) § 68 lg 2 p 4 alusel avaliku kirjaliku enampakkumise XX ja XX kinnistute osas nurjunuks ja jättis enampakkumise tulemused kinnitamata. Ühtlasi jäeti eelviidatud käskkirjaga T. Kle ning ühispakkujatele (OÜ Lignator Mets, U A, O J, M J ja OÜ Snowden) tagastamata nende poolt XX ja XX kinnisasjade eest tasutud tagatisrahad. Samuti otsustati korraldada uus avalik kirjalik enampakkumine XX ja XX kinnisasjade müümiseks keskkonnaministri 19.05.2011 käskkirjaga nr 711 sätestatud tingimustel. Käskkirjast nähtuvalt tegi XX ja XX kinnisasjade ostmiseks pakkumised T. K eraisikuna ja samade kinnisasjade osas ühispakkujate eest pakkumised nende volitatud esindajana samuti T. K. Seega ei ole võimalik, et pakkumiste esitaja ei tead2
Ainuke viis, kuidas vastustaja saab XX ja XX kinnistute enampakkumise edukalt ja kooskõlas
-ga lõpule viia, on korraldada võrdsed pakkumised teinud isikute vahel täiendavaid pakkumisvoore seni, kuni selgub nende kinnistute kõrgeim võimalik müügihind. Jättes XX ja XX kinnistute enampakkumise pooleli olukorras, kus enampakkumisel osaleb jätkuvalt kaks pakkujat, kes on valmis pakkuma aina kõrgemat ostuhinda, tekitas vastustaja olukorra, kus riigil jääb vara parima võimaliku hinnaga müümata. 7. Keskkonnaministeerium palus jätta kaebused rahuldamata ja menetluskulud kaebajate kanda. Vastuväited: 1) kaebajate väited, et neid ei ole menetlusse kaasatud ega neile antud võimalust oma seisukohti esitada, on ebaõiged. 22.08.2011 toimunud teistkordse täiendava enampakkumise koondprotokolli edastas Maa-amet 24.08.2011 kõigile XX ja XX kinnisasjade võõrandamiseks korraldatud enampakkumisel osalejatele. Koondprotokolliga hoiti kõiki kaebajaid menetluse käiguga kursis ning neid teavitati ka vastustaja kavatsusest enampakkumine XX ja XX kinnisasjade osas
lg 2 p 4 alusel nurjunuks tunnistada ja enampakkumise tulemused kinnitamata jätta. Kaebajad osalesid menetluses neid volikirja alusel esindanud T. K kaudu, kes reageeris 22.08.2011 toimunud teistkordse täiendava enampakkumise koondprotokolli saamisele 25.08.2011, 02.09.2011 ja 12.09.2011 esitatud kirjalike pöördumistega. Nii T. Kil kaebajate esindajana kui ka kaebajatel endil oli võimalus menetluses oma seisukohti ja vastuväiteid esitada; 2) XX ja XX kinnisasjade võõrandamiseks läbiviidud avalikul kirjalikul enampakkumisel ning täiendavates enampakkumise voorudes ilmnes kaebajate kooskõlastatud tegevus kolmes järjestikuses võrdsete pakkumiste esitamises. Kui pakkujad esitavad kolmes enampakkumise voorus võrdsed pakkumised ja pakkujaid esindab sama isik, kes on pakkumiste sisust teadlik ning kellel on õigus teha pakkujate nimel pakkumisi omal äranägemisel, ei saa enam võrdsete pakkumiste esitamist pidada juhuseks, vaid üksnes sihipäraseks tegevuseks. Enampakkumisel osalejate kokkulepe või kooskõlastatud tegevus saabki enampakkumisel ilmneda esmajoones esitatud pakkumistes. Kuna T. K esindas samal ajal ennast ja kaebajaid ning kuna ta esitas enda ja teiste kaebajate nimel kolmel korral võrdsed pakkumised, kinnitavad faktilised asjaolud kooskõlastatud tegevust. Asjaolu, et
