) §-s 93 sätestatud võimaluse väljastada maksuotsus muutva tingimusega. Menetlus oleks pidanud olema maksukohustuslase suhtes paindlikum ning äriühingut enim koormava haldusakti (maksuotsuse) väljastamine enne esialgse korralduse vaidlustamise tähtaja möödumist näitab selgelt, et maksuhalduri eesmärk oligi koostada RWT Investeeringute OÜ-d rahaliselt koormav maksuotsus. 7. Maksu- ja Tolliamet vaidles kirjalikus vastuses kaebusele vastu ning palus selle jätta rahuldamata. Maksuhaldur saatis 08.09.2011 korralduse ja 14.09.2011 otsuse RWT Investeeringute OÜ-le, mitte äriühingu varasemale juhatuse liikmele K. Vle personaalselt. O. V on äriregistri andmetel RWT Investeeringute OÜ juhatuse liikmeks alates 27.09.2011 ja äriühing ei ole ka kontrolli käigus ise maksuhaldurit juhatuse liikme vahetumisest teavitanud. Alusetu on kaebaja väide, et O. V ei olnud korralduse täitmise tähtajast teadlik ja maksuhaldur pidanuks teda sellest eraldi teavitama. RWT Investeeringute OÜ on kohustatud ise hoolitsema selle eest, et ta saaks kätte oma registrijärgsele aadressile saadetud dokumendid. Hea halduse põhimõte ei pane maksuhaldurile vastutust äriühingu hooletu asjaajamise korraldamise eest. Äriühingu juhatuse liikme vahetumine ei oma tähtsust, kuivõrd korralduse adressaadiks oli RWT Investeeringute OÜ kui juriidiline isik, kelle staatus ei ole muutunud. Maksuhaldur on lähtunud
lg-s 3 sätestatust ja teinud kaebaja suhtes maksuotsuse, kuna RWT Investeeringute OÜ tähtajaks 08.09.2011 korraldust ei täitnud ja nõutud dokumente ei esitanud. Vaidlusaluse maksuotsuse andmise alused olid täidetud. Kaebajal oli korduvalt võimalus nõutud teavet anda ja dokumente esitada. PMTK 06.10.2011 maksuotsus nr 12.2-3/3652-3 on põhjendatud ja tugineb seaduslikule alusele. 8. Tallinna Halduskohus jättis 18.05.2012 otsusega RWT Investeeringute OÜ kaebuse rahuldamata ja menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Maksuhaldur on edastanud kaebajale PMTK 14.09.2011 otsuse nr 12.2-3/3652-2, millega määrati nõutud dokumentide esitamiseks uus tähtaeg (03.10.2011), nii lihtkirjaga RWT Investeeringute OÜ äriregistrisse kantud juriidilisel aadressil kui krüpteerituna juhatuse liikme K. V nimele äriühingu e-posti aadressil rewilo@rewilo.ee. Seega ei ole vaidlust, et korraldus on kaebajale nõuetekohaselt teatavaks tehtud. Korralduse täitmise tähtaja jooksul vahetus RWT Investeeringute OÜ juhatuse liige ja alates 27.09.2011 on juhatuse liikmeks O V. Seega ei takistanud K. V väidetav haigestumine korralduse täitmist selles ettenähtud tähtaja jooksul. Kaebaja väide, et uus juhatuse liige ei teadnud osaühingule tehtud teabe andmise korraldusest, on paljasõnaline ja ei oma asjas õiguslikku tähendust. Korralduse adressaat oli osaühing ning juhatuse liikme vahetumine ei mõjuta osaühingule tehtud korralduse kohustuslikkust ega pane maksuhaldurile täiendavat kohustust edastada korraldus uuesti. Kaebaja tähtajaks nõutud teavet ei esitanud.
