KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Aili Maasik Määruse tegemise aeg ja koht 27.02.2013, Tallinn Haldusasja number 3-12-152 Haldusasi M.A.i kaebus Paide Linnavolikogu 27.03.2003 otsuse nr

) § 124 lõike 2 alusel (II kd, tl 3–4). Samuti taotles vastustaja täiendava tähtaja määramist kaebusele sisulise vastuse koostamiseks, kui kohus leiab, et kaebuse esitamisel ei ole kaebetähtaega rikutud. Vastustaja märgib, et detailplaneeringu menetlemine oli avalik ja seaduses sätestatud korrale vastav ning selle kõikidest etappidest anti teada kohalikus ajalehes Järva Teataja ja / või ajalehes Paide Linnaleht. Teade Soo tänava piirkonna detailplaneeringu kehtestamise kohta ilmus 19.04.2003 ajalehes Järva Teataja. Teade sisaldas ka märget, et detailplaneeringu avaliku väljapaneku ajal kirjalikke ettepanekuid ei tehtud ja lahendamata planeeringuvaidlusi ei jäänud. Lisaks oli kõikidele detailplaneeringu alasse jäävatele korteriühistutele (KÜ) Paide Linnavalitsuse poolt 10.12.2002 saadetud detailplaneeringu eskiisi avaliku arutelu kutse. Eskiislahenduse avalikust arutelust, mis toimus 12.12.2002 võttis osa üks KÜ Paide Soo 10 esindaja — Reeta Uljas. Paide Linnavalitsus postitas 03.02.2003 detailplaneeringu avalikustamise teate ka korteriühistutele, sh KÜ-le Paide Soo

