suhtes, kes töötavad erinevates struktuuriüksustes (vt Riigikohtu 19.12.2011 otsus nr 3-3-150-11, p 12). Kuna kaebaja on esitanud vastuväited üksnes ehitusametis teenistuses olnud ametnike suhtes, siis ei oleks
Seega kontrollib kohus üksnes seda, kas I. Lil oleks olnud eelisõigus teiste ehitusameti ametnike ees teenistusse jäämiseks vastavalt
lg-le 2, ning vaidluse all on üksnes see, kas vastustaja oleks pidanud viima läbi teenistusalaste näitajate analüüsi või mitte. Ametnike teenistusalaste näitajate võrdlemiseks ei pea nende ametiülesanded olema identsed, küll aga samal tasemel ja sisult sarnased (vt Riigikohtu 24.10.2000 otsus nr 3-3-1-45-00, p 4). Viimsi Vallavolikogu 10.03.2009 määrusest nr 6 nähtuvalt olid ehitusametis enne koondamissituatsiooni olnud 7 ametikohast samal ametnikutasemel ehk vanemametnikeks viis: ehitusjärelevalve inspektor, arhitekt, ehitusjärelevalve insener, insener ja referent. Ehitusameti juhataja oli oma ametistaatuselt juht ning nooremspetsialist-ehitisregistripidaja nooremametnik, mistõttu saab need ametikohad võrdlusest elimineerida juba taseme erinevuse tõttu. Ülejäänud viie ametniku ametijuhendite põhjal saab asuda seisukohale, et nende ametikohtade ametiülesanded ei olnud omavahel võrreldavad, mistõttu ei saanud vastustaja viia läbi ka teenistusnäitajate võrdlust. Kõigil viiel ametikohal on küllalt kitsalt ja spetsiifiliselt määratletud valdkond, milliseid ülesandeid tuli täita ja mille eest vastutada. Ainsatena oleksid võrreldavad arhitekti ja inseneri tööülesanded, kuna mõlemad tegelesid (erineva nurga alt) valdavalt projekteerimistingimustega ning ehitise arhitektuursete ja ehituslike lisatingimustega. Referendi tööülesanded seondusid valdavalt ehituslubadega, ehitusjärelevalve inseneri omad kasutuslubadega ning ehitusjärelevalve inspektori omad ehitusjärelevalvega. Sama struktuuriüksuse ametnike ülesanded võivad mingis osas teineteisega mõnevõrra kattuda, kuid see ei muuda neid ametiülesandeid veel sarnasteks ja võrreldavateks
tähenduses. Kaebaja teenistusülesannetega võrreldavat teist ametikohta 4
Puudub vaidlus selles, et I. L avaliku teenistuse staaž oli ehitusameti ametnikest kõige lühem. Kaebaja väide, et arvesse tuleks võtta üksnes ehitusametis töötamise staaži, ei tugine seadusel. Vastustaja valik koondada kaebaja tulenevalt tema kõige lühemast teenistusstaažist oli õiguspärane. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 7. I L palub apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ja teha asjas uus otsus, millega tema kaebus rahuldada. Apellant ei nõustu
lg-s 2 sätestatud eelisõiguse aluste kontrollimisel halduskohtu tehtud järeldustega ning leiab, et kohus analüüsis võrreldavate teenistujate kohustusi pealiskaudselt, mis tõi kaasa ebaõige lahendi tegemise. Vaidlustatud käskkirjas analüüsiti
lg 2 alusel teenistusse jäämise eelisõigust üksnes nelja teenistuja puhul, kuid võrdlus jäeti tegemata ameti juhataja, ehitusjärelevalve inspektori ja arhitekti osas. Halduskohus märkis, et võrdlus tuleb läbi viia samal ametnikutasemel (välja jäävad ameti juhataja ja nooremspetsialist-ehitisregistripidaja), mistõttu on vastustaja rikkunud eelisõiguse väljaselgitamisel kohustust võrrelda kõiki samal ametnikutasemel olevaid teenistujaid (võrdlemata jäid ehitusjärelevalve inspektor ja arhitekt), mida vastustaja on ka ise kinnitanud. Vaidlustatud käskkirjas