← Eesti

3-10-924/116

Obsah (9)§ 212§ 215§ 213§ 223§ 152§ 155§ 5§ 200§ 285

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Lauri Madise, liikmed Silvia Truman ja Virgo Saarmets Otsuse tegemise aeg ja koht 13. november 2012, Tallinn Hald

§ 212

lg 1 teises lauses sätestatud juhul (

§ 212lg 1).

Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (

§ 215lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 213lg 1 p 5).

Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (

§ 223lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus (edaspidi PMTK) viis läbi revisjoni OÜ Felinor
  2. aasta käibemaksu ning ettevõtlusega mitteseotud kuludelt tulumaksu arvestamise ja tasumise õigsuse kontrollimiseks. 04.11.2009 koostas PMTK revisjoniakti, pikendades järgnevalt kahel korral OÜ Felinor taotlusel selle kohta eriarvamuse esitamise tähtaega. OÜ Felinor esitas eriarvamuse 12.01.
  3. 27.01.2010 esitas OÜ Felinor PMTK-le taotluse revisjoni läbi viinud revidendi taandamiseks. Taotluses seati asja menetlenud revidendi erapooletus kahtluse alla viimase poolt toime pandud menetluslike rikkumiste tõttu, millest taotluses toodi välja eeskätt see, et revident esitas maksukohustuslasele osadest maksumenetluses kogutud dokumentidest loetamatuid koopiaid ega võimaldanud maksukohustuslasele revisjoni käigus kogutud või koostatud võõrkeelsete dokumentide tõlkeid eesti keelde. PMTK jättis selle taotluse 29.01.2010 otsusega 12.2-3/5708-19 rahuldamata. Maksu- ja Tolliamet jättis 11.03.2010 vaideotsusega nr 6-1/101-4 rahuldamata eelnimetatud otsuse peale esitatud vaide.
  4. PMTK 27.04.2010 maksuotsusega nr 12.2.3/5708-20 kohustati OÜ-d Felinor tasuma 2 427 111 krooni käibemaksu ning 4 752 654 krooni tulumaksu. Maksuhaldur asus seisukohale, et OÜ Felinor ei ole OÜ-lt Metallehitus, OÜ-lt Norkel ja OÜ-lt Euroexport Baltic viimaste nimel esitatud müügiarvete alusel summas 15 911 060 krooni (sh 2 427 111 krooni käibemaks) metallijäätmeid ostnud ning neile äriühingutele tehtud väljamaksed ei ole seotud OÜ Felinor ettevõtlusega. Maksuhalduri hinnangul kasutati eelnimetatud kolme äriühingut fiktiivsete arvete esitamiseks sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse tekitamise ja raha maksuvabalt äriühingust väljaviimise eesmärgil. Maksuotsuses põhjendatakse seda seisukohta järgnevalt: 1) OÜ Felinor poolt tasuti perioodil jaanuar-august 2006 OÜ-le Metallehitus arvete alusel pangaülekandega 7 202 498,93 krooni, kusjuures arve tasumise kuupäev põhiliselt ühtib arve väljastamise kuupäevaga (arvetel on maksetähtajaks määratud 10 päeva). OÜ Metallehitus arvelduskontole laekunud raha (põhiliselt OÜ-lt Felinor ja just perioodil, mil OÜ Metallehitus väljastas arveid OÜ-le Felinor) võetakse sularahas välja sularahaautomaatides või äriühingu juhatuse liikme R K poolt kohe pärast laekumist või kantakse OÜ Metallehitus teistele arvelduskontodele, kust samal päeval võetakse sularahas välja sularahaautomaatidest, osa laekunud vahendeid kanti R. K isiklikule arvelduskontole. 2