1. Kaebaja pidi teadma või vähemasti oleks pidanud teadma läbi KÜ üldkoosolekute detailplaneeringu kehtestamisest juba varasemalt. Vastustaja ei vaidlusta kaebaja väidet, et viimane sai detailplaneeringu kehtestamise otsuse ärakirja Paide Linnavolikogu kantseleist 19.01.
2. Märgitud väitega nõustumine ei tähenda, et vastustaja nõustuks kaebaja väitega, justkui sai kaebaja kehtestatud detailplaneeringust ja sellest tulenevast maakasutuse kitsendusest teada alles 22.12.
3. Paide Linnavalitsus väljastas 02.05.2007 projekteerimistingimused Soo 10 kinnistul asuvate parklate rekonstrueerimisprojekti koostamiseks. Rekonstrueerimisprojekti koostas KÜ Paide Soo 10 tellimisel AS Turgel Grupp projekteerija Juta Vahter. KÜ poolt oli kontaktisikuks M.A.. Projekti seletuskirja üldosas on projekteerija välja toonud, et projekteerimisel on lähtutud Paide Linnavalitsuse poolt 02.05.2007 korraldusega 195 väljastatud projekteerimistingimustest nr 35/2007 ja
4. aastal kehtestatud detailplaneeringust „Paide linna kvartal nr 25 Soo tänava piirkonna detailplaneering“. Seda, et eelnimetatud aktidest on töö teostamisel reaalselt ka lähtutud, näitab tööprojekti plaan, millelt on näha, et parklate rekonstrueerimisel on arvestatud kinnistu piiridega (katkendlik joon), mis oleks kujunenud peale Paide linna kvartal nr 25 Soo tänava piirkonna detailplaneeringu elluviimist (s.t peale tänavaaluse maa väljamõõtmist Soo 10 kinnistust). Projekti on KÜ Paide Soo 10 poolt kooskõlastanud Kalle Lembe, kes oli sellel ajal KÜ Paide Soo 10 juhatuse liige. Seega pidi KÜ Paide Soo 10 selleaegne juhatus teadma Paide linna kvartal nr 25 Soo tänava piirkonna detailplaneeringu kehtestamisest. Projekti koostamise käigus on projekteerija Juta Vahter suhelnud Paide Linnavalitsuse arhitekt-nõunik Marje-Ly Rebasega (Rebas), kes omakorda suhtles vahetult tellija esindaja M.A.iga. 02.05.2007 kell 9.23 on Paide Linnavalitsuse arhitekt-nõunik Marje-Ly Rebas saatnud 2 projekteerija Juta Vahterile e-kirja, milles märgib, et on koos M.A.iga vaadanud läbi parklate rekonstrueerimise projekti. E-kirjast nähtub ka, et projektis on vaja teha muudatusi, mis tulenevad suures osas kehtiva detailplaneeringu nõuetest, eelkõige arvestada parklate planeerimisel kehtivas detailplaneeringus toodud planeeritud tänavatega. E-kirjast saab järeldada, et M.A., suheldes Marje-Ly Rebasega, pidi teada saama Soo tänava piirkonna kehtivast detailplaneeringust ja selle alusel planeeritud tänavate aluse maa väljamõõtmisest Soo 10 kinnistust.
5. Kolmandad isikud kaebuse kohta sisulist arvamust ei avaldanud.
6. 21.11.2012 kohtunõudega (II kd, tl 77) andis kohus kaebajale täiendava võimaluse kaebuse tähtaegsuse osas seisukoha esitamiseks. 4.1 Vastuseks kohtunõudele leidis kaebaja, et kaebus on esitatud tähtaegselt, kuid esitas kohtule alternatiivselt taotluse kaebetähtaja ennistamiseks (II kd, tl 86–90). Vastuses leiab kaebaja, et detailplaneeringu kohta võidi küll avaldada teateid kohalikes lehtedes ning teateid planeeringu kohta võidi edastada KÜ-le Paide Soo 10, kuid see ei väära fakti, et vastustaja kohustus kaebajat teavitada jäi täitmata. Juba lähteülesande koostamisel oli selge muu hulgas Soo 10 kinnistu osaline sundvõõrandamise vajadus, mistõttu tulnuks kõiki Soo 10 korteriomanikke detailplaneeringu algatamisest seaduses sätestatud viisil ja ajal teavitada. Detailplaneeringu koostamisse otsustati kaasata ja detailplaneering kooskõlastada arusaamatult vaid KÜ-ga Põllu
7. Detailplaneeringu toimikust nähtub, et seoses detailplaneeringuga ei ole vastustaja kaebajale mitte ühtegi teadet kogu detailplaneeringu menetluse jooksul edastanud. Detailplaneeringu algatamisest ei ole mitte kedagi teavitatud, ka mitte KÜ-d Põllu 18, keda vastustaja ekslikult Soo 10 omanikuks pidas. Detailplaneeringu algatamise otsuse vastuvõtmisel (03.04.2001) kehtinud planeerimis- ja ehitusseaduse (PES) § 12 lõikega 4 nõuti kinnisasja omaniku tähitud kirjaga teavitamist. KÜ Põllu 18 ei ole kunagi olnud Soo 10 kinnistu omanik. Esimene teade seoses detailplaneeringuga esitati vastustaja vastusele lisatud dokumentidele tuginedes KÜ-le Paide Soo 10 alles 03.02.2003 ehk vahetult enne vaidlusaluse detailplaneeringu kehtestamist. Planeeringu kehtestamise ajal kehtinud planeerimisseaduse (PlanS) § 25 lg 7 punkti 2 kohaselt tulnuks kaebajat detailplaneeringu kehtestamisest teavitada tähitud kirjaga ühe nädala jooksul alates detailplaneeringu kehtestamise otsuse tegemisest, st hiljemalt 03.04.
8. Ka KÜ-le Paide Soo 10 ei ole seaduse nõudeid detailplaneeringu kehtestamise otsusest nädala jooksul teatada, täidetud. KÜ-d Paide Soo 10 teavitati detailplaneeringu kehtestamisest alles 02.10.
9. Tähtaeg korralduse vaidlustamiseks ei saanud hakata kulgema enne, kui kaebajal oli pärast 22.12.2011 Paide Linnavalitsuse kirjast kaebaja kaasomandit puudutavast detailplaneeringust teadasaamist võimalik tutvuda ka selle sisuga. Detailplaneeringu sisust sai kaebaja tegelikkuses teada alles 02.03.2012, mil talle detailplaneeringuga seotud olulisemad sisulised materjalid edastati. Kui kohtu hinnangul on tähtaja kulgemise alguse hindamisel oluline hoopis aeg, millal kaebaja sai vaidlustatavast otsusest teada, hakkas tähtaeg kulgema alates 19.01.2012, mil kaebajale otsus tema nõudmisel edastati. Reeta Uljas ei ole kunagi olnud KÜ Paide Soo 10 juhatuse liige, kes omaks õigust KÜ-d Paide Soo 10 esindada. Talle ei ole väljastatud ka ühtegi volikirja KÜ Paide Soo 10 esindamiseks. Seadus ei näe ette võimalust taolise isiku teadmist omistada kaebajale. Seega ei oma Reeta Uljase osalemine ühel arutelul tähtsust selle hindamisel, kas kaebaja teadis detailplaneeringust või kas vastustaja täitis seaduse sätestatud detailplaneeringu menetlemise nõudeid. KÜ üldkoosolek ei saa otsustada asjaolude üle, mis puudutavad iga kaasomaniku omandit ja selle võimalikku piiramist. Detailplaneeringu menetlusega seotud asjaolud ei ole sellised, mille osas seadus näeb ette üldkoosolekul otsuse tegemise vajaduse. Kuna need küsimused ei kuulu kaebaja hinnangul üldkoosoleku pädevusse, jääb arusaamatuks, millele tuginedes vastustaja leiab, et kaebaja oleks pidanud KÜ Paide Soo 10 üldkoosolekul detailplaneeringust teada saama. Vaidlustamistähtaja alguse hindamisel tuleb lähtuda eelkõige sellest, millal isik reaalselt vaidlustatavast otsusest teada sai (Riigikohtu lahend nr 3-3-1-47-05). Planeerimismenetlus oli pikaajaline (detailplaneeringu algatamisest kuni detailplaneeringu kehtestamiseni kulus ligi 2 aastat). Kaebaja hinnangul ei saa lugeda, et ta peab olema detailplaneeringust teadlik pelgalt seetõttu, et detailplaneeringu kohta on kohalikes väljaannetes teateid avaldatud. Sellisel juhul muutuks seaduses sätestatud erinõuded 3 omaniku eraldi planeeringust teavitamise osas sisutühjaks. Kuna vastustaja ei teavitanud kaebajat detailplaneeringust, ei saanud vastustaja eeldada, et kaebaja ja teised detailplaneeringust puudutatud isikud maakonna lehte või vallalehte selles osas jälgivad. Soo 10 parklate rekonstrueerimise tööprojektis on kaebaja tõepoolest märgitud KÜ Paide Soo 10 kontaktisikuks, kuid kontaktisikuks oli kaebaja vaid suhtluses tööprojekti koostanud AS-ga Turgel Grupp. Kaebaja oli kontaktisikuks vaid põhjusel, et aitas korraldada KÜ Paide Soo 10 raamatupidamist ning AS Turgel Grupp esitatavate arvete tasumise protsessi kiirendamiseks esitati tellimus kaebaja vahendusel ning märgiti kontaktisikuks kaebaja. Kaebaja ei teadnud midagi valminud tööprojekti aluseks olevatest dokumentidest, sh vaidlusalusest detailplaneeringust. Vastustaja ja Juta Vahteri vahelisest e-kirjavahetusest nähtub vaid see, et kaebaja on põgusalt vastustaja esindajaga suhelnud ning üle vaadanud rekonstrueerimise projekti, mille järel on vastustaja esindaja pidanud vajalikuks 02.05.2007 edastada tööprojekti koostajale ettepanekud projekti muutmiseks, mis vastustajale tööprojekti läbitöötamisel silma jäid. Muudatusettepanekuid ning muudatusi tingivaid põhjuseid kaebajaga ei arutatud. Kaebajal puudub igasugune vastav erialane väljaõpe ning mõte kaebajaga projekti sisulisi ja detailseid küsimusi arutada puudus. Tööprojekti koostaja Juta Vahter oli ilmselt kehtestatud detailplaneeringust teadlik, kuid Juta Vahteri teadmist ei saanud omistada kaebajale. Kaebajal puudus igal juhul mõistlik põhjus eeldada, et detailplaneeringuga on kuidagi tema õiguseid piiratud või, et esineb alus selle vaidlustamiseks kaebaja poolt. Planeeringu kehtestamise otsus tehti kaebajale teatavaks alles 19.01.2012 ning planeeringuga seotud dokumendid alles 02.03.
10. Kaebus on esitatud 23.01.2012 ehk

§ 46lõikes 1 sätestatud tähtaega järgides.