puudusid ka võrreldud nelja teenistuja võrdlusandmed, mistõttu ei olnud käskkirja õiguspärasus kontrollitav. Vastustaja asus käskkirjas nimetatud teenistujaid võrdlema alles kohtumenetluse ajal. Nõutavas ulatuses võrdlusandmete puudumise tõttu ei vasta käskkiri haldusakti nõuetele. Kohus ei andnud hinnangut käskkirja aluseks olevate andmete ebapiisavusele ega põhistanud apellandi vastavasisulise väite tähelepanuta jätmist. Läbiviidud võrdluse ja esitatud võrdlusandmete ebapiisavuse tõttu ei vasta käskkiri haldusakti nõuetele ning kohus pole andnud sellele hinnangut akti andmise aja seisuga, rikkudes HKMS § 158 lg-t 2. Kohus asus vastustaja eest ja menetlusosalisi sellest informeerimata ise teenistusse jäämise eelisõigust välja selgitama ka nende samal ametnikutasemel (vanemametnikud) olevate teenistujate osas, kelle näitajaid ei olnud menetlusosalised varem võrrelnud (ehitusjärelevalve inspektor, arhitekt), rikkudes HKMS § 157 lg-t 2. Vastustaja pidi teenistusse jäämise eelisõiguse väljaselgitamist alustama
lg 2 kohaselt parematest teenistusalastest näitajatest, vaidlustatud käskkirjas on aga teenistujate näitajate võrdlemisest üldse loobutud. Apellant on veendunud, et teenistujate näitajad (sh kohustused, töömaht) olid võrreldavad. Teenistusalaste näitajate hulka kuuluvad lisaks täidetavatele ülesannetele ka kvalifikatsioon, teadmised, isikuomadused. Tehtava töö sisu ja maht ning teenistujate ettevalmistus nende tööde tegemiseks on hinnatav. Teenistujate näitajate võrdlemata jätmisega rikkus vastustaja
Halduskohus viitas, et ametnike teenistusalaste näitajate võrdlemiseks ei pea nende ametiülesanded olema identsed, küll aga samal tasemel ja sarnased. Siiski järeldas kohus ametijuhenditest ja käskkirja põhjendustest, et ehitusametis selliselt võrreldavaid ametikohti ei olnud ja seega ei olnud ka võrdluse läbiviimine teenistusalaste näitajate osas võimalik. Halduskohus on kaebaja 5
Ainuüksi teenistujate ametijuhendis sisalduvate kohustuste formaalne loetlemine kohtuotsuses ei ole piisav ega kajasta tegelikku olukorda, sest teadmata on konkreetsete ametikohtade tegelik töömaht ja reaalselt täidetavad ülesanded. Tugineda ei saa ka käskkirjas avaldatud ehitusameti juhataja seisukohale, sest kohtu poolt analüüsitud viiest vanemametnikust hindas juhataja vaid kolme ning ülejäänute suhtes ei olnud menetlusosalised saanud arvamust avaldada või täiendavaid tõendeid esitada ka kohtumenetluse käigus. Seetõttu on halduskohtu järeldus võrreldavate näitajate puudumise kohta tõendamata ning kohtuotsuses pole apellandi väidet vastustaja poolt
8. Viimsi Vallavalitsus vaidleb kirjalikus vastuses apellatsioonkaebusele vastu ning palub selle jätta rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata. Vastustaja ei nõustu apellandi väidetega, et Viimsi Vallavalitsus ei ole võrrelnud juba vaidlustatud käskkirja andmise eelselt kõiki valla ehitusameti teenistujaid ning asus nõutavat võrdlust läbi viima alles kohtumenetluses. Apellandi põhjendused on otsitud. Halduskohus on põhjalikult selgitanud, miks on asjakohatud apellandi argumendid, et tema „töökoormus tegelikult ei vähenenud“. Puudub vaidlus selles, et Viimsi Vallavolikogu 08.12.2009 määrusega nr 25 kaotati Viimsi valla ehitusameti koosseisust ehitusjärelevalve inseneri ametikoht ning kuna tegemist oli ainsa sellise ametikohaga, siis oli apellant koondamissituatsioonis.