(32)3-10-924 OÜ Felinor poolt OÜ-le Norkel arvete alusel perioodil 08.08.2006-29.12.2006 pangaülekandega tasutud 3 424 417 krooni võetakse sularahas välja sularahaautomaatidest või R K ja äriühingu juhatuse liikme S P poolt kohe pärast raha laekumist või kantakse OÜ Inkasso ABC arvelduskontodele, kust see võetakse välja sularahaautomaatidest. OÜ Norkel tegi ka kande OÜ-le Euroexport Baltic. OÜ Felinor poolt tasuti OÜ-le Euroexport Baltic arvete alusel perioodil märts-detsember 2006 pangaülekandega 5 284 144 krooni, seejuures arve tasumise kuupäev põhiliselt ühtib arve väljastamise kuupäevaga (arvetel on maksetähtajaks määratud 8 päeva). OÜ Euroexport Baltic arvelduskontole Hansapangas laekunud raha (põhiliselt OÜ-lt Felinor) kanti kohe pärast laekumist edasi osaühingu arvelduskontodele Sampo Pangas ja SEB Ühispangas või OÜ Amerbalt ja OÜ Arleko Baltic arvelduskontodele. OÜ Euroexport Baltic arvelduskontodele Sampo Pangas ja SEB Ühispangas laekunud raha (põhiliselt osaühingu arvelduskontolt Hansapangas) kantakse edasi OÜ Amerbalt ja OÜ Arleko Baltic arvelduskontodele või võetakse välja sularahas kohe pärast laekumist. OÜ Amerbalt ja OÜ Arleko Baltic arvelduskontodele laekunud raha võetakse välja sularahaautomaatidest kohe pärast laekumist. OÜ-de Metallehitus, Norkel ja Euroexport Baltic arvelduskontodele laekub raha põhiliselt OÜ-lt Felinor, mis viitab sellele, et neid äriühinguid kasutati fiktiivsete arvete väljastamiseks põhiliselt OÜ Felinor huvides. Mistahes tegevusvaldkonnaga äriühingu majandustegevuse olemasolu tingib kulutuste tegemist, kuid OÜ-de Metallehitus, Norkel ja Euroexport Baltic arvelduskontodelt nähtuvad vaid tulud, mis on laekumise järel välja võetud. Pole tavapärane, et reaalselt tegutsev äriühing tasuks kõik kulutused ja arveldaks teiste äriühingutega suurtes summades sularahas. Jäätmeseaduse (JäätS) § 107 kohaselt tasutakse metallijäätmete eest ostja pangakontolt müüja pangakontole sularahata arveldamise korras. Sularahas arveldamine metallijäätmete kokkuostul ja edasivahendamisel on keelatud; 2) OÜ Metallehitus juhatuse liige ja omanik oli ajavahemikul 21.11.2005-15.08.2006 R K, ajavahemikul 15.08.2006-12.06.2007 oli omanik OÜ Inkasso ABC ja juhatuse liige J H, alates 12.06.2007 on omanik ja juhatuse liige N Š. R. K ütluste kohaselt oli OÜ Metallehitus tegevusala metalli ostu-müügi vahendamine, mis seisnes selles, et OÜ Metallehitus hankija (füüsiline või juriidiline isik) viib oma transpordiga metalli otse AS-le Kuusakoski, kus metall kontrollitakse ja väljastatakse toojale akt vastuvõetud metalli koguse kohta, see isik annab R. Kle üle akti ja oma rekvisiidid, mille alusel koostab R. K arve metalli ostjale. OÜ-lt Metallehitus metalli ostjaks oli ainult OÜ Felinor. Hankijatest mäletab R. K ainult M K (OÜ Euroexport Baltic) ja H-nimelist isikut. Kohal, kust metall toodi, R. K pole käinud ega tea metalli päritolu. Ta ei mäleta, kuidas toimus esialgu kontakt OÜ-ga Felinor, kuid teab, et kontakt toimus A kaudu, kellega ta OÜ-st Felinor suhtles. O Vga (OÜ Felinor juhatuse liige) suhtles ta ainult lepingu sõlmimisel. R. K sõnul andis ta sularahas väljavõetud raha M. K kätte. OÜ Metallehitus pangakaardid olid tema käes ja ta pole volitanud kedagi tegema pangatoiminguid. Arvetel on tema allkiri. Konteinerite vajadusel tellib neid OÜ Felinor ise, seejuures teatab aadressi, kuhu need saata, R. K. Juulikuus 2006 lõppes koostöö M. Kga, kuna ta hakkas müüma metalli otse OÜ-le Felinor. R. K sõnul on M. K perekond talle tuttav. H J seletuse kohaselt pakkus OÜ-d Metallehitus müüa R. K ning H. J omakorda palus osaühingu osta J. H. R. K sai äriühingu müügilt 42 000 krooni. Kuidas leiti OÜ Metallehitus ostja, H. J ei mäleta, tema isiklikult andis raamatupidamisdokumendid N. Š kätte, mille kohta koostati 29.05.2007 J. H ja N. Š allkirjastatud akt. 3
(32)3-10-924 J. H seletuse kohaselt palus tal OÜ Metallehitus ja OÜ Inkasso ABC oma nimele vormistada sõber H. J. J. H pole teostanud OÜ Metallehitus nimel tehinguid, sh pangatehinguid, ei ole teadlik, millega äriühing tegeles. Ta kohtus N. Šga üksnes notari juures, ise kellelegi raha millegi eest maksnud ei ole. Dokumentide üleandmise-vastuvõtmise aktil on tema allkiri, kuid ta isiklikult osaühingu dokumente N. Šle üle ei andnud. Alates 1999. a-st on N. Šle väljamakseid perioodil detsember 2005 – mai 2006 deklareerinud üksnes Murru Vangla. N. Š seletas, et talle pakkus OÜ Inkasso ABC juhiks saamist üks mees, kelle nime ta ei tea, OÜ-d Metallehitus temale ei pakutud ja sellest osaühingust ei tea ta midagi. OÜ Metallehitus ning OÜ Inkasso ABC dokumente pole keegi temale üle andnud. Visuaalsel vaatlusel erineb tema allkiri OÜ Inkasso ABC ja OÜ Metallehitus raamatupidamisdokumentide üleandmise-vastuvõtmise aktil oluliselt N. Š seletuse protokollil antud allkirjadest; 3) OÜ Norkel juhatuse liige oli perioodil 23.09.2004-04.07.2007 S P ja 25.04.200707.06.2007 oli juhatuse liige ja osanik D R. Äriühing on deklareerinud tulu- ja sotsiaalmaksuga maksustatavaid väljamakseid A. Kle (mai-august ja detsember 2006), V. Tle (maiseptember 2006) ja R. Kle (september-detsember 2006). S. P sõnul esitas suurema osa arvetest ostjatele R. K, kellele ta andis täieliku volituse osaühingu nimel toimingute teostamiseks. Osaühing tegeles metallijäätmete ostu-müügiga. OÜ-le Felinor esitatud arved on koostatud AS-lt Kuusakoski saadud aktide alusel. Metallijäätmete vedu korraldas OÜ Felinor, hankija oli M. K, kelle äriühingu nimi on vist „Export“. Hankija ise viib metalli AS-le Kuusakoski. M. Kle maksis raha põhiliselt R. K, kes tundis viimast isiklikult. Arvelduskontolt väljavõetud sularaha on antud R. K kätte tehingute tegemiseks. S. P ei mäleta, mille eest kandis OÜ Norkel raha OÜ-le Inkasso ABC. OÜ Norkel arvetel ei ole tema allkiri, käibedeklaratsioonidel on. OÜ Norkel müüdi D. Rle R. K kaudu. Osaühingu raamatupidamisdokumendid anti üle D. Rle. R. K seletuse kohaselt tegi ta volituse alusel OÜ Norkel nimel tehinguid. Tegevusalaks oli metalli müük, tehti ka ehitustöid, suuri objekte polnud. Osaühingul polnud kontorit ja tegevuskohta. Raamatupidamisdokumendid on S. P käes, sularaha oli ka S. P käes, kellelt R. K seda vajaduse korral küsis. R. K sõnul on OÜ-le Felinor perioodil august-detsember 2006 väljastatud arved tema koostatud. Metalli müüdi ainult OÜ-le Felinor. Põhihankijad, kellelt metalli osteti, olid H. J, kes esindas OÜ-d Inkasso ABC, ja M. K OÜ-st Euroexport Baltic. Alates 21.12.2006 oli OÜ Norkel hankija H. J OÜ-st Inkasso ABC. R. K ei võtnud kaupa hankijalt vastu ega ole teadlik metalli päritolust. Saatelehe sai ta hankija käest, hankija sai saatelehe andmetega kauba koguse kohta AS-st Kuusakoski. M. K või H. J helistasid, kui kaup tuli, hankija ise viis kauba AS-le Kuusakoski. R. K hankijate juures kohapeal ei käinud, mõnikord käis AS-s Kuusakoski. M. K ja H. J tellisid temalt vajadusel konteinerid ja R. K helistas siis OÜ-le Felinor, kes organiseeris konteinerid. Kui kasutati konteinereid, siis metall veeti AS Kuusakoski transpordiga, R. K tellis transpordi OÜ-lt Felinor. Kui transport ei olnud AS-lt Kuusakoski, siis oli see hankijate poolt. OÜ Norkel koostas OÜ-le Felinor arved AS-lt Kuusakoski saadud kaalumiskviitungite/kaalumislehtede alusel. OÜ Norkel müüs kogu ostetud kauba OÜ-le Felinor, AS-le Kuusakoski otse ei müüdud, kuna OÜ Felinor maksis tonni pealt 50 krooni rohkem. OÜ Felinor sai AS-lt Kuusakoski kõrgemat hinda. OÜ Norkel arvelduskontodelt sularahas välja võetud raha andis R. K M. K kätte, kellel oli BLRT-s kontor, H. Jle andis R. K sularaha erinevates kohtades või ülekandega. Sularahas andis seetõttu, et H. J ja M. K soovisid sularaha. OÜ-dele Euroexport Baltic ja Inkasso ABC maksti metalli ja teenuste eest. OÜ-st Inkasso ABC suhtles R. K ainult H. Jga ja OÜ-st Euroexport Baltic M. Kga. Sularaha üleandmisel olid kindlasti dokumendid, võib-olla kassa sissetulekuorderid. Üleantud summad olid 10 000-80 000 krooni. R. K kinnitas, et pole kedagi volitanud OÜ Norkel nimel 4
(32)3-10-924 sularaha vastu võtma või pangakontodelt raha välja võtma. OÜ-s Norkel olid kolm töölist – tema ning A. K ja V. T, kes tegid ehitustöid. Osaühing müüdi S. P ettepanekul, „põhiline oli see, et kasu ei saanud“. R. K on ise ka uue omanikuga kohtunud, tõenäoliselt kuskil ehitusobjektil. D. R sissetulekud olid perioodil 2003-2008 77 109 krooni ja
  1. a ei saanud ta ühestki äriühingust palgatulu. Ta jättis täitmata maksuhalduri korralduse seletuse andmiseks ilmuda. Talle mõisteti 27.03.2006 vangistus 3 aastat ja 10 kuud katseajaga 3 aastat. SEB Eesti Ühispank edastas OÜ Norkel arvelduskonto väljavõtte ajavahemikul 28.06.2006-29.05.2007 ja kinnitas, et arvelduskonto käsutajad on S. P ja R. K. Väljavõttest nähtuvalt laerkus kontole raha OÜ-lt Felinor kuni 21.05.2007, laekunud raha kanti edasi OÜ Inkasso ABC arvelduskontole ning võeti välja sularahas pangaautomaatidest. Tõendamist on leidnud, et D. R ei juhtinud OÜ Norkel rahavoogusid ja teda kasutati variisikuna. OÜ Inkasso ABC juhatuse liige oli 04.10.2005-08.06.2007 J. H ja alates 08.06.2007 N. Š. OÜ Inkasso ABC on kontrollitaval perioodil jaanuar-detsember 2006 esitanud käibedeklaratsioone ning tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioone, kuid ei ole deklareerinud töötajatele tehtud väljamakseid. J. H sõnul palus tal OÜ Inkasso ABC tema nimele vormistada H. J, ta ei ole ise teinud OÜ Inkasso ABC nimel tehinguid, sh pangatehinguid, ega ole teadlik äriühingu tegevusest. Ta ise kellelegi millegi eest raha pole maksnud. Ta pole isiklikult N. Šle raamatupidamisdokumente andnud. H. J seletuse kohaselt juhtis ta osaühingu tegevust volituse alusel. Ta ei mäleta, kellega ta suhtles OÜ-st Norkel, arvab, et OÜ Norkel tegi OÜ-le Inkasso ABC ülekandeid metallivahenduse eest. Kes tarnis OÜ-le Inkasso ABC metalli, ta ei oska öelda. Ta võttis OÜ Inkasso ABC arvelduskontolt sularaha välja ja andis selle edasi hankijatele, kellele konkreetselt, ei saa ta vastata. Pangakaardid olid tema käes. Maksudeklaratsioone täitis ja raamatupidamist tegi tema. Osaühingu nimel arveid koostas ta ise, samuti sõlmis lepinguid ja tegi pangatoiminguid. Kasumi kohta ei saa vastata. Osaühing müüdi N. Šle, kes maksis selle eest sularahas 40 000 krooni. OÜ Inkasso ABC ise metalli ei otsinud, oli ainult vahendaja. Ta ei mäleta, kes olid ostjad ega tea, kas tal on hankijate ja ostjate kontaktandmed. Tema arvates müüsid hankijad metalli tema kaudu, kuna nende soov oli, et metalli eest makstaks sularahas. Tuttavatele hankijatele maksis ettemaksu. Metalli kaalumine toimus äriühingus, kes võtab metalli vastu, nimi ei tule meelde. See äriühing esitab metalli üleandja nimel akti, kus on märgitud metalli kogus ja liik, OÜ-le Inkasso ABC teatab eelpoolnimetatud andmed OÜ Inkasso ABC ostja telefoni teel, OÜ Inkasso ABC helistab omakorda või kohtub hankijaga ja ütleb akti andmed. 05.03.2008 teatas H. J e-maili teel, et OÜ Norkel eesotsas oli S, kelle perekonnanime ta ei mäleta. H. J suhtles telefonitsi igapäevaselt R. Kga, kes tegutses OÜ-s Norkel samadel alustel (volitatud isik) nagu H. J OÜ-s Inkasso ABC. A. K kinnitas, et töötas
  2. a OÜ-s Norkel ehitusobjektidel, tööle võttis ta R-nimeline isik, kelle perekonnanime ta ei tea. Tööl ta iga päev ei käinud, R helistas talle siis, kui oli vaja teha tööd. A. K tegi ehitustöid, palka sai Ri käest. Ta ei tegelenud metallkonstruktsioonide demontaaži ega metallijäätmetega. Ta pole OÜ Norkel kontoris käinud ega tea, kus osaühing asus. Tööd andis R, osaühingu teisi töölisi ta ei tunne. V. T teatas 19.03.2009 telefoni teel, et teostas OÜ-s Norkel ehitustöid. Kontrollimisel selgus seega, et OÜ Metallehitus nimel väljastati arveid OÜ-le Felinor perioodil jaanuar-juuli, siis vormistati OÜ Metallehitus variisik N. Š nimele ja loodi uus äriühing OÜ Norkel. R. K väitis, et OÜ Metallehitus katkestas oma tegevuse, kuna tema hankija OÜ Euroexport Baltic hakkas müüma metalli otse OÜ-le Felinor. Kuna R. K sõnul tegeles ka OÜ Norkel metalli ostu-müügitehingutega ja OÜ Norkel hankijaks oli OÜ Euroexport Baltic, ei 5
(32)3-10-924 osanud R. K OÜ Metallehitus müüki veenvalt põhjendada. OÜ Norkel nimel väljastati arveid ca 10 kuud ja siis vormistati äriühing ümber variisik D. R nimele, pärast mida jätkus raha liikumine sama skeemi järgi, mida kasutati enne äriühingu müüki. Ka OÜ Norkel teine hankija OÜ Inkasso ABC vormistati samale variisikule, kelle nimele vormistati OÜ Metallehitus, ehk N. Šle. M. K on R. K isiklik tuttav ja nad suhtlesid tihti, mistõttu on väheusutav R. K väide, et ta ei ole teadlik, kust oli pärit metall, mida M. K väidetavalt oma äriühingu vahendusel suurtes kogustes pika aja keskel müüs OÜ-dele Felinor, Metallehitus ja Norkel. OÜ Norkel hankija OÜ Inkasso ABC esindaja H. J ja R. K seletused ostu-müügi tehingute asjaoludest ei ühti. R. K teatel sai ta aktid metalli kaalu kohta isiku käest, kellelt kaup hangiti, hankija sai andmed metalli koguse kohta AS-st Kuusakoski, H. J, vastupidi, ütles, et OÜ-le Inkasso ABC teatab andmed metalli koguse kohta metalli ostja telefoni teel, H. J omakorda helistab või kohtub hankijaga ja ütleb akti andmed. Et H. J ei tea, kes väljastab aktid, ega suuda nimetada ühtki hankijat, on ebatõenäoline, kuna tema sõnul olid hankijate hulgas ka tema tuttavad. Tema seletused viitavad sellele, et OÜ Inkasso ABC ei ole metallijäätmeid ostnud ega edasi müünud. Kui maksuhaldur kohustas R. K täpsustama, kes konkreetselt andis temale AS Kuusakoski poolt väljastatud kaalumiskviitungid/kaalumislehed metalli koguse kohta, mille alusel esitas ta arved OÜ-le Felinor, teatas ta, et need isikud olid „V, H, K, M, D jne, kõiki ei mäleta“. OÜ Metallehitus juhatuse liige R. K ei osanud adekvaatselt seletada metalli ostumüügitehingutega seotud asjaolusid. Esialgu väitis ta end mitte teadvat metalli päritolu kohta, mida müüs temale OÜ Euroexport Baltic ja kohapeal, kus asus kaup enne müüki, ta ei käinud. Kui tuvastati, et R. K rentis oma nimel Sikassaares olevat laoplatsi, kust viidi AS-le Kuusakoski suurtes kogustes metalli ja müüdi edasi OÜ Felinor nimel, siis ta väitis, et platsilt viidud metalli müüsid OÜ-le Felinor OÜ Metallehitus ja OÜ Euroexport Baltic. Samas ei teadnud R. K, kuidas metall saabus platsile, mis on ebatõenäoline, kuna ta on platsi kasutaja ja on platsile toimetatud metalli edasi müünud. R. K teatas, et OÜ Euroexport Baltic hankijad olid füüsilised isikud, kelle käest sai ta AS Kuusakoski vormistatud kaalumiskviitungid metalli kaalu kohta. Kontrollimisel tehti kindlaks, et Sikassaare platsilt viis kogu metalli kahe päevaga ära AS Kuusakoski ise, kes toimetas metalli laevaga ja autodega oma territooriumile, kus vormistati OÜ Felinor ja AS Kuusakoski vahelised metalli üleandmise-vastuvõtmise aktid. Seega ei olnud OÜ-del Euroexport Baltic ja Metallehitus või nende füüsilistest isikutest hankijatel võimalik AS-lt Kuusakoski saada andmeid nende poolt üleantud metalli kohta. A. K seletused on vastuolulised ja ebausutavad. Kontrollimise käigus kogutud asjaolud viitavad sellele, et R. K rentis platsi metalli kogumiseks, tellis transporti metallile ja maksis transpordi eest üksnes OÜ Felinor huvides ehk tegeliku metalli müüja varjamiseks. Eeltoodud asjaolud kinnitavad, et OÜ-sid Metallehitus ja Norkel kasutati fiktiivsete arvete väljastamiseks OÜ Felinor huvides; 4) OÜ Euroexport Baltic juhatuse liikmeks oli äriregistris 21.02.2006-30.11.2007 märgitud M. K, kes suri 20.12.2006. Alates 14.01.2008 on äriühingu juhatuse liikmeks märgitud V S. Osaühing on perioodil märts-november 2006 esitanud ebareaalseid käibedeklaratsioone, mis ei ole kooskõlas arvelduskontol toimunud raha liikumisega ja OÜ-le Felinor esitatud arvetega. OÜ Arleko Baltic on juunis-oktoobris 2006 käibedeklaratsioonidel näidanud ebareaalseid andmeid, mis ei ole kooskõlas arvelduskontol toimunud raha liikumisega. Juhatuse liige perioodil 24.05.2006-02.01.2007 B. A väitis, et tema oli variisik, kes ei tegelenud äriühingu majandustegevusega, ei teinud äriühingu nimel tehinguid ja tema käes polnud äriühingu raamatupidamisdokumente. Võimalust saada OÜ Arleko Baltic juhatuse liikmeks ja omanikuks pakkus talle tuttav M. K, kes maksis talle 3000-5000 krooni kuus ja ütles, et äriühing hakkab 6
(32)3-10-924 tegelema metalli ostu-müügiga. M. K leidis äriühingule ostja, kas sellele anti üle raamatupidamisdokumendid, B. A ei tea. OÜ Amerbalt juhatuse liikme G. K ütluste kohaselt pakkus talle võimalust saada osaühingu juhatuse liikmeks ja omanikuks tuttav nimega D, kellega ja isikuga, kelle nime ta ei tea, käis ta notari juures dokumente vormistamas ja SEB pangas, kus avati konto. Koodid ja pangakaardid andis ta D kätte. Ta ise ei tegelenud äriühingu majandustegevusega ega ole sooritanud äriühingu nimel tehinguid. Ta allkirjastas D antud dokumente ja tühje pabereid, kuid volitust OÜ Amerbalt esindamiseks pole andnud. Deklaratsioone maksuametile pole esitanud. V. S seletuste kohaselt helistas talle jaanuaris 2008 R (R) nimeline isik ja palus registreerida OÜ Euroexport Baltic V. S nimele. Tegemist oli V. S tuttavaga, kelle perekonnanime ta ei tea ja kelle kontaktandmeid tal pole. Notar oli Paides, koos Riga oli veel üks noormees. Pärast ostu-müügi lepingute allkirjastamist andis ta need R kätte, dokumente ja pangakaarte pole ta müüjatelt saanud, raha pole äriühingu arvelduskontolt välja võtnud, tehinguid äriühingu nimel pole teostanud. Ühel seitsmel fotost kujutatud isikust tundis V. S ära notari kontoris OÜ Euroexport Baltic ostmisel viibinud isiku, fotol oli OÜ Felinor töötaja A S. OÜ Felinor juhatuse liikme O V ja OÜ-de Metallehitus ja Norkel esindaja R. K seletustest tuleneb, et OÜ Felinor ostetud metall (üle 5000 tonni) pärines OÜ-lt Euroexport Baltic ja OÜ Felinor ning R. K ei tea metalli päritolu kohta midagi. Seega pidid metalli tekkimist selgitama OÜ Euroexport Baltic juhatuse liige M. K või osaühingu raamatupidamise dokumendid. OÜ Euroexport Baltic vormistati isikule, keda kasutati variisikuna, koheselt pärast OÜ Felinor kontrollimise alustamist. Ei ole juhuslik kokkulangevus, et OÜ Euroexport Baltic osanik N K (M. K pärija) esitas Harju Maakohtu registriosakonnale avalduse OÜ Euroexport Baltic raamatupidamisdokumentide kadumise kohta järgmisel päeval, arvates maksuhalduri poolt OÜ-le Felinor revisjonikorralduse väljastamist, ning OÜ Felinor esindaja viibimine notari kontoris OÜ Euroexport Baltic müügi juures. OÜ Euroexport Baltic arvelduskontole laekus raha 9-lt äriühingult, sh 60 % rahast laekus OÜ-lt Felinor. Seega ei olnud OÜ Felinor huvitatud OÜ Euroexport Baltic dokumentide eksisteerimisest, kuna teadis, et see osaühing ei ole tegelikkuses metallijäätmeid OÜ-le Felinor müünud. Maksuhalduri järeldust toetab OÜ Euroexport Baltic raamatupidaja Ž. H seletus, mille kohaselt olid M. K ainult arved metallikonstruktsioonide kohta, muud dokumendid, mis iseloomustab tavapärase äriühingu tegevust (raamatupidamisprogramm, -registrid, panga- ja kassadokumendid), puudusid. M. K elukaaslane J. L oli teadlik üksnes sellest, et M. K teostas remonditöid. Tema ütlusi kinnitavad Loksal elavad isikud T. P, A. S ja H. B (OÜ-s Euroexport Baltic töötanud isikud, kes kinnitasid ehitustöödel osalemist). J. L ei teadnud, kas M. K tegeles metallijäätmete ostu-müügiga, kuna ta nägi viimasel ainult äriühingu nimel vormistatud arveid metalli kohta. Samas OÜ Felinor raamatupidamise dokumentide ja R. K seletuste kohaselt müüs OÜ Euroexport Baltic OÜ-dele Felinor, Metallehitus ja Norkel ajavahemikul märts-detsember kokku üle 5000 tonni metalli ning O. V ja R. K kinnitasid, et OÜ-d Euroexport Baltic esindas vaid M. K. R. K seletusest, et M. K hankijad olid füüsilised isikud, tuleneb, et üle 5000 tonni metalli ei soetanud M. K ühe korraga. Seega eeldas tehingute tegemine tihedat suhtlemist ja koosööd M. K ning tema hankijate ja ostjate vahel. J. L kinnitusel suhtles M. K tihti ainult R. Kga, kellega Mil olid äri- ja sõbralikud suhted, OÜ-st Felinor ei tunne J. L kedagi. Kuna M. K ja R. K olid sõbrad ja suhtlesid tihti, pole usutav R. K seletus, et ta ei tea, kust pärines metall, mida M. K väidetavalt suurtes kogustes pika aja vältel OÜ-dele Felinor, Metallehitus ja Norkel müüs. M. K vanemad kinnitasid, et toetasid poega materiaalselt. Et OÜ Euroexport Baltic arvelduskontodel toimunud raha liikumine ei olnud täielikult M. K kontrolli all, viitab ka see, et 25.12.2006, mil osaühingu arvelduskontode jääk SEB Eesti Ühispangas oli 51 792,88 krooni, võeti arvelduskontolt pangakaardiga välja 50 000 krooni. M 7