lg 2 p-s 4 on nimetatud üksnes enampakkumisel osalejad, mitte aga enampakkumisel osalejate esindajad, ei tähenda, et seadusandja poleks nimetatud sätte rakendamist enampakkumisel osalejate esindajate kooskõlastatud tegevuse korral võimalikuks pidanud. T. K tegevus võrdsete pakkumiste esitamise näol välistas võimaluse riigil välja selgitada kõrgeimat pakkumist, mistõttu ei ole võimalik ka sõlmida vara müügilepingut ja enampakkumise menetluse lõplik eesmärk jäi saavutamata; 3) eeldatavasti oli kaebajate korduv võrdsete pakkumiste esitamine ajendatud soovist tasaarvestada kaitstavat loodusobjekti sisaldavate kinnisasjade väärtustega suurema hulga enampakkumisel müüdud kinnisasjade maksumused. OÜ-le Snowden kuuluvad kaitstavat loodusobjekti sisaldavad Tallinnas Pirita linnaosas Kõrkja tee 10a (katastriüksuse tunnus 78402:202:0420, ligikaudne väärtus omaniku hinnangul 625 000 eurot) ja Kõrkja tee 28a (katastriüksuse tunnus 78402:202:0012, ligikaudne väärtus omaniku hinnangul 665 000 eurot) asuvad maaüksused. 05.09.2011 esitasid Lignator Mets OÜ, U. A, O. J ja M. J vastustajale avalduse, milles loobusid suure hulga kinnisasjade omandamise õigusest OÜ Snowden kasuks, kinnitades, et avaldus on kooskõlas kaebajate vahel sõlmitud koostöölepinguga. Samal päeval esitas OÜ Snowden vastustajale taotluse Kõrkja tee 10a ja Kõrkja tee 28a asuvate kin4
lg-st 4 tulenevalt ei ole võimalik enne enampakkumise tulemuste kinnitamist nende tasutud tagatisraha tagastada; 5)
lg 2 p-s 4 sätestatud kaalutlusotsuse tegemisel ei saanud vastustaja lähtuda üksnes kaebajate huvidest, vaid pidi arvestama ka kõigi teiste pakkujate huvide ja õigustega, samuti menetlusökonoomia põhimõtte, hea usu põhimõtte ja teiste õiguse üldpõhimõtetega ning prognoosimatu arvu täiendavate enampakkumise voorude läbiviimisega enampakkumise korraldajale kaasneva aja- ning rahakuluga.
lg 2 p 4 alusel oli enampakkumise nurjunuks tunnistamine ja enampakkumise tulemuste kinnitamata jätmine põhjendatud ja õiguspärane. Kuna antud juhul tunnistati avalik enampakkumine nurjunuks ja jäeti enampakkumise tulemused kinnitamata kaebajate kooskõlastatud tegevuse tõttu, oli põhjendatud ja õiguspärane ka nende tasutud tagatisraha tagastamata jätmine
lg 3 alusel; 6) vaidlustatud haldusakt on õiguspärane, igakülgselt ja põhjalikult motiveeritud ning selle andmisel ei ole rikutud haldusmenetluse norme. 8. Tallinna Halduskohus jättis 13.01.2012 otsusega kaebused rahuldamata ja menetluskulud kaebajate endi kanda. Otsuse põhjendused: 1) enampakkumise menetluses esindas ühispakkujaid volikirjade alusel T. K. T. K on OÜ Lignator Mets seaduslik esindaja. Toimikust nähtuvalt on OÜ Snowden (volikiri tl 66), U. A (volikiri OÜ-le Lignator Mets tl 75 pöördel – 76), O. J ja M. J (volikiri OÜ-le Lignator Mets tl 76 pöördel – 77) volitanud T. K esindama ennast enampakkumise menetluses laiade volitustega. OÜ Snowden poolt antud volikirjast nähtub, et volikiri on antud mh ka esindamiseks kõigis enampakkumistel osalemisega seonduvates toimingutes ja tehingutes esindaja omal äranägemisel, samuti esindamiseks kõikide isikute ja asutuste ees, sh Maa-ametis ja Keskkonnaministeeriumis; osaühingu nimel kõikidele seadusega lubatud lepingutele alla kirjutamiseks, vajalike dokumentide vormistamiseks ja nõudmiseks, avalduste esitamiseks ning kõige volitusega seoses oleva alla kirjutamiseks ja täitmiseks osaühingu nimel. Seega hõlmas OÜ Snowden volitus kindlasti ka luba äriühingu