Obsah (11)

§ 162§ 187§ 407§ 367§ 163§ 173§ 1741§ 144§ 175§ 174§ 468

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Tambet Grauberg Otsuse tegemise aeg ja koht 06. märts 2013. a Haapsalu kohtumaja Tsiviilasja number 2-12-48333 Tsiviilasi

§ 162lg 5 alusel.

Edasikaebamise kord Hageja võib esitada apellatsiooni 30 päeva jooksul arvates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi vastamata jätmise puhul oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul otsuse teinud kohtule. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Nõuded kajale on sätestatud tsiviilkohtumenetluse §-s 416. Kaja kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (

§ 187lg 6).

Asjaolud ja menetluse käik Kaupmehe Järelmaks OÜ (edaspidi hageja) ja Sergei Vassiljev (edaspidi kostja) sõlmisid 06.01.

1. a järelmaksulepingu nr *. Lepingu põhitingimuste kohaselt andis hageja kostjale üle taotletava järelmaksu summas 1017,50 eurot, millest 999,00 euro eest soetas kostja 06.01.2012 Klick Eesti AS-le kuuluvast kauplusest järelmaksuga järgneva eseme: * ning 18,50 eurot kuulus poolte kokkuleppel tasaarveldamisele lepingu sõlmimise tasuga. Pooled leppisid kokku järelmaksu intressis 10,9026% järelmaksu summalt aastas. Lepingu kohaselt kuulus järelmaksu püsimaksete tähtaegse tasumata jätmise korral kostjale automaatselt väljastamisele krediit järelmaksu püsimakses sisalduva järelmaksu summa ulatuses ning krediidisummalt kohustus kostja tasuma krediidiintressi 27% krediidisummast ühe aasta kohta. Poolte kokkuleppel kohaldatakse lepingule KAUPMEHE JÄRELMAKS OÜ järelmaksulepingute üldtingimusi nr *, vers. *. Poolte vahel sõlmitud lepingu alusel on kostjale antud laenu 1017,50 eurot (järelmaksusumma), millest tagastamata krediidisumma on 1017,50 eurot. Laenu tagastamise tähtaeg oli fikseeritud poolte vahel sõlmitud järelmaksulepingu nr * maksegraafikus. Kostja rikkus lepingut, jättes täitmata lepingus sätestatud kohustuse tagastada järelmaksu summa ja tasuda järelmaksu intress vastavalt järelmaksulepingu maksegraafikule. Kostjal oli kohustus tasuda hagejale lepingujärgseid regulaarseid makseid alates 12.01.2012.a millist kohustust kostja korduvalt rikkus. Kostja rikkus lepingut, jättes täitmata lepingus sätestatud kohustuse tagastada järelmaksu summa ja tasuda järelmaksu intress vastavalt järelmaksulepingu maksegraafikule. Kuivõrd kostja lepingulisi kohustusi korrektselt täitma ei asunud ning kohtueelne menetlus jäi tulemusteta, oli hageja sunnitud lepingu üles ütlema. Hageja ütles 24.05.
2. a. ülesütlemisavaldusega lepingu üles. Kuna kostja ei ole hagejale pärast lepingu ülesütlemist järelmaksu intressidena ega krediidiintressidena võlgnetavate summade katteks tasunud ühtegi makset, on lepingu ülesütlemise ajaks sissenõutavaks muutunud tasumata krediidiintress summas 15,72 eurot ning tasumata järelmaksuintress summas 71,29 eurot. Viivist arvutab hageja krediidisumma tasumisega viivitamiselt määraga 27% võlgnetavalt summalt aastas. Lepingu ülesütlemisest kuni hagi koostamiseni on muutunud sissenõutavaks viivis summas 124,19 eurot. Hagiavaldusega palub hageja kostjalt välja mõista järelmaksulepingust nr * tuleneva võlgnevuse summas 1292,60 eurot, millest põhivõlg on 1017,50 eurot, järelmaksuintress 71,29 eurot, krediidiintress 15,72 eurot, viivis 124,19 eurot ning võla sissenõudmiskulud 63,90 eurot. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista viivise protsendina, s.o 27% põhinõudelt (1017,50 eurot) aastas alates 07.11.2012 kuni krediidisumma täieliku tasumiseni. 21.11.2012 esitas hageja Kaupmehe Järelmaks OÜ Pärnu Maakohtule hagi Sergei Vassiljev’i vastu võlgnevuse nõudes. 04.12.
3. a kohtumäärusega võttis kohus hagiavalduse menetlusse ning alustas eelmenetlust. Kostjale on menetlusdokumendid isiklikult allkirja vastu 05.12.
4. a kätte antud. Kostja hagiavaldusele vastuväidet esitanud ei ole. KOHTU SEISUKOHT Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi

) § 444 lg 3 alusel jätab kohus käesolevast tagaseljaotsusest välja kohtuotsuse kirjeldava osa. Tagaseljaotsuse põhjendavas osas piirdub kohus üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Kohus, olles tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et käesolevas asjas võib tagaseljaotsusega hagi rahuldada osaliselt asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 23 kohaselt võib enne 01.01.2013 esitatud hagile vastamata jätmise korral teha tagaseljaotsuse üksnes hageja taotlusel. Hagiavalduse esitamise ajal (21.11.2012) kehtinud

§ 407

lg 1, 2 ja 3 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja võib nimetatud taotluse esitada ka hagiavalduses. Tagaseljaotsuse võib

§ 407lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata.

Hageja on 21.11.

1. a kohtusse saabunud hagiavalduses taotlenud tsiviilasjas tagaseljaotsuse tegemist kui kostja hagiavaldusele määratud tähtajaks ei vasta /tlk 1-5/. Kuna kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud, tuleb lugeda hageja poolt hagis esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale on teatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. Käesoleva hagiavaldusega taotleb hageja järelmaksulepingust nr * tuleneva võlgnevuse summas 1292,60 eurot väljamõistmist kostjalt, millest põhivõlg on 1017,50 eurot, järelmaksuintress 71,29 eurot, krediidiintress 15,72 eurot, viivis 124,19 eurot ning võla sissenõudmiskulud 63,90 eurot. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista viivise 27% põhinõudelt aastas alates 07.11.2012 kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Hageja on kohtule esitanud nõude tõendamiseks: 06.01.
2. a poolte vahel sõlmitud laenulepingu nr * koos lepingu üldtingimustega /tlk 6-8/; koopia kostja ID-kaardist /tlk 9/; kostjale 24.04.2012 saadetud lepingu ülesütlemise hoiatuse /tlk 10/; 24.05.2012 kostjale saadetud lepingu ülesütlemisavalduse /tlk 11/; kostjale 28.02.2012 ja 22.03.2012 saadetud võlateatised /tlk 12-13/ ja kaupmehe Järelmaks OÜ hinnakirjad /tlk 14- 15/. Kohus asub seisukohale, et hageja nõue on eeltoodud tõenditega tõendatud ning hagi kuulub tagaseljaotsusega rahuldamisele järgmiste sätete alusel asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 2 lg 1 järgi on võlasuhe õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. VÕS § 8 lg 2 sätestab, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ja 3 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ja kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 401 lg 1 ja 3 kohaselt krediidilepinguga üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. Krediidilepingule kohaldatakse laenulepingu kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. VÕS § 82 lg 2 sätestab, et kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. VÕS § 100 alusel on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 punktide 1, 4 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, taganeda lepingust või lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et võlausaldaja saab võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni viivist. Üldtingimuste punkti 7.1 kohaselt on kostja kohustatud krediidisumma tagastamisega viivitamisel tasuma krediidiandjale viivist lepingujärgses krediidiintressi määras, s.o 27% võlgnetavalt summalt aastas. VÕS § 101 lg 2 alusel võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti.