lg 3 sätestab, et kui tõendeid ei esitata tähtaegselt, teeb maksuhaldur otsuse enammakse tagastamata jätmise kohta. Ehkki
sätestab ka sunniraha määramise võimaluse, ei kitsenda see
Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK) on 20.10.2011 otsuses asjas Rysovskyy v. Ukraina (avaldus nr 29979/04) laiendanud ka inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni art 6 lg 1 kaitseala hea halduse põhimõttele. EIK praktika on ka Eesti õiguse allikas (vt Riigikohtu 22.03.2011 otsus nr 3-3-185-09, p 79). Käesoleval juhul on maksuhaldur jätnud kasutamata
lg-s 3 sätestatud võimaluse pikendada käibemaksu tagastamise otsustamist kuni 90 päevani. Kui haldusorgan näeb, et isikute käitumine ei vii soovitud tulemuseni, on ta kohustatud isikuid sellest teavitama ja võimaldama neil oma käitumist muuta (Riigikohtu 27.03.2002 otsus nr 3-3-1-17-02, p 18). RWT Investeeringute OÜ juhatuse liige oli alates septembrist O. V, kes ei olnud korralduse täitmise tähtajast (03.10.2011) teadlik. Maksuhaldur ei ole tõendanud, et ta oleks vastavast kohustusest O. V vahetult teavitanud. Olukorras, kus äriühingu juhatuse liige vahetus korralduse täitmise perioodil, oleks maksuhaldur pidanud tegutsema eriti hoolsalt, et tagada juhatuse liikme teadlikkus kohustuse täitmise tähtajast. Seejuures saatis äriühingu juhatuse endise liikme K. V poeg O. V maksuhaldurile e-kirja palvega lükata kohustuse täitmise tähtaeg edasi. Seega oli maksuhaldur teadlik, et O. V astub samme kohustuse täitmise tagamiseks ja teda oleks tulnud korralduse täitmise tähtajast otseselt teavitada. Samuti puudus maksuhalduril õiguslik takistus tagastusnõude täitmise tähtaega veelkord pikendada, kuid põhjendamatult (vt maksuseaduste tõlgendamise kohta EIK 14.10.2010 otsus asjas Shchokin v. Ukraina, avaldused nr 23759/03 ja nr 37943/06) ja asjakohase kaalumiseta valiti siiski isikule koormav tegevusviis (seejuures ka eelnevalt sunniraha rakendamata). Maksuhaldur oleks pidanud määrama kohustuse täitmiseks uue tähtaja. Arusaamatul põhjusel on maksuhaldur jätnud kasutamata ka
§-s 93 sätestatud võimaluse väljastada maksuotsus muutva tingimusega. Menetlus oleks pidanud olema maksukohustuslase suhtes paindlikum ning äriühingut enim koormava haldusakti (maksuotsuse) väljastamine enne esialgse korralduse vaidlustamise tähtaja möödumist näitab selgelt, et maksuhalduri eesmärk oligi koostada RWT Investeeringute OÜ-d rahaliselt koormav maksuotsus. Kirjeldatud asjaoludel leidis kaebaja, et maksuhalduri selline käitumine oli selges vastuolus hea halduse põhimõttega. Kaebuses sisalduvale detailsele õiguslikule analüüsile vaatamata märkis halduskohus lakooniliselt (põhjendusi on alla ühe lehekülje), et kaebus on põhjendamatu. Kokkuvõtvalt asus halduskohus seisukohale, et kuivõrd tagastusnõude täitmine on kaebaja huvides, siis ei saa nõuda haldusorganilt hoolsuskohustust. Apellant ei saa 4
lg-s 3 sätestatust ja teinud kaebaja suhtes maksuotsuse, kuna RWT Investeeringute OÜ tähtajaks 08.09.2011 korraldust ei täitnud ja nõutud dokumente ei esitanud. Vaidlusaluse maksuotsuse andmise alused olid täidetud. Kaebajal oli korduvalt võimalus nõutud teavet anda ja dokumente esitada. PMTK 06.10.2011 maksuotsus nr 12.2-3/3652-3 on põhjendatud ja tugineb seaduslikule alusele. Tagastusnõude täitmine on apellandi huvi, mis eeldab tema initsiatiivi ja koostööd. Seetõttu ei nõua hea halduse tava, et maksuhaldur peaks hakkama ise välja selgitama põhjusi, miks äriühing korraldust ei täida. Kuna apellant ei ole ka koos apellatsioonkaebusega esitanud usaldusväärseid tõendeid ja selgitusi, mis saaksid ümber lükata maksuotsuses toodud seisukohad, on apellatsioonkaebus põhjendamatu ning vaidlusalune maksuotsus õiguspärane. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 11. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Halduskohtu vaidlustatud otsus on seaduslik ja piisavalt põhjendatud ning selle muutmiseks või tühistamiseks puudub alus. 12. Apellant on käesolevas asjas heitnud vastustajale ette ühelt poolt seda, et maksuhaldur ei ole kasutanud täielikult ära
lg-s 3 sätestatud võimalust pikendada tagastusnõude täitmise tähtaega kuni 90 päevani või
§-s 93 sätestatud võimalust teha maksuotsus muutva tingimusega, ning teiselt poolt seda, et maksuhaldur ei teavitanud äriühingu uut juhatuse liiget O. Vt isiklikult PMTK 08.09.2011 korralduse täitmise tähtajast. Vastustaja sellist tegevust või tegevusetust peab apellant hea halduse põhimõttega vastuolus olevaks. 5
lg 2 kohaselt saadetakse posti teel kättetoimetamise korral juriidilisele isikule dokument registrisse kantud aadressil.