(32)3-10-924 K elukaaslase sõnul sai ta haiglast M. K kaasas olnud visiitkaartide hoidja, kus olid ka pangakaardid, kuid ta ei ole arvelduskontolt raha välja võtnud. Tavapäraselt ei lisata pangakoode turvalisuse huvides pangakaartide juurde, arvestades ka OÜ Euroexport Baltic arvelduskontodel toimunud rahaliste liikumiste mahtu. Maksuhaldur on seisukohal, et M. K ülesanne oli üksnes arvete vormistamine arvutis. Et ta metalliga reaalselt ei tegelenud, kinnitab see, et vanemad pidasid teda üleval, samas kui tavapäraselt kaasnevad metalliäriga suured sissetulekud. 5) OÜ Felinor ja OÜ Euroexport Baltic vahel sõlmitud lepingute kohaselt müüb hankija OÜle Felinor metallijäätmeid, toimetades kauba AS-le Kuusakoski, kus metall kontrollitakse ja pärast iga koguse ülekaalumist esitab hankija OÜ-le Felinor kirjaliku arve. O. V ja OÜ-de Metallehitus ja Norkel esindaja R. K kinnitasid, et hankija viib ise metalli AS-le Kuusakoski, kes väljastab kaalumiskviitungi/kaalumislehe, mille alusel hankija koostab OÜ-le Felinor arve. OÜ-de Metallehitus, Norkel ja Euroexport Baltic arvetel ei ole viiteid kaalumisviitungile/kaalumislehele ning OÜ Felinor raamatupidamise dokumentide hulgas puuduvad need dokumendid samuti. Tegemist on raamatupidamise algdokumentidega, mille säilitamise kohustus OÜ-l Felinor MKS § 57 lg-test 1 ja 3, §-st 58 ja raamatupidamise seaduse § 6 lg-st 2 ja 12 lg-st 2 vähemalt seitsme aasta jooksul oli. Seega pole OÜ Felinor käitunud nõutava hoolsusega. O. V väitis, et kaalumiskviitungeid/kaalumislehti ei antud OÜ-le Felinor üle, metalli koguste kontrollimiseks näitasid hankijad OÜ-d Metallehitus, Norkel ja Euroexport Baltic üksnes nende käes olevaid kaalumiskviitungeid/kaalumislehti. Tavapäraselt annavad metalli AS-le Kuusakoski toimetanud OÜ Felinor hankijad (AS Level, OÜ Eldostar, AS Viimsi Vesi, AS Reneko) kaalumiskviitungid/kaalumislehed OÜ-le Felinor üle või saab need OÜ Felinor, kui vanametall toimetati AS-le Kuusakoski viimase transpordiga. AS Kuusakoski poolt väljastatud kaalumiskviitungil/kaalumislehel on märgitud metalli kohale toimetanud sõiduki registreerimismärk. Seega oleks maksuhalduri olnud kaalumiskviitungite/kaalumislehtede esitamisel võimalik tuvastada metallijäätmete päritolu ja tegelik müüja. See viitab sellele, et OÜ Felinor jättis tahtlikult need dokumendid esitamata; 6) Maksuhaldur võttis seletused 21-lt AS Kuusakoski autojuhilt, kes vastavalt AS Kuusakoski ja OÜ Felinor vahelistele metallijäätmete üleandmise-vastuvõtmise aktidele ajavahemikul jaanuarist detsembrini 2006 toimetasid AS-le Kuusakoski metalli AS-le Kuusakoski kuuluvate sõidukitega. 20 kinnitasid, et vedasid 2006. a AS-le Kuusakoski metalli nii, et transpordi tellijaks oli OÜ Felinor. Nende seletuste kohaselt pärines vanametall Tallinna ja Harjumaa piires asuvatelt lammutusobjektidelt. Üheksa autojuhi sõnul oli kontaktisikuks O-nimeline isik ja 16 autojuhi kinnitusel viibisid objektidel, kust viidi metalli, O ja A-nimelised isikud. Nad tundsid piltidelt ära O V ja A S. Autojuhtide sõnul ajasid nad asju ainult OÜ Felinor esindajatega. Autojuhid ei ole viidanud R Kle, M Kile ega H Jle. Autojuhtide seletused ei ole omavahel vastuolus. OÜ Felinor raamatupidamisdokumentide kohaselt on ca 86 % OÜ Felinor soetatud metalli kogusest ostetud OÜ-delt Metallehitus, Norkel ja Euroexport Baltic, seejuures toimetati ca 60 % ostetud metalli kogusest OÜ Felinor poolt AS-le Kuusakoski kuuluvate autodega. Seega pidid AS Kuusakoski autojuhid väidetavalt viima OÜ-delt Metallehitus, Norkel ja Euroexport Baltic ostetud metalli. OÜ Felinor tellimisel metalli AS-le Kuusakoski toimetanud sõiduki 895ALR omaniku A. M sõnul suhtles ta OÜ Felinor esindajate O ja Aga ning nimed R, M, S ja OÜ Euroexport Baltic pole talle tuttavad. Sõiduki XX omaniku OÜ Dominos Projekt seletusest tuleneb, et OÜ Felinor ei ole selle sõidukiga AS-le Kuusakoski viidud metalli ostnud, OÜ Felinor demonteeris ise Mustamäe tee 5 8
(32)3-10-924 hoonest (OÜ Felinor asukoht) objektilt metalltorusid jms ning palus OÜ-l Dominos Projekt viia need AS-le Kuusakoski. OÜ Dominos Projekt andis kaalumiskviitungid O V kätte. Samas on OÜ Felinor raamatupidamises vormistatud see metall OÜ-lt Metallehitus soetatud kaubana. Sõiduki XX omanik A. B seletuse kohaselt tellis transpordi tema tuttav O, kes öelnud, et objektile jäi veidi metalli ja konteinerite tellimine on väga kallis. Kui transpordi eest maksis hankija, siis ei ole arusaadav OÜ Felinor huvi transporditeenuse hinna vastu. OÜ-dest Norkel, Metallehitus ja Euroexport Baltic ei ole A. B kuulnud, M. K ei tunne. Sõiduki XX omaniku M. L sõnu sai ta transpordi tellimused AS-lt Kuusakoski, kust said teada metallilaadimiskohtade aadressid, teenuste eest maksab AS Kuusakoski M. L arvete alusel. Sõiduki XX tellija oli R. K, kes isiklikult maksis transpordi eest sularahas, mis lükkab ümber R. K seletuse, et transport oli hankija poolt ning ta ei ole teadlik metalli päritolust. Osa autojuhtidest ei osanud nimetada transpordi tellijat. Nende sõidukitega toimetati ca 7% OÜ Felinor nimel AS-le Kuusakoski müüdud metallist. Autojuhtide seletuste kohaselt tellisid transpordi füüsilised isikud, kes maksid sularahas ja käisid koos autojuhtidega AS-s Kuusakoski ning said enda kätte AS-st Kuusakoski väljastatud dokumendid. Metall anti AS-le Kuusakoski üle OÜ Felinor nimel. Seega just OÜ Felinor tasus kauba ja transpordi eest oma kontrolli all olevate isikute kaudu, kuna vastasel korral ei olnud füüsilistel isikutel mõtet toimetada metalli AS-le Kuusakoski, makstes transpordi eest ja samas müüa metalli isegi mitte otse OÜle Felinor, vaid OÜ Felinor hankijatele, kuna metalli müügihind on isikutele, kes müüsid metalli OÜ Felinor hankijatele, tunduvalt madalam AS Kuusakoski baashinnast ning isikud ei saaks raha kätte müügi hetkel, nagu siis, kui nad viiksid selle metalli AS-le Kuusakoski füüsiliste isikutena. Autojuhtide sõnul jäid AS-s Kuusakoski OÜ Felinor nimele vormistatud kaalumislehed/kviitungid kas AS Kuusakoski kaalumajja või anti OÜ Felinor esindajate kätte. Seega puudusid OÜ-del Metallehitus, Norkel ja Euroexport Baltic andmed OÜ-le Felinor arvete koostamiseks. Seega on OÜ Felinor juhatuse liikme O. V seletused vastuolus transporditeenust osutanud isikute seletustega. Viimaste seletused toetavad seisukohta, et just OÜ Felinor teatas OÜ-dele Metallehitus, Norkel ja Euroexport Baltic andmed fiktiivsete arvete koostamiseks; 7) Osadel AS Kuusakoski ja OÜ Felinor vahel koostatud metalli üleandmise-vastuvõtmise aktidel on valeandmed metallijäätmeid kohale toonud sõidukite kohta või need puuduvad üldse. JäätS § 106 lg-te 1-3 kohaselt peab isik, kes kogub ja veab teiste isikute poolt tekitatud ja üle antud metallijäätmeid nende edasise kaubandusvahendamise ja taaskasutamise eesmärgil, ja metallijäätmete üleandja koostama metallijäätmete kokkuostu kohta kahepoolselt allkirjastatud dokumendi, milles peab olema kirjas muuhulgas metallijäätmed kohale toimetanud sõiduki riiklik registreerimisnumber. Selle dokumendi vähemalt üks allkirjastatud eksemplar jääb metallijäätmete kogujale, kes peab seda säilitama vähemalt viis aastat. Sellise dokumendi põhjal oleks registreerimismärgi abil tuvastatav metalli päritolu ja tegelik hankija. OÜ Felinor ei ole selliseid dokumente esitanud. OÜ Felinor ja AS Kuusakoski on teadlikult aktidesse märkinud valeandmed sõidukite kohta või ei ole neid üldse märkinud. Kuigi maksuhaldur kohustas 17.06.2008 ja 15.05.2008 korraldustega AS-i Kuusakoski esitama koopiad OÜ Felinor nimel ajavahemikul jaanuar-detsember 2006 vormistatud kaalumiskviitungitest vm dokumentidest, millest nähtub iga metallijäätmete koguse ülekaalumise kohta metalli liik, kogus, dokumendi koostamise kuupäev ja transpordivahend, samuti koopiad veoteenuseid tõendavatest dokumentidest (tellimuslehed, veoselehed, saatelehed vm), ei esitanud AS Kuusakoski neid dokumente, märkides, et ainsaks vedu tõendavaks dokumendiks on üleandmise-vastuvõtmise akt. AS Kuusakoski ei esitanud tahtlikult dokumente, kust oleks nähtunud vanametalli tegelik 9
(32)3-10-924 müüja ja päritolu. OÜ-l Felinor ja AS-l Kuusakoski oli võimalik tegutseda teadlikult ja kooskõlastatult.
  1. OÜ Felinor esitas
  2. aprillil 2010 Tallinna Halduskohtule kaebuse PMTK toimingute õigusvastasuse tuvastamise ning MTA
  3. märtsi
  4. a vaideotsuse osalise tühistamise nõuetes. Vaidlusalusteks toiminguteks olid maksuhalduri poolt kaebuse esitajale mitteloetavate dokumendikoopiate andmine, maksumenetluses kogutud või koostatud võõrkeelsete dokumentide eesti keelde tõlkimisest keeldumine, maksukohustuslase seadmine olukorda, kus tal ei olnud võimalik esitada kogu maksumenetluses kogutud materjalile põhinevat eriarvamust ning maksukohustuslase teavitamata jätmine maksuhalduri tööversioonist ning tõendamisele kuuluvatest asjaoludest. Samas esitatud vaideotsuse osalise tühistamise nõuet tõlgendas kohus
  5. aprilli 2010 määruses (kd I tl 28) PMTK rikkumiste lõpetamiseks kohustamise taotlusena. Viimatinimetatud taotlusest loobus OÜ Felinor
  6. aprillil 2011 toimunud kohtuistungil (kd I, tl. 134), jäädes siiski eelnevalt nimetatud toimingute õigusvastasuse tuvastamise taotluse juurde, viidates oma põhjendatud huvina preventiivsele huvile vältida maksuhalduri poolt sarnaseid rikkumisi edaspidi. Kaebaja põhjendused: 1) Revisjoni käigus ei võimaldatud kaebajal tutvuda kõigi maksuhalduri poolt kogutud tõenditega ning märkimisväärne osa talle antud dokumentide koopiatest olid sedavõrd halva kvaliteediga, et nende lugemine oli võimatu. Maksuhalduri ametnik pidid teadma nende halvast kvaliteedist, kuna oli dokumendid nummerdanud. Revisjoniaktile pidi kaebaja eriarvamuse esitama, ilma et ta oleks saanud kõigi asjassepuutuvate dokumentidega tutvuda. 2) Osa maksuhalduri poolt antud dokumentidest olid võõrkeelsed, ent tõlgeteta, osadele oli aga lisatud eestikeelne sisukokkuvõte, mida ei saa käsitada tõlkena. Maksukorralduse seaduse § 47 lõikest 1 ja keeleseaduse § 4 lõikest 1 ei tulene võimalust, et revident vormistaks osa seletuste protokolle võõrkeeles. Maksumenetluses kolmandatelt isikutelt võetud seletused tuleb protokollida kohe eesti keeles, kasutades vajadusel tõlki. 3) Vastuseks kaebaja taotlusele saada kõigi revisjonimaterjalide nummerdatud ja sisukorraga koopiad, esitas maksuhaldur 1226 lehekülge nummerdatud koopiaid. Nende mahtu arvestades pole aktsepteeritav, et materjalidel puudub sisukord. Maksumenetluses koostatud toimik peaks üldjoontes vastama kohtutoimikule esitatavatele nõuetele. Revisjoniaktis ei ole viiteid sellele, kus paikneb revisjonimaterjalide hulgas mõni dokument, millele revisjoniaktis viidatakse.
  7. OÜ Felinor esitas
  8. augustil 2010 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotles PMTK
  9. aprilli 2010 maksuotsuse nr 12.2-3/5708-20 ning MTA
  10. juuli 2010 vaideotsuse nr 6-1/295-4 tühistamist (haldusasi 3-10-2169, liideti ühte menetlusse
  11. aprillil 2010 esitatud kaebusega numbri all 3-10-924). Kaebaja põhjendused (v.a üksnes tulumaksu määramisega seonduvad): 1) Maksuhaldur on kaebaja maksukohustuse tuvastamisel lähtunud eelkõige kaebaja tehingupartnerite kohta tuvastatud asjaoludest. Riigikohus on korduvalt märkinud, et tehingupartnerite tegevus ei mõjuta iseenesest maksumaksja maksukohustust. Revisjoniaktist ei selgu, mis ulatuses on kaebaja tehingupartnerid deklareerinud käibemaksu. Isegi kui need on käibemaksu arvestanud või tasunud valesti, siis ei selgu revisjonimaterjalidest, et maksuhaldur oleks nende suhtes maksukontrolli läbi viinud ja nende deklareeritud maksukohustust korrigeerinud. Sel juhul tekib topeltmaksustamise oht; 2) Maksuhaldur on hoolsusnormidena ebaõigesti käsitlenud JäätS nõudeid. Kaebaja ei ole kontrollitaval perioodil olnud metallijäätmete koguja JäätS tähenduses, kellele tuleneks selle seaduse §-st 106 metallijäätmete kokkuostu dokumenteerimise kohustus. Keskkonnaamet ei 10
(32)3-10-924 ole pidanud kaebajat jäätmete kogujaks ega väljastanud talle jäätmeluba, kuna kaebaja tegeleb ainult jäätmete vahendamisega; 3) Kaebaja suhetes allhankijatega ja töövõtjatega oli selge majanduslik loogika - allhankijatel oli soodsam müüa kaup kaebajale kui Kuusakoski AS-le. Vastavalt kokkuleppele AS-ga Kuusakoski maksis viimane kaebajale 100, hiljem 200 krooni vanametalli tonni eest rohkem kui tavalisele hankijale ning kaebuse esitaja omakorda maksis oma hankijatele 50 krooni ühe tonni eest rohkem, kui need oleksid saanud metalli otse AS-le Kuusakoski müües. Lisaks teenis kaebaja lõiketöödel kasutatava propaani ja hapniku vahendamisest. Kaebaja tasus talle metalli müünud isikutele reeglina kohe, mis andis eelise konkurentide ees; 4) Kaebajal puudus personal metalli lõiketööde tegemiseks ja metalli kogumiseks ning vastavad tööd tuli allhanke korras sisse osta. Maksuotsuses käsitletud arvete puhul tuleb eristada kahte sorti tehinguid: vanametalli ostmist ning vanametalli lõikamisteenuse ostmist AS Kuusakoski poolt kaebaja vahendatud objektidel. Kui Euroexport Baltic OÜ müüs kaebajale ainult kaupa, siis OÜ-d Norkel ja Metallehitus tegid ka alltöövõttu AS Kuusakoski poolt kaebajale vahendatud objektidel. Neil objektidel pididki autojuhid nägema kaebaja töötajaid O V ja A S, kes korraldasid lõigatud metalli äravedamist. Suurtel objektidel tähendas korraldamine alltöövõtjale objekti tutvustamist, tööliste töö toimus täielikult alltöövõtja juhendamisel. Vastates eitavalt revidendi küsimusele, kas OÜ Felinor käis kohtadel, kus müüdav kaup asus, pidas O. V silmas tehinguid, mille sisuks oli metalli ostmine, mitte alltöövõtu korras metalli lõikamisteenuste ostmine. Alltöövõtu eest esitatud arvetel on näidatud mitte teenus, vaid metalli kogused seepärast, et töö mõõtühikuks oli töödeldud metall, mitte nt tunnitasu. Teenuse ostu arved on eristatavad sellega, et neil on viide töövõtulepingule. Ka käsitluses seoses OÜ-ga Dominos Projekt on jätnud maksuhaldur tähelepanuta kaebaja selgituse, et tal endal puudus lammutamise ja demonteerimisega tegelev töötajaskond, mistõttu on loogiline, et ta pidi selle projekti puhul kasutama alltöövõttu. Kuidas kajastas tehtud töö arvel töö teinud Metallehitus OÜ, ei mõjuta tehingu majanduslikku sisu; 5) Kaebaja ei nõustu seisukohaga, et tema tehingupartnerite näol oli tegemist variäriühingutega. M. K ja R. K on ilmselgelt arvetel näidatud tehinguid teinud. Vastustaja ei ole suutnud selgitada, miks aktsepteeritakse tehinguid OÜ-ga Impeks, mille juhatuse liige oli samuti M. K. Puuduvad tõendid, et riigi maksutulusid üldse on kogu tehingute ahelas rünnatud, kuna pole teada, et kaebuse esitaja tehingupartnerid oleksid oma maksukohustuse valesti deklareerinud. Kahtluse alla pandud äriühingute pangakontode väljavõtetelt nähtub teenuse osutamise või kauba müügi eest tasumine ka teistelt äriühingutelt kui kaebaja. Nt Euroexport Baltic OÜ-le on suuri summasid korduvalt tasunud Mereteh OÜ, mis on metalli- ja laevaremonditöödele spetsialiseerunud äriühing, mistõttu võib oletada, et Euroexport Baltic OÜ-lt osteti keevitustöid. Sularaha väljavõtmine äriühingust võib kaasa tuua maksukohustuse äriühingule või raha välja võtnud füüsilisele isikule. OÜ Metallehitus on 2005. a kohta esitatud majandusaasta aruandes märkinud, et 2005. a müügitulu oli 1,5 mln kr, peamised tegevusalad on vanametalli vahendamine ja remonttööd. OÜ Norkel majandusaasta aruande kohaselt oli 2006. a müügitulu 10,1 mln kr, tegevusala jae- ja hulgikaubandus, töötajaid kaks. Põhjendamatult jäi rahuldamata kaebaja eriarvamuses esitatud taotlus nõuda välja kõneeristused telefonioperaatoritelt, et tõendada kaebaja tihedat suhtlemist R. K ja M. Kga. Üksnes fiktiivsete arvete vormistamise teenuse pakkumisel oleks suhtlus kordades vähem intensiivne. Tehingupartnerite reaalset majandustegevust kinnitab ka asjaolu, et kaebaja müüs neile gaasi, mida ta sai Elme Messer Gaas AS-lt gaasi letihinnast paarkümmend protsenti odavamalt. OÜ-de Metallehitus ja Norkel poolt teenusena töödeldud vanametalli kogus 2006. a (ca 1568 tonni) vastas selleks vajalikule hapniku kogusele 1258 ballooni, mis neile äriühingutele müüdi. On ebaõige ja pahatahtlik R. K tegutsemist metallitehingutes käsitleda tema kui füüsilise isiku, aga mitte tema juhitud äriühingute tegevusena. Kohtuistungil kinnitas tehingute tegemist ja kirjeldas neid üksikasjali11