esindamiseks enampakkumisega seonduvas haldusmenetluses. Kuigi U. A, O. J ja M. J poolt antud volikirjad ei ole sõnastatud nii täpselt, saab ka nende eesmärgist ja tekstist välja lugeda isikute tahet T. K volitamiseks mistahes toimingute sooritamiseks, mis on seotud riigile kuuluvate kinnisasjade enampakkumistega ning omandatavate kinnisasjade maksumuse tasaarvestamisega isikutele kuuluvate kaitstavat loodusobjekti sisaldavate kinnistute maksumusega. Kaebajad ei ole vastu vaielnud Maa-ameti väitele, et 22.08.2011 toimunud teistkordse täiendava enampakkumise koondprotokoll edasta5
lg 2 p 4 alusel nurjunuks tunnistada ja enampakkumise tulemused kinnitamata jätta. Kuna ühispakkujad osalesid menetluses neid volikirjade alusel esindanud T. K kaudu, kes reageeris 22.08.2011 toimunud teistkordse täiendava enampakkumise koondprotokolli saamisele 25.08.2011, 02.09.2011 ja 12.09.2011 esitatud kirjalike pöördumistega, oli nii T. Kil ühispakkujate esindajana kui ka ühispakkujail endil võimalus menetluses oma seisukohti ja vastuväiteid esitada ning HMS § 40 lg-t 1 rikutud ei ole. Muid etteheiteid haldusakti formaalse õiguspärasuse suhtes kaebajad kohtule esitanud ei ole; 2)
lg 2 p 4 sätestab, et riigivara kasutamiseks andmisel või võõrandamisel on otsustajal õigus tunnistada avalik enampakkumine nurjunuks ja jätta enampakkumise tulemused kinnitamata, kui enampakkumisel ilmnes osalejate kokkulepe või kooskõlastatud tegevus, mis mõjutas või võis oluliselt mõjutada enampakkumise tulemust. Kohtu hinnangul olid käesoleval juhul mõlemad normi rakendamise eeldused täidetud, mistõttu on vastustaja korrektselt tunnistanud enampakkumise nurjunuks ja jätnud enampakkumise tulemused kinnitamata
19.12.2011 toimunud kohtuistungil võtsid kaebajad sisuliselt omaks, et kaebajate ühine eesmärk oli enampakkumise tulemuste kinnitamise edasilükkamine. Korduvate võrdsete pakkumiste tegemine ei saanud olla midagi muud kui kooskõlastatud tegevus
lg 2 p 4 tähenduses; 3) vaidlust ei ole selles, et riigi maa enampakkumise korraldamise eesmärk on müüa riigi maa võimalikult kõrge hinnaga. Kuid see ei ole enampakkumise ainus eesmärk. Enampakkumise eesmärgiks on ka realiseerida riigi maa optimaalse ajaga. Nagu selgitas vastustaja esindaja kohtuistungil: „Eelarves on ette nähtud riigile kuuluvate kinnistute müük konkreetse summa ulatuses, millest omakorda finantseeritakse kaitsealuste maade riigile omandamist ja teiste looduskaitseliste meetmete rakendamist. Kui eelarves üks rida jääb täitmata, siis ei ole võimalik täita teisi ülesanded” (vt kohtuistungi protokoll tl 138). Seega on riigi maa müük planeeritud tegevus, mis mõjutab riigieelarve täitmist ning looduskaitseliste ülesannete realiseerimist. Haldusmenetluse efektiivse läbiviimise kohustuse paneb vastustajale ka HMS § 5 lg 2. Nii ei ole asjakohatud ka vastustaja väited kolmandate isikute õiguste kaitsest, kelle tegevus kaebajate venitamistaktika tõttu võis olla tõsiselt häiritud, kuna pikka aega viibis tagatisrahade tagastamine ning seega ka võimalus uutel enampakkumistel osaleda. Kuna ei olnud teada, mitu täiendavat enampakkumise vooru oleks veel tulnud läbi viia, enne kui kaebajad oleks leidnud, et nad on enampakkumise tulemuste teatavakstegemist juba piisavalt kaua edasi lükanud ning lõpuks erinevad pakkumised esitanud, tuli enampakkumine nurjunuks tunnistada. Oluline mõju enampakkumise tulemusele