lg-st 6 tulenevalt loetakse juriidilisele isikule registrisse kantud aadressil lihtsaadetisena saadetud dokument kättetoimetatuks, kui on möödunud viis päeva selle saatmisest Eesti piires.
lg 3 näeb ette, et dokument saadetakse menetlusosalisele tema poolt näidatud elektronposti aadressil üksnes menetlusosalise soovil. Nii PMTK 08.09.2011 korralduses (tl 48) kui ka PMTK 14.09.2011 otsuses (tl 60) on märgitud, et need toimetatakse kätte lihtkirjaga ning üksnes kiirema kättesaamise huvides ka elektrooniliselt. Seega on dokumendid saadetud lihtkirjaga RWT Investeeringute OÜ äriregistrisse kantud aadressil ning need tuleb lugeda nõuetekohaselt kättetoimetatuks. Kuivõrd käesoleval juhul puudus menetlusosalise soov dokumentide elektrooniliseks kättetoimetamiseks, siis ei oma nende täiendav elektrooniline saatmine iseseisvat õiguslikku tähendust (vt ka Riigikohtu 26.09.2011 otsus nr 3-3-1-42-11, p 11; 20.05.2003 määrus nr 3-31-37-03, p 15). 6
lg 5 kohaselt võib tagastusnõudest maksuhaldurit teavitada muu hulgas maksudeklaratsioonis.
lg 3 näeb ette, et tagastusnõue täidetakse vastavalt
§dele 106 ja 107.
lg 2 kohaselt tagastatakse enammakse üldjuhul 30 päeva jooksul taotluse saamise päevast arvates.
lg 3 sätestab, et kui tagastusnõue ei ole piisavalt tõendatud, võib maksuhaldur kirjaliku motiveeritud otsusega selle täitmise tähtaega pikendada, määrates tagastusnõude esitajale tähtaja täiendavate tõendite esitamiseks. Kui tõendeid ei esitata tähtaegselt, teeb maksuhaldur otsuse enammakse tagastamata jätmise kohta. Otsuse tegemisel juhindutakse maksuotsuse (§ 95) kohta sätestatust. Käibemaksuseaduse (KMS) § 34 lg 2 kohaselt võib maksuhaldur tagastusnõude kontrollimisega seoses pikendada motiveeritud otsuse alusel tagastusnõude täitmise tähtaega kuni 90 kalendripäeva juhul, kui on piisav alus kahtluseks, et tagastusnõude rahuldamisel makstud summa tagasinõudmine võib osutuda võimatuks, ja kui maksukohustuslasele on tehtud korraldus lisatõendite esitamiseks või tagastusnõude kontrollimiseks on tehtud järelepärimine kolmandale isikule või välisriigi maksuhaldurile. Seejuures võib KMS § 34 lgst 3 tulenevalt tagastusnõude täitmise tähtaega korraga pikendada kuni 30 kalendripäeva. RWT Investeeringute OÜ tagastusnõue tulenes juuli 2011 käibedeklaratsioonist, mis esitati 24.08.2011. Seega tuli maksuhalduril tagastusnõue täita hiljemalt 23.09.2011, kuid tal oli võimalik seda ka pikendada kuni 90 päeva. Käesoleval juhul pikendas maksuhaldur tähtaega ühe korra kuni 03.10.2011 ja selle täitmata jätmisel tegi PMTK 06.10.2011 maksuotsuse (tl 17-19). 17. Tagastusnõude täitmise tähtaja pikendamise ja äriühingu suhtes sunniraha rakendamise põhjendatuse ja otstarbekuse üle otsustab maksuhaldur kaalutlusõiguse alusel (sh eelneva hoiatamise korral –
Selliste kaalutlusotsuste kohtuliku kontrolli ulatus on piiratud. Kohus ei saa asuda haldusorgani asemel kaalumist läbi viima, vaid saab üksnes kontrollida haldusorgani poolt kaalumisreeglite nõuetekohast järgimist. Riigikohus on märkinud, et täitmise tähtaja pikendamine
lg 3 alusel sõltub sellest, kuivõrd põhjendatuks hindab maksuhaldur tagastusnõuet olemasoleva informatsiooni pinnalt ja kas ta peab vajalikuks täiendavate tõendite esitamist (vt Riigikohtu 07.04.2008 otsus nr 3-3-1-8-08, p 11).