lg-t 4 saab kohaldada ühesuguste ametiülesannetega ametnike suhtes, kes töötavad erinevates struktuuriüksustes (vt Riigikohtu 19.12.2011 otsus nr 3-3-1-50-11, p 12). Kuna I. L on esitanud vastuväited üksnes ehitusametis teenistuses olnud ametnike suhtes ehk sama struktuuriüksuse raames, ei oleks
Ebaõige on apellandi järeldus, et teenistujate ametiülesanded olid omavahel võrreldavad. Halduskohus on õigesti leidnud, et samal tasemel (vanemametnikud) oli viis teenistujat (ehitusjärelevalve inspektor, arhitekt, ehitusjärelvalve insener, insener ja referent) ning ameti juhi ja nooremametniku saab võrreldavate ametite nimekirjast elimineerida juba taseme erinevuse tõttu. Viidatud viie teenistuja ametiülesanded ei olnud omavahel võrreldavad, sest kõigil viiel ametikohal oli küllalt kitsalt ja spetsiifiliselt määratletud valdkond, mistõttu ei saanud vastustaja ka viia läbi ametnike teenistusnäitajate võrdlust. Vastustaja valik koondada apellant kui kõige lühema teenistusstaažiga ametnik, oli õiguspärane. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 9. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. 10.
lg 1 kohaselt võib ametniku koondamise tõttu teenistusest vabastada muu hulgas ametiasutuse koosseisus ettenähtud ametikohtade arvu vähendamisel.
lg 2 näeb ette, et koondamisel on teenistusse jäämise eelisõigus eelkõige teenistujate esindajal, seejärel põhikohaga ametnikel. Põhikohaga ametnikest on nimetatud õigus paremate teenistusalaste näitajatega ametnikul. Võrdsete teenistusalaste näitajate korral eelistatakse ametnikku, kes on teenistuses saanud töövigastuse või kutsehaiguse, kellel on pikem teenistusstaaž või kellel on ülalpeetavaid. Käesolevas asjas ei ole vaidlust selle üle, et
lg-s 1 sätestatud tingimus ühe ehitusameti ametniku teenistusest vabastamiseks koondamise tõttu oli täidetud (s.o esines koondamissituatsioon), kuivõrd Viimsi Vallavolikogu 08.12.2009 määruse nr 25 „Viimsi valla ametiasutuste struktuur, teenistujate koosseis ja töö tasustamise alused“ kehtestamise tagajärjel oli alates 01.01.2010 Viimsi valla ehitusameti koosseisus üks ametikoht vähem (I 6
lg-s 2 sätestatud eelisõiguse arvestamine oli nõutav, sest ametikohtade vähendamisel jäi mitmest samalaadsest ametikohast vähemalt üks alles. Asjas on vaidluse all üksnes küsimus, kas vastustaja on teenistusse jäämise eelisõiguse selgitanud välja õiguspäraselt või mitte.
lg 2 kohane võrdlemine eeldab koondamissituatsioonis olevaid ametnikke iseloomustavate andmete kõrvutamist kindlas järjekorras, kusjuures iga järgmine võrdlusetapp tuleb läbida vaid juhul, kui eelmiste kriteeriumite põhjal on ametnike näitajad võrdsed ja seetõttu ei saaks neist kedagi objektiivselt eelistada. 11. Riigikohus on 19.12.2011 otsuses nr 3-3-1-50-11 (p 12) rõhutanud, et nende ametikohtade kindlaksmääramine, mis kuuluvad koondamisele, on ametiasutuse pädevuses ning vaidlustatav ei ole ametiasutuse otsustus koondada üks või teine ametikoht.
