lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.
lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Hageja on loobunud oma hagist, kostja nõustub hagist loobumisega. Kuna hagist loobumine ei kahjusta poolte mainet ega avalikku huvi, siis võtab kohus loobumise vastu ja lõpetab tsiviilasja menetluse. Kohus selgitab pooltele menetlustoimingu tegemise või tegemata jätmise tagajärgi, et vastavalt
, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Riigilõivu tagastamine ja menetluskulude jaotus
lg 2 p 2 alusel pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist.
lg 4 kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Hagist loobumise avalduses taotleb hageja ka tasutud riigilõivust poole tagastamist. Hageja tasus 05.06.2012 riigilõivu maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise eest (maksekorraldus nr 53386 toimikus lk 48) summas 47.93 eurot. Riigilõivu ümberkanne on Viru Maakohtu viitenumbrile 2900072136 tehtud 21.03.2013, riigilõivu laekumine on kontrollitud Riigikassa elektroonilisest andmebaasist 21.03.2013. Samuti maksis hageja 16.10.2012 hagiavalduse esitamise eest puuduoleva riigilõivu (maksekorraldus nr 53459 toimikus lk 38) summas 27.07 eurot. Kokku on hageja tasunud riigilõivu summas 75 eurot. Kohus leiab, et tulenevalt eeltoodust on põhjendatud tagastada hagejale tema poolt makstud riigilõivust ½, s.o 37.50 eurot.
lg 4 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Käesoleval juhul ei loobu hageja hagist seetõttu, et kostja on hageja nõude rahuldanud. Seega on põhjendatud jätta kostja menetluskulud hageja kanda. Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-96-09 märkinud, et Juhul kui asjas tehtava lõpliku lahendiga jäetakse hagi rahuldamata (asja lahendamine riigi õigusabi saanud kostja kasuks), tuleb kostja menetlusabikulud
RÕS § 27 lg 1 p 1 kohaselt riigi õigusabi saaja ei pea riigi õigusabi tasu ega riigi õigusabi kulusid hüvitama, kui tsiviilasja lahendamisel mõistetakse kohtukulud täielikult või osaliselt välja vastaspoolelt – selles osas, milles kohtukulud kannab vastaspool. Samas tsiviilasjas 25.03.2013 määrusega mõistis kohus riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt välja OÜ Veljo Viiloli Advokaadibüroo kasuks 361.44 eurot vandeadvokaat Veljo Viiloli poolt osutatud riigi õigusabi eest kostjale L V’le. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud mõista hagejalt välja riigituludesse 361.44 eurot vandeadvokaat Veljo Viiloli poolt kostjale osutatud õigusabi eest tsiviilasja menetluses. 3 Kohtumäärus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel
lg 8; § 179 lg 1; § 428 lg 1 p 3, § 433 lg 1, § 463 lg 1, § 465, § 660 lg 1, § 661 lg 1, lg 2 sätete kohaselt. Kohtunik (allkirjastatud digitaalselt) Marika Leimann Ärakiri õige Nooremreferent (allkirjastatud digitaalselt) Lea Herne Kohtumäärus jõustus 11. aprillil 2013. a. Nooremreferent Lea Herne 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.