← Eesti

3-11-1138/41

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lilianne Aasma, Virgo Saarmets ja Silvia Truman Otsuse tegemise aeg ja koht 28. jaanuar 2013, Tallinn Haldusasja number 3-1

) § 16 lg 2 p 3 kohaselt kohustuslikus korras maksustamisele ja mille müügi vabatahtlikust maksustamisest käibemaksuga ei ole OÜ-le Süda Tänav 3 kinnistu müünud OÜ Celander Kinnisvara maksuhaldurit enne käibe toimumist

§ 16

lg 3 kohaselt teavitanud, deklareerinud kinnistu müüki maksustava käibe all ega tasunud riigile käibemaksu. Lisaks on OÜ Celander Ehitus (kes müüs kinnistu enampakkumise võitjale OÜ-le Celander Kinnisvara) 2010. a maikuu käibedeklaratsioonil kajastatud 20% määraga maksustatava käibe summa väiksem kinnistu maksumusest (lepingu järgi mõlemas müügitehingus kinnistu hind 5 050 000 krooni, millele lisandub käibemaks 1 010 000 krooni), mistõttu on alust arvata, et ka OÜ Celander Ehitus ei ole deklareerinud kinnistu müüki käibedeklaratsioonil 20% määraga maksustatava käibena. OÜ-1 Süda Tänav 3 puudus

§ 29lg 1 alusel õigus arvata sisendkäibemaksuna maha A.

Adamsoni tn 3 kinnistu soetamisega seotud käibemaksu 1 010 000 krooni. OÜ Süda Tänav 3 deklareeris

  1. a juunikuu käibedeklaratsioonis sisendkäibemaksu, mida on seadusega lubatud maha arvata, alusetult rohkem summas 1 010 000 krooni.
  2. Maksu- ja Tolliamet jättis 07.04.2011 vaideotsusega nr 6-1/592-3 OÜ Süda Tänav 3 vaide PMTK 20.09.2010 otsuse kehtetuks tunnistamiseks rahuldamata (tl 32-34).
  3. OÜ Süda Tänav 3 kaebuses paluti tühistada PMTK 20.09.2010 otsus nr 12.2-3/5577-
  4. Krundi soetamise tehingu puhul tuleb lähtuda tehingu majanduslikust sisust.

§ 16lg 2 p 3 järgi on kinnisasja käive maksuvaba. Maksuvabastust ei kohaldata krundile planeerimisseaduse (Plan

S) tähenduses, millel ei asu ehitist. Kaebaja soetas krundi aadressil A. Adamsoni tn 3 koos lammutamisele kuuluva ehitisega ja lammutamine oli asjaõiguslepingus ette nähtud. Krundil olev hoone oli kasutamiskõlbmatu. Seega ei olnud tegemist sisuliselt hoonega, mida saaks kasutada ja mis muudaks maksustamise põhimõtteid. Krundil asuv hoone ei kujutanud endast ostu-müügi tehingu juures mingit lisaväärtus, vaid tekitas kulusid, kuna see tuli lammutada. Kogu tehingu väärtus seisnes krundi väärtuses. Majanduslikust sisust lähtuvalt ei tee kasutamiskõlbmatu, lammutamisele kuuluv hoone krunti veel hoonestatud krundiks ja

§ 16lg 2 p 3 grammatiline tõlgendamine oleks vastuolus sätte mõttega.

Ostmisel tasutud käibemaksu mahaarvamisest keeldumisega rikutakse neutraalsuse põhimõtet. Käibemaks on neutraalne siis, kui ettevõtja käibemaksukohustus ja sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus on omavahel kooskõlas. Kaebaja ehitab soetatud krundile uue kortermaja, mille müüdavad korterid maksustatakse sundkorras käibemaksuga. Seega neutraalsuse põhimõttest lähtuvalt peab olema tagatud maksumaksja õigus sisendkäibemaks maha arvata. Kaebaja on kogu asjaõiguslepingu järgse summa koos käibemaksuga pangaülekandega müüjale tasunud. Asjaolu, et kinnistu müüja ei ole müügil käibemaksu deklareerinud ega väidatavalt ka riigile tasunud, ei muuda olematuks ostja sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust. Euroopa Kohtu otsuse C-461/08 kohaselt ei kuulu käibemaksust vabastamisele sellise maatüki võõrandamine, millel asub lagunenud ehitis, mis kuulub lammutamisele eesmärgiga ehitada 2