(32)3-10-924 kult ka R. K ise, kes on ettevõtluses tegev aastaid erinevate äriühingute kaudu ning kelle näol ei ole tegemist variisikuga, vaid normaalse ettevõtjaga. R. K ütlused on eluliselt usutavad. Kui isik poleks selles valdkonnas tegev olnud, ei oskaks ta ka selliseid ütlusi anda. R. K eristas täpselt talle kohtuistungil näidatud arvetel metalli lõikamise arveid metalli müügi arvetest; 6) Maksuhaldur on rikkunud uurimiskohustust, kuna ei selgitanud välja AS Kuusakoski sisemist töökorraldust tehingute dokumenteerimisel, samuti ei küsitletud seal kauba vastuvõtu ja arvestusega tegelevaid töötajaid. Maksuhaldur pidanuks välja selgitama, millistelt objektidelt kahtluse alla pandud alltöövõtjate kaudu metalli soetati, ning just selle tegemata jätmise tõttu on maksuhaldur ebaõigesti järeldanud, et OÜ Felinor ja OÜ-de Metallehitus, Norkel ja Euroexport Baltic vahel pole üldse mingeid tehinguid toimunud ning mingiski osas pole võimalik kindlaks teha, kui palju on OÜ Felinor metalli soetanud, mistõttu on kogu vaidlusalune summa maksustatud lisaks käibemaksule ka tulumaksuga. Objektid olnuks võimalik kindlaks teha kaebaja arvete alusel AS-le Kuusakoski, mis sisaldavad viiteid ostu-müügi lepingute numbritele, mis kaebajale teatas AS Kuusakoski. Tegu peaks olema ostu-müügi lepingutega, millega Kuusakoski AS ostis lammutusobjekti selle omanikult või valdajalt. Kaebuse esitaja müügikäivet maksuhaldur korrigeerinud pole, millest järeldub, et edasimüük AS-le Kuusakoski tuleb lugeda tõendatuks. Olukorras, kus maksuhaldur nõustub, et Felinor OÜ tegeles suurtes kogustes metalli müügiga ning peab usaldusväärseks autojuhtide seletusi, kes kinnitasid kaebaja metalli vedamist, on absurdne asuda seisukohale, et metalli kogust polegi võimalik mingilgi moel välja selgitada. Mis puudutab nt Saaremaalt Sikassaare platsilt AS-le Kuusakoski laevaga metalli vedamist, siis jääb arusaamatuks, kuidas maksuhaldur olukorras, kus ta nõustub sellega, et
  1. juulil 2006 väljus laev Roomassaare sadamast 595 tonni vanametalliga ning ka sellega, et OÜ Felinor on selle metalli soetanud, saab jõuda lõppjäreldusele, et metalli kogust pole võimalik kindlaks teha; 7) Tõendamata on maksuhalduri seisukoht kaebaja osalemisest maksupettuses. Puuduvad andmed kahtluse alla pandud tehingutest raha tagasi liikumise kohta kaebajale ning tõendamata on kaebaja juhatuse liikmete seos müüjatega. Lepingute sõlmimisel on iga kord tuvastatud tehingupartneri isikusamasus ja kontrollitud tema käibemaksukohustuslasena registreeritust; 8) Maksuhaldur on osa tõendeid kogunud õigusvastaselt ja esitanud kontrollimatuid väiteid. Maksuhaldur on näiteks võtnud kolmandatelt isikutelt (A. S, H. B) seletusi telefoni teel, mida pole seaduses ette nähtud. Maksuhalduril ei olnud õigust nõuda välja kaebuse esitaja tehingupartnerite pangakontode väljavõtteid ega tugineda neis sisalduvatele andmetele, kuna neid andmeid oleks võinud nõuda vaid nende isikute suhtes toimetatava kontrollimenetluse raames. Mitmel juhul on maksuotsuses väidetud, et teatud kolmandad isikud tundsid või ei tundunud ära isikuid neile näidatud fotodelt, samas ei ole võimalik tuvastada, milliseid fotosid neile isikutele näidati.
  2. novembril 2011 toimunud kohtuistungil uuritud U. K, V. M, P. A, A. N ja U. P seletuste osas möönis ka vastustaja, et seletuste juures fototabelit, mida väidetavalt neile isikutele näidati, ei ole; 9) Vanametalli kogumist, vahendamist ja kokkuostmist puudutav regulatsioon on selle tavapärasest suurema pettuseriskiga valdkonna jaoks ebapiisav, kuid ebaõige on selle puudulikkuse tõttu kaebajale maksunõude esitamine. Puudub kohustus dokumenteerida, milliselt objektilt on vanametall pärit ja milline füüsiline isik osales selle käitlemise ahelas jne. JäätS § 106 ei pane äriühingult jäätmete kokkuostul kohustust tuvastada metalli üle andnud füüsiline isik ja tema side äriühinguga, kelle nimel ta esineb. Kaebajal ei olnud kohustust kontrollida, kas talle metalli müünud isikutel oli jäätmeluba ning selle kontrollimata jätmist ei saa pidada hoolsuskohustuse rikkumiseks, samas kui kaebaja on täitnud tehingupartnerite identifitseerimise kohustuse, tasudes soetatud kauba eest pangaülekandega, nagu nõuab JäätS § 107; 12
(32)3-10-924 10) Vaidemenetluse viis MTA läbi vaid formaalselt ning vaideotsus ei ole põhjendatud ning olukorras, kus vaideotsuses jäetakse kaebaja põhiväited ja seisukohad analüüsimata, on kaebajal õigus vaidlustada vaideotsust MKS § 151 lg 1 p 3 alusel.
  1. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus esitas 14.05.2010 vastuse OÜ Felinor 12.04.2010 kaebuse peale, paludes see rahuldamata jätta. Vastustaja põhjendused: 1) Kaebus tuleb läbi vaatamata jätta, sest tuvastuskaebuse esitamise eelduseks on põhjendatud huvi, mida kaebaja pole põhistanud ega selgitanud, kuidas on PMTK toimingute õigusvastasuse tuvastamine kaebaja jaoks kasulik. Kaebaja taotletav eesmärk saada loetavaid ja eestikeelseid tõlkeid maksumenetluses kogutud materjalidest on saavutatud. Kaebuse esitamine ei taga kuidagi kaebaja õiguste kaitset ega aita kaasa tema õiguste realiseerimisele; 2) Vastustaja ei ole takistanud kaebajal revisjonimenetluse käigus kogutud materjalidega tutvumast. OÜ Felinor juhatuse liige tutvus toimikuga 07.11.2008 ja talle edastati 17.11.2008 kõikidest maksumenetluse käigus saadud seletustest koopiad 123-l lehel, mille osas ei olnud tagasisidet, et need oleksid olnud loetamatud. Kaebaja esindaja käis maksutoimikuga tutvumas 08.12.2008, 20.05.2009 ja 09.12.
  2. 29.05.2009 väljastati esindajale koopiad kogu toimikust (1226 lk). Tehtud koopiatest esitati maksukohustuslasele valdav osa teist korda ning suure osa koopiatest moodustasid kaebaja enda esitatud dokumendid; 3) Vastustaja on kaebajale mitmeid kordi vastu tulnud, pikendades eriarvamuse esitamise tähtaega; 4) Revisjoni käigus kogutud dokumentidest on ainult 16% võõrkeelsed, seejuures on nendest üle 60% tõlgitud eesti keelde. 55-st protokollitud seletustest on venekeelseid seletusi 19, mille osas ei olnud tõlget 9-l protokollitud seletusel; 5) Kaebaja on saanud maksutoimikust korduvalt koopiaid ning revident on esitanud tagantjärele vajadusel paremaid koopiad. Samuti on revident e-posti vahendusel avaldanud valmisolekut loetamatud koopiad asendada. Arvestades ka koopiate suuremahulist hulka, ei saa pidada tahtlikuks, kui mõned koopiad on olnud loetamatud. Ühtlasi võis suuremahuline koopiate hulga nummerdamine toimuda automaatselt, ilma nendesse üldse süvenemata; 6) Väited, nagu oleks revident tahtlikult venitanud taotlusele vastamisega, reageerides 15 päeva hiljem, on utreeritud. Revidendil on vaja täita ka igapäevaseid tööülesandeid, samuti tuleb arvestada asjaoluga, et detsembri teine pool on teatavasti jõulupühade/puhkuste periood. Maksukohustuslase taotlusele vastatakse maksuhalduri poolt mõistliku aja jooksul, arvestades haldusorgani töökorraldust ja konkreetset menetletavat üksikjuhtumit.
  3. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus esitas 25.10.2010 vastuse 23.08.2010 kaebusele, paludes see rahuldamata jätta. Vastustaja põhjendused (v.a üksnes tulumaksu määramisega seonduvad): 1) Kuna kaebaja tegeles metalli kokkuostu ja edasimüügiga, oli ta metallijäätmete koguja JäätS mõistes ning talle laienevad JäätS § 106 tulenevad nõuded. Maksustamise seisukohast ei oma antud asjas tähendust, kas kaebaja omas jäätmeluba. Hoolsusnõuded tulenesid JäätS-st, mis sätestab metallijäätmete kokkuostu dokumenteerimisele erinõuded, mida kaebaja pole täitnud. Tõendamiskoormis on üle läinud kaebajale, kuid ta pole esitanud tõendeid, sh sõidukite registreerimisnumbrid, mis võimaldaks tuvastada metalli päritolu ja müüja. 2) Kaebaja osalus tehingutes ei piirdunud vahendamisega, sest just tema esindajad teostasid metallijäätmete vedu objektidel, probleemide tekkimisel suheldi otse kaebaja esindajatega ning kaebaja esindajad allkirjastasid dokumente. AS-s Kuusakoski vormistati kaalumiskvii13
(32)3-10-924 tungid ja metalli üleandmise-vastuvõtmise aktid kaebaja nimele. Seega omas kaebaja ainuisikuliselt andmeid väidetavate hankijate metalli müügikoguste, liigi ja hindade kohta, mis on tavapäratu üksnes metallivahendusega tegeleva äriühingu puhul. Kaebaja oli metallijäätmete kokkuostu korraldaja, mida teostati läbi reaalset majandustegevust mitteomavate äriühingute; 3) OÜ-d Metallehitus, Norkel ja Euroexport Baltic ei ole OÜ-le Felinor vaidlusaluseid kaupu müünud ning OÜ Felinor oli sellest teadlik. PMTK on eelnevat seisukohta põhjalikult selgitanud nii revisjoniaktis, maksuotsuses ja ka vaideotsuses. Olukorras, kus isik teadis või pidi teadma tehingu tegelikest asjaoludest, sh tehingu kohta esitatud dokumendi võimalikust fiktiivsusest, kuid kajastas seda dokumenti siiski maksukohustust vähendavana oma maksudeklaratsioonis, on tegemist ostja pahausksusega; 4) Kui maksumaksjalt saadud teave osutub ebapiisavaks või ebausaldusväärseks, on maksuhalduril õigus kooskõlas MKS §-dega 11 ja 61 pöörduda teabe saamiseks kolmanda isiku poole. Kui maksuhalduril puuduks võimalus kasutada kolmandatelt isikutelt saadud teavet, oleks see vastuolus maksuhalduril lasuva uurimiskohustusega ning muudaks riikliku järelvalve ebaefektiivseks; 5) 94% kaebaja ja OÜ Metallehitus, Norkel või Euroexport Baltic vahel teostatud tehingutest on metallijäätmete ostu-müügitehingud. Tehti kindlaks, et need äriühingud reaalselt kaebajale metallijäätmeid müüa ei saanud. Seega OÜ Metallehitus, OÜ Norkel ja OÜ Euroexport Baltic näol on tegemist äriühingutega, kelle nimel vormistati üksnes fiktiivseid arveid. Maksuhaldur on kogunud tõendeid ja selgitanud välja kõik asja otsustamiseks vajalikud asjaolud ning analüüsinud maksuotsuses kõiki kaebaja eriarvamuses toodud vastuväiteid. Nõuetekohaselt motiveeritud maksuotsuse puhul läheb tõendamiskoormus üle maksukohustuslasele; 6) Kaebaja väide, et vaideotsus on motiveerimata, ei tähenda, et vaideotsus rikuks kaebaja õigusi vaidemenetluse esemest sõltumatult; 7) Otsitud on kaebaja taotlus kõikide objektide väljaselgitamiseks. Kaebaja raamatupidamise dokumentide kohaselt osutas kaebaja AS-le Kuusakoski peale metallijäätmete müügi ka teenuseid ehk demonteeris ja kogus kokku AS Kuusakoski poolt näidatud objektidel vanametalli. Seoses sellega on kaebaja ja AS Kuusakoski vahel sõlmitud töövõtuleping ja kaebaja raamatupidamises on need tehinguid kajastatud teenustena. Seega alltöövõtjatelt ei ole kaebaja metalli ostnud, alltöövõtjatelt ostis kaebaja teenuseid. Maksumenetluse käigus ei olnud võimalik koguda piisavalt tõendeid, tõendamaks, et kaebaja alltöövõtjad ei ole teenust osutanud. Seega ei ole metallijäätmete ostu-müügitehingud ja teenuste osutamine (metalli demonteerimine ja kogumine) omavahel seotud ja alltöövõtu korral kogutud metalli kogus ei mõjuta kuidagi metallijäätmete ostu-müügitehingute maksustamist. Arvetel teenuste kohta on märgitud demonteeritud metalli kogus, kuna sellest sõltub ka teenuse hind. Seega isegi juhul, kui maksuhaldur maksustaks ka teenuseid, puuduks vajadus uurida objekte ja välja selgitada, kui palju metalli kaebaja lõikas ja demonteeris, teostades AS-le Kuusakoski teenuseid. Seega ei ole põhjendatud kaebaja väide, et maksuhaldur on rikkunud uurimiskohustust, kuna pole uurinud objekte, kus alltöövõtjad lõikasid metalli. Kaebaja on soetanud metallijäätmeid ja edasi müünud AS-le Kuusakoski. Samas teenuste osutamisel kogutud ja AS-le Kuusakoski üle antud metalli kogused ei puuduta metalljäätmete ostu-müügitehinguid. Revisjoni käigus tehti kindlaks, et kaebaja ei ole OÜ-delt Metallehitus, Norkel ja Euroexport Baltic metallijäätmeid ostnud, mistõttu pole teada, kellelt kui palju kaebaja tegelikult ostis metallijäätmeid ja kui palju nende eest maksis; 8) „Maksuhaldur ei ole maksustanud OÜ Impeks nimel väljastatud arveid, kuna arveid esitati lühikese aja kestel ja kolmandad isikud ei nimetanud vastavat nime, vaid nimetasid M Kt ja OÜ-d Euroexport“. 14
(32)3-10-924 7. Tallinna Halduskohus rahuldas 13.12.2011 otsusega OÜ Felinor kaebuse osaliselt, tuvastades PMTK toimingu, mis seisnes revisjoni käigus kolmandatelt isikutelt kogutud ja koostatud võõrkeelsete dokumentide eestikeelsete tõlgetega varustamata jätmises, õigusvastasuse. Muus osas jättis kohus kaebuse rahuldamata. Halduskohtu põhjendused (v.a üksnes tulumaksu puudutavas osas): 1) Kaebaja on vaidlustanud rea maksuhalduri toiminguid, mis seonduvad revisjoni käigus kogutud teabele juurdepääsuga, viidates sisuliselt preventiivsele huvile nende toimingute õigusvastasuse tuvastamise suhtes. Kohus möönab, et kaebaja kui jätkuvalt tegutsev ettevõtja ja maksuhaldur võivad tõenäoliselt sattuda sarnastesse suhetesse ka tulevikus, mistõttu on kaebajal põhjendatud huvi toimingute õigusvastasuse tuvastamiseks; 2) Kaebaja kahtlus, et tal ei võimaldatud tutvuda kõigi revisjoni käigus kogutud andmetega, ei ole kohtumenetluses kinnitust leidnud, kohtumenetluses ei ole kaebuse esitaja viidanud ühelegi tõendile või muule andmeallikale, millele maksuhaldur oleks maksuotsuse tegemisel tuginenud, ent millega kaebuse esitaja ei oleks tutvuda saanud. Osade koopiate vilets kvaliteet ei tähenda MKS § 14 lg 3 rikkumist, sest kaebajat ei takistatud tutvumast dokumentide originaalidega maksuhalduri juures ning ebakvaliteetselt kopeeritud materjalidest vajalike väljakirjutuste või uute koopiate tegemine. Vastustaja seletusest ja revidendi e-kirjast (I kd tl 45) nähtub, et maksuhaldur oli nõus tegema halva kvaliteediga kopeeritud dokumentidest uued koopiad. Palve teatada, millised koopiad olid halva kvaliteediga polnud ebaloomulik või kaebaja poolt mittetäidetav. Kaebaja tõi ise välja, et talle esitatud dokumentide koopiad olid leheküljeliselt käsitsi nummerdatud, mistõttu oleks tal olnud lihtne lehekülgede kaupa viidata, millised koopiad on halva kvaliteediga. Maksuhaldur pikendas 23.12.2009 otsusega eriarvamuse esitamise tähtaega, arvestades kaebaja väidet, et osad talle revisjonitoimiku materjalidest tehtud koopiad ei ole loetavad. MKS § 14 lg-st 3 ei tulenegi maksuhaldurile kohustust asjas kogutud tõenditest maksukohustuslasele koopiad teha; õigus teha koopiad ja väljavõtted on maksukohustuslasel endal; 3) MKS § 47 lg-st 1 koostoimes § 14 lg-ga 3 tuleneb, et maksukohustuslasel on õigus tutvuda maksuhalduri poolt tema kohta kogutud andmetega eesti keeles, mistõttu võõrkeelsete tõendite kogumisel (v.a. maksukohustuslase enda esitatud) peab maksuhaldur korraldama nende tõlkimise eesti keelde. Rea kolmandate isikute suuliste seletuste protokollide tõlgete esitamine alles kohtumenetluses oli õigusvastane; 4) Õigusvastaseks ei saa pidada kaebajale revisjoni käigus koostatud dokumentide koopiate esitamist ilma sisukorrata. Sellise sisukorra koostamise kohustust MKS-st ei tulene; 5) Kaebaja taotluse kohta tunnistada õigusvastaseks tema asetamine olukorda, kus tal oli võimatu esitada tähtaegselt kogu materjalil põhinevat eriarvamust, märgib kohus, et saab kontrollida haldusorgani konkreetse toimingu õiguspärasust. Isiku asetamine olukorda ei kvalifitseeru toiminguna, vaid kajastab tagajärge, mille mingite toimingute tegemine võis põhjustada. Mis puudutab taotlust tunnistada õigusvastaseks see, et maksuhaldur ei esitanud oma tööversiooni ega teavitanud maksukohustuslast tõendamisele kuuluvatest asjaoludest, siis revisjoni tulemusel kujunenud maksuhalduri seisukoht kajastus revisjoniaktis, mis edastati kaebuse esitajale ning mille kohta kaebajal oli võimalik esitada eriarvamus. MKS-st ei tulene maksuhaldurile kohustust enne revisjoniakti koostamist teavitada maksukohustuslast kogutud materjalide pinnalt kujunenud või kujunema hakkavast seisukohast ja sellest, milliseid asjaolusid peab viimane tõendama. Tõendite kogumine on menetlustoiming ja menetlustoimingute iseseisev vaidlustamine ei ole üldjuhul võimalik; 6) KMS § 29 lg 1 kohaselt on maksukohustuslase poolt tasumisele kuuluvaks käibemaksusummaks maksustamisperioodil maksustatava käibena kvalifitseeruvatelt tehingutelt või toi15
(32)3-10-924 mingutelt arvestatud käibemaks, millest on maha arvatud maksustatava käibe tarbeks kasutatava kauba või teenuse sama maksustamisperioodi sisendkäibemaks. Sisendkäibemaks on KMS § 29 lg 3 p 1 kohaselt teiselt maksukohustuslaselt soetatud või saadud kauba või teenuse eest tasumisele kuulub käibemaks. Kui OÜ-d Metallehitus, Norkel ja Euroexport Baltic ei ole kaebajale arvetel näidatud kaupu müünud, tuleb kontrollida, kas kaebaja on heauskselt eeldanud, et müüjaks on arvel näidatud isik, olles müüja isikusamasuse tuvastamisel nõutavalt hoolas ning andmata oma käitumisega alust põhjendatud kahtluseks maksupettuses osalemise kohta. Lahendis nr 3-3-1-50-03 asus Riigikohus seisukohale, et kui maksuhalduril on põhjendatud kahtlus, et ostja osaleb maksupettuses, ei laiene sellisele olukorrale ostja heausksuse eeldamise põhimõte ning sarnase kahtluse korral tuleb ostjal esitada täiendavaid tõendeid selle kohta, et vaidlustatud tehingud on arvetel märgitud müüjaga tegelikult toimunud; 7) Kohus nõustub maksuhalduri seisukohaga, et maksuotsuse
  1. lisas loetletud OÜ-de Metallehitus, Norkel ja Euroexport Baltic arvetel kajastatud tehingute reaalne toimumine ei ole veenvat tõendamist leidnud. Põhjendatud on maksuhalduri kahtlus, et OÜ Felinor on osalenud maksupettuses. Seetõttu tulnuks kaebajal esitada täiendavad tõendid, mis kinnitaksid tehingute toimumist. Selliseid tõendeid kaebaja esitanud ei ole. Kaebaja täiendavalt esitatud seisukohad ja tõendid, samuti nagu suurel määral ka kohtuistungil tunnistajate poolt antud ütlused ei puuduta enamjaolt vaidlusaluseid metalli ostu-müügi tehinguid, vaid seonduvad metalli lõikamisteenustega, mille osutamist OÜ-de Norkel ja Metallehitus poolt ei ole maksuhaldur kahtluse alla seadnud. Tuleb tõdeda, et OÜ-del Metallehitus, Norkel ja Euroexport Baltic võis mingi reaalne majandustegevus olla, mis eeskätt võis seonduda metalli lõikamisteenuse osutamise või sellise teenuse vahendamisega, ent asjas kogutud tõendid kinnitavad veenvalt, et kaebajale vaidlusalustel arvetel kajastatud vanametalli hankimisega puudus neil äriühingutel seos; 8) R. Kga seotud äriühingute Norkel ja Metallehitus metalli müügiarvete fiktiivsust näitavad R. K vastuolulised selgitused metalli müügitehingute asjaolude kohta, mis kinnitavad, et ta tegelikult nende tehingute asjaolusid ei tea. R. K on 21.02.2008 maksuhaldurile antud selgituses (II kd tl 102 CD, fail 20080221) esmalt väitnud, et koostöö M. Kga lõppes juulis, kuna viimane hakkas metalli müüma otse OÜ-le Felinor. Hiljem, 17.06.2011 kohtuistungil (II kd tl 195) väitis R. K, et OÜ Metallehitus tegevus lõppes seoses põhitarnija M. K surmaga 20.12.
  2. Vastuseks kaebaja küsimusele, miks ta kasutas