Isikule teatavaks tegemata haldusakti puhul tuleb eristada kõigepealt aega, mis isikul kulub pärast haldusakti teadasaamist selle väljanõudmiseks vajalike toimingute tegemiseks (Riigikohtu lahendid nr 3-3-1-82-07 ja 3-3-1-23-07). Sellele järgneb Riigikohtu seisukoha kohaselt aeg, mil haldusorgan isikule haldusakti esitab. Pärast haldusakti saamist ja sellega tutvumist tuleb isikul pöörduda 30 päeva jooksul kohtusse. Antud juhul on planeeringu väljanõudmine ja selle vaidlustamine toimunud 30 päeva jooksul. Seega puudub alus menetluse lõpetamiseks

§ 124lõike 2 alusel.

4.2 Kui kohus leiab, et kaebetähtaeg on ületatud, palub kaebaja kaebetähtaja ennistada. Kaebajale ei ole vastustaja detailplaneeringu menetluse ega detailplaneeringu kehtestamise kohta mitte ühtegi teadet edastanud. Detailplaneeringu algatamisest ja muudest detailplaneeringu menetluse etappidest või avalikest aruteludest ei ole vastustaja teavitanud isegi KÜ-d Paide Soo

1. Seega ei saanud ega osanud kaebaja kohalikest väljaannetest isegi otsida või jälgida vaidlusaluse detailplaneeringu menetlusega seotud teateid. Ebamõistlik oleks kaebajalt igapäevast maakonna ja muude kohalike lehtede järgimist nö igaks juhuks ka nõuda või seda eeldada. Vastustaja poolt oma seadusest tuleneva kohustuse täitmata jätmisest tulenevaid negatiivseid tagajärgi ei saa asetada kaebajale. Vastustaja esitatud toimikust nähtub, et väidetavalt on vastustaja KÜ-le Paide Soo 10 pärast detailplaneeringu kehtestamist 02.10.2003 edastanud teate detailplaneeringu elluviimiseks vajalike toimingute kohta, sarnane teade edastati ka KÜ-le Paide Soo
2. Vastustaja materjalidest ei nähtu, et nõutud avalduse oleks KÜ Paide Soo 10 vastustajale esitanud. Arvestades, et vastustaja ei ole ligi kaheksa aasta jooksul teinud mitte ühtegi toimingut, et detailplaneeringut ellu viia, ei saanud ega pidanud kaebaja ka ajal pärast detailplaneeringu kehtestamist saama teada kehtestatud detailplaneeringust ja tema omandi piiramisest vastava planeeringuga. Vastamaks küsimusele, kas isik pidi haldusaktist teada saama, tuleb muuhulgas arvestada seda, millisel määral oli asutus kohustatud isikuid haldusaktist teavitama ja kas ta täitis oma kohustuse täies ulatuses (Riigikohtu lahend nr 3-3-1-31-03). Tulenevalt demokraatia põhimõttest ja heast haldustavast peab asutus kaalukatest otsustest avalikkust informeerima seaduses sätestatust intensiivsemalt, kui on ette näha, et üksnes seaduses sätestatud kanalid ei pruugi olla piisavad selleks, et teave ka tegelikult jõuaks huvitatud isikuteni ja täiendav teavitamine ei too kaasa ebamõistlikke kulusid, kuna vastasel juhul ei oleks tagatud ka kaebeõiguse tegelik realiseerimine. Planeerimismenetluste puhul on seadusandja pidanud oluliselt lisaks tavapärastele meetoditele (ajalehes teadete avaldamine) detailplaneeringu menetlusest ja selle raames kehtestatud detailplaneeringust intensiivsemalt teavitada isikuid, kelle 4 omandit planeeringud piiravad. Seega on juba seaduse tasandil eeldatud, et muud tavapärased kanalid ei pruugi olla piisavad selleks, et omanikeni, kelle õiguseid planeeringu alusel oluliselt piiratakse, jõuaks teave planeeringust ja selles sätestatud piirangutest ka tegelikult. Seadusandja on seega pidanud kaebaja kaebeõiguse reaalseks tagamiseks vajalikuks kaebaja kui omaniku, kelle õiguseid selgelt planeeringuga piiratakse, eraldi teavitamist vastavalt planeerimisseaduses sätestatud nõuetele. Informatsiooni levimist ei taga ainult see, et teave on põhimõtteliselt või isegi küllaltki hõlpsasti kättesaadav. Selleks, et teabega tutvuda, peab huvitatud isikul olema aimu sellest, et teave üldse eksisteerib. Kaebajal puudus ajend otsida infot detailplaneeringu kohta ning seda ka siis, kui Soo 10 kinnistul asuvate parklate rekonstrueerimise tööprojektis detailplaneeringu olemasolule põgusalt viidati. Tööprojektist ei nähtunud, et kaebaja omandit oli detailplaneeringuga kuidagi piiratud, seega puudus kaebajal alus eeldada, et detailplaneering võib tema õiguseid rikkuda ja tal võib olla vajadus seda vaidlustada. Kaebajal puudus põhjus vaidlusalust detailplaneeringut hankida ka põhjusel, et arvestades tööprojektis märgitud detailplaneeringu kehtestamise aega

§ 124

lõike 1 kohaselt kontrollib halduskohus eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt, ja lahendab kaebetähtaja ennistamise taotluse pärast teistelt menetlusosalistelt sellele kirjaliku vastuse saamist.