lg 2 p 4 tähenduses oligi võimatus enampakkumise tulemusi kinnitada; 4) et
lg 3 kohaselt ei tagastata tagatisraha avalikul enampakkumisel osalejale, kelle tegevuse tõttu enampakkumine nurjus või jäeti enampakkumise tulemused kinnitamata, oli õige ka vastustaja otsus kaebajatele tagatisraha tagastamata jätmise kohta. Kaebajate väited, et sarnast praktikat on Maa-amet varasemalt aktsepteerinud, on asjakohatud. Isegi kui vastab tõele, et selline tegevus on saanud toimuda mõne ametniku vaikival heakskiidul, on tegemist olnud õigusvastase väärpraktikaga, mille jätkamist ei saa kohtu kaudu nõuda. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES 9. T. K ja U. A, O. J, M. J, OÜ Snowden ning OÜ Lignator Mets apellatsioonkaebustes palutakse halduskohtu otsus tühistada ja teha uus otsus, millega rahuldada kaebused. Apellatsioonkaebuste põhjendused: 1) halduskohus on ebaõigesti hinnanud toimikus olevaid OÜ Snowden, U. A, O. J ja M. J poolt välja antud volikirju ning andnud neile väära hinnangu. U. A, O. J ja M. J ei ole andnud 6
lg 2 p 4 rakendamise eeldust, et enampakkumise tulemust on oluliselt mõjutatud, saab sisustada konkreetse enampakkumise kontekstis ja riigivara kõrgeima müügihinna saavutamise eesmärki arvestades. Enampakkumise tulemusena ei saa
lg 2 p 4 sisustamisel käsitleda riigieelarve täitmist või riigi keskkonnakaitseliste kohustuste täitmist, kuna need ei ole seotud konkreetse enampakkumisega. Vastustaja ega halduskohus ei ole tuvastanud, et kaebajate tegevus oleks mistahes viisil mõjutanud enampakkumise tulemust negatiivselt, st toonud kaasa riigivara müügihinna languse, rääkimata sellest, et oleks tuvastatud tulemuse mõjutamine olulisel määral; 5) halduskohtu järeldus, et enampakkumise tulemuste kinnitamise edasilükkamine on enampakkumise tulemuste oluline mõjutamine, on väär.
-i nii grammatiliselt kui teleoloogiliselt tõlgendades nähtub, et seadusandja tahe ei ole olnud anda riigivara võõrandamise otsustajale võimalust enampakkumise tulemusi kinnitamata jätta seetõttu, et enampakkumise menetlus on olnud tavapärasest pikem ja tulemuste kinnitamine on seetõttu edasi lükkunud.
lg 2 p 4 alusel enampakkumise tulemuste kinnitamata jätmise eelduseks on tulemuste oluline mõjutamine.
§-st 67 nähtub, et enampakkumise tulemuseks, mis teatavaks tehakse, on enampakkumise võitja nimi ja pakkumissumma. Kuna parima pakkuja nimi ei saa enampakkumise tulemuseks olla, siis järelikult on
Võrdsete ja aina kõrgemate pakkumiste tegemisega ei ole võimalik hinda (negatiivselt) mõjutada. Lisaks ei ole halduskohtu järeldus, et tulemuste kinnitamine 7
lg 2 p 4 mõttes on riigivara võõrandamise müügilepingu sõlmimine enampakkumise tulemus. Enne enampakkumise tulemuste kinnitamist ei tea riigivara võõrandamise otsustaja, kas müügileping saab reaalselt sõlmitud või mitte.
kohaselt on võimalik, et vaatamata enampakkumise tulemuste kinnitamisele jääb vara müügileping sõlmimata. Selles mõttes erineb riigivara enampakkumisel võõrandamise kord VÕS § 10 sätestatud üldisest asja enampakkumisel müümise regulatsioonist, kuna VÕS § 10 lg 1 kohaselt loetakse müügileping sõlmituks parimale pakkumisele nõustumuse andmisega.