  3. a kahte erinevat äriühingut ja millal tegi vastava muudatuse, vastas R. K, et seegi oli seotud M. K surmaga. Enam ei väitnud R. K, et tema tegevust metalli müümisel kaebajale oleks kuidagi mõjutanud see, et M. K hakkas OÜ-le Felinor otse metalli müüma. Arvestades R. K seletust, et ta suhtles ka M. K perekonnaga, ja kohtuistungil antud ütlust, et M. K surm oli talle suureks hoobiks, kuna ta tundis M. K ja tema perekonda väga hästi, ei ole usutav, et R. K eksis kas
  4. a maksuhaldurile või
  5. a kohtule seletust andes nii olulises küsimuses nagu tema ja M. K vahelise väidetava metallimüügialase koostöö lõppemine. Seejuures on R. K pidevalt väitnud, et OÜdele Metallehitus ja Norkel tarnis vähemalt valdava osa metallist just M. K. Vastuseks vastustaja küsimusele sidus R. K M. K surmaga OÜ Metallehitus müümise, kuid on teada, et ta müüs OÜ Metallehitus osa Inkasso ABC OÜ-le juba 04.08.2006 (II kd tl 102 CD fail 20080304). R. Kriisa seletustes esinevad vastuolud kinnitavad, et olles OÜ Metallehitus juhatuse liige ning OÜ Norkel volikirja alusel tegutsenud juht, ei tea ta arvetel kajastatud metalli soetamise ja müügiga seotud asjaolusid. Maksuhaldur on põhjendatult viidanud sellele, et R. K ei ole andnud ühtki mõistlikku seletust, miks oli vaja võõrandada OÜ Metallehitus olukorras, kus ta väidetavalt jätkas samasugust tegevust OÜ-s Norkel. Nii maksuhaldurile 20.02.2008 kui kohtuistungil antud R. K selgitused on ilmselgelt ebaadekvaatsed. OÜ Metallehitus müümise põhjuseks ei saanud olla asjaolu, et M. K hakkas metalli otse müüma OÜ-le Felinor, kuna R. K väitel oli ka OÜ Norkel tarnijaks edasi OÜ Euroexport Baltic (II kd tl 102 CD fail 20080410) ehk M. K. Vaidlusaluseid arveid on OÜ Metallehitus kaebajale esitanud 16
(32)3-10-924 7,2 mln kr ja OÜ Norkel 3,4 mln kr väärtuses, mistõttu kui need tehingud oleksid ehtsad, ei saaks väita, et pärast M. K ja OÜ Felinor otsesuhetesse astumist poleks R. Kl olnud majanduslikus mõttes otstarbekas OÜ Metallehitus varasemat tegevust (metalli ostmine M. Klt ja müük OÜ-le Felinor) jätkata. Teiseks tuleb tähele panna, et OÜ Metallehitus esitas OÜ-le Felinor arved
  1. a jaanuarist juulini, OÜ Euroexport Baltic sama aasta märtsist detsembrini. Ei ole tõendatud, et
  2. a keskel oleks toimunud R. K ja M. K või nende juhitavate äriühingute vahelistes majandussuhetes mingeid selliseid muudatusi, mis oleksid tekitanud R. Kle vajaduse võõrandada OÜ Metallehitus ja jätkata varasemat metalliäri OÜ-s Norkel. M. K surm ei saanud OÜ Metallehitus müümist tingida juba seetõttu, et OÜ Metallehitus müüdi ligemale pool aastat varem. Kohus ei nõustu kaebajaga, et R. K võis maksuhaldurile seletusi andes fakte moonutada soovi tõttu varjata endaga seotud äriühingute maksuõigusrikkumisi. Eesmärk luua pilt, et OÜ Metallehitus või Norkel soetas kaebajale müüdud metalli OÜ-lt Euroexport Baltic ja varjata selle tegelikku pärinemist mujalt, ei anna põhjust siduda OÜ Metallehitus tegevuse lõpetamist M. K poolt metalli otse OÜ-le Felinor müüma hakkamise või surmaga. Selliste väidete esitamine viitab üheselt R. K teadmatusele OÜ-de Metallehitus ja Norkel müügiarvetel kajastatud metallist. On ebausutav, et R. K, olles M. Kga heas isiklikus läbisaamises, ei teadnud, kust või kuidas M. K metalli hankis. R. K ütlused koostöö kohta M. Kga on vastuolulised ka selles, et kui 20.02.2008 ja 10.04.2008 maksuhaldurile antud selgitustes väitis ta OÜ-de Metallehitus ja Norkel poolt valdava osa metalli soetamist OÜ-delt Euroexport Baltic ja Inkasso ABC, siis hiljem, kui maksuhaldur oli tuvastanud metalli veo Saaremaalt, väitis R. K 29.06.2009 seletuses (II kd tl 102 CD fail 20090804), et kasutas Saaremaal Sikassaare külas asuvat vanametalli kogumise platsi koos M. Kga isiklike sidemete kaudu vana talupidamistehnika kogumisel. Arvestades Saaremaalt AS-i Kuusakoski viidud metalli kogust ning kontrollitaval perioodil eripärast transpordiviisi (laevaga), on kummastav, et R. K varem ei maininud, et lisaks M. Klt OÜ Euroexport Baltic kaudu metalli soetamisele tegelesid nad Saaremaal koos metalli kogumisega. Pole usutav, et ta
  3. a oli selle koostöö unustanud ning see meenus talle
  4. a vastavasisulise küsimuse peale. Eeltoodud vastuolusid arvestades on R. K seletused OÜ Metallehitus ja OÜ Norkel tegevuse kohta metalli ostmisel ja müümisel täiesti ebausaldusväärsed; 9) Asjaolud, et R. K rentis oma nimel Saaremaal Sikassaares asuva platsi metalli kogumiseks ning et sinna kogunenud metall hiljem Roomassaare sadama kaudu laevaga AS-le Kuusakoski toimetati, samuti asjaolu, et R. K tellis Saaremaal veoteenust metalli vedamiseks, ei kinnita vaidlusaluste tehingute toimumist. See kinnitab üksnes R. K tegelemist Saaremaal metalli kogumisega, kuid puuduvad tõendid, et ta tegi seda OÜ Metallehitus või Norkel nimel. Nii Sikassaare platsi kasutamisõiguse kui ka transpordi OÜ-delt Sameral ja Siimu Auto (II kd tl 102 CD fail 20090420) soetas R. K füüsilise isikuna, mis viitab sellele, et tol ajal ei seostanud ka ta ise oma tegevust OÜ-dega Metallehitus või Norkel; 10) Nagu R. K, nii ka M. K puhul ei ole põhjust kahelda, et ta puutus OÜ Felinor poolt hiljem AS-le Kuusakoski müüdud metalliga mingil määral kokku. Samas puuduvad tõendid, mis kinnitaksid, et ta tegutses OÜ Euroexport Baltic nimel iseseisva ettevõtjana. Ei ole usutav, et sedavõrd suure koguse metalli, mis OÜ Euroexport Baltic müüs väidetavalt kokku OÜ-dele Felinor, Metallehitus ja Norkel, suutnuks M. K koguda
  5. a jooksul kokku ilma, et sellest teadnuks midagi tema elukaaslane (vt II kd tl 102 CD fail 20080521), vanemad (samas, fail 20080207, tõlked II kd tl 56 ja 92) või vend (samas, fail 20080808, tõlge III kd tl 57). Maksuotsuses on loogiliselt põhjendatud, miks on alust arvata, et M. K roll oli arvete vormistamine ning metalli müügitehinguid OÜ Euroexport Baltic nimel ta ei teinud. Lisaks märgib kohus, et OÜ Euroexport Baltic väidetav tegevus
  6. a oli ka majanduslikult ebaloogiline. On arusaamatu, miks pidi OÜ Euroexport Baltic müüma metalli OÜ-dele Norkel ja Metallehitus (nagu väitis R. K), kui tal oli samal ajal otsekontakt OÜ-ga Felinor (kellele ta esitas arveid metal17
(32)3-10-924 li müügi eest
  1. a märtsist detsembrini), kellelt ta oleks sama metalli eest saanud suurema tasu. Seda iseäranis olukorras, kus M. K ja R. K vahel olid head isiklikud suhted; 11) Sellele, et vaidlusaluseid tehinguid toimunud pole ning et kogu metalli hankimise ahel oli tegelikult OÜ Felinor kontrolli all, viitavad kõige selgemalt metalli AS-le Kuusakoski üleandmisel vormistatud dokumentidega seotud asjaolud. OÜ Felinor nimel saabus metall AS-le Kuusakoski põhimõtteliselt kahel moel: kas OÜ Felinor (või tema väidetavate allhankijate või omakorda nende allhankijate) transpordiga või AS Kuusakoski transpordiga, mille AS-lt Kuusakoski tellis OÜ Felinor. AS Kuusakoski autojuhid kinnitasid maksuhaldurile, et kui nad toimetasid metalli AS-le Kuusakoski, ei antud nende kätte dokumenti, millelt nähtuks toodud metalli mass, ning kui metall toodi AS-sse Kuusakoski kliendi transpordiga, jäi autojuhile või temaga kaasas olnud isikule vastav dokument. Kaebaja pole vastu vaielnud sellele, et AS Kuusakoski autod pidanuks vaidlusalustel arvetel kajastatud metalli koguste põhjal vedama ka seda metalli. Maksuhaldur on põhjendatult leidnud, et info, mille põhjal arved OÜ-le Felinor vormistati, pidid väidetavad hankijad saama OÜ-lt Felinor, kelle nimel metall AS-le Kuusakoski väidetavalt üle anti. Sõltumata sellest, kas OÜ Felinor pidi täitma JäätS nõudeid, on kummastav, et ta ei pidanud taasesitatavat arvestust selle kohta, milline allhankija kui palju metalli tema nimel AS-i Kuusakoski viis. Ükski asjas selgitusi andnud isik ei ole väitnud, et koorma saabumisel AS-i Kuusakoski oleks kuidagi fikseeritud see, milline OÜ Felinor väidetavatest tehingupartneritest selle koorma saatis. Ometi ei olnud ei OÜ-l Felinor ega tema väidetavatel allhankijatel võimalik koorma massi fikseerida enne selle kaalumist AS-s Kuusakoski. Seega pidanuks OÜ Felinor nii enda kui ka oma väidetavate allhankijate huvides kuidagi fikseerima selle, milline koorem on milliselt allhankijalt. Samuti oleks allhankijatel olnud mõistlik hilisema segaduse vältimiseks sellist fikseerimist nõuda, sest vastasel korral ei saanud OÜ Felinor kontrollida, kas talle mingi koguse eest arve esitanud isik on selle tõepoolest AS-i Kuusakoski viinud, ning allhankijal puudus tagantjärele võimalus tõendada, et just tema (või omakorda tema allhankija) selle koorma AS-i Kuusakoski viis. Sellise arvestuse mittepidamine viitab selgelt asjaolule, et kogu tehinguahel oli niigi OÜ Felinor kontrolli all. Oluliseks arvete fiktiivsust kinnitavaks asjaoluks on ka see, et arvetel puuduvad andmed metalli AS-i Kuusakoski viimise aja, koormate arvu ning iga koorma massi kohta. Ka vaidlustatud maksuotsuses on välja toodud, et arvetel puuduvad andmed kaalukviitungite kohta, mille alusel need arved esitatud on. See olnuks OÜ Felinor seisukohast eriti oluline siis, kui väidetavad allhankijad viisid metalli AS-i Kuusakoski oma transpordiga nii, et koorma saabumist ja kaalu kinnitav dokument jäi nende kätte. Ka see kinnitab, et OÜ Felinor kontrollis reaalselt ka metalli saabumist AS-i Kuusakoski. Iseäranis kummastav on OÜ-le Felinor müüdud konkreetsete koormate fikseerimata jätmine Saaremaal. Kui R. K väite (II kd tl 102, CD fail 20090804) kohaselt müüsid OÜ-le Felinor kõnealuse metalli OÜ-d Metallehitus ja Euroexport Baltic, siis O. V kohtuistungil antud selgitustest nähtub, et Roomassaarest laevaga Paldiskisse veetud metall kaaluti alles seal AS Kuusakoski kaalude peal. Seetõttu on arusaamatu, kuidas sai OÜ Felinor teada, mis koguse talle üks või teine eelnimetatud hankijatest metalli müüs, ja mille alusel koostasid hankijad talle arveid; 12) JäätS § 2 lg 1 kohaselt on jäätmed mis tahes jäätmekategooriasse kuuluv vallasasi, mille valdaja on ära visanud või kavatseb või on kohustatud ära viskama. Kaebaja seisukoht, et valdaja poolt vanametalli müük ümbersulatamise eesmärgil ei ole äraviskamine JäätS tähenduses, on ebaõige. Tegevust, mis seisneb mingi eseme üleandmises kas otse jäätmekäitlejale või muule isikule selleks, et see suunata jäätmekäitlusesse, tuleb käsitada äraviskamisena. Metallijäätmed on liiatigi eraldi sätestatud jäätmekategooriana. JäätS § 106 lg-s 1 nimetatud andmetega dokumendi peavad sama lõike kohaselt koostama isik, kes kogub ja veab teiste isikute poolt tekitatud ja üleantud metallijäätmeid nende edasise kaubandusvahendamise ja taaskasutamise eesmärgil, ja metallijäätmete üleandja. Sama paragrahvi
  2. lõike kohaselt on metalli18
(32)3-10-924 jäätmete kogujal kohustus säilitada seda dokumenti vähemalt viis aastat. Selle normi eesmärk on tagada võimalus kontrollida hiljem jäätmekäitlusesse suunatud metalli päritolu ning tõkestada metalli varastamist selle jäätmekäitlusse suunamise eesmärgil. Selle eesmärgiga oleks vastuolus tõlgendus, mille kohaselt ei ole sellise dokumenteerimise kohustust isikul, kelle nimel metallijäätmeid üle antakse siis, kui ta neid jäätmeid tekitajatelt vahetult ei kogu ega üle ei anna. Samuti, isegi kui tehingud OÜ-dega Euroexport Baltic, Metallehitus ja Norkel oleksid toimunud nii nagu kaebaja kirjeldab, saanuks OÜ Felinor metalli valdajaks asjaõigusseaduse § 37 mõistes; 13) Et kogu metalli kogumise ja müügi ahelat korraldasid OÜ Felinor juhid, kinnitavad ka autojuhtide seletused, mille kohaselt olid objektidel, kust autojuhid metalli vedasid, kohal A. S või O. V. Pole alust arvata, et neid nähti üksnes objektidel, kust veeti AS-le Kuusakoski kuuluvat metalli (lõikamisobjektidel). Et R. K või M. K võisid mõnel objektil kohal olla, ei kinnita vaidlusaluste tehingute toimumist. Ainsana on nende aktiivset osalemist metalli kogumisel kinnitanud kohtus tunnistajana üle kuulatud H. A, kes väitis samas, et talle teadaolevalt oli tegemist OÜ Felinor esindajatega. Kuigi kohtul pole alust H. A aususes kahelda, on siiski mõnevõrra kummastav, et ühelt poolt on kaebuses väidetud, et autojuhtide mälu ei pruugi nende asjaolude suhtes olla täpne, kuna neil oli palju kliente, teisalt teadis just kaebuse esitaja taotlusel kohtusse kutsutud tunnistaja objektidel metalli transporti. Seega ei lükka R. K või M. K viibimine objektil ümber kahtlust, et ahel oli OÜ Felinor kontrolli all; 14) Kohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, et võimalik ei ole tuvastada, milliseid fotosid näidati revisjoni käigus üle kuulatud autojuhtidele. Vastustaja on esitanud nummerdatud fotod (CD fail „Isikute fotod äratundmiseks“) ning selgitanud, et kõigile küsitletutele näidati samu fotosid. Ei ole teada ühtki asjaolu, mis annaks alust arvata, et revident näitas mõnedele või kõigile isikutele mingisuguseid teisi fotosid. Korrektsem oleks protokollida fotode äratundmiseks esitamine selliselt, et isik kinnitab iga foto juures omakäeliselt, kas või kelle ta sellelt ära tunneb. Siiski kinnitavad tõdemust, et isikutele näidati just kohtule esitatud nummerdatud fotosid, ka autojuhtide kattuvad ütlused – mitmed ütlusi andnud autojuhid (J, K, N, F, T, R, V), kes tundsid ära
  1. ja
  2. fotol olevad isikud, teadsid ka seda, et pildil on O või A nimeline tegelane; 15) Kaebaja osalemine kahtlusaluses maksupettuses seisnes tõenäoliselt selles, et ta hankis, tõenäoliselt osaliselt R. K ja M. K kaasabil, metallijäätmeid tundmatutelt isikutelt, ent korraldas metalli soetamise vormistamise fiktiivsete arvete alusel. Sel moel tekitas kaebaja endale õiguse vähendada tasumisele kuuluvat käibemaksu fiktiivsetel arvetel kajastatud sisendkäibemaksu võrra ning sai võimaluse ettevõttest raha välja viia ilma, et oleks võimalik tegelikult kontrollida, kas või millises ulatuses kasutati seda ettevõtluse tarbeks. Maksupettuse konspiratiivse iseloomu tõttu on praktikas reeglina võimatu tuvastada raha ostjale või selle juhtidele tagasi liikumist. Maksumenetluses ei pea maksuhaldur tõendama, et kaebaja on osalenud maksupettuses, vaid piisab kui ta põhjendab oma sellekohaseid kahtlusi. Sellisel juhul tuleb maksukohustuslasel tõendada tehingute tegelik toimumine ja maksuhalduri kahtlused hajutada. Kui maksukohustuslane seda teha ei suuda, on maksuhalduril õigus lähtuda sellest, et tehingut toimunud pole, ning kohaldada maksukohustuslase suhtes vastavaid maksuõiguslikke järelmeid. Antud juhul ei ole kaebaja suutnud tehingute toimumist tõendada; 16) Kaebajale maksu määramist ei välista see, et arved esitanud tehingupartnerite maksukohustuste täitmist ei ole kontrollitud ning tuvastatud pole riigil maksutulu saamata jäämine. Käibemaksu objektiks on üldjuhul kauba või teenuse käive, mitte tehing iseeneses. Tegelikkuses majanduslikku sisu mitteomavale tehingule ei saa majandusliku soorituse kuvandit tekitada ka pelgalt asjaolu, et tehingu pool on alusetult riigile käibemaksu üle kandnud. Kuna MKS 19
(32)3-10-924 § 83 lg 4 esimese lause tähenduses näilikku tehingut maksustamisel arvesse ei võeta, ei tulene sellest maksustamise aspektist õigusi ja kohustusi kummalegi näiliku tehingu poolele; 17) Kaebaja on märkimisväärse osa oma positsioonist koondanud väidetele, mis puudutavad metalli lõikamisteenuste osutamist (Vt II kd tl 209). Maksuotsusest nähtuvalt ei ole neid arveid maksuhaldur kahtluse alla seadnud ega nende alusel kaebajat maksustanud. Kaebaja ei saa maksuotsust vaidlustada argumendil, et samade tehingupartneritega tehtud muid tehinguid ei ole maksustatud. Lõikamisteenuse osutamine ning metalli müük on põhimõtteliselt erinevad tegevused ning üks neist ei saa kinnitada teist. Kuna on tuvastatud, et OÜ-l Felinor ei olnud endal keevitajaid, kes oleksid metalli lõiganud, ning R K (M. K vend) sõnul (CD fail 20080808) tegeles M. K pärast kooli lõpetamist keevitamisega, siis on võimalik, et R. K ja M. K tõepoolest metalli lõikamisteenuseid osutasid. Sellele viitab ka asjaolu, et R. K on äriühingute Metallehitus ja Norkel nimel toonud OÜ Felinor vahendatud gaasi AS-st Elme Messer Gaas. Need asjaolud ei seondu vaidlustatud metalli müügiarvetega. R. K ja M. K näol polnud tegemist n.ö tavaliste variisikutega nagu nt need, kellele äriühingud hiljem võõrandati; 18) Metalli lõikamisteenustega seotud asjaolud, mis on selgunud iseäranis kohtumenetluses, ei hajuta märkimisväärselt kahtlust R. K ja M. K poolt OÜ-de Metallehitus, Norkel ja Euroexport Baltic nimel iseseisvas tegutsemises. Nii näiteks väitis R. K kohtuistungil, et lõikamisobjekte oli 5-6. Sama väitis ta ka 21.02.2008 maksuhaldurile antud seletuses. Samas on üksnes OÜ Metallehitus esitanud OÜ-le Felinor lõikamisteenuste arveid 10, kokku 716 tonni metalli lõikamise eest. Nii R. K, A. S kui O. V seletuse kohaselt oli ühe keevitaja päevahind 1000-2000 krooni. Keskmine keevitaja päevahind oli seega 1500 krooni ning OÜ-le Felinor esitatud arvete summa oli 402 355 krooni. Järelikult osutas OÜ Metallehitus poole aasta jooksul (kuna neid arveid esitati jaanuari lõpust juuli lõpuni) metalli lõikamisteenuseid keskeltläbi 268 keevitaja-päeva ulatuses. O. V selgitas kohtuistungil, et objektil oli mehi 1-3 ning rohkem neid võtta kusagilt polnud. Kui keskmiselt oli objektil 2 meest, tähendaks 268 keevitajapäevane töömaht seda, et lõikamistöid tehti kokku 134 päeval. Eeldades, et arvete esitamise periood ja tööperiood enam-vähem kattusid, tehti see töö ära kuue kuu jooksul. Kuuekuulises perioodis on laias laastus 183 päeva ja umbes 126 tööpäeva. See tähendaks, et OÜ Metallehitus osutas neid teenuseid peaaegu kogu aeg selle arvete esitamise perioodi jooksul, mis seab väited, et lõikamisobjekte oli 5-6, sügavalt kahtluse alla. Isegi juhul, kui lähtuda, et tegemist oli viie kuni kuue objektiga, siis pidid need olema väga mahukad objektid, mille puhul on raskesti usutav, et enne objekti alustamist oli võimalik visuaalselt hinnata seda, kui palju aega lõikamiseks kulub. Seega ei ole eluliselt usutav väide, et lõikamise hind lepiti eelnevalt kokku, arvestusega hinnana keevitaja-päeva kohta ning hiljem kajastati teenuse maksumust arvel tonnipõhiselt üksnes seepärast, et Kuusakoski AS pidas sellist arvestust. Siinkohal tuleb tähele panna, et viidatud teenuste arvetel (arve selgitus „Vastavalt lepingule 09.01.2006“) kajastuvad metalli tonnihinnana ilusad ümmargused summad (nt 500, 700, 850, 250 krooni). See räägib vastu selgitusele, et kokku lepitud hind arvestati hiljem ümber tonnihinnaks. Võimaliku töö eest kokku lepitud hinna kui mingi ümmarguse summa konverteerimisel lõigatud metalli tonnihinnaks ei oleks need lõppsummad nii ümmargused tulnud. Esitatud teenusearvete pinnalt on pigem usutav, et ka lõikamise eest tasu arvestus toimus lõikamise tulemusena saadud tonnide järgi. See oleks ka loogiline, pidades silmas seda, et objektide mahtusid (5-6 objekti, kust lõigati välja 716 tonni metalli) arvestades on raskesti usutav, et teenuse tellija või osutaja suudaks enne töö alustamist objektile peale vaadates öelda, kui palju aega selle lõikamisele kulub, küll aga ilmselt on gaasilõikamistöödega tuttaval isikul võimalik ligikaudselt hinnata seda, kui palju vaeva ühel või teisel objektil kulub selleks, et teatud mõõtudesse lõigata tonn metalli. Selles osas on vastuolulised ka P. V selgitused, kes ühelt poolt kinnitas kohtus seda, et arvestusühikuks lõikamistöödel oli mees-päev, ent samas märkis, et andis OÜ-le Felinor „vastuvõtuakti numbri ja tonnid ja leppisime kokku, et näiteks 100 tonni lõikamine maksis 100 krooni 20