(8)3-11-1138 selle asemele uus ehitis ja mille sel eesmärgil lammutamine tellija algatusel on alanud juba enne nimetatud võõrandamise toimumist. Käibemaksu seisukohalt moodustavad nimetatud võõrandamistehing ja lammutustööd üheainsa tehingu, mille eesmärk tervikuna on mitte olemasoleva ehitise ja selle aluse maa, vaid hoonestamata maatüki võõrandamine, sõltumata sellest, kui kaugele oli kõnealuse maatüki tegeliku võõrandamise hetkel endise ehitise lammutustöödega jõutud. 7. PMTK palus jätta kaebuse rahuldamata, jäädes otsuses ja vaideotsuses toodud seisukohtade juurde. Kaebajal ei ole tekkinud maksustatavat käivet.

§ 16lg 2 p-st 3 järeldub, et ehitiseta krundi käive on maksustatud. Plan

S § 9 lg 3 kohaselt on krunt ehitamiseks kavandatud maaüksus detailplaneeringu koostamise kohustusega alal. Krundil asus ehitis (hoone). Asjaolu, et krundil asuv hoone oli „kasutuskõlbmatu“, ei muuda krunti ehitiseta krundiks. Lammutusloa olemasolu ei muuda hoonet millekski muuks või krunti hoonestamata krundiks.

§ 16

lg 3 p-st 2 tuleneb, et kinnisasja või selle osa (v.a eluruum) käibe korral on maksustamisõigus vabatahtlik, st maksukohustuslasel on võimalus käibemaks lisada, kuid tingimusel, et ta on sellest enne käibe toimumist maksuhaldurit kirjalikult teavitanud. Tallinna Ringkonnakohus leidis haldusasjas nr 3-10-474, et kuivõrd norm näeb imperatiivselt ette maksuhalduri kirjalikult teavitamise kohustuse enne käibe toimumist, siis selle nõude järgimata jätmise korral on tegemist maksuvaba käibega, olenemata sellest, mis põhjustel ja asjaoludel kirjalik teade esitamata jäi. Antud asjas maksuhaldurit ei teavitatud. 8. Tallinna Halduskohus jättis 05.01.2012 otsusega kaebuse rahuldamata. Põhjendused: MKS § 150 kohaselt lasub maksukohustuslasel maksuteates või maksuotsuses määratud maksusumma vaidlustamise korral kohustus tõendada, et maksusumma määrati valesti. OÜ Süda Tänav 3 ei ole suutnud tõendada, et maksusumma määrati valesti. Seejuures kohus nõustub põhimõtteliselt PMTK argumentatsiooniga. Vaidluse peamine küsimus on, kas A. Adamsoni tn 3 kinnistu müügil tuli kinnisasja müügihinnale lisada käibemaks või mitte.

§ 16lg 2 p 3 kohaselt ei maksustata käibemaksuga kinnisasja või selle osa käivet.

Maksuvabastust ei kohaldata kinnisasjale, mille oluline osa on ehitis ehitusseaduse (EhS) tähenduses, mis võõrandatakse enne ehitise või selle osa esmast kasutuselevõttu ning krundile PlanS tähenduses, kui sellel ei asu ehitist. Asjaõiguslepingu p 1.5 järgi on lepingu esemeks oleva maatükiga seotud muu hulgas elamu (ehitusregistri koodiga 101020934, ehitusaluse pinnaga 246 m2), mille lammutamiseks on 04.09.2008 väljastatud luba ja korterelamu (ehitusregistri koodiga 120533875, ehitusaluse pinnaga 256 m2), mille püstitamiseks on 10.06.2008 väljastatud ehitusluba 32619. Ostja on lepingu eseme koosseisu kuuluva ehitise üle vaadanud (asjaõiguslepingu p-d 2.1.7 ja 2.3.2). Kui mingi hoone kuulub lammutamisele (likvideerimisele), siis järelikult enne selleks väljastatud ehitusloa realiseerimist nimetatud hoone reaalselt eksisteerib. Seega ei saanud kaebajale olla üllatuseks, et ostetud kinnistul oli tehingu tegemise aja seisuga reaalselt eksisteeriv ehitis. Et ostetud kinnistul oli tehingu tegemise ajal ehitis, kinnitavad ka OÜ Süda Tänav 3 juhatuse liikme T P 18.08.2010 suuliste selgituste protokoll (tl 60-61) ja maksuhaldurile esitatud hoone fotod (tl 72-73), millest ei ilmne, et tegemist oleks lagunenud ehitisega. OÜ Celander Kinnisvara ei teavitanud maksuhaldurit ette kinnisvara müügihinnale käibemaksu lisamisest ning OÜ Celander Kinnisvara ega OÜ Celander Ehitus ei deklareerinud kinnistu müüki käibedeklaratsioonil maksustatava käibena. Kohus ei nõustu kaebajaga, et sisuliselt osteti ainult krunt, mitte hoone. Kaebaja ei osunda ühelegi seadussättele, millel baseerub selline mõttekäik, et kui planeeritud ehitustegevuse käigus tulevikus (mittekasutatav või väidetavalt kasutuskõlbmatu) ehitis likvideeritakse, siis ei 3