puhul seevastu on kinnitatud enampakkumise tulemused üksnes müügilepingu sõlmimise aluseks. Müügilepingu sõlmiseks on lisaks enampakkumise tulemusele tarvis veel ka müügilepingu sõlmimise protseduur läbida. See, kas müügileping sõlmitakse või mitte, ei ole enampakkumise tulemus
lg 2 p 4 mõttes; 7) vastustaja ei ole suutnud menetluse käigus välja tuua, millise aja jooksul peaks raha riigieelarvesse laekuma selleks, et enampakkumise tulemused ei oleks oluliselt mõjutatud; 8) kaebajad on riigivara võõrandamisel enampakkumisel osaledes järginud keskkonnaministri 21.07.2010 määrusega nr 31 kehtestatud enampakkumise korda. Võrdsed kõrgeimad pakkumised teinud pakkujate vahel täiendava pakkumisvooru korraldamine tuleneb selgesõnaliselt enampakkumise korra § 11 lg-st 7. Nimetatud kord ega ka
ei sätesta, et teatud arvu täiendavate pakkumisvoorude korraldamise järgselt võiks enampakkumise nurjunuks tunnistada. Asjaolu, et keskkonnaministri kehtestatud enampakkumise kord ei taga vastustaja arvates piisavalt kiiret riigivara müüki, ei ole kaebajatele etteheidetav; 9) mis puudutab vastustaja väiteid, et enampakkumise menetluse venimise tõttu tuli enampakkumine nurjunuks tunnistada, kuna vastasel korral ei saanud vastustaja teistele enampakkumisel osalejatele tagatisrahasid tagastada, siis vastustaja 19.06.2012 vastuses kinnitati, et tavapäraselt on tagatisrahasid tagastatud enne enampakkumise tulemuste kinnitamist. 10. Keskkonnaministeerium palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja kaebajate menetluskulud nende endi kanda. Vastuväited: 1) U. A, O. J ja M. J volitasid OÜ-d Lignator Mets osalema enda nimel riigile kuuluvate kinnisasjade enampakkumisel ja tegema selleks kõiki toiminguid. OÜ Lignator Mets ainus juhatuse liige on T. K. Kuna OÜ Lignator Mets saab teostada oma õigusi vaid juhatuse liikme kaudu, siis pole õige kaebajate väide, et OÜ Lignator Mets ei ole menetluses seisukohti esitanud. Kaebajate väited täiendavast edasivolitamisest on asjakohatud. Õige on seisukoht, et T. Kil oli eraisikuna õigus esindada OÜ-d Snowden ja OÜ Lignator Mets juhatuse liikmena OÜd Lignator Mets, U. At, O. J ja M. J. T. K osales samal enampakkumisel nii eraisikuna enda nimel, OÜ Lignator Mets, U. A, O. J ja M. J esindajana OÜ Lignator Mets juhatuse liikmena kui ka ühe ühispakkuja OÜ Snowden esindajana eraisikuna. Seetõttu väited, et OÜ-d Lignator Mets, U. At, O. J, M. J ja OÜ-d Snowden ei esindanud T. K, pole õiged; 2) 22.08.2011 toimunud täiendava enampakkumise koondprotokolli edastas Maa-amet 24.08.2011 kõikidele menetlusosalistele, mitte ainult nende esindajatele. Vastustaja on koondprotokolli saatmisega informeerinud menetlusosalisi menetluses toimuvast ning andnud korrektselt ja üheselt mõistetavalt teada, millist otsust, mis alusel ja mis põhjendusel ette valmistatakse. Õigus olla ära kuulatud ei tähenda, et menetlusosalisele tuleks tutvustada haldusakti eelnõu, vaid piisab, kui haldusorgan teeb teatavaks võimalikud õiguslikud alused ja üldi8
Seadusandja mõte normi kehtestamisel oli suunatud sellele, et enampakkumisel osalejad ei saaks oma sihipärase ja kooskõlastatud tegevusega enampakkumise eesmärgi saavutamist võimatuks muuta. Riigivara võõrandamine täidab eesmärki vaid siis, kui sõlmitakse müügileping kõrgemat hinda pakkunud isikuga. Müügilepingu sõlmimisele eelneb enampakkumise tulemuste kinnitamine. Igasugune tegevus, mis teeb võimatuks vara müügi, mõjutab enampakkumise tulemusi. Võimatus enampakkumise tulemusi kinnitada mõjutab oluliselt enampakkumise tulemust