lg 2 teist ja kolmandat lauset, mis sätestavad teenistusse jäämise eelisõiguse, saab kohaldada, kui on vähemalt kaks ühesuguste või sarnaste ametiülesannetega ametnikku, kellest vähemalt üks jääb pärast koondamist teenistusse samal ametikohal. Ühesugused ametikoha nimetused ei pruugi tähendada samasuguseid või sarnaseid ametiülesandeid. Ametnike võrdlemine teenistusalaste näitajate alusel on võimalik võrreldavate teenistusalaste näitajate olemasolul ning sarnaste teenistustingimuste korral (vt Riigikohtu 19.12.2011 otsus nr 3-3-1-50-11, p 15). Kui asutuse töökorraldus ja teenistusülesannete jaotamine teenistujate vahel ei loo tingimusi teenistusülesannete võrdseks täitmiseks teenistujate poolt, ei ole teenistusalaste näitajate võrdlemine ja sel alusel teenistusse jäämise eelisõiguse üle otsustamine võimalik (vt Riigikohtu 24.10.2000 otsus nr 3-3-1-45-00, p 4). Ametnike võrdlemiseks ei pea nende teenistusülesanded täpselt kokku langema (vt Tallinna Ringkonnakohtu 21.10.2009 otsus nr 3-08-2582; 30.04.2010 otsus nr 3-09-950, p 9), kuid need peavad siiski olema samal tasemel ja sarnased (vt Tallinna Ringkonnakohtu 29.03.2011 otsus nr 3-09-2463). Lisaks samalaadsete teenistusülesannete täitmisele peaksid ametnikud kuuluma samasse ametnike põhigruppi, see tähendab, et kõrgemaid ametnikke ei saa võrrelda vanem- ega nooremametnikega (vt Tallinna Ringkonnakohtu 29.06.2011 otsus nr 3-09-3113, p 11). Riigikohus on märkinud sedagi, et ametiülesannete sisust tulenevate teenistusalaste näitajate võrdlus on suuresti hinnanguline ja võib olla raskesti formaliseeritav. Seaduse mõttega on kooskõlas, et ühesugustelt või sarnaste ametiülesannetega ametikohtadelt koondatavatest isikutest moodustataks enne vaba ametikoha pakkumist võimaluse korral
Teenistusalaste näitajate hinnangulisust ja raskesti formaliseeritavust arvestades on suur roll
Ühesuguste ametiülesannete korral tuleb võrdlemisel arvestada nii kvalifikatsiooni kui ka töö sisuga seotud teenistusalaseid näitajaid. Erinevate ametiülesannete puhul saab arvestada eeskätt kvalifikatsiooni. Alati on võimalik arvesse võtta ergutusi ja distsiplinaarkaristusi (vt Riigikohtu 19.12.2011 otsus nr 3-3-1-50-11, p 12). Paremaks teenistusalaseks näitajaks ei saa seevastu pidada selliseid andmeid, mis ei sõltu ametniku enda tööülesannete täitmisest (vt Tallinna Ringkonnakohtu 31.08.2010 otsus nr 3-09-1386, p 13). Kohtupraktika kohaselt ei ole aktsepteeritav koondamissituatsioonis olevate ametnike teenistusalaste näitajate väljatoomine ja
lg 2 tähenduses võrdlemine alles teenistusest vabastamise käskkirja tühistamise õiguspärasuse kohtuliku kontrolli käigus, vaid ametiasutusel on kohustus enne teenistuja koondamist võrrelda teenistujate teenistusalaseid näitajaid ja teostada seejärel kaalutud valik. Alles seejärel saab asutus teavitada teenistujat tema vabastamisest koondamise tõttu ning teenistuja peab teadma, millist kriteeriumit tema teenistusest vabastamisel kohaldatakse (vt Riigikohtu 21.06.2010 otsus nr 3-3-1-42-10, p 15; 7