(8)3-11-1138 erine antud maaüksus oma olemuselt tühjast krundist ja sisuliselt ei olnud tegemist hoonega. Kaebaja etteheited PMTK poolt õigusnormi kitsale, grammatilisele tõlgendamisele on alusetud. Kaebaja ei saa tegelikkuses olemas olevat ja asjaõiguslepingus kajastatud hoonet olematuks mõelda. Käesoleval juhul ei ole oluline, milline oli soetamise ajal vana ehitise kasutatavus või millised kavatsused olid ostjal ehitise osas, vaid oluline on see, et soetamise momendil kinnistul tegelikult ehitis eksisteeris, sõltumata selle ehitise kvaliteedist või kasutusrežiimist. Sisendkäibemaksu maha arvamise õigust ei tekita ka tõik, et kinnistu ostjal tekib tulevikus kinnistu kasutamisest maksustatav käive, ega seegi, milles (nt ehitise olemasolus või puudumises) ostja nägi ostetud kinnistu väärtust või puudusi. Vastustaja on õigesti märkinud, et käibemaksu lisamise üle peab otsustama sõltuvalt sellest, millises

§ 16

lõikes ja punktis sätestatud tingimustele konkreetne kinnistu müügi hetkel vastab. Teistsugune tõlgendus muudaks kogu sellekohase regulatsiooni mõttetuks. Hoolsuskohustuse nõuetekohane täitmine peaks olema hõlmatud sellega, et maksukohustuslane veenduks lisaks müüja käibemaksukohustuslaseks olemisele ka selles, kas asjaõiguslepingu eseme ostuhinnale on üldse õigus käibemaks lisada. Kaebajal on võimalik käibemaksu kumulatsiooni vältida, esitades ebaõigesti tasutud käibemaksu osas tagastusnõude müüjale. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES 9. OÜ Süda Tänav 3 apellatsioonkaebuses palutakse tühistada halduskohtu otsus, rahuldada uue otsusega kaebus ja jätta kaebaja menetluskulud vastustaja kanda. Põhjendused: Euroopa Kohtu lahendis C-461/08 on öeldud, et kui tehingu sisuks olevad tegevused (krundi müük ja lammutamine) on tihedalt ajaliselt ja sisuliselt seotud ning need teenivad ühte eesmärki, siis tuleb tehingu majanduslikust sisust lähtuvalt käsitleda neid erinevaid tehinguid ühe tehinguna. Antud juhul on lammutustööd ja krundi võõrandamine ajaliselt kattuvad. Mõlema toimingu majanduslik sisu oli anda üle ehitustöödeks valmis maatükk. Ostu-müügi tehingu maksustamise objektiks oli krunt ilma ehitiseta, mistõttu kuulub kogu tehing sundkorras käibemaksuga maksustamisele. Kohtuotsuse tagajärjel on alusetult piiratud kaebaja sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust. Apellatsiooni esitamise ajal on vaidlusalusel objektil uus kortermaja valminud ja uutest korteritest on 5 koos käibemaksuga müüdud ja 7 on müügiootel. Maksustatav käive on tekkinud. Tagades neutraalsuse põhimõtte rakendumist, ei tohiks sellisel juhul piirata kaebaja õigust sisendkäibemaksu mahaarvamisele. Halduskohus ei võtnud arvesse kaebaja seisukohta, et kohtuistungi toimumise ajaks oli müüja OÜ Celander Kinnisvara kinnistu müügil tasutava käibemaksu käibedeklaratsioonil deklareerinud ja nimetatud summa riigile ära tasunud. Seega puudub kaebajal reaalne võimalus makstud käibemaksu summat müüjalt sisse nõuda, kuna müüja on käibemaksusumma maksuhaldurile juba tasutud ja maksuhalduril puudub alus seda tagastada. Euroopa Liidus toimub käibemaksu regulatsioon ühtsetel alustel ja on reguleeritud direktiiviga 2006/112/EÜ. Euroopa Kohus on andnud selge juhise, kuidas lammutamisele kuuluva hoone müügi korral käituda. Kuna käibemaksuseaduses ei ole lammutamisele kuuluva hoone müüki eraldi puudutatud, tuleb lähtuda Euroopa Kohtu praktikast. Eesti kehtivates seadustes ei ole sätestatud selliseid olulisi mõisteid, nagu „terviklik ehitis“ ja „pooleli olev ehitis“. Nendest mõistetest lähtuvalt antakse tehingutele maksuõiguslik hinnang. Seetõttu on küsitav maksuhalduri väide (millega halduskohus nõustus), et müügi hetkel oli tegemist tervikliku ehitisega. 4