(32)3-10-924 tonn, siis tema sai selle eest 10 000 krooni“ (II kd tl 185). Samuti kinnitas P. V (II kd tl 186), et arvetel oli näidatud summa „mis me leppisime kokku, mis ta tonni eest antud objektil lõikamise eest saab“. R. K seletas kohtuistungil et tema ei tea, kui palju tonne objektilt tuli, tema tahtis raha teenuse eest. Samas on selge, et objektilt tulevate tonnide arv ei saanud eelnevalt objekti üle vaadates R. K teada olla, mistõttu on arusaamatu, kuidas ta sai teha pakkumise objekti täishinnale või keevitaja-tundide peale, kui O. V ja P. V vahel oli kokkulepe lõigatud tonni hinna kohta. Seegi asjaolu pigem viitab samuti sellele, et ka metalli lõikamist juhtis ja korraldas OÜ Felinor, mitte OÜ-d Metallehitus ja Norkel; 19) Samamoodi ei saa maksuotsust rünnata väitega, et maksuhaldur on aktsepteerinud tehinguid OÜ-ga Impeks. Põhjusi, miks maksuhaldur ei pidanud vajalikuks OÜ-ga Impeks tehtud tehinguid kontrollida või neile hinnangut anda, võib olla erinevaid, ent nende tehingute toimumine ei tõenda teiste äriühingutega tehtud tehingute toimumist, sõltumata sellest, et juhatuse liikmed võivad kattuda. Kohus möönab, et maksuotsuses tehtud järeldus, justkui ei oleks M. K metalliäriga üldse seotud olnud, ei ole põhjendatud, ent see ei kinnita juba eeltoodud põhjustel vaidlusaluste tehingute toimumist; 20) Maksuhaldur ei kogunud revisjonimenetluse käigus tõendeid õigusvastaselt. Väär on kaebaja seisukoht, et tema suhtes läbi viidud revisjoni raames ei oleks maksuhaldur tohtinud nõuda krediidiasutustelt kaebuse esitaja tehingupartnerite pangakonto väljavõtteid. Kaebaja leiab ekslikult, nagu keelaks MKS § 61 lg 2 nõuda kolmandatelt isikutelt teavet või tõendeid, mida maksukohustuslasel endal olla ei saa. Viidatud norm ei piira kuidagi seda, millist tõendusteavet on maksuhalduril õigus koguda. Selle sätte eesmärk on üksnes kaitsta kolmandaid isikud selle vastu, et maksuhaldur ei nõuaks neilt sellist teavet, mida oleks võimalik saada ka maksukohustuslaselt endalt. Tuleb möönda, et kolmandatelt isikutelt suuliste seletuste võtmist telefoni teel MKS ette ei näe. See ei anna aga alust maksuotsuse tühistamiseks, kuna telefoni teel küsitletud isikute seletused on kohtu hinnangul olnud ebaolulise tähtsusega; 21) Kohus nõustub vastustajaga, et maksuotsuse kohta tehtud vaideotsus ei riku kaebaja subjektiivseid õigusi vaide esemest sõltumatult, seetõttu ei ole alust ka vaideotsuse tühistamiseks. 22) 12.04.2010 esitatud tuvastamiskaebuse taotlustest nelja toimingu suhtes rahuldas kohus ühe, mistõttu tuleb kaebaja kasuks välja mõista neljandik tuvastamiskaebuselt tasutud riigilõivust ehk 3,99 eurot. Arvestades 12. aprilli 2010 esitatud kaebuse mahtu ning väiteid ja põhjendusi, mis puudutavad konkreetselt võõrkeelsete dokumentide tõlgete puudumist, samuti asjaolu, et samad väited olid esitatud varem ka maksuhaldurile esitatud taotluses ja vaidemenetluses ning pidades silmas hinnanguliselt kohtuistungil selle küsimuse arutamisele kulunud aega, peab kohus selle konkreetse taotlusega seotud põhjendatud õigusabikulu suuruseks umbes 1000 krooni. Eeltoodut silmas pidades mõistab kohus vastustajalt kaebuse esitaja kasuks välja menetluskulud 68 eurot. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES 8. OÜ Felinor esitas 12.01.2012 Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse halduskohtu otsuse tühistamiseks osas, millega jäeti rahuldamata OÜ Felinor kaebus 27.04.2010 maksuotsuse nr 12.2-3/5708-20 ning 19.07.2010 vaideotsuse nr 6-1/295-4 tühistamise nõuetes. Apellatsioonkaebuse seisukohad (v.a üksnes tulumaksu määramisega seonduvad): 1) Kohus on ebaõigesti hinnanud tehingupartnerite majandustegevust. 23.08.2010 kaebuses esitati põhjalik ülevaade kaebaja tegevusest ja selle majanduslikust loogikast, kaebuse eitaja osutas Kuusakoski AS õiguseellase Emexi ja kaebaja vahel 03.01.2005 sõlmitud lepingule, 21
(32)3-10-924 märkis tehingute baashinnad ja fikseeris kahepoolsed hinna kujunemise alused, samuti tõi välja hinnakokkulepped allhankijatega, kohtus selgitati, millisel loogikal põhines vahendustegevus äriühingute vahel. Nii kaebuses toodud ettevõtete majandustegevuse loogika selgituses kui ka R. K antud täiendavates selgitustes ei ole sisuliselt midagi arusaamatut ega ebaloogilist, sest nimetatud vahendustegevus on kõige tüüpilisem majandustegevuse liike üleüldse. Kohus on märkimisväärses osas oma hinnangu rajanud ühe isiku, so R. K selgitustes vastuolude otsimisele. R. K erinevatel aegadel antud seletuste muutumist tuleb hinnata koosmõjus R. K juhitud firmade maksukäitumisega, mida aga paraku ei ole uuritud; 2) Kohtuotsus on vastuoluline ja ebajärjekindel. Kohtu arvates oli kahtlane, et M. K pereliikmed ei teadnud tema metalliäriga seonduvast, kuid midagi kummalist ega kahtlast pole kohtu arvates selles, et pereliikmed ei teadnud ka metallilõikamise teenusest ega OÜ-st Impeks, mida maksuhaldur on aktsepteerinud. Leides, et kahtlusalune maksupettus seisnes tõenäoliselt selles, et kaebaja hankis tõenäoliselt osaliselt R. K ja M. K kaasabil metallijäätmeid tundmatutelt kolmandatelt isikutelt, kohus aktsepteeris mõlema isiku tegelemist metallijäätmete kokkuostuga; 3) Kohus on ebaõigesti hinnanud autojuhtide selgitusi, selgitustega kaasnevat äratundmiseks esitamist ja ignoreerinud isikute seletusi, kes kinnitavad R. K ja M. K tegevust metallijäätmete äris. Ignoreeritud on kaebaja selgitust, miks autojuhid pididki nägema kaebaja töötajaid Kuusakoski AS antud vahendusobjektidel, ning omistatud nende objektil viibimisele ebaõige tähendus. Jääb arusaamatuks, millised on need konkreetsed objektid, kus kaebaja töötajaid nähti. Kohtu poolt viidatud faili fototabelitega, mida kohtuistungil ei uuritud, ei esitatud kaebajale revisjonimaterjalidest koopiate tegemisel. Kohus on jätnud rea kohtueelses menetluses antud seletusi arvestamata, kohus pole arvestanud ega sisuliselt isegi käsitlenud ka kohtulikus menetluses antud M. T ütlusi. Autojuhtide seletusi, millest maksuhalduri arvates nähtub, et K ja K vanametalliga ei tegelenud, ei saa käsitleda maksuhalduri versiooni kinnitavatena. Kuna ei ole võimalik tuvastada, kelle fotosid ja millise kvaliteediga autojuhtidele näidati, ei ole ka võimalik teha mingeid järeldusi sellest, et osad autojuhid tundsid ära S või V, ega sellest, et autojuhid pole ära tundnud K või K; 4) Kohus on ekslikult väitnud, et K ja K tegevust kinnitab ainsana tunnistaja H A. Kaebaja juhtis kohtuistungil 21.09.2011 tähelepanu maksuotsuses isikute ütluste moonutatud käsitlemisele. Nt maksuotsuse lk-l 51, kus tsiteeritakse A. B seletust, pole nimetatud R, kuid A. B kirjalikus seletuses on nimetatud R kahel korral. Samal lk-l pole M seletuse refereeringus märgitud, et selles oli juttu veel ühes turskest noormehest. Suure tõenäosusega on tegemist R. Kga, keda on kohtus üle kuulatud tunnistajad kirjeldanud kui tugevama kehaehitusega noormeest. S ja V on mõlemad keskealised, mitte noormehed. Maksuotsuse lk-l 33 viidatud K. E seletuses on öeldud, et veoteenuse tellija oli K, ning kirjeldatud korduvat koostööd metalli vedamisel ja laadimisel pealelaadimiskohtadel Loksa ümbruses. See seletus on kooskõlas kohtuistungil H. A poolt antud seletusega selles, et M. K tegutses suures osas Loksa ümbruses. Kuusakoski AS Narva osakonna juhataja M. Ta kinnitab kohtus antud ütlustes detailselt nii M. K kui R. K juhitud äriühingute iseseisvat majandustegevust. Ka maksuotsuse lk-l 52 on maksuhaldur märkinud, et sõiduki reg.märgiga XX tellija oli R. K, kes isiklikult maksis transpordi eest sularahas. Maksuhalduri poolt maksuotsuse lk-l 51-52 loetletud kahtlased asjaolud puudutavad väga tühist osa, võimalik, et ca 1 % kõigist kaebaja tehingutest; 5) Kohtu seisukoht nn Saaremaa episoodi osas, mille järgi tuleb äriühingute majandustegevus kvalifitseerida ümber äriühingut juhtinud isiku isiklikuks tegevuseks, on maksuõiguslikult revolutsiooniline. Apellant selgitab, et kuna tarnitud kauba kogused kaaluti AS Kuusakoski kaalude peal, oli ta kauba kogusest teadlik. Ta ei pidanudki teadma, millise praktika alusel esitasid allhankijad talle arveid ja kuidas need hangitud kauba jaotuse omavahel kokku leppi22
(32)3-10-924 sid, on nende omavaheline suhe. Kogusummas kajastasid arved tema jaoks õigeid kaubakoguseid; 6) Olukorras, kus maksuhaldur pole kontrollinud kahtluse alla pandud kolme äriühingu raamatupidamisdokumente ega teinud mingeidki jõupingutusi, et selgitada välja, kellelt ostsid vanametalli OÜ-d Norkel, Euroexport Baltic ja Metallehitus, ei saa nende äriühingute võimalikke maksuõiguslikke minetusi, mis pole tegelikult tõendatud, üle kanda kaebajale. Pole välistatud topeltmaksustamine ega käibemaksu õigusvastane kumuleerumine; 7) Kaebaja ei nõustu kohtu seisukohaga, et R. K ei ole tegutsenud temaga seotud äriühingutes iseseisva ettevõtjana. Kohus ei ole andnud hinnangut ühelegi kaebaja väljatoodud tõendile mis tunnistab R. K tegutsemist ettevõtjana (OÜ-de Metallehitus ja Norkel majandusaasta aruanded, Euroexport Baltic OÜ pangaväljavõtetest nähtuvad tehingud Mereteh OÜ-ga). R. K on käesoleval ajal kahe äriühingu juhatuse liige, varem on ta olnud seotud viie äriühingu juhtimisega, sh kuulunud kalandusega tegeleva AS Mootorlaev Tõhela nõukogusse. Seetõttu ei saa pidada tõendatuks, et R. K näol oleks tegemist isikuga, kes ei ole tegutsenud temaga seotud äriühingutes iseseisva ettevõtjana; 8) Kohtu poolt ei ole isegi äramärkimist leidnud kaebuses toodud viide täiendavate tõendite vajalikkusest, mis seisneb kõneeristuste väljanõudmise vajalikkuses telefonioperaatoritelt. Kõneeristused oleksid küll pigem kaudsed, kuid majandussuhte ja tehingute reaalsuse ilmestamise seisukohalt siiski olulised tõendid; 9) Kui maksuhaldur on revisjonis, mis tähendab kompleksset kontrolli, võtnud seisukoha, et OÜ Impeks samalaadsed tehingud kaebajaga on toimunud, ei saa seda seisukohta M. K tegevuse hindamisel ignoreerida. Maksuhaldur ei saa samalaadsete asjaolude suhtes asuda erinevatele seisukohtadele; 10) Kohtu seisukohad seoses metalli lõikamisteenusega jäävad arusaamatuks. Kui selgus, et lõikamisteenust on maksuhaldur aktsepteerinud, muutub ainetuks arutelu lõikamisteenusele teistsuguse tähenduse omistamiseks. Kohtu seisukohaga, et metalli lõikamisteenusel ja metalli müügil on olemuslik erinevus, saab nõustuda üldises plaanis, kuid antud maksuasjas tuleb neid siiski vaadelda kooseksisteerivatena. Seda eeskätt seetõttu, et lõigatud metall tarniti ASle Kuusakoski. Nimetatut kinnitab ka kaebuse esitaja selgitus, mis põhistab arvete vormistamist selliselt, mis ühtiks AS Kuusakoski arvestuspõhimõttega, mida kinnitasid AS Kuusakoski ostuosakonna juhataja P. V ja R. K. Arvete summade „ümarus“ on tehingupoolte kokkuleppe küsimus. Ka tonnihinna konverteerimise aluseks olev päevahind oli ümmargune (1000-2000 kr päev). Teise olulise aspektina hindab kohus arvete, tehingute fiktiivust ning tehingute OÜ Felinor täieliku kontrolli all olemist näitega, mille kohaselt R. K ei saanud esitada pakkumist OÜ-le Felinor iseseisvalt, kuna ta ei teadnud objektilt tulenevat tonnide arvu. Selline kohtu lähenemine on arusaamatu, kuna tunnistaja P. V selgituste kohaselt käisid objekte üle vaatamas tema, R. K ning see toimus OÜ Felinor juhtide osavõtul. On loogiline, et hinnakokkulepped sõlmitakse objektidel ja kõigi osapoolte osavõtul. Kohtu kahtlustel sisulise ja kõikehõlmava kontrolli omamisel oleks alust siis, kui R. K kui alltöövõtja/hankija osalemine nimetatud objektide ülevaatamisel ei oleks aset leidnud; 11) Halduskohus ei ole rakendanud uurimispõhimõtet. Lähtudes halduskohtumenetluses kehtivast uurimisprintsiibist, oleks halduskohus pidanud kahtluse korral ise kontrollima tunnistajate poolt antud selgitusi ning nende majanduslikku sisu. Kui tunnistajate ütlused on kohtu jaoks arusaamatud, nagu ka kohus on korduvalt oma otsuse väitnud, siis tulnuks tunnistajatelt nõuda asjaolude arusaadavuse huvides täiendavaid selgitusi. Kohus on jätnud käsitlemata kaebaja väited, sh kohtuvaidluse teesides toodu, mille kohaselt leidis kinnitust, et dokumentide vormistamine (kaalukviitungid, üleandmise aktid, lõikamistööde kajastamine kaalulises 23
(32)3-10-924 arvestuses) toimus lähtuvalt AS Kuusakoski kui suure lõppostja asjaajamiskorrast ja rutiinist. Tunnistajad K. V, P. V ja M. T kinnitasid, et Kuusakoski arvutiprogramm lubas kanda üleandmise aktile vaid kaks autonumbrit. P. V kinnitas, et O. V pöördus tema poole, et küsida Kuusakoskilt vaidlusaluste tehingute kohta täiendavaid andmeid, sh andmeid kaalukviitungite kohta, kuid „konkreetse firma kohta me enam neid kätte ei saanud, arvutis oli vahepeal programme muudetud“; 12) Kohtuotsus ei vasta selle põhjendavale osale esitatud nõuetele. Kohtuotsuse põhjendava osa alguses märgib kohus (p 47), et käesoleva vaidluse ese vajab kontrollimist, kuid nõustub kohe järgmise põhjendava osa punkti (p 48) alguses maksuhalduri seisukohtadega. Kohtuotsus põhineb sisuliselt majandussuhte elulise usutavuse küsimusel, kusjuures elulisust kohus ei pea vajalikuks kordagi sisuliselt põhjendada ega elulisuse aspekti võrrelda sarnaste majandussuhete näidete varal. Ka ei ole kohtuotsuses leidnud kajastamist kaebaja faktilised väited, mistõttu ei kajasta kohtuotsus ka esitatud faktiväidetega mittenõustumist.
  1. Vastuseks Tallinna Ringkonnakohtu 16.01.2012 määrusele, millega jäeti apellatsioonkaebus käiguta ja anti tähtaeg puuduse kõrvaldamiseks mis seisnes selles, et apellatsioonkaebusest ei selgu täpselt, kas apellant vaidlustab halduskohtu otsust ka PMTK toimingute õigusvastaseks tunnistamise taotluste osas ja kui, siis puuduvad põhjendused, miks ta halduskohtu otsusega selles osas ei nõustu, samuti puuduvad põhjendused vaideotsuse vaidlustamiseks, esitas apellant Tallinna Ringkonnakohtule 27.01.2012 täiendavad põhjendused: 1) Kaebaja ei nõustu halduskohtu otsusega PMTK toimingute õigusvastaseks tunnistamata jätmise osas. Kaebajale esitati PMTK poolt teadlikult mitteloetavaid dokumente ja sellega seati ta olukorda, kus tal ei olnud võimalik esitada kogu maksumenetluses kogutud materjalidele põhinevat eriarvamust. Halduskohus märgib otsuse punktis 44, et kuigi MKS § 14 lõikest 3 tulenevalt peavad revisjoni käigus kogutud andmed maksukohustuslasele eesti keeles kättesaadavad olema hiljemalt revisjoniakti maksukohustuslasele kättetoimetamise ajaks, esitas maksuhaldur vastavad tõlked alles kohtumenetluses. Kohus leiab ühelt poolt, et tegemist on maksuhalduri õigusvastase käitumisega, kuid ei käsitle seost kõnealuse õigusvastase käitumise ja kaebeõiguse rikkumise osas. Halduskohus ei ole otsuse tegemisel arvestanud asjaoluga, et loetamatutest dokumentidest uute koopiate tegemise võimaluse esitas revident vahetult enne eriarvamuse esitamise tähtaega. Kohus ei ole hinnanud kaebaja taotlust tunnistada õigusvastaseks PMTK tegevus, mille kohaselt jättis maksuhaldur maksukohustuslase informeerimata oma tööversioonist ning tõendamisele kuuluvatest asjaoludest. Kohus ei ole arvestanud fakti, et OÜ Felinor poole on maksuhaldur kogu aastaid kestnud revisjoni vältel pidanud vajalikuks pöörduda teabe saamiseks vaid 2 korda: 13.05.2008 ja 17.03.2009; 2) Kaebaja jääb vaideotsuse vaidlustamise osas halduskohtule 23.08.2010 esitatud kaebuse p-s 13 toodud seisukohtade juurde.
  2. PMTK palus apellatsioonkaebus rahuldamata jätta. Vastustaja jääb varasemalt väljendatud seisukohtade juurde ja ei korda neid, lisades järgmist: 1) Kaebaja esitab apellatsioonkaebuses läbivalt väidetavaid vastuolusid vaidlusalusest kohtuotsusest. Vastustaja hinnangul on need kontekstist välja rebitud ning käsitledes halduskohtu otsust tervikuna ja hinnates kohtu seisukohti kogumis ja vastastikuses seoses, ilmneb, et apellandi väidetel puudub alus. Sisuliselt esitab kaebaja valimatult, kohati ebaloogilisi ja asjakohatuid väiteid, ilmselge eesmärgiga kohut segadusse ajada; 2) Halduskohus on oma otsuses jõudnud järeldusele, et M. K võis mingil määral puutuda kokku metalliga. Kaebaja on sellest põhjendamatult teinud järelduse, nagu halduskohus oleks 24
(32)3-10-924 käsitlenud M. K kui metalli kokkuostjat. Asjaolu, et M. K võis tegeleda metalli lõikamisega, ei anna alust järeldada, et ta tegeles ka metalli kokkuostuga; 3) Halduskohus on analüüsinud kõiki kogutud tõendeid kogumis ja teinud nende pinnalt oma järeldused. Kui mõnel tõendil ei ole, arvestades muude tõendite kogumit, laiaulatuslikku jõudu, ei pea seda otsuses põhjalikult käsitlema. See ei tähenda veel, et nendega ei oleks arvestatud; 4) Maksuotsusest tervikuna selgub üheselt mõistetavalt, millega ka halduskohus on nõustunud, et erinevad isikud OÜ-de Euroexport Baltic, Metallehitus ja Norkel nimel tegelikult Felinor OÜ-ni jõudnud vanametalli kokku ei ostnud, vaid neid kasutati üksnes maksupettuse eesmärgil, suurendamaks OÜ Felinor sisendkäibemaksu ja võimaldades ettevõttest raha maksuvabalt välja viia. Tegelikku kaebajani jõudnud metalli päritolu teab ainult kaebaja ise. Maksuhaldur ei ole suutnud tõestada metalli puudumist, kuid osades episoodides on selles osas põhjendatud kahtlus (nt väidetavalt rongiga veetud metalli osas). Oluline on asjaolu, et metalli koguti OÜ-de Euroexport Baltic, Metallehitus ja Norkel asemel Felinor OÜ nimel, mis muude maksumenetluse käigus kogutud tõenditega kinnitab maksuhalduri ja halduskohtu järeldust, et hoopis Felinor OÜ kontrollis (vastupidiselt apellandi väidetele) tegelikult metalli kokkuostu. 11. PMTK 14.03.2012 otsusega nr 6-4/267-33 tunnistati viitega Riigikohtu seisukohtadele otsuses nr 3-3-1-60-11 27.04.2010 maksuotsus nr 12.2-3/5708-20 kehtetuks osas, millega OÜle Felinor määrati tulumaksu summas 4 752 654 krooni. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED I 12.

