Kostja 1 ei ole kohtule määratud tähtajaks s.o hiljemalt 20 päeva jooksul hagi kättetoimetamisest ega käesoleva ajani saatnud kirjalikku vastust. Kohus on kostjat 1 hoiatanud, et tähtajaks kirjaliku vastuse mittesaatmise korral võib kohus hagi rahuldada tagaseljaotsusega (tl 72). Kostjale 2 on hagiavaldus kätte toimetatud 26.05.2011 vastavalt Euroopa parlamendi ja nõukogu 13.11.2007 määruse ( EÜ) nr 1393/2007 artiklile 7
lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja saab lahendada tagaseljaotsusega
lg 1 alusel, sest kostjad ei ole kohtule tähtaegselt vastanud ja hageja on juba hagiavalduses esitanud taotluse (tl 4) tagaseljaotsuse tegemiseks.
lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse teha
§-s 407 lg 1 nimetatud juhul kohtuistungit pidamata.
lg 4 kohaselt võib tagaseljaotsuse põhjendavas osas märkida üksnes õigusliku põhjenduse. Samas on ka märgitud, et tagaseljaotsus tehakse kirjeldava ja põhjendava osaga, kui on alust eeldada, et otsus kuulub tunnustamisele ja täitmisele ka väljaspool Eesti Vabariiki. VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 416 lg 1 kohaselt ( kuni 30.06.2011 kehtinud redaktsioonis) võib krediidiandja osamaksetena tagastatava krediidi puhul krediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 2 sätestab, et kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 alusel võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 65 lg 1 sätestab, et kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. VÕS § 65 lg 2 sätestab, et solidaarkohustus tekib, kui mitu isikut peavad täitma sama sisuga kohustuse, mille täitmist võib võlausaldaja nõuda vaid ühe korra, samuti muul seaduses sätestatud juhul või tehingu alusel. 3
sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja on 18.11.2010 koostatud hagis arvestanud viivise 17.11.2010 seisuga. Seoses asjaoluga, et kohtul tekkisid probleemid kostjatele hagi kätte toimetamisega, on menetlus märkimisväärselt veninud. Seetõttu on otstarbekas viivis kindla summana välja mõista kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Arvestades põhinõude suurust 1536,46 eurot, on viivis päevas sellelt 0,68 eurot. Seega ajavahemiku 18.11.2010 kuni 24.06.2012 eest moodustab viivis 397,80 eurot (585 x 0,68). Seega viivis kokku on 598,42 eurot ( 200,62+397,80), mis tuleb kostjatelt solidaarselt hageja kasuks VÕS § 65 lg 1 ja 2, 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 alusel välja mõista. Seega kokku tuleb kostjatelt seisuga 24.06.2012 võlgnevuse katteks kindla summana välja mõista 2240,20 eurot (sh 1536,46 eurot tagastamata laenu, 105,32 eurot intressi ja 598,42 eurot viivise katteks). Alates 25.06.2012 tuleb kostjatelt viivis välja mõista määras 16 % aastas ehk 0,044 % päevas kuni põhinõude täieliku täitmiseni. 4
lõigete 1 ja 4 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.
lg 3 sätestab, et kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Vastavalt
§-le 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus hagi rahuldab, jäävad hageja menetluskulud täies ulatuses solidaarselt kostjate kanda. Hageja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja (tl 73), milles ta palub kostjate kanda jätta menetluskuluna maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõivu 47,93 eurot, hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu 319,56 eurot ja Ametlikes Teadaannetes teate avaldamise eest tasutud summa 6,39 eurot. Seetõttu määrab kohus
lg 3 alusel käesolevas tagaseljaotsuses kindlaks ka kostjate poolt hagejale hüvitatavate menetluskulude suuruse.
lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.
Hagi esitamisel on tasutud 17.11.2010 319,56 eurot (5000 krooni) riigilõivu (maksekorraldus tl 19). Seega tuleb kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv.
p 5 järgi on asja läbivaatamise kulud väljaandes Ametlikud Teadaanded või ajalehes kutse või teate avaldamise kulud. Hageja on väljaandes Ametlikud Teadaanded teate avaldamise eest hagimaterjalide kättetoimetamiseks tasunud riigilõivu 6,39 eurot (maksekorraldus tl 67). Seega tuleb kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista väljaandes Ametlikud Teadaanded teate avaldamise eest hagimaterjalide kättetoimetamiseks tasutud riigilõiv.
p 7 kohaselt on kohtuväliseks kuluks maksekäsu kiirmenetluse kulud juhul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti määrusega rahuldamata
lõike 2 punkti 3 alusel, välja arvatud, kui hagi on samas nõudes esitatud hiljem kui üks kuu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu. Hageja maksekäsu avaldus jäeti rahuldamata xxxxx Maakohtu 13.11.2010 määrusega
lg 2 p 3 alusel.
Käesolev hagi on kohtusse esitatud 18.11.2010 so ühe kuu jooksul pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu. Seega tuleb kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 47,93 eurot. Kokku tuleb kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista hageja menetluskulude katteks 373,88 eurot (319,56 + 6,39 + 47,93).
§-s 468 lg 1 p 2 sätestatust tulenevalt kuulub tagaseljaotsus tagatiseta viivitamatult täitmisele. 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.