(8)3-11-1138 Ostu-müügitehingu hetkel oli juba väljastatud luba lammutamiseks ja ka uue elamu ehitamiseks (10.06.2008). Puudub alus kahtlustada, mis oli selle hoonestatud krundi ostmise eesmärk. Rahandusministeeriumi kodulehel avaldatud käibemaksuseaduse (§ 46 lg 3) kommentaarides on öeldud, et ehitamise alguseks loetakse ehitusloa väljastamist. Analoogiat kasutades tuleb lammutustööde alguseks lugeda lammutusloa väljastamist. Antud kaasuses väljastati lammutusluba 04.09.2008 ja notariaalne asjaõigusleping sõlmiti 12.05.
  1. Väär on halduskohtu poolt viidata kaebaja tegematajätmisele, kontrollimaks, kas müüja oli maksuhaldurit vabatahtlikust käibemaksu lisamisest informeerinud. Tavapärane hoolsuskohustus eeldab ostjalt müüja käibemaksukohustuslase numbri kontrollimist ja esindusõiguslike isikute isikusamasuse tuvastamist. Ostjal puudub reaalne võimalus kontrollida, kas müüja on kinnistu müügile käibemaksu lisamisest maksuhaldurit nõuetekohaselt teavitanud. Riigil maksuhalduri isikus puudub põhjus ja vajadus katkestada meelevaldselt käibemaksu tarneahel ja tekitada kunstlikult käibemaksukumulatsioon. Müüja on käibemaksu tasunud ja riik ei ole kahju saanud. Riigikohus rõhutas lahendis nr 3-3-1-46-11, et erakordsetel asjaoludel ja otstarbekuse kaalutlusel on maksuhalduril õigus jätta käibemaksuarvestus korrigeerimata ja aktsepteerida ostja sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust. Antud juhul on müüja ja ka ostja käitunud seaduskuulekalt ja ainus asi, mida maksuhaldur tehingupooltele ette heidab, on vabatahtlikust maksustamisest teavitamata jätmine. Tegemist on formaalse nõudega, mille rakendamine või rakendamata jätmine ei muuda tehingu majanduslikku sisu ja maksustamist. Maksustamise objektiks on majandustehingud, mitte õigustehingud. Kui pooled sõlmivad lepingu mingi asja müümiseks, siis sellest ei teki maksukohustust. Maksukohustus tekib siis, kui objektiks olev asi üle antakse. Antud juhul oli maksuobjektiks krunt, mitte veel seal peal olev lammutamisele kuuluv hoone. Järelikult kuulub tehing maksustamisele majanduslikust sisust lähtuvalt. Krundi ostmine koos lammutamisele kuuluva ehitisega on sisuliselt ainult krundi ostmine ning lagunenud ja lammutamisele kuuluv hoone seal peal ei muuda tehingu majanduslikku sisu. Samal seisukohal on ka Euroopa Kohus otsuses C-461/
  3. Vastustaja palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata, leides, et kaebaja viidatud Euroopa Kohtu otsus ei ole asjakohane, kuna vaidluse asjaolud on erinevad. Euroopa Kohus on jõudnud viidatud seisukohale kontekstis, kus on toimunud sellise maatüki võõrandamine, millel asub lagunenud ehitis, mis kuulub lammutamisele eesmärgiga ehitada selle asemele uus ehitis ja mille sel eesmärgil lammutamine on alanud juba enne maatüki võõrandamist ja seda müüja poolt. Vaidluse esemeks oleval krundil ei asunud võõrandamise hetkel ehitist, mida saaks nimetada lagunenuks, ja hoonet ei olnud hakatud ka lammutama võõrandamise hetkeks. Kohtuotsuses toodud põhjendused ei ole vastuolus käibemaksu neutraalsuse põhimõttega. Väidetavate uute korterite müügitehingute ja kinnistu ostumüügi näol on tegemist eraldiseisvate tehingutega, mis kuuluvad maksustamisele erinevatel alustel. Sisendkäibemaksu mahaarvamise aspektist ei ole need tehingud teineteisega seotud. Sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust ei teki kaebajal ka juhul, kui alusetult tehingule lisatud käibemaks on müüjale tasutud. Tegemist on ikkagi maksuvaba käibega ja vastupidine seisukoht viiks maksustatava ja maksuvaba käibe erinevuste eiramisele (Riigikohtu otsus nr 3-3-1-8-06, p 10). Celander Kinnisvara OÜ ei deklareerinud kõnealuse kinnistu müüki käibedeklaratsioonil maksustatava käibena ja Celander Ehitus OÜ
  4. a maikuu käibedeklaratsioonil kajastatud 20% määraga maksustatava käibe summa on väiksem, kui kinnistu müügihinnale lisatud käibemaksu summa. Apellatsioonkaebuse väide, mille kohaselt on kinnistu müüja käibemaksu deklareerinud ja nimetatud summa riigile tasunud, on tõendamata. Kaebaja ei toonud välja ka väidetavaid erakordseid asjaolusid, mis võiksid tingida maksuhalduri poolt käibemaksu korrigeerimata jätmise ja sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse aktsepteerimise. 5
(8)3-11-1138
  1. OÜ Süda Tänav 3 esitas 08.01.2013 ringkonnakohtule taotluse Euroopa Kohtult eelotsuse küsimiseks. Euroopa Kohtult tuleks selgitust küsida, kas ja kui palju muudab maksuõiguslikke tagajärgi see, kui kinnistu võõrandamise tehingu puhul alustatakse ehitise lammutamise töid võõrandaja poolt enne tehingu vormistamist või ostja poolt vahetult pärast tehingu vormistamist.
  2. Vastustaja leidis ringkonnakohtu istungil, et kaebaja taotlus eelotsuse küsimiseks ei ole põhjendatud ja palus jätta selle rahuldamata. Vastustaja esindaja kinnitas, et Celander Kinnisvara OÜ poolt
  3. a maist kuni
  4. a detsembrini tasutud käibemaksu summad jäävad alla 10 000 krooni ning sellest võib järeldada, et Celander Kinnisvara OÜ ei ole deklareeritud ega tasunud kõnealuselt tehingult käibemaksu. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  5. Halduskohus jättis kaevatava kohtuotsusega kaebuse õigesti rahuldamata ning apellatsioonkaebuse väited ei anna kohtuotsuse tühistamiseks ja uue otsusega kaebuse rahuldamiseks alust. 14.