§ 152

lg 1 p 4 alusel lõpetab kohus määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud.

§ 155

lg 3 sätestab, et kui menetluse lõpetab kõrgema astme kohus, tühistab ta ühtlasi määrusega alama astme kohtu lahendi. 13. Kaebuses vaidlustatud maksuotsus tunnistati PMTK 14.03.2012 otsusega nr 6-4/267-33 kehtetuks osas, millega kaebuse esitajale määrati tulumaks. Kaebuse esitaja ei taotle asja menetluse jätkamist maksuotsuse vastavas osas õigusvastaseks tunnistamise nõudes

§ 152lg 2 alusel.

Seetõttu tuleb asja menetlus lõpetada osas, mis puudutab kaebuse nõuet maksuotsuse tühistamiseks tulumaksu määramist puudutavas osas. Vastavas osas tuleb tühistada ka Tallinna Halduskohtu apelleeritud otsus. Ringkonnakohus ei käsitle asjas poolte poolt seni esitatud väiteid tulumaksu osas. 14. Haldusasja menetluse lõpetamine ja madalama astme kohtulahendi tühistamine toimub

§ 152lg-st 1 ja § 155 lg-st 3 nähtuvalt määrusega.

Käesoleval juhul on aga tegemist olukorraga, kus asja menetlus tuleb lõpetada osaliselt ja ülejäänud osas tuleb ringkonnakohtul haldusasi lahendada otsusega. Kuni 31.12.2011 kehtinud

§ 5

lg 1 kohaselt tuli ringkonnakohtul juhul, kui esimese astme kohus oli otsusega lahendanud mitu nõuet, millest mõnes tuleb menetlus lõpetada või kaebus läbi vaatamata jätta, TsMS § 657 lg 4 alusel lahendada asi täies ulatuses otsusega. Alates 01.01.2012 kehtiva

§ 200ei sisalda Ts

MS § 657 lgga 4 analoogilist sätet. Samas pole ringkonnakohtu hinnangul võimalik järeldada seadusandja tahet reguleerida selline olukord võrreldes varem kehtinuga teisiti ja kehtestada halduskohtumenetluses erisus TsMS § 657 lg-st 4. Seetõttu leiab ringkonnakohus, et tegemist on haldus- 25

