) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE Poolte abielu sõlmiti * Lääne Maavalitsuses, mille kohta koostati abieluakt nr *. Abielust sündinud ühiseid lapsi ei ole. Hageja hinnangul on abielusuhted pöördumatult lõppenud. Abielu jätkamist kostjaga peab hageja võimatuks usalduse kaotamise tõttu ja palub abielu lahutada. Abielu jooksul, so 08.09.2011.a. omandasid pooled 3/7 kinnistu kaasomandist asukohaga * Pärnu Maakohtu kinnistusosakonna Lääne jaoskonna registriosa nr * (katastritunnus *), mis kehtiva kinnistusraamatu kande järgi on O. K. (ik *) ja U. K. (ik *) ühisomandis. Hageja palub jagada eelnimetatud ühisvara ja palub jätta see hageja ainuomandiks. KOSTJA VASTUVÄITED Kostja on 27.11.2012.a. kohtule kirjalikult teatanud, et ei ole nõus abielulahutusega. Kostja ei ole hagile ühisvara jagamise nõudes vastust tähtaegselt esitanud. Kohtuistungil 20.02.2013.a. kostja nõustus abielu lahutamisega ja kinnitas abielusuhete lõppemist. Ühisvara jagamisel nõustus kostja hageja ettepanekuga. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Kohus, ära kuulanud pooled, uurinud kohtule esitatud kirjalikke tõendeid ning hinnanud esitatud tõendeid kogumis, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Abielu lahutamine Perekonnaseaduse ( PKS ) § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Pooled ei soovi käesoleval ajal enam abielusuhteid taastada. Vaidlus puudub selles, et abielusuhted ja poolte kooselu on lõppenud. Nad ei soovi kooselu taastada, on alust arvata, et abielu jätkamine on võimatu. Kohtu hinnangul on poolte abielulised suhted pöördumatult lõppenud. Eeltoodu alusel leiab kohus, et poolte abielu tuleb kooskõlas PKS § 67 lg 1 lahutada. 2 2-12-43765 Ühisvara jagamine PKS § 14 lg 1 kohaselt on abielu kestel abikaasade omandatud vara abikaasade ühisvaraks. Abikaasade ühisvara võib PKS § 18 lg 1 järgi jagada pärast abielu lahutamist, kusjuures vaidluse korral teeb seda PKS § 18 lg 5 kohaselt kohus. Üldnormina (PKS § 19 lg 1) loetakse abikaasade osad ühisvara jagamisel võrdseks, kuid PKS § 19 lg 2 loetleb võimalikud juhud, mil kohus seda printsiipi eirata võib. PKS § 19 lg 3 sätestab, et abikaasade ühisvara jagamisel määratakse kummalegi abikaasale jääv vara kaasomandi osana, asjadena ning varaliste õiguste ja kohustustena. Sama paragrahvi 4. lõike järgi tuleb ühele abikaasale välja mõista rahaline hüvitus, kui ühisvara jagamisel osutub teisele abikaasale jääva vara väärtus suuremaks. Puudub vaidlus, et ühisvara koosseisu kuulub 3/7 kinnistu kaasomandist asukohaga * Pärnu Maakohtu kinnistusosakonna Lääne jaoskonna registriosa nr *. Hageja soovib jagada ühisvara nii, et tema ainuomandisse jääks nimetatud kinnistu koos koormatistega ja laenulepingust tulenevate kohustustega. Kostja sellisele ühisvara jagamise viisile vastuväiteid esitanud ei ole ja on sellega nõustunud. Kohus peab põhjendatuks jagada poolte ühisomandis olev kinnistu hageja poolt pakutud viisil. Kohus leiab, et kuna kinnistu jääb hagejale, siis tuleb ka laenukohustus jätta hageja kanda. Hageja poolt kohtule esitatud Swedbank AS 03.12.2012 tõendi nr * kohaselt poolte ja Swedbank AS vahel 06.09.2011.a. sõlmitud laenulepingu nr * laenu jääk seisuga 01.02.2012 on * eurot. Tsiviilasja hind ja menetluskulud
lg 2 järgi on hagihind hagiasjas hagis taotletu harilik väärtus ning sama seadustiku § 126 lg 1 alusel määratakse hagihind asja väärtusega, kui on esitatud hagi isiku valdusest asja väljanõudmise või asja omandi üleandmise või asja kuuluvuse või valduse üle toimuva muu vaidluse puhul. Käesolevas asjas on hagiavalduses esitatud abielulahutamise ja ühisvara jagamise nõue. Hagiavalduse esitamisel abielu lahutamiseks on tasutud riigilõivu 100 eurot ja ühisvara jagamiseks on hageja tasunud riigilõivu summas 250 eurot. Jagatava ühisvara, so kinnistu väärtus on * eurot. Hageja on taotlenud ühisomandis oleva kinnistu jagamist selliselt, et kostjale kuuluv osa, so pool varast antakse üle hagejale. Seega on hagihinnaks * eurot, mille eest tuleb tasuda riigilõivu Riigilõivuseaduse § 57 lg 1 alusel 400 eurot (hagi on esitatud e-toimiku kaudu). Seega tuleb tasuda täiendavalt juurde riigilõivu summas 150 eurot.
lg 1 p 2 kohaselt kannab menetluskulud isik, kes on kulud võtnud enda kanda kohtule esitatud avaldusega või kokkuleppega. Kostja on kohtuistungil teatanud, et on nõus tasuma täiendava riigilõivu ja hageja on sellega nõustunud. Kohus mõistab täiendava riigilõivu summas 150 eurot välja kostjalt U. K. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
lg 1 järgi hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.
lg 1 p 1 ja 4 kohaselt on abieluasi abielu lahutamine ja ühisvara jagamine või muu abikaasade varalisest vahekorrast tulenev nõue. 3 2-12-43765
lg 1 ja lg 3 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse kohtuotsuses ja menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Kooskõlas
/allkirjastatud digitaalselt/ Tambet Grauberg kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.