§ 16lg 2 p 3 kohaselt ei maksustata käibemaksuga kinnisasja või selle osa käivet.

Maksuvabastust ei kohaldata kinnisasjale, mille oluline osa on ehitis ehitusseaduse tähenduses või ehitise osa, mis võõrandatakse enne ehitise või selle osa esmast kasutuselevõttu; ega kinnisasjale, mille oluline osa on oluliselt parendatud ehitis või selle osa ning mis võõrandatakse enne ehitise või selle osa parendamisele järgnevat taaskasutuselevõttu, ning krundile planeerimisseaduse tähenduses, kui sellel ei asu ehitist. PlanS § 9 lg 3 kohaselt on krunt ehitamiseks kavandatud maaüksus detailplaneeringu koostamise kohustusega alal. Lõike 4 kohaselt on krundi ehitusõigusega määratletud krundi kasutamise sihtotstarve, hoonete suurim lubatud arv või hoonete puudumine krundil, hoonete suurim lubatud ehitusalune pindala ja hoonete suurim lubatud kõrgus. EhS § 2 lg 1 kohaselt on ehitis aluspinnasega kohtkindlalt ühendatud ja inimtegevuse tulemusena ehitatud terviklik asi. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on hoone väliskeskkonnast katuse ja teiste välispiiretega eraldatud siseruumiga ehitis. 15. Kaebaja on jätkuvalt seisukohal, et A. Adamsoni tn 3 kinnistu võõrandamine tuli