lg 2 p 4 tähenduses; 5) menetluse võimalikult kiire ja efektiivse läbiviimise nõue tuleneb HMS § 5 lg-st 2, seega ei ole asjakohane kaebajate väide selle kohta, et menetluse venitamine ei ole neile etteheidetav. Asjaolust, et
-s ega ka keskkonnaministri korras ei ole sätestatud, mitu korda tuleb täiendav enampakkumine läbi viia, enne kui otsustaja võib enampakkumise nurjunuks tunnistada, ei saa teha järeldust, et täiendavaid enampakkumise voorusid tuleks korraldada lõpmatuseni. Selline normi tõlgendus läheks lisaks menetlusökonoomika põhimõttele vastuollu ka mõistlikkuse ja hea usu põhimõtete ning teiste isikute õigustega. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 11. Vastustaja edastas apellantidele 22.08.2011 protokolli, milles leiti, et enampakkumise läbiviimise komisjoni arvates on tegemist „kooskõlastatud tegevusega, mis mõjutas oluliselt enampakkumise tulemust ning seetõttu ei ole võimalik välja selgitada parimat pakkumist. Eeltoodust tulenevalt teeb komisjon otsustajale ettepaneku vastavalt
lõike 2 punktile 4 tunnistada enampakkumine XX ja XX kinnisasjade osas nurjunuks ja jätta enampakkumise tulemused kinnitamata.“ Ringkonnakohtu arvates ei erine protokollis väljendatud ettepanek lõplikust otsustusest vaidlustatud käskkirjas. Ka faktilised asjaolud olid protokollis selgelt näidatud. Ringkonnakohtu arvates ei olnud seetõttu apellantide jaoks ebaselge menetluse võimalik tulemus ning neil oli võimalik vastuväiteid sellisele haldusaktile esitada. 12. Apellantidele polnud antud tähtaega vastuväidete esitamiseks. T. Ki esindanud advokaadi pöördumist haldusorgani poole T. Ki nimel vastuväidetega ei saa pidada ülejäänud apellantide 9
lg 2 p 4 sätestab, et riigivara võõrandamisel on otsustajal õigus tunnistada avalik enampakkumine nurjunuks ja jätta enampakkumise tulemused kinnitamata, kui enampakkumisel ilmnes osalejate kokkulepe või kooskõlastatud tegevus, mis mõjutas või võis oluliselt mõjutada enampakkumise tulemust. Vastustajale on antud selle sättega kaalutlusõigus, mille kohtulik kontroll on piiratud. Apellandid leiavad, et vastustaja pole tuvastanud, et apellantide tegevus pakkumiste esitamisel mõjutas või võis oluliselt mõjutada enampakkumise tulemust, sest pakkumiste hinda kokkulepped ei vähendanud ning enampakkumise kiiret lõpuleviimist ei saa samastada enampakkumise tulemusega. Samuti leitakse, et käskkirja on ebaõigesti põhjendatud teistele pakkujatele tagatisraha kiire tagastamise vajadusega, sest see on võimalik ka enne enampakkumise tulemuste kinnitamist või kinnitamata jätmist. 14.
lg 2 esimese lause kohaselt tagastab korraldaja teistele avalikul enampakkumisel osalejatele, samuti enampakkumise võitjale, kui enampakkumise tulemused jäeti kinnitamata korraldaja rikkumise tõttu, tagatisraha viie tööpäeva jooksul enampakkumise tulemuste kinnitamisest või kinnitamata jätmisest arvates. Arvestades tagatisraha eesmärki tagada võõrandamislepingu sõlmimine vajadusel ka pakkujaga, kes ei esitanud parimat pakkumist, ei saa tagatisraha tagastamist enne enampakkumise tulemuste kinnitamist pidada selle sättega kooskõlas olevaks. Vastustaja ja Maa-ameti poolt teistsuguse praktika olemasolule vaatamata kaalutlemisel selle asjaolu arvesse võtmine, et tagatisraha ei saa väiksemad pakkumised esitanud isikutele varem tagastada, oli seetõttu õiguspärane. Kaebajad ei saa nõuda ebaõige praktika jätkamist. 15.