§ 367

järgi viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise alates 07.11.2012, kuid hagiavaldus on kohtule esitatud 21.11.2012, seega on

§ 367

alusel põhjendatud kostjalt välja mõista viivis, mis ei ole hagi esitamiseks veel sissenõutavaks muutunud, ehk alates 21.11.2012. Kohus asub seisukohale, et hagi aluseks olevad asjaolud on hageja poolt tõendatud ja hageja esitatud faktilised väited on kostja poolt omaksvõetud. Eeltoodud seadusesätete alusel tuleb kostjalt Sergei Vassiljev’ilt hageja Kaupmehe Järelmaks OÜ kasuks välja mõista võlgnevus kogusummas 1292,60 eurot, millest põhivõlg on 1017,50 eurot, järelmaksuintress 71,29 eurot, krediidiintress 15,72 eurot, viivis 124,19 eurot ning võla sissenõudmiskulud 63,90 eurot. Samuti tuleb kostjalt välja mõista viivis protsendina, s.o 27% aastas põhinõudelt alates hagiavalduse esitamisest (21.11.2012) kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Menetluskulud Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda.

§ 163

lg 1 järgi hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Vastavalt

§ 173

lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

§ 1741

lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Kohus jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kohus rahuldab hagiavaldusest ümardatult 99%, mistõttu jätab kohus hageja kanda 1% menetluskuludest ja kostja kanda 99% menetluskuludest. Vastavalt

§-le 138 lg 1 ja 2 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Hageja on tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu 225 eurot /tlk 19/, mille tasumist on kohus kontrollinud 21.11.2012 /tlk 27/.

§ 162

lg 5 sätestab, et kui riigilõivuseaduse kohaselt on avalduse või kaebuse veebilehe www.e-toimik.ee kaudu esitamisel sätestatud riigilõivu täismäärast madalam riigilõivumäär, jäetakse seda ületavas osas tasutud riigilõiv menetlusosalise enda kanda. Hagiavalduse veebilehe www.e-toimik.ee kaudu esitamisel tulnuks tasuda riigilõivu 175 eurot. Hageja ei esitanud hagiavaldust veebilehe www.e-toimik.ee kaudu ning tasus riigilõivu 225 eurot, seega tuleb riigilõivu täismäära ja madalama riigilõivumäära vahe (225 – 175 = 50 eurot)

§ 162lg 5 kohaselt jätta hageja kanda.

Eeltoodu alusel kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele 99% hageja poolt tasutud põhjendatud riigilõivust summas 173,25 eurot.

§ 144

p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 175

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja. Hageja on palunud kostjalt välja mõista õigusabiteenuse osutamise eest makstud tasu summas 95 eurot. Hagiavalduse kohaselt on Balti Võlgade Sissenõudmise Keskus OÜ esitanud hagejale arve summas 95 eurot, mille hageja on tasunud täies ulatuses. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt on Balti Võlgade Sissenõudmise Keskus OÜ 31.10.2012 esitanud BIGBANK AS-le arve nr * /tlk 16-17/ Kaupmehe Järelmaks OÜ klientide vastu hagi koostamise ja esindamise eest kohtumenetluses, s.h lepingu nr * S.V. eest 95 eurot. BIGBANK AS on nimetatud arve 14.11.2012 tasunud /tlk 18/.

§ 174

lg 4 kohaselt ei välista menetluskulude hüvitamist menetlusosalisele see, kui tema eest kandis need muu isik. Käesolevas tsiviilasjas on hagejaks Kaupmehe Järelmaks OÜ ning tema eest on õigusabikulude arve tasunud BIGBANK AS, kuid kohtule esitatud arvelt nähtub, et see arve on esitatud Kaupmehe Järelmaks OÜ klientide vastu hagi koostamiseks ja esindamiseks kohtumenetluses, seega on nimetatud kulu põhjendatud ning tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Eeltoodule tuginedes asub maakohus seisukohale, et kostja peab kandma hageja menetluskulud, milleks on hageja poolt tasutud põhjendatud riigilõivust 99% ehk 173,25 eurot ning õigusabikuludest 99% ehk 94,05 eurot. Nimetatud summad kuuluvad kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele.

§ 468

lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. /allkirjastatud digitaalselt/ Tambet Grauberg kohtunik