Halduskohus järeldas ametijuhenditest, et kõigil viiel ametikohal oli küllalt kitsalt ja spetsiifiliselt määratletud valdkond, milliseid ülesandeid tuli täita ja milliste eest vastutada, ning võrreldavad olnuks vaid arhitekt ja insener, kes tegelesid mõlemad valdavalt projekteerimistingimuste ning ehitiste arhitektuursete ja ehituslike lisatingimustega. Seevastu referendi tööülesanded seondusid valdavalt ehituslubadega, ehitusjärelevalve inseneri omad kasutuslubadega ning ehitusjärelevalve inspektori omad ehitusjärelevalvega. Kuigi ametijuhendite põhjal on ilmne, et ametnike teenistusülesanded ei olnud identsed, tuleb neid siiski pidada iseloomult sarnasteks, sest kõigi ametikohtade teenistusvaldkond on ametijuhendite kohaselt sama (ehitus) ning sisuliselt täitsid kõik ametnikud ehitusjärelevalve alaseid ülesandeid, erines peamiselt vaid see, millise etapiga konkreetne ametnik tegeles. Ühegi võrreldava ametikoha puhul ei ole ametijuhendites esitatud ka mingeid spetsiifilisi kvalifikatsiooninõudeid, mis võiksid olla aluseks vastava ametikoha analüüsist välistamiseks. Veelgi enam, just I. L ametikohale (ehitusjärelevalve insener) esitatud haridusnõue (kõrgharidus) oli võrreldavatest ametikohtadest kõrgeim (I kd, tl 10). Teiste vanemametnike ametikohtade haridusnõuded olid järgmised: ehitusjärelevalve inspektor – rakenduslik kõrgharidus (I kd, tl 118 pöördel); arhitekt – kesk-eri haridus (I kd, tl 114 pöördel); insener – keskharidus (I kd, tl 75 pöördel); referent – keskharidus (I kd, tl 73 pöördel). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole põhjendatud seisukoht, et omavahel ei saa võrrelda näiteks kasutuslubade, ehituslubade ja projekteerimistingimuste väljastamiseks esitatud taotluste lahendamisega seotud teenistusülesannete täitmise võimekust ja korrektsust (sh tähtaegadest kinnipidamist) vms, kuna sisuliselt eeldab kõigi nimetatud ülesannete täitmine ühetaolist ettevalmistust (s.o projekteerimis- ja ehitusvaldkonna tundmist ning vähemasti teatud määral ka orienteerumist arhitektuurilistes ja insener-tehnilistes küsimustes). Teenistusalaste näitajate 8
lg 2 annab õigusvastaselt teenistusest vabastatud ametnikule, kes enda teenistusse ennistamist ei soovi, õiguse nõuda vabastamise õigusvastaseks tunnistamist, teenistusest vabastamise aluse muutmist ning hüvitisena kuue kuu ametipalga maksmist. Teenistusest vabastamise aluse (
lg 1 – koondamine) muutmist kaebaja ei taotle, vaid soovib üksnes kuue kuu ametipalga suurust hüvitist. Ringkonnakohus märgib, et kuivõrd
lg 1 näeb käesoleval ajal selgelt ette kaebuse esitamise HKMS-s sätestatud tingimustel ja korras ning
lg 4 nimetab samuti üksnes teenistusest vabastamise käskkirja õigusvastasuse kindlakstegemist, ei oma kohtu volituste rakendamisel määravat tähtsust, et
lg-s 3 sisaldub endiselt viide käskkirja „seadusevastaseks“ tunnistamisele (vrd Riigikohtu 20.01.2011 otsus nr 3-3-1-74-10, p-d 12-14). 14. Eelneva põhjal ja HKMS § 200 p 3 alusel tuleb I. L apellatsioonkaebus rahuldada ning Tallinna Halduskohtu 08.03.2012 otsus tühistada. Ringkonnakohtu hinnangul on asjas võimalik teha uus otsus, millega I. L kaebus rahuldada ja tunnistada vaidlustatud käskkiri õigusvastaseks, mõistes Viimsi Vallavalitsuselt I. L kasuks
Kuna ringkonnakohtul puudub piisav teave väljamõistetava hüvitise suuruse arvutamiseks, peab I. Lile väljamaksmisele kuuluva summa täpse suuruse HKMS § 167 lg-st 1 tulenevalt kindlaks määrama Viimsi Vallavalitsus. 15. Kehtiva HKMS § 285 lg-st 1 tulenevalt kohaldatakse enne uue HKMS jõustumist tehtud menetlustoimingute korral menetluskulude jaotusele ja nende väljamõistmisele seni kehtinud HKMS-s sätestatut. Menetluskulude jaotuse ja väljamõistmise osas menetlusseadustikes siiski põhimõttelisi erinevusi pole. Nii varasema HKMS § 92 lg 1 kui ka kehtiva HKMS § 108 lg 1 9
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.