§ 16

lg 2 p 3 kohaselt käibemaksuga maksustada, sest müügi hetkel oli teada, et kinnistul asunud kasutamiskõlbmatu ehitis kuulub lammutamisele ja selle asemel ehitatakse uus ehitis. Poolte soov oli võõrandada ehitamiseks krunt. 16. Ringkonnakohus kaebaja seisukohaga ei nõustu ja leiab, et halduskohus ei ole materiaalõigusnorme ebaõigesti kohaldanud ega tõendeid vääralt hinnanud. Ka ringkonnakohtu hinnangul oli A. Adamsoni tn 3 kinnistul võõrandamistehingu tegemise ajal asunud hoone ehitis EhS § 2 lg-te 1 ja 2 tähenduses, mistõttu sellise tehingu käive oli maksuvaba, ning asjaolud, et kinnistu müüjale oli väljastatud luba ehitise lammutamiseks ja uue ehitamiseks ning ostja (kaebaja) kavatses ehitise lammutada ja ehitada uue ehitise, ei anna alust pidada ostu-müügi tehingu maksustamise objektiks krunti ilma ehitiseta. Kaebaja viidatud Euroopa Kohtu lahendis C-461/08 käsitletud juhul oli tegemist olukorraga, kus kinnistu müüja oli võtnud ostja ees kohustuse lammutada kinnistul asuvad ehitised ja kinnistu üleandmise hetkeks oli osa lammutustöid juba tehtud. Samuti oli müüja sõlminud omal kulul lepingu lammutustöid teostanud ettevõtjaga ja kandnud lammutustöödega seotud kulud, mis suuremas osas liideti kinnistu 6

(8)3-11-1138 müügihinnale. Seega erinevad käesoleva vaidluse asjaolud Euroopa Kohtu otsuses C-461/08 käsitletud asjaoludest ja on sarnased Riigikohtu 18.12.2012 otsuses nr 3-3-1-67-12 käsitletud asjaoludega. Käesolevas asjas tuvastatud asjaolusid arvestades ei saa pidada kinnistu võõrandamist ja sellele järgnenud ehitise lammutamist kaebaja poolt ühtseks tervikuks. A. Adamsoni tn 3 kinnistu võõrandamistehingu tulemusena ei saanud kaebaja enda valdusse mitte hoonestamata maatükki, vaid maatüki, millel asus ehitis EhS § 2 lg 1 tähenduses. Riigikohus on tehingute majanduslikust sisust lähtudes asunud otsuse nr 3-3-1-67-12 p-s 11 seisukohale, et krunt muutub maksustatavaks siis, kui olemasolev ehitis on lammutatud vähemalt sellisel määral, et see ei vasta enam EhS § 2 lg-s 1 toodud definitsioonile või kui kinnistu müüja on võtnud lepingus kohustuse ehitis lammutada. Teisisõnu peab müüja poolt ostjale tegelikult üleantav asi olema selline kinnistu, millel ei asu ehitist EhS § 2 lg 1 tähenduses. Sama tuleneb ka Euroopa Kohtu otsuse C-461/08 p-st 39. Käesoleval juhul see nii ei olnud, sest olemaoleva hoone lammutamise korraldas ostja ise. 17. Kuigi kõnealuse kinnistu võõrandamine vastas

§ 16

lg 2 p-s 3 sätestatud maksuvabastuse tingimustele ja kinnistu müüja ei olnud kohustatud kinnistu müügihinnale käibemaksu lisama, oli müüjal õigus seda tehingut vabatahtlikult maksustada.

§ 16

lg 3 sätestab, et enne käibe toimumist samal maksustamisperioodil või varem sellest maksuhalduri piirkondlikku struktuuriüksust kirjalikult teavitanud maksukohustuslane lisab käibemaksu järgmiste kaupade ja teenuste maksustatavale väärtusele, mille hulka p 2 kohaselt kuulub ka kinnisasi või selle osa, välja avatud eluruum. Käesoleval juhul ei ole kinnistu müüja Celander Kinnisvara OÜ maksuhaldurit tehingule

§ 16lg 3 p 2 alusel käibemaksu vabatahtlikust lisamisest teavitanud.