lg-st 3 ja KMS § 34 lg-st 2 ei tulene maksukohustuslasele subjektiivset õigust sellele, et maksuhaldur kasutab enne enammakse tagastamata jätmise kohta maksuotsuse tegemist ära kõik seaduslikud võimalused pikendada tagastusnõude täitmise tähtaega või rakendada sunnivahendeid äriühingule pandud kohustuste täitmise tagamiseks. Apellant on rõhutanud O. V väidetavat soovi teha kõik endast olenev PMTK 08.09.2011 korralduse 7
lg 3 alusel teeb maksuhaldur tõendite tähtpäevaks esitamata jätmise korral otsuse enammakse tagastamata jätmise kohta, samuti ei ole apellant esitanud ka kohtumenetluse käigus mingeid sisulisi põhjuseid, mis oleksid takistanud äriühingul kohustust täita, siis on maksukohustuslase etteheited maksuhalduri poolt hea halduse põhimõtte rikkumise kohta ilmselgelt otsitud. 18.
lg 3 kohaselt võtab maksuhaldur tasumisele kuuluva maksusumma määramisel arvesse kõiki selles maksuasjas tähendust omavaid andmeid, mida maksuhaldur peab usaldusväärseks.
näeb ette, et kui maksuasjas ei ole läbi viidud revisjoni, võib maksuhaldur põhjendatud juhtudel määrata maksusumma tingimusega, et täiendava kontrollimise tulemusel või täiendavate tõendite esitamise korral võib maksuotsust muuta või kehtetuks tunnistada, määrates maksuotsuses ka tingimuse kehtivusaja, mille jooksul ei kohaldu muu hulgas
lg 1 p 1 ja lg 2 ning § 102 lg 1 p 2 koostoimest tulenevad piirangud maksuotsuse muutmiseks või kehtetuks tunnistamiseks maksukohustuslase taotlusel. Riigikohus on möönnud, et maksuhalduril on õigus määrata
§-s 93 sätestatud muutev tingimus ka
lg 3 alusel tehtavas otsuses, millega keeldutakse enammakstud maksusumma tagastamisest (vt Riigikohtu 16.12.2004 otsus nr 3-3-1-82-04, p 11).
lg 3 teisest lausest tulenevalt juhul, kui tõendeid tähtaegselt ei esitata, teeb maksuhaldur otsuse enammakse tagastamata jätmise kohta. Sama lõike esimest lauset arvestades, mille kohaselt eeldab tagastusnõude esitajale täiendavate tõendite esitamiseks tähtaja määramine vältimatult ka seda, et tagastusnõue ei ole senise kontrolli käigus kogutud andmetega piisavalt tõendatud, ei saaks tagastusnõude täitmata jätmine siiski ka tõendite tähtajaks mitteesitamise korral olla põhjendatud, kui maksuhalduril on otsuse langetamise ajal tegelikkuses piisavalt tõendeid tagastusnõude täitmiseks. Käesoleval juhul on PMTK 06.10.2011 maksuotsuses märkinud, et kontrolli käigus kogutud tõenditega RWT Investeeringute OÜ poolt juuli 2011 osas deklareeritud sisendkäibemaks tõendatud ei ole. Apellant ei ole kohtumenetluse käigus esitanud mingeid tõendeid, mis võiksid seda maksuhalduri hinnangut ümber lükata või kahtluse alla seada. Samuti ei pidanud maksuhaldur ringkonnakohtu hinnangul asjaolusid arvestades eeldama, et RWT Investeeringute OÜ-l siiski on soov ja võimalus nõutud tõendid esitada, kuid äriühing pole saanud korraldust täita üksnes temast mittesõltuvatel põhjustel. Vaid sellisel juhul saaks maksuhaldurile ette heita, et ta ei ole kasutanud võimalust rakendada tagastusnõude esitaja jaoks vähem koormavat regulatsiooni ega teinud maksuotsust muutva tingimusega. 19. Eelneva põhjal ja HKMS § 200 p 1 alusel jääb RWT Investeeringute OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 18.05.2012 otsus muutmata. 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.