seab riigivara võõrandamisele tingimuse, et vara ei tohi olla vajalik avalike huvide täitmiseks. Vaatamata paragrahvi pealkirja sõnastusele kinnitab seaduse süstemaatiline ja eesmärgist lähtuv tõlgendus, samuti teised riigivaraseaduse sätted, et see pole siiski ainus ega peamine riigivara võõrandamise eesmärk.
lg 3 kohaselt on riigivara valitseja kohustatud hindama tema valitsemisel oleva vara valitsemise eesmärgipärasust ja otstarbekust ning korraldama riigile mittevajaliku vara üleandmise, võõrandamise või hävitamise või esitama ettepaneku selliste toimingute tegemiseks. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt peab riigivara valitseja juhinduma põhimõttest suurendada kasu ja vältida kahju, mis riik võib neist toimingutest või tehingutest saada, tehes riigivaraga mis tahes toiminguid või tehinguid. Riigivara enampakkumisel võõrandamise eesmärgiks saab tulenevalt neist sätetest ja enampakkumise olemusest pidada riigile mittevajaliku vara võimalikult kiiret ja samal ajal võimalikult suure hinnaga võõrandamist. Võõrandamise kiirus ja tehingu hind on mõlemad faktorid, millest lähtudes
Enampakkumise tulemuseks on seetõttu nii tehingu aeg, tulenevalt riigi vajadusest saada rahalisi vahendeid avalike ülesannete täitmiseks võimalikult kiiresti ja mitte kanda kulutusi ebavajalikuks muutunud vara edasise valitsemisega, kui ka võõrandamise hind, mis tõepoolest läbiviidud enampakkumise kestel langeda ei oleks saanud, kui eeldada T. Ki või teiste kaebajate poolt edasise pakkumise tegemist ja vara omandamist. 16. Enampakkumise tulemust mõjutas seetõttu ka kokkulepe, mis takistas vara kiiret võõrandamist. Apellandid kinnitasid kohtumenetluses, et nende soov ei olnud jätta vara soetamata, 10
Asjaolu, et
sätestab enampakkumise tulemuste teatavakstegemise, ent ei käsitle tulemusena tehingu aega, ei ole tähtis. Enampakkumise tulemusel tehingu tegemise aeg ei ole asjaolu, mida oleks võimalik
Menetluse kiirus ja tehingu tegemine kui enampakkumise tulemus on tagatud teiste vahenditega, sh tähtaegade ettenägemisega erinevateks menetlustoiminguteks ja tehingu tegemiseks. 18. Ka apellantide poolt viidatud keskkonnaministri 21.07.2010 määruse nr 31 („Keskkonnaministeeriumi valitsemisel oleva vallasasja kasutamiseks andmise ja võõrandamise kord“) § 11 lg 7 („Nõuetele vastavate pakkumiste hulgast selgitab korraldaja välja kõrgeima ja suuruselt teise pakkumise ning need teinud isikud. Kui kaks või enam enampakkumises osalejat on teinud võrdse kõrgeima pakkumise, korraldatakse nende vahel 10 päeva jooksul täiendav enampakkumise voor. Täiendava vooru alghinnaks on esimeses voorus pakutud kõrgeim pakkumine.“) ei too kaasa
Isegi kui määrus reguleeriks vaidlusalust enampakkumist, puudutaks nimetatud säte olukorda, kus isikud esitasid võrdse suurusega pakkumised, üldiselt. Käesoleval juhul saab aga pakkumiste esitamisest sama isiku poolt, võrdsete pakkumiste korduvusest ja kohtumenetluses väljendatud eesmärgist järeldada, et võrdsed pakkumised ei olnud juhuslikud, vaid kooskõlastatud tegevuse tulemus.
lg 2 p 4 kohaldamine on võimalik mistahes menetlusstaadiumis enne enampakkumise tulemuste kinnitamist ega eelda määrustes regulatsiooni kordamist. 19.
lg 3 kohaselt ei tagastata tagatisraha avalikul enampakkumisel osalejale, kelle tegevuse tõttu enampakkumine nurjus või jäeti enampakkumise tulemused kinnitamata. Seetõttu ei olnud võimalik kaebajatele tagatisraha tagastamine.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.