Kinnistu ostja OÜ Süda Tänav 3 on ilmselt olnud ekslikul seisukohal, et lepingu esemeks olev kinnistu kuulub kohustuslikult käibemaksuga maksustamisele. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa sisendkäibemaksu mahaarvamiseks anda alust asjaolu, et ostja pole kontrollinud tehingule käibemaksu lisamise õiguspärasust. Seejuures ei nõustu ringkonnakohus kaebaja väitega, mille kohaselt puudub ostjal reaalne võimalus kontrollida, kas müüja on kinnistu müügile käibemaksu lisamisest maksuhaldurit nõuetekohaselt teavitanud, sest ostjal on võimalik vastavat teavet saada maksuhaldurile järelepärimise esitamisega või nõudes müüjalt vastava teavituse esitamise tõendamist. Ringkonnakohtu arvates on maksuhalduri viide Riigikohtu 06.04.2006 otsusele nr 3-3-1-8-06 asjakohane ja selles kajastatud seisukohad kohaldatavad ka käesolevas asjas. Riigikohus selgitas nimetatud otsuse p-s 10 järgmist: "Kui kinnistute ost-müük oli maksuvaba käive, siis kuulus kohaldamisele

§ 38lg 1.

Sellest sättest tuleneb, et ka siis, kui käibemaksusumma on märgitud müügidokumendile seaduses sätestatut eirates, kannab selle käibemaksusumma riigile üle müüja. Seega tuleks maksunõue esitada müüjale, kui käibemaksusumma on üle kandmata. Ostja käibemaksu tagastamise taotlus tuleks aga jätta rahuldamata. Ostja ei saa käibemaksu maha arvata või selle tagastamist nõuda, sest hoolimata käibemaksu tasumisest müüjale on ikkagi tegemist maksuvaba käibega. Vastupidine seisukoht viiks maksustatava ja maksuvaba käibe erinevuste eiramisele. Kui ostja taotleb maksuvaba käibe puhul pärast käibe toimumist käibemaksu mahaarvamist või tagastamist erandlikel asjaoludel, siis peab ta esitama maksuhaldurile tõendid selliste asjaolude esinemise kohta ja maksuhalduril on kaalutlusõigus käibemaksu ja maksukorralduse põhimõtetele vastava otsuse tegemiseks. Täielikult tuleb välistada maksuvaba käibe puhul käibemaksu tagastamine siis, kui müüja pole käibemaksusummat riigile üle kandnud." Riigikohtu halduskolleegium on otsuse nr 3-3-1-67-12 p-s 14 märkinud, et ei pea vajalikuks oma varasemat praktikat muuta. Seega on Riigikohtu praktikas kinnitust leidnud, et maksuvabaks käibeks oleva tehingu puhul puudub ostjal reeglina 7

(8)3-11-1138 õigus müügiarvel (või muul müügidokumendil) alusetult näidatud sisendkäibemaksu mahaarvamiseks.
  1. Kaebaja esindaja viide Euroopa Kohtu lahendile C-438/09 ei ole asjakohane, sest see puudutab müüja isikut (kes ei olnud end käibemaksukohustuslaseks registreerinud), mitte tehingut. Kuivõrd vastustaja esindaja kinnitas ringkonnakohtu istungil, et kinnistu müüja Celander Kinnisvara OÜ ei ole deklareeritud ega kõnealuselt tehingult riigieelarvesse käibemaksu tasunud, siis ei ole ka alust arvata, nagu võiks käesoleval juhul erandlikel asjaoludel olla põhjendatud maksuhalduri poolt kaebaja käibemaksu korrigeerimata jätmine ja sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse aktsepteerimine. Samas on kaebajal võimalik müüjale alusetult tasutud käibemaks müüjalt sisse nõuda.
  2. Eelneva põhjal ja HKMS § 200 p 1 alusel jääb OÜ Süda Tänav 3 apellatsioonkaebus rahuldamata ja vaidlustatud halduskohtu otsus muutmata.
  3. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna ringkonnakohus ei tee otsust kaebaja kasuks, jäävad kaebaja apellatsioonimenetluse kulud tema enda kanda. Vastustaja ei taotlenud kaebajalt menetluskulude väljamõistmist. Seega jäävad poolte apellatsioonimenetluse kulud nende enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Lilianne Aasma /allkirjastatud digitaalselt/ Virgo Saarmets /allkirjastatud digitaalselt/ Silvia Truman 8
(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.