(32)3-10-924 kohtumenetluses reguleerimata küsimusega, milles tuleb analoogia alusel juhinduda TsMS § 657 lg-st 4, ning lahendab käesoleva asja täies ulatuses otsusega. II
  1. KMS § 29 lg 1 kohaselt on maksukohustuslase poolt tasumisele kuuluv käibemaksusumma sama seaduse § 3 lg-s 4 ning lg 6 p-des 5 ja 6 nimetatud tehingutelt või toimingutelt arvestatud käibemaks, millest on maha arvatud maksustatava käibe tarbeks, samuti ettevõtlusega seotud § 4 lg-s 2 nimetatud tehingute või toimingute tarbeks kasutatava kauba või teenuse sama maksustamisperioodi sisendkäibemaks. Sama paragrahvi lg 3 p 1 kohaselt on sisendkäibemaks maksukohustuslase poolt teiselt maksukohustuslaselt soetatud või saadud kauba või teenuse eest tasumisele kuuluv käibemaks. Käibemaksu puhul on müüja isiku tuvastamine oluline kõigepealt seepärast, et ainult käibemaksukohustuslasest müüjal on õigus lisada arvel kauba hinnale käibemaks. Teiseks tasub ostja koos kauba hinnaga käibemaksu müüjale, mitte vahetult riigile. Müüja on käibemaksu riigile tasumisel vahendaja rollis. Seega ei tule ostjal tasuda kauba hinnale lisatud käibemaksu ükskõik millisele müüjale, vaid ainult käibemaksukohustuslasele.
  2. Ainuüksi arvete nõuetekohasus ei välista tehingute mittetoimumist (asi nr 3-3-1-97-07). Kui vaidlus kauba või teenuse olemasolu üle puudub, kaup on reaalselt olemas ja teenust on osutatud, kuid seda ei saadud arvel märgitud registreeritud käibemaksukohustuslaselt, kuulub tõendamisele ka ostja pahausksus. Kui ostja on käitunud heauskselt, siis puudub alus piirata ostjal sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust (asi nr 3-3-1-32-09). Käibemaksukohustuslasest ostja on tegutsenud heas usus, kui ta eeldas, et arvel kauba müüjana märgitud isik on ka tegelik kauba müüja ning kui ta on sealjuures üles näidanud äris nõutavat või tavapärast hoolsust müüja tuvastamiseks (asi nr 3-3-1-50-03). Riigikohus on rõhutanud, et sisendkäibemaksu mahaarvamine või tagastamise taotlemine on alusetu juhul, kui tehingu poolte vahel esineb pettusele viitav seos. Kui maksuhalduril on põhjendatud kahtlus, et ostja osaleb maksupettuses, ei laiene sellisele olukorrale ostja heausksuse eeldamise põhimõte ning sarnase kahtluse korral tuleb ostjal esitada täiendavaid tõendeid selle kohta, et vaidlustatud tehingud on arvetel märgitud müüjaga tegelikult toimunud. Osavõtt maksupettusest võib seisneda eelkõige selles, et tehingu teise poole majandustegevust korraldavad isikud tegutsevad kas käibemaksu tagastamist taotleva äriühingu juhatuse liikmete juhiste alusel, nende kontrolli all, eelneval kokkuleppel või teadmisel. Osavõtt maksupettusest võib tähendada näiteks seda, et ostja poolt müüjale käibemaksuna tasutud rahasumma tagastatakse ostjale või ostjaga seotud isikutele, s.t ostja saab maksupettusest majanduslikku kasu. Ostja seotusele maksupettusega võivad viidata mitmesugused asjaolud, näiteks ostja juhatuse liikmete tihedad perekondlikud, töö- või ärialased suhted maksuseadust rikkunud müüja esindusõiguslike isikute või majandustegevust korraldavate isikutega. Ostja seotusele maksupettusega võivad viidata ka andmed selle kohta, kelle kasutusse on läinud ostja poolt müüjale makstud raha (vt asjad nr 3-3-1-39-03; 3-3-1-5003).
  3. Vaidlusaluste arvete alusel pangaülekandega väidetavate müüjate pangakontole laekunud raha on kas väidetavate müüjate – OÜ-d Metallehitus, Euroexport Baltic ja Norkel – pangakontolt sularahas koheselt välja võetud või liikunud edasi selliste äriühingute nagu OÜ-d Inkasso ABC, Amerbalt ja Arleko Baltic pangakontole ning sealt omakorda kohe pärast laekumist sularahas välja võetud. Maksuhaldur on möönnud võimalust, et teatud reaalset majandustegevust omasid OÜ-d Metallehitus, Euroexport Baltic ja Norkel. Maksuotsuse kohaselt on OÜ-d Norkel ja Euroexport Baltic teinud sotsiaalmaksuga maksustatavaid väljamakseid ning töötajate A. K, V. T ja T. P ütluste alusel on tuvastatud nende äriühingute poolt ehitustööde teostamine (vt maksuotsus lk 7, 10, 13 ja 14), samuti nähtub maksuotsuse lk-lt 63 ja kaebusele 26
(32)3-10-924 esitatud vastusest (p-d 2.6.1, 2.7.3), et aktsepteeritud on sisendkäibemaksu mahaarvamist OÜde Metallehitus, Euroexport Baltic ja Norkel arvete alusel, mis seonduvad alltöövõtu korras AS Kuusakoski objektidel vanametalli demonteerimise ja kogumisega ning moodustavad 6 % kaebaja käibest eelviidatud osaühingutega. Samas on maksuotsuses OÜ-de Inkasso ABC, Amerbalt ja Arleko Baltic kohta tuvastatud, et tegemist oli äriühingutega, kelle seaduslikud esindajad ei teadnud midagi äriühingu majandustegevusest ega omanud kontrolli raha liikumise üle äriühingu pangakontol. Selliseid äriühinguid kasutatakse tavapäraselt käibemaksupettuse toimepanekuks, et rikastuda fiktiivse arve alusel riigilt tagasi küsitava sisendkäibemaksu näol, mis jääb riigile käibemaksuna laekumata ja jõuab selle arve esitajale käibemaksu tasunud isiku või viimasega seotud isikute kätte tagasi. Seega on OÜ-dele Metallehitus, Euroexport Baltic ja Norkel arvete alusel tasutud raha lõppastmes pangast sularahana väljavõtmise tõttu võimalik, et see raha jõudis vähemalt osaliselt kaebuse esitaja või temaga seotud isikute kätte tagasi. OÜ-de Inkasso ABC, Amerbalt ja Arleko Baltic kohta tuvastatud asjaolud räägivad vastu võimalusele, et need äriühingud müüsid OÜ-dele Metallehitus, Euroexport Baltic ja Norkel vanametalli, mida viimased omakorda oleksid saanud edasi müüa kaebuse esitajale. Ühtlasi ei ole suures mahus sularahakäive iseloomulik seadusega kooskõlas olevale metallijäätmete ostu-müügiahelale, sest JäätS § 107 kohaselt on sularahas arveldamine metallijäätmete kokkuostul ja edasisel vahendamisel keelatud. Seetõttu on põhjendamatu apellandi etteheide, et olukorras, kus maksuhaldur pole kontrollinud OÜ-de Metallehitus, Euroexport Baltic ja Norkel käibemaksu tasumise õigsust ja teinud jõupingutusi, et selgitada välja, kellelt need äriühingud ostsid vanametalli, ei saa nende äriühingute võimalikke maksuõiguslikke minetusi üle kanda kaebajale ning esineb topeltmaksustamise oht. Maksuotsusest nähtuvalt on maksuhaldur OÜ-sid Metallehitus, Euroexport Baltic ja Norkel esindanud isikute käest kogunud ütlused selle kohta, kes olid nende äriühingute hankijad metallijäätmete müügil. Nende äriühingute raamatupidamisdokumente äriühingute edasimüügi tõttu variisikutele N. Šle, D. Rle ja V. Sle maksuhalduril maksuotsusest nähtuvalt saada ei õnnestunud. Eelkirjeldatud raha liikumine paneb arvama, et riigi maksutulusid on tehingute ahela kaudu rünnatud ja kaebuse esitaja poolt vaidlusaluste arvete alusel maha arvatav sisendkäibemaks jääb käibemaksuna riigile laekumata. Kaebuse esitaja samalaadsele vastuväitele revisjoniaktile on maksuotsuses (lk 56) vastatud, et käibedeklaratsioonid OÜ-de Metallehitus, Euroexport Baltic ja Norkel poolt on küll esitatud, kuid maksustatavalt käibelt arvestatud käibemaksu on sisendkäibemaksu deklareerimisega korrigeeritud sellises ulatuses, et ei tekiks reaalset maksukohustust. Puudub alus arvata, et arvetel näidatud käibemaksu oleks riigile tasunud OÜ-d Inkasso ABC, Amerbalt ja Arleko Baltic. Kuna nende äriühingute pangakontodele laekunud raha on sularahas koheselt välja võetud, ei jäänud neil eeldatavalt sisendkäibemaksu ületavas osas deklareeritava käibemaksu riigile ülekandmiseks raha. OÜ Arleko Baltic kohta on maksuotsuses (lk 12) märgitud, et osaühingu käibedeklaratsioonide andmed ei ole kooskõlas osaühingu arvelduskontol toimunud raha liikumisega. OÜ Amerbalt juhatuse liikme G. K sõnul ei ole ta deklaratsioone maksuametile esitanud (maksuotsus lk 13). Seega räägib kaebuse esitaja poolt OÜ-dele Metallehitus, Euroexport Baltic ja Norkel pangaülekannetega tasutud raha edasine liikumine selle vastu, et need osaühingud müüsid kaebuse esitajale vaidlusalustel arvetel näidatud metallijäätmeid. Ühtlasi näitab see, et fiktiivsete arvete kasutamisel võis olla majanduslik motiiv. 18. Halduskohus on põhjendatult asunud seisukohale, et väidetavalt OÜ-sid Norkel ja Metallehitus esindanud R. Kriisa vastuolulised seletused näitavad, et need osaühingud ei saanud olla kaebuse esitajale arvetel näidatud kauba müüjaks. Ringkonnakohus nõustub nende põhjendustega (vt halduskohtu otsuse refereeringu p 8) ega korda neid. Samuti nõustub ringkonnakohus 27
(32)3-10-924 halduskohtu põhjendustega, miks ei olnud M. K OÜ Euroexport Baltic nimel kaebuse esitajale arvetel näidatud kauba müüjaks (vt kohtuotsuse refereeringu p 10). Põhjendamatu on apellandi etteheide, nagu oleks kohus jätnud tähelepanuta kaebuse esitaja selgitused vahendustegevuse majanduslikust loogikast. Kaebuse esitaja on küll põhjendanud, miks oli tema hankijatel kasulik müüa AS-le Kuusakoski metallijäätmeid kaebuse esitaja kaudu, mingit mõistlikku selgitust aga ei ole skeemile, mille kohaselt müüs OÜ Euroexport Baltic kaebuse esitajale metallijäätmeid OÜ-de Norkel ja Metallehitus kaudu.
  1. Samuti on olulised asjaolud, et maksumenetluses ei õnnestunud välja selgitada, mille alusel koostasid väidetavad allhankijad kaebajale müüdud ja AS-i Kuusakoski transporditud metallijäätmete eest arved (vt halduskohtu otsuse põhjenduste p 11) ja kuidas sai kaebaja kontrollida nende arvete õigsust. Dokumendid kauba kaalumise tulemuste kohta kaebuse esitajal puuduvad ning samuti puuduvad müügiarvetel viited sellistele dokumentidele. Väidetavaid allhankijaid OÜ-sid Metallehitus ja Norkel esindanud R. K ei osanud seletada, kelle käest ta kaalumiskviitungid sai ja tema seletused on omakorda vastuolus OÜ Norkel esindaja H. J selgitustega (vt käesolevas otsuses maksuotsuse refereeringu p 3). Maksumenetluses on ka tuvastatud, et kaebaja praktika teiste metallijäätmete hankijatega on erinev kui väidetavalt OÜ-dega Metallehitus, Norkel ja Euroexport Baltic viljeldu, mille kohaselt ei andnud need hankijad kaebajale üle nende käes olevaid kaalumiskviitungeid/kaalumislehti (vt käesolevas otsuses maksuotsuse refereeringu p 5).
  2. Eelnimetatud asjaolud tekitavad kogumis põhjendatud kahtluse selles, et OÜ-d Metallehitus, Euroexport Baltic ja Norkel olid kaebuse esitajale arvetel näidatud kauba müüjad. Sisendkäibemaksu mahaarvamise keelamise piisavaks aluseks on juba asjaolu, et maksukohustuslane ei suuda maksuhalduri põhjendatud kahtlust selles, et arvel näidatud kauba on ostjale müünud arvel näidatud käibemaksukohustuslane, ümber lükata seetõttu, et ta ei ole näidanud äris nõutavat või tavapärast hoolsust müüja tuvastamiseks (asi nr 3-3-1-50-03). Riigikohtu praktikas on selliseks oluliseks seadusega sätestatud hoolsusnõudeks metallijäätmete kokkuostul peetud JäätS §-s 106 metallijäätmete kogujale ja üleandjale sätestatud nõuet koostada kahepoolne allkirjastatud dokument, milles oleks muu hulgas fikseeritud metallijäätmed kohale toimetanud sõiduki registreerimisnumber. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga JäätS § 106 kohaldatavusest kaebuse esitaja väidetavatele metallijäätmete ostu-müügi tehingutele. Maksuasjas pole õnnestunud koguda JäätS §-le 106 vastavat kaebaja ja OÜ-de Metallehitus, Euroexport Baltic või Norkel vahel koostatud kahepoolset allkirjastatud dokumenti metallijäätmete üleandmise ja vastuvõtmise kohta ostjalt müüjale.
  3. Samas on maksumenetluses kogutud info põhjal alust arvata, et kaebuse esitaja polnud väidetavate müüjate tuvastamisel hooletu, vaid teadis, et OÜ-d Metallehitus, Euroexport Baltic ja Norkel ei olnud metallijäätmete tegelikud müüjad.
  4. Esiteks viitab sellele maksumenetluses nendelt autojuhtidelt, kes metallijäätmed AS-le Kuusakoski viisid, kogutud teave, mis näitab, et kogu metalli kogumise ja müügi ahelat korraldasid OÜ-de Metallehitus, Euroexport Baltic ja Norkel esindajate asemel OÜ Felinor juhid. Ringkonnakohus nõustub sellekohaste halduskohtu põhjendustega (halduskohtu otsuse refereeringu p-d 13 ja 14). Halduskohus on hinnanud metalli AS-le Kuusakoski vedanud autojuhtide ütlusi koosmõjus fototabeliga ja põhjendanud, miks ei oma määravat tähtsust asjaolu, et autojuhtide ülekuulamise protokollide juures ei ole fotot, mille juures oleks autojuhti enda kinnitus isiku äratundmise kohta – autojuhtide poolt äratuntud isiku nimepidi nimetamine kinnitab nendele „A“ või „O“ foto näitamist. Maksuotsuses ei ole käsitletud isikute ütlusi moonutatult. Apellant ei ole lugenud maksuotsuse lehekülgi 32-33, kus vastavalt ülekuulamisprotokollidele (CD failid 20080417 ja 20080418) 28
(32)3-10-924 on toodud ära A. M (sh ütlus, et „veel oli turske noormees, 30-40 aastat vana, nime ei tea“), ja A. B (milles nimetatakse kahel korral „R“) ütlused. Kokkuvõtlikes järeldustes lk-l 51 on maksuhaldur eelviidatud ütlustest välja toonud tema hinnangul olulise. A. M ütlustest on oluline see, et ta suhtles transporditeenuse osutamisel tavapäraselt Aga ja Oga, kellega tutvus AS Kuusakoski territooriumil 6 aastat tagasi ning võttis metalli peale A või Ol teatatud aadressil ja toimetas AS-i Kuusakoski. Metalli üleandmisel anti A. Mle kviitung, mis oli vormistatud OÜ Felinor nimel ja kviitungid andis ta üle „Ale või Ole kohtumisel“, „transpordi eest maksis põhiliselt A sularahas, kuid O maksis ka“. „Norkel, Metallehitus, selliseid firmasid tean, kuna A ja O nimetasid selliseid firmasid, et objektil ütelda, et ta võtab metalli selliste firmade nimel“. OÜ Euroexport Baltic ei ole tuttav, samuti nimed M, S, H, R. Pealelaadimiskohtadel suhtles A. M oma sõnul üksnes Aga ja küsimuste tekkimisel helistas Ale või Ole. A. B sõnul tunneb ta O ja R (samuti OÜ Felinor juhatuse liige)
  1. a-st, temale helistas O ja pakkus viia metalli „Emexisse“, O ütles, et objektile jäi veel veidi metalli ja konteinerite tellimus on väga kallis. Ri nimetas A. B seoses sellega, et A. B sõnul leppis ta kokku, et talle helistab R, ja R ütles, et metalli peab OÜ Felinor nimel vastu võtma. K. E (mitte „E“ või „E“, nagu apellatsioonkaebuse lk-l 8 ühes ja samas lõigus märgib apellant) kinnitab tõesti, et veoteenuse tellija oli M. K, kes oli K. E tuttav alates kooliajast. Samas märgib K. E, et tavaliselt ei ole ta AS Kuusakoski väljastatud kaalumiskviitungeid kätte saanud, M. K andis talle A või O telefoninumbrid, ta helistas nendele ja „Kuusakoski poolt väljastatud kviitungid said A või O ise“. Ringkonnakohtule jääb arusaamatuks apellandi väide, mille kohaselt kinnitas tunnistaja M. T detailselt nii M. K kui R. K äriühingute iseseisvat majandustegevust. M. T (ütlused II kd tl 180 pöördel-182) väidab, et O tutvustas talle R ja Mi (perekonnanimesid tunnistaja ei tea), „et nad on tema äripartnerid, kes hakkavad metalli tooma ja vormistab Felinor“, aktid saatis M. T Tallinnasse, O kirjutas Tallinnas alla ja esitas seejärel arve, M ja R autojuhtidega Narva osakonnas kohal ei olnud, „autojuhid tulid ja ütlesid, et pange Felinori nimele“, M. T ei tea, millistes äriühingutes M ja R töötasid, see ei huvitanud teda, „kuna vormistas Felinor“. Halduskohtule esitatud selgitus, nagu pididki autojuhid nägema kaebaja esindajaid O. V ja A. S nendel objektidel, kus OÜ-d Norkel ja Metallehitus tegid alltöövõttu, ei ole asjakohane. Esiteks ei ole kaebaja ise maksumenetluses loonud võimalust kontrollida, milliselt objektilt millise sõidukiga metalli veeti. Teiseks moodustas alltöövõtt vaid ca 6 % kaebaja väidetavast käibest OÜ-dega Norkel, Metallehitus ja Euroexport Baltic. Kolmandaks on maksuotsuse põhjenduste p-st 5 nähtuvalt andmed autojuhtide käest saadud nende AS-st Kuusakoski saadud ja sõidukite registreerimisnumbreid sisaldavate üleandmise-vastuvõtmise aktide alusel, kus oli viide AS Kuusakoski õiguseellase ja OÜ Felinor vahel 03.01.2005 sõlmitud lepingule JKVM/2005/004, mis oli vanametalli ostu-müügi leping. Selle lepingu alusel osutatud teenuseid on maksuhaldur eristanud kaebaja poolt AS-le Kuusakoski töövõtulepingu alusel osutatud teenusest, nagu ilmneb ka vastusest kaebusele (II kd tl 90-94), mille p-s 2.7.3 on märgitud, et kaebajal oli AS-ga Kuusakoski sõlmitud töövõtuleping ja OÜ Felinor raamatupidamises on need tehingud kajastatud teenustena. Selline tehingute ahela kontrollimine kaebaja esindajate poolt ja tunnistajate ütlustest ilmnev metalli AS-le Kuusakoski üleandmise „vormistamine OÜ Felinor poolt“ räägib ühtlasi vastu kaebaja seletusele, miks ta ei pidanud koostama metalli OÜ-delt Norkel, Metallehitus ja Euroexport Baltic vastuvõtmise kohta JäätS § 106 kohaselt vormistatud dokumente. Kui ASga Kuusakoski vormistatud dokumentide kohaselt oli metalli viimasele üleandjaks kaebuse esitaja, mitte OÜ-d Norkel, Metallehitus ja Euroexport Baltic, siis pidi kaebuse esitaja olema vormistatud sama metalli vastuvõtjana OÜ-delt Norkel, Metallehitus ja Euroexport Baltic.
  2. Kaebuse esitaja kontrolli väidetava müügiahela eelnevate osaliste üle näitavad maksuotsuses välja toodud asjaolud, et OÜ Euroexport Baltic (kellelt pärines ka suur osa väidetavalt OÜ-delt Metallehitus ja Norkel soetatud metallist) osanik esitas Harju maakohtu registriosa29
(32)3-10-924 konnale avalduse OÜ Euroexport Baltic raamatupidamisdokumentide kadumise kohta järgmisel päeval pärast maksuhalduri poolt kaebuse esitajale revisjoni alustamise korralduse väljastamist ning OÜ Euroexport Baltic ostnud V. S sõnul tundis ta notari juures ostu-müügi tehingu sõlmimisel viibinud isikute hulgas ära kaebaja töötaja A. S.
  1. Seega nõustub ringkonnakohus halduskohtu seisukohaga, et kaebuse esitaja ei ole ümber lükanud maksuhalduri põhjendatud kahtlust kaebaja osalemises maksupettuses.
  2. R. K ja M. K tegevusele halduskohtu poolt antud hinnang ei ole vastuoluline. Olukorras, kus on põhjust arvata, et tehing vormistati osaliste kokkuleppel äriühingu kaudu eesmärgiga lõigata pettuslikku kasu riigile laekumata jääva käibemaksu näol, ei tingi selle äriühingu esindajana ja ostja suuniste alusel tegutsenud füüsilise isiku tegevuse omistamise vastavale äriühingule üksnes asjaolu, et sel isikul oli selle äriühingu esindamise õigus. M. K kohta tuvastatud asjaolud räägivad selle vastu, et ta ostis ja müüs metallijäätmeid OÜ Euroexport Baltic iseseisva majandustegevuse raames. Vaidlusaluste arvete alusel tasus kaebaja OÜ-le Euroexport Baltic metallijäätmete eest perioodil
  3. a märtsist detsembrini 5 284 144 krooni. Sellise käibega äriühingu juhatuse liikme ametiga ei sobi kokku maksumenetluses M. K venna ja vanemate antud ütlused, mille kohaselt vanemad toetasid M. Ki materiaalselt. Ringkonnakohtule jääb arusaamatuks, kuidas saab kaebaja ja R. K või M. K kõneeristuste põhjal otsustada, kas kõned toimusid seoses OÜ-d Norkel, Metallehitus ja Euroexport Baltic iseseisva majandustegevusega või mitte. Tegemist on maksu- ja kohtumenetlust koormava põhjendamatu taotlusega.
  4. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga ka selles, miks ei tingi maksuotsuse õigusvastasust see, et maksuhaldur on aktsepteerinud OÜ-de Metallehitus ja Norkel poolt kaebuse esitajale metalli lõikamisteenuse eest esitatud arveid ning kaebaja tehinguid OÜ-ga Impeks. Metallijäätmete ostu-müügi tehinguid OÜ-dega Metallehitus ja Norkel pole peetud fiktiivseks põhjendusega, nagu oleks igasuguse majandustegevuse puudumise tõttu nende äriühingute poolt majandustehingute sõlmimine välistatud. Et kaebaja muude tehingute kohta pole õnnestunud koguda sel määral andmeid, et langetada motiveeritud otsus, kas on piisavalt põhjust kahelda nende tegelikus toimumises arvel näidatud müüjatega, ei lükka ümber hinnangut vaidlusalustele arvetele. Et tuvastatud ei ole põhimõttelist erinevust M. K vahendusel OÜ Euroexport Baltic ja OÜ Impeks nimel tehtud tehingute vahel, võib maksuotsuse õigusvastasuse asemel sama hästi tähendada seda, et õigusvastane on hoopis kaebaja poolt sisendkäibemaksu mahaarvamine OÜ Impeks arvete alusel.
  5. Kaebuse esitamise ja halduskohtu apelleeritud otsuse tegemise ajal kehtis MKS § 151 redaktsioonis, mille kohaselt võis maksukohustuslane selle paragrahvi lg 1 p 3 alusel esitada halduskohtule kaebuse vaideotsuse peale tingimusel, et sellega rikuti tema õigusi vaidemenetluse esemest sõltumatult. Vaide rahuldamata jätmine ei tähenda vaidemenetluse esemest sõltumatut õiguste rikkumist. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu hinnanguga kaebeõiguse puudumisest vaideotsusele. III
  6. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu hinnangutega maksuhalduri vaidlustatud toimingute õiguspärasusele (vt kohtuotsuse refereeringu p-d 2, 4 ja 5). Halduskohtu otsust pole alust muuta ka tuvastamiskaebust puudutavas osas. IV 30
(32)3-10-924 29. Eeltoodud põhjendustel leiab ringkonnakohus, et osas, milles haldusasja menetlus ei kuulu lõpetamisele, on halduskohtu otsus seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebus ei anna alust selle muutmiseks. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. 30.

§ 285

sätestab, et enne selle seadustiku jõustumist tehtud menetlustoimingute korral kohaldatakse menetluskulude jaotusele ja nende väljamõistmisele seni ke

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.