← Eesti

2-08-60177/41

Obsah (6)§ 142§ 145§ 147§ 111§ 8§ 95

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Kohtukoosseis Eesistuja Malle Seppik, liikmed Margo Klaar ja Reet Allikvere Otsuse tegemise aeg ja koht 30. detsember

(võlaõigusseaduse) § 208 lg. 1 kohaselt kohustub asja müügilepinguga müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Tõendamist leidis, et Nordon Trükikoda OÜ on jätnud hagejale saadud kauba eest tasumata 249.197, 79 krooni, mis tuleb temalt hageja kasuks välja mõista. Hageja ja D B sõlmisid

  1. märtsil
  2. a. käenduslepingu (tl. 11 - 13), mille punktis
  3. 1 leppisid kokku, et D B käendab hageja ees hageja ja Nordon Trükikoda OÜ vahel
  4. oktoobril
  5. a. sõlmitud müügilepingust tulenevate kõigi nõuete täielikku täitmist, kui eelnimetatud lepingust tulenevate kohustuste täitmise tähtaeg on saabunud ning põhivõlgnik on jätnud need täitmata.

§ 142lg.

1 järgi kohustub käenduslepinguga käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest.

§ 145lg.

2 kohaselt vastutab käendaja käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Kuna tõendamist leidis, et põhivõlgnikul on täitmata kohustus hageja ees summas 249.197, 79 krooni, tuleb hageja nõue D Bi kui käendaja vastu selles ulatuses rahuldada. D Bi väide, et käenduslepinguga käendas ta nõudeid, mis tekivad hagejal Nordon Trükikoda OÜ vastu peale käenduslepingu sõlmimist, ei ole tõendatud, kuivõrd käenduslepingus on selgelt väljendatud, et D B käendab hageja ees hageja ja Nordon Trükikoda OÜ vahel 15. oktoobril 2007. a. sõlmitud müügilepingust tulenevate kõigi nõuete täielikku täitmist. Juhindudes

§ 147

lõikest 1 tuleb kostjatelt solidaarselt hagejale välja mõista 249.197, 79 krooni. Hageja apellatsioonkaebus AS Papyrus palub maakohtu otsuse hagi rahuldamata jätmise osas tühistada ja uue otsusega rahuldada hagi ka selles osas. Maakohus ei ole oma otsuses kõiki tõendeid analüüsinud või on neid vääralt hinnanud ja seega rikkunud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 232 lõiget 1. Hageja ei nõustu, et kauba üleandmine osa saatelehtedega ei ole veenvalt tõendatud. Kohus on vääralt hinnanud tunnistaja ütlustega tõendatud asjaolusid, mille kohaselt on kõik saatelehtede alusel edastatud kaup kostjale üle antud. Tunnistaja selgitas, et kauba üleandmisel esines olukordi, kus saatelehele ei saadud allkirja, kuid kogu kaup viidi kohale ja anti Nordon Trükikoda OÜ töötajatele üle. Seega saab tunnistaja ütluste alusel lugeda kaup kohale viiduks ja üle antuks nende saatelehtede alusel, millel puudub allkiri või millel oleva allkirja andmine konkreetse töötaja poolt ei ole tuvastatav. Ka Riigikohtu lahendist 3-2-1-98-08 tuleneb, et hagejal kui müüjal on õigus kauba üleandmise tõendamiseks kasutada tunnistaja ütlusi. Hageja on tõendanud kauba üleandmise Nordon Trükikoda OÜ töötajatele dokumentaalsete tõenditega saatelehtede ja arvetega ning ka usaldusväärse tunnistaja ütlustega. Kostjad ei ole tõendanud, et tunnistaja ütlustega tõendatud saatelehtede alusel kaupa ei tellitud ega saadud kätte. Arusaamatuks jääb, et kui kaup tarniti vastavalt Nordon Trükikoda OÜ tellimustele ja temalt 4

(7)puuduvad pretensioonid saadud kauba kohta, millega on nõustunud ka kohus, siis kuidas saab olla tõendamata osa kauba üleandmine. Kui Nordon Trükikoda OÜ tellis hagejalt kaupa ja hageja selle kohale toimetas, siis on hagi osaline rahuldamine põhjendamatu. Kohtu seisukoht muudab otsuse vastuoluliseks. Vaid see, et Nordon Trükikoda OÜ ei ole osale saatelehtedest alla kirjutanud, ei saa