§ 152

lg 1 punkti 2 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse kaebetähtaja ületamise korral vastavalt

§ 124lõikele 2.

Vastavalt

§ 124

lõikele 2 lõpetab kohus määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele. Vastavalt kehtiva

§ 124

lõikele 4 teeb kohus, kui menetlusosaline taotleb kohtult asja menetluse lõpetamist kaebetähtaja rikkumise tõttu, taotluse kohta põhjendatud määruse. Kaebaja on esitanud kaebetähtaja ennistamise taotluse ning palub selle rahuldada. Vastustaja palub lõpetada haldusasja nr 3-12-152 menetluse kaebetähtaja rikkumise tõttu. 8. Kohus leiab esmalt, et käesoleval juhul ei ole kaebus esitatud selleks seaduses sätestatud tähtaega järgides. Kohus põhjendab oma seisukohti järgnevalt.

§ 46

lõike 1 kohaselt võib tühistamiskaebuse halduskohtule esitada üldjuhul 30 päeva jooksul arvates haldusakti teatavaks tegemisest. Planeerimisseaduse (PlanS) § 26 seob planeeringu kehtestamise vaidlustamise kaebetähtaja kulgema hakkamise isiku teadasaamisega planeeringu kehtestamisest. PlanS § 26 lõike 1 kohaselt on igaühel õigus pöörduda planeeringu kehtestamise otsuse vaidlustamiseks kohtusse ühe kuu jooksul, arvates päevast, millal ta sai teada või pidi teada saama planeeringu kehtestamisest. Seega tuleb selgitada, millal sai kaebaja detailplaneeringu kehtestamisest teada või millal pidi kaebaja planeeringu kehtestamisest teada saama. Kaebaja on kogu kohtumenetluse kestel olnud järjekindlalt seisukohal, et tema 23.01.2012 esitatud kaebus on esitatud tähtaegselt (I kd, tl 55; II kd 86–89). Kaebaja väidab, et Paide Linnavolikogu 27.03.2003 otsusest planeeringu kehtestamise kohta sai ta teada alles 22.11.2011, kui Paide Linnavalitsus pöördus tema poole ettepanekuga kinnistu osa võõrandamiseks. Vaidlustatava haldusakti sai ta kätte aga alles 19.01.2012 ning muud detailplaneeringu materjalid alles 02.03.2012 (I kd, tl 55; II kd, tl 86–89). 8.1 PlanS algredaktsiooni (jõustunud 01.01.2003) § 25 lõike 4 kohaselt tuli kohalikul omavalitsusel avaldada detailplaneeringu kehtestamise otsus ühe kuu jooksul planeeringu kehtestamise päevast arvates vastavas ajalehes. Paide linna kvartali nr 25 Soo tänava piirkonna detailplaneeringu kehtestamise teade avaldati 19.04.2003 väljaandes Järva Teataja (II kd, tl 31). Planeeringu kehtestamise ajal kehtinud PlanS redaktsioonis sätestatust tulenes kohalikule omavalitsusele eraldi kohustus teavitada planeeringu kehtestamisest tähtsaadetisena edastatud kirjaga ühe nädala jooksul planeeringu kehtestamise otsuse tegemise päevast arvates teiste hulgas kinnisasja omanikke, kelle senist maakasutust või ehitusõigust kehtestatud planeeringu alusel kitsendatakse (§ 25 lg 7 p 2). Kuna Soo 10 kinnistu, millel asuvas korterelamus omab kaebaja korteriomandit, maa-ala suurust detailplaneeringuga vähendati (II kd, tl 16 pöördel), tulnuks kohalikul omavalitsusel vähemalt Soo 10 korteriomanikke esindavat KÜ-d detailplaneeringu kehtestamisest vastavalt PlanS § 25 lõike 7 punktile 2 täiendavalt teavitada. Kohtul puuduvad andmed selle kohta, et KÜ-d Paide Soo 10 või kaebajat isiklikult oleks detailplaneeringu kehtestamisest tähtsaadetisena edastatud kirjaga teavitatud. Samas ilmneb toimiku materjalidest, et KÜ Paide Soo 10 oli kõnealuse detailplaneeringu menetluse mitmetesse etappidesse kaasatud ning igas menetlusetapis on kohalik omavalitsus rõhutanud detailplaneeringu olulisemaid eesmärke. Detailplaneeringu algatamise korraldusest ilmus teade 19.04.2001 väljaandes Järva Teataja ning teates oli ära märgitud, et detailplaneeringu koostamise eesmärk on Soo 16 krundil asuva lasteaiani viiva tee maa-ala täpsustamine ja teele eraldi kinnistu moodustamine (II kd, tl 11). Detailplaneeringu lähteülesande punktist 1.4 selgub, et detailplaneeringu eesmärkideks on muuhulgas lasteaiani viiva tee maa-alale eraldi kinnistu moodustamine ja Soo 10, 12, 14, 18, 20 ja 22 elamute juurde parkimiskohtade moodustamine (II kd, tl 9 pöördel). Planeeringu eskiislahendust tutvustati 12.12.2002 Sookure lasteaia saalis ning teade planeeringu eskiislahenduse arutelu toimumisest ilmus 10.12.2002 väljaandes Järva Teataja (II kd, tl 14). KÜ-le Paide Soo 10 saadeti 10.12.2002 Paide Linnavalitsuse planeeringu- ja ehitusosakonna poolt planeeringu eskiislahenduse avalikule arutelule kirjalik kutse (II kd, tl 42). Kutsel märgitu järgi alustas Paide Linnavalitsus

1. aasta septembris Soo tänava korterelamukvartali detailplaneeringu koostamist koostöös Soo tänava piirkonna KÜ-te esindajatega. Eskiislahenduste avalikule arutelule oodati KÜ esindajaid ja kõiki Soo 10 7 elanikke. Arutelul osales Soo 10 majast üksnes Reeta Uljas (II kd, tl 14 pöördel). Paide Linnavalitsuse planeeringu- ja ehitusosakonna 03.02.2003 kirjaga nr 7-1.3/178 teavitati teiste hulgas ka KÜ-d Paide Soo 10, et linnavalitsus avalikustab Paide linna kvartali nr 25 Soo tänava piirkonna detailplaneeringu (II kd, tl 24). Teates välja toodu järgi on detailplaneeringu eesmärkideks ka Soo 16 krundil asuva lasteaiani viiva tee maa-alale eraldi kinnistu moodustamine ja Soo 10 elamu krundipiiride korrigeerimine. Samas teates on märgitud detailplaneeringu avaliku väljapaneku kuupäevad ja ka avaliku arutelu toimumise kuupäev. Sama teabega teade ilmus 13.02.2003 väljaandes Järva Teataja (II kd, tl 25) ja 26.02.2003 väljaandes Paide Linnaleht (II kd, tl 26). Ehkki detailplaneeringu menetlemine kestis käesoleval juhul 03.04.2001 algatamisest (I kd, tl 60) 27.03.2003 kehtestamiseni (I kd, tl 15) ligikaudu kaks aastat ning kinnistusraamatu väljavõttest (I kd tl 63) nähtuvalt on kaebaja Soo 10 korteri nr 44 omanikuna sisse kantud 11.06.1999 ja Soo 10 korruselamu paikneb planeeringualal, nõustub kohus kaebajaga, et pole võimalik eeldada, et isik jälgib kogu planeerimismenetluse jooksul maakonna või kohalikus ajakirjanduses avaldatud teateid, lootuses leida informatsiooni konkreetse detailplaneeringu kehtestamisest (vt Riigikohtu määrus haldusasjas nr 3-3-147-05, p 14). Seega ei saa eeldada, et kaebaja pidi detailplaneeringu kehtestamisest teada saama vastava teate 19.04.2003 avaldamisest väljaandes Järva Teataja. 8.2 Küll aga leiab kohus, et kaebaja sai kaevatavast otsusest teadlikuks muul viisil. Paide Linnavalitsuse planeeringu- ja ehitusosakond edastas 02.10.2003 KÜ-le Paide Soo 10 teate nr 5.4-3.2/1472, milles paluti KÜ-d seoses Soo tänava piirkonna detailplaneeringu elluviimisega ja vajadusega kinnistutest kvartalisisesed teed eraldada, kutsuda kokku KÜ koosolek, mille eesmärgiks oleks KÜ esindaja valimine ja volitamine esindama KÜ-d ümberkruntimiseks vajalikel toimingutel (II kd, tl 33). 19.04.2004 vastas KÜ Paide Soo 10 linnavalitsuse 02.10.2003 teatele, et KÜ Paide Soo 10 otsustas 14.04.2004 toimunud üldkoosolekul mitte lubada ühistule kuuluva maa katastriüksuse piiride muutmist, kuna Paide Linnavalitsuse poolt 02.10.2003 esitatud detailplaneering ei vasta esialgselt suuliselt kokkulepitud kavale (II kd, tl 181). Viidatud vastuse on volitatud isikuna allkirjastanud kaebaja M.A. KÜ 19.04.2004 vastusest järeldub kohtu hinnangul, et kaebaja pidi vastuse allkirjastamisega nõustumisel olema teadlik kehtestatud ja kehtiva detailplaneeringu olemasolust, aga ka faktist, et sellega tahetakse muuta Soo 10 katastriüksuse piire. Seega loeb kohus, et kaebaja pidi detailplaneeringu kehtestamisest olema teadlik alates 02.10.2003 Paide Linnavalitsuse poolt saadetud teatele 19.04.2004 vastuse allkirjastamisest. Lisaks selgub Paide Linnavalitsuse arhitekt-nõuniku Marje-Ly Rebase 02.05.2007 e-kirjast projekteerija AS Turgel Grupp kontaktisikule Juta Vahterile, et KÜ Paide Soo 10 volitas end parklate rekonstrueerimise projekti puutuvalt esindama M.A.i (II kd, tl 40). Kirjas märgitakse, et Marje-Ly Rebas ja M.A. vaatasid koos läbi AS Turgel Grupp poolt koostatud parklate rekonstrueerimise projekti, vajalikud muudatused projektis tulenevat aga suures osas just kehtiva detailplaneeringu nõuetest (II kd, tl 40). Muudatustena on e-kirjas muuhulgas välja toodud, et parklate planeerimisel tuleb arvestada kehtivas detailplaneeringus toodud planeeritud tänavatega ning kehtivas planeeringus on Soo tänava nn sisemine ring ehk lasteaeda viiv tee ühistute kinnistutest välja lõigatud ja planeeritud see tänavamaaks. Soo 10 parklate rekonstrueerimise tööprojekti seletuskirjast nähtub, et tööprojekti tellijaks on KÜ Soo 10 ja kontaktisikuks M.A. (II kd, tl 43 pöördel). Veel on Soo 10 parklate rekonstrueerimise tööprojekti seletuskirjas projekteerimise ühe alusena märgitud „Paide linna kvartal nr 25 Soo tänava piirkonna detailplaneering“ — kehtestatud
2. aastal, käesoleva projekti koostamisel arvestada nii planeeritud tänavate, kergliiklusteede kui haljastuse osas. Seega pidi kaebaja Paide linna kvartali nr 25 Soo tänava piirkonna detailplaneeringu kehtestamisest olema teadlik
3. aastal, mil koostati Soo 10 parklate rekonstrueerimise tööprojekt, mille üheks aluseks vaidlusalune detailplaneering oli. Kohus ei pea usutavaks väiteid, justkui ei saanud kaebaja aru, milles ta KÜ-d esindab. Samuti ei pea kohus tõenäoliseks, et KÜ volitas järjepidevalt end esindama ja dokumente allkirjastama isiku, kes ei olnud võimeline KÜ huve mõistlikul viisil kaitsma. Liiatigi on kaebaja näol tegemist isikuga, kes on korduvalt olnud valitud KÜ juhatusse (II kd, tl 91 pöördel, 269, 272). 8.3 Detailplaneeringu seletuskirjas on märgitud planeeringu eesmärkidena muuhulgas Sookure lasteaiani viiva tee maa-alale eraldi kinnistu moodustamine ja teede planeerimine (II kd, tl 16). Detailplaneeringu 8 seletuskirja punktis 4 „Krundijaotus“ (II kd, tl 16 pöördel) on selgesõnaliselt kirjas, et osa senise krundi aadressiga Soo 10, 12 ja 14 maa-alast krunditakse lahti avalikus kasutuses olevaks teede ja tänavate maa-alaks. Veel on viidatud punktis kirjas, et ligikaudseks uueks suuruseks peale krundi (aadressiga Soo 10) vähendamist on planeeritud ca 4317 m². Lasetaiani viiva tee Soo 10 ja Soo 12 kinnistutest välja kruntimine selgub ka detailplaneeringu seletuskirja punktist 6 „Tänavad, platsid ja liikluskorralduse põhimõtted“ (II kd, tl 19 pöördel). Eelnevat ilmestab selgelt detailplaneeringu ehitusõiguse plaan (I kd, tl 14, II kd tl 5).
4. aasta novembris KÜ Paide Soo 10 tellimisel koostatud Soo 10 parklate rekonstrueerimise tööprojekti asendiplaanist nähtuvalt on projekti koostamisel lähtutud detailplaneeringuga planeeritud krundipiiridest (II kd, lk 6). Asendiplaani järgi kehtivad krundipiirid ja detailplaneeringuga planeeritud krundipiirid kolmest kinnistu küljest ei ühti ning jooniselt nähtub kahtlusteta, et detailplaneeringuga on planeeritud krundipiire kolmest küljest kahandada. Kuivõrd seni ei ole Soo 10 ja Soo 14 vahel eraldi teemaa kinnistut olnud, vaid krundid Soo 10 ja Soo 14 külgnesid krundipiirilt teineteisega (II kd, tl 5), samuti ilmneb Maa-ameti kaardiserverist, et Soo 10 ja Kure 3a ja Kure 3/II vahel on ühine krundipiir, pidi kaebajale ka
5. aastal koostatud Soo 10 parklate rekonstrueerimise tööprojektist teatavaks saama asjaolu, et
6. aastal kehtestatud Paide linna kvartali nr 25 Soo tänava piirkonna detailplaneeringuga on planeeritud Soo 10 krundi piire vähendada. 8.4 Isegi, kui kaebaja teadis
7. aastal Soo 10 parklate rekonstrueerimise tööprojekti raames üksnes Paide linna kvartali nr 25 Soo tänava piirkonna detailplaneeringu kehtestamise faktist, planeeringuga siuliselt tutvus aga alles 19.01.2012 või 02.03.2012, ei saa kaebus olla esitatud kaebetähtaega järgides.

§ 46

lõige 7 sätestab, et kui haldusakti või keeldumist ei ole kaebajale teatavaks tehtud, kuid ta on haldusaktist või keeldumisest muul viisil teada saanud, ent viivitanud ebamõistlikult tühistamis- või kohustamiskaebuse esitamisega, loetakse kaebetähtaeg möödunuks. Riigikohus on lahendis nr 3-3-1-8207 oma 09.05.2007 määrusele haldusasjas nr 3-3-1-23-07 viidates märkinud, et isikule teatavaks tegemata haldusakti puhul tuleb eristada kõigepealt aega, mis isikul kulub pärast haldusaktist teadasaamist selle väljanõudmiseks vajalike toimingute tegemiseks. Sellele järgneb aeg, mil haldusorgan isikule haldusakti esitab. Pärast haldusakti saamist ja sellega tutvumist tuleb isikul pöörduda 30 päeva jooksul kohtusse. Seega tuleb kohtul teatavaks tegemata haldusakti puhul kontrollida, kas isiku poolt haldusakti väljanõudmine on toimunud mõistliku aja jooksul ning kas pärast haldusakti teatavakstegemist on isik kohtusse pöördunud 30 päeva jooksul haldusakti teatavakstegemisest arvates. Kaebaja väitel väljastati talle detailplaneeringu materjalid tema nõudmisel 19.01.2012 ja 02.03.

1. Kuna kohus tuvastas, et kaebaja pidi detailplaneeringu kehtestamisest teada saama juba 19.04.2004 linnavalitsusele vastuse allkirjastamisest, kuid mitte hiljem kui Soo 10 parklate rekonstrueerimise tööprojektiga tegelemisel, s.o
2. aastal, nõudis kaebaja detailplaneeringu materjale Paide Linnavalitsusest ligikaudu 4–7 aastat peale detailplaneeringu kehtestamisest teadasaamist. Detailplaneeringu kehtestamisest teadasaamisest hiljemalt
3. aastal kuni 19.01.2012 ja 02.03.2012, mil kaebaja detailplaneeringu olulisemate materjalidega tutvus, möödus kohtu hinnangul ebamõistlikult pikk aeg. Kaebaja ei olnud piisavalt hoolikas selleks, et detailplaneeringu kehtestamise faktist teada saamise järgselt välja selgitada, kas tema õigusi kahjustatakse või milline on vastav vaidluse algatamise kord. Kuivõrd kaebaja näol on tegemist KÜ Paide Soo 10 juhatuse endise ja praeguse liikmega, kes äriregistri elektroonilise teabesüsteemi andmete kohaselt on KÜ Paide Soo 10 juhatuse liige alates 09.07.2008 (II kd, tl 272), seega pidanuks ta juhatuse liikmena kahtlemata olema kursis linnavalitsuse ja KÜ vahelise kirjavahetusega. 11.12.2008 on Paide Linnavalitsus saatnud KÜ-le Paide Soo 10 kirja nr 5.4-3.2/318 (II kd, tl 180), milles selgitab järgmist: Paide linn omab kinnistut Soo 16 (Sookure lasteaed), millele puudub tänasel päeval juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt. 27.03.2003 kehtestas Paide Linnavolikogu oma otsusega nr 7 Paide linnas kvartal nr 25 Soo tänava piirkonna detailplaneeringu, milles määratakse Soo 16 kinnistu juurdepääsutee üle Soo 10, Soo 12 ja Kure 3 kinnistute maa-ala. Sellest tulenevalt soovib Paide Linnavalitsus Soo 10, Soo 12 ja Kure 3 kinnistute omanikelt Soo tänava piirkonna detailplaneeringus märgitud Soo 16 kinnistule juurdepääsutee maa-ala omandada. Paide Linnavalitsus on valmis peale maa-ala omandamist tee rekonstrueerima ning teostama antud teelõigul pidevat hooldust. Samuti on linnavalitsus nõus üle vaatama Soo tänava piirkonna detailplaneeringuga kehtestatud Soo tänava piirkonna parkimiskorralduse. Palume ühistutel Paide Linnavalitsuse poolt 9 tehtud ettepanekut kaaluda. Teiepoolset seisukohta maa-ala võõrandamiseks Paide linnale ootame kuni 26.01.
4. Kohtu hinnangul ei lähe refereeritud kirja mõistmiseks tarvis ühtegi vastavat erialast väljaõpet. Kirjas on selgelt ja otsesõnu märgitud, et 27.03.2003 kehtestatud detailplaneeringuga määratakse lasteaia juurde viiva juurdepääsutee kulgema üle kaebaja kinnistu ning kinnistute (sh kaebaja) omanikelt soovitakse vastav osa maa-alast omandada. 8.
5. Eeltoodu tõttu asub kohus seisukohale, et kaebaja on tühistamiskaebuse kaebetähtaja halduskohtule kaebuse esitamiseks mööda lasknud. Kohus on seisukohal, et kaebaja teadis kinnistu piiride muutmise soovist ja sellega seotult kaevatavast haldusaktist 19.04.2004, kuid kõige hiljemalt pidi kaebaja KÜ juhatuse liikmena Paide Linnavalitsuse 11.12.2008 kirjaga tutvudes mõistma, et kaevatav otsus riivab kaebaja õigusi. Seega, olenemata sellest, et detailplaneeringu kehtestamise otsust kaebajale teatavaks ei tehtud, nähtub toimiku materjalidest, et kaebajale pidi juba vähemalt kolm aastat enne kohtusse pöördumist olema üheselt selgunud, et on olemas teda puudutav haldusakt, mis võib kaebaja õigusi riivata. Kaebetähtaja kulgemist ei saa mõjutada asjaolu, et kaebaja ei saanud aru detailplaneeringu kehtestamise otsuse konkreetsest tähendusest tema õigustele.
6. Lugedes kaebuse esitatuks kaebetähtaega rikkudes, lahendab kohus kaebetähtaja ennistamise taotluse. Riigikohtu halduskolleegium on oma määruses nr 3-3-1-57-02 leidnud, et mida enam on tähtaega ületatud, seda kaalukam peab olema ületamise põhjus. Ka kaebetähtaja möödalaskmise puhul on teiste isikute huvi seda kaalukam, mida enam on kaebetähtaega ületatud. Kohus leiab, et kaebaja ei ole toonud välja mõjuvaid põhjuseid, mis kaebetähtaja möödalaskmist vabandaksid. Riigikohtu lahendis nr 3-3-1-59-00 märgitu kohaselt saavad tähtaja ennistamise mõjuvateks põhjusteks olla üksnes objektiivsed asjaolud, mis takistasid kaebuse õigeaegset esitamist. Mõjuva põhjusega ei ole tegemist, kui kaebuse esitamine oli küll raskendatud või ebamugav, kuid siiski võimalik. Ühtlasi märgib Riigikohus lahendis nr 3-3-1-26-06, et kaebuse esitamise tähtaja ennistamine on võimalik üksnes juhul, kui on esinenud olulised ja kestvad takistused kaebeõiguse kasutamiseks ettenähtud ajaperioodi jooksul ning isiku eelduslikult rikutud õigus kaalub üles õiguskindlusele rajanevad teiste isikute õigused ja huvid. Sealjuures on teiste isikute huvid haldusakti kehtimajäämise suhtes seda kaalukamad, mida enam on tähtaega ületatud. Kaebuse õigeaegselt esitamist takistanud mõjuvad põhjused peab ära näitama tähtaja ennistamist taotlev menetlusosaline, so antud juhul kaebaja. Kohus ei pea tähtaja ennistamise üle otsustades analüüsima asjaolusid, mida ennistamist taotlev isik mõjuvate põhjustena välja toonud ei ole. Kaebetähtaja ületamise mõjuva põhjusena on esile toodud kaebaja planeerimismenetlusse nõuetekohaselt kaasamata jätmine, planeeringulahenduse elluviimisega viivitamine ning kaebaja teadmatus oma õiguste riivest. Kaebaja on märkinud, et lasi kaebetähtaja mööda, kuna teda ei ole planeerimismenetlusse nõuete kohaselt kaasatud ega teda planeeringu kehtestamise otsusest nõuete kohaselt teavitatud. Vastustaja ei ole kaheksa aasta jooksul detailplaneeringut ka ellu viima asunud. Kaebajal puudus ajend planeeringu kohta teabe hankimiseks. Parklate rekonstrueerimise tööprojektist ei nähtunud, et kaebaja omandit planeeringuga piirati. Kaebaja sai detailplaneeringust ja selle võimalikust mõjust teada 22.11.2012, mil vastustaja kaebajale kinnistu osalisest võõrandamisest teatas. Planeeringu materjalid edastati kaebajale tema nõudmisel alles 19.01.2012 ja 02.03.
7. 9.1 Menetlustähtaja ennistamise mõjuva põhjuse määratlemisel saab lähtuda

§ 150

lõikes 1 sätestatust, mille kohaselt loetakse menetlustoimingu tegemata jätmise mõjuvaks põhjuseks eelkõige liikluskatkestus, poole ootamatu haigestumine või lähedase ootamatu raske haigus või surm. Kuigi märgitud loetelu ei ole ammendav, leiab kohus, et mõjuvaks põhjuseks saab olla vaid sündmus, mille tekkimist ja kulgemist isik ise vahetult mõjutada ei saa. Mõjuvaks põhjuseks kaebetähtaja ennistamisel ei saa olla asjaolu, et kaebajat ei kaasatud nõuetekohaselt planeerimismenetlusse ega edastatud talle planeeringut kehtestavat otsust, kui kaebaja hoolimata planeerimismenetluse nõuete rikkumisest kaevatavast haldusaktist, s.o detailplaneeringu kehtestamise otsusest siiski kaebuse esitamise hetkeks aastaid teadlik oli. Kohus tuvastas eelnevalt, et kaebaja puutus detailplaneeringu kehtestamist kajastava informatsiooniga

1. aastast kuni kaebuse esitamiseni ligi üheksa aasta jooksul korduvalt kokku. Seega on tähtaja ennistamise taotluses toodud väited selle kohta, 10 et kaebaja ei olnud oma õiguste riivest teadlik, ainetud ega ole käsitletavad mõjuva põhjusena kaebetähtaja ennistamisel. Kaebaja on kohtu hinnangul korduvalt olnud olukorras, kus mõistlikul inimesel peab tekkima kahtlus, et haldusakt võib tema huve kahjustada, mistõttu tulnuks kaebajal täpsemad asjaolud välja selgitada vaide- või halduskohtumenetluses. On mõistetav, et detailplaneeringu kehtestamise tagajärgedest ei ole võimalik aru saada ilma planeeringumaterjalidega tutvumata. Tutvumiseks pidanuks kaebaja aga pöörduma Paide Linnavalitsuse poole, mida kaebaja tegi alles
2. aasta lõpus. 9.2 Riigikohus on oma lahendis nr 3-3-1-57-02 selgitanud, et ei välista võimalust, et küllaldane põhjus tähtaja ennistamiseks võib teatud tingimustel olla ka õiguslikes küsimustes kogenematu inimese eksimus protsessitoimingutes. Tähtaja ületamine ei saa siiski olla vabandatav, kui kaebaja pole olnud piisavalt hoolikas selleks, et selgitada välja vaidluse algatamise kord, sh tähtajad. Ka õiguslikult kogenematul isikul ei ole alust eeldada, et vaidlust saab lahendada suvalises korras ja määramatult pika aja jooksul. Kui kaebaja ka on õiguslikult kogenematu isik, pidanuks ta mõistliku aja jooksul otsima detailplaneeringu kehtestamise otsuse vaidlustamiseks professionaalset abi. Kaebaja näol on siiski tegemist KÜ Paide Soo 10 juhatuse liikmega, kelle puhul saab eeldada, et ta on võimeline KÜ-d kõigis asjaajamistes ka üksi esindama. 25.06.2009 kinnitatud ja hetkel kehtiva KÜ Paide Soo 10 põhikirja (II kd tl 265-270) punkti 5.6.1 kohaselt valitakse juhatus üldkoosoleku poolt ametisse kolmeks aastaks. Punkti 5.6.5 järgi on juhatuse liikmel õigus esindada KÜ-d kõikide tehingute tegemisel, kui seadus teisiti ei sätesta. Põhikirja punkti 5.6.3 järgi võib üldkoosoleku otsusega olulisel määral kohustused täitmata jätnud või ühistu juhtimiseks võimetu juhatuse liikme igal ajal tagasi kutsuda. Arvestades, et kaebaja on KÜ juhatuse liige olnud enam kui neli aastat, ei pea kohus tõenäoliseks, et kaebaja ei mõistnud, et Paide linnas 27.03.2003 kehtestatud Soo tänava piirkonna detailplaneering ei puuduta tema õigusi. Kaebaja ei ole välja toonud põhjuseid, mis takistasid teda detailplaneeringu kehtestamise otsusest teada saamisel asuma selgitama detailplaneeringu sisu, vaidluse algatamise korda ja vajadusel kasutama selleks professionaalset abi. Kohus leiab, et kaebetähtaja ületamine ei ole antud juhul vabandatav. Ühtlasi rikub kaebetähtaja sedavõrd ulatuslik (4–7 aastat) ületamine õiguskindluse põhimõtet, arvestades, et mida enam on kaebetähtaega ületatud, seda kaalukamad peavad olema kaebetähtaja ennistamise põhjused. Eeltoodut arvestades on põhjendamatu kaebaja väide, et vastustaja ei ole kaheksa aasta vältel detailplaneeringu elluviimiseks sooritanud ühtegi toimingut.
3. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole kaebus esitatud selleks seaduses sätestatud tähtaega järgides ning kaebetähtaja ennistamiseks puudub alus. Kaebaja taotlus kaebetähtaja ennistamiseks tuleb jätta rahuldamata, vastustaja taotlus menetluse lõpetamiseks tuleb

§ 124

lõike 4 alusel rahuldada ja haldusasja nr 3-12-152 menetlus

§ 124

lõike 2 ja

§ 152lg 1 punkti 2 alusel lõpetada.

11. Kuna kohus lõpetab kohtuasja menetluse

§ 152

lg 1 punkti 2 alusel, tuleb asjas tasutud riigilõiv

§ 104lg 5 punkti 4 kohaselt selle tasujale tagastada.

Toimikust nähtuvalt (I kd, tl 43) on M.A. oma kaebuselt 21.01.2012 kontolt nr xxxxxxxxxxxx tasunud 15.97-eurose riigilõivu, selgitusega riigilõiv kohtutoimingute osas. Riigilõiv on tasutud Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 viitenumbriga 2900072673. Kohus on riigilõivu tasumist kontrollinud (I kd, tl 43). Riigilõiv tuleb tagastada M.A.i arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxx (AS SEB Pank). /allkirjastatud digitaalselt/ Aili Maasik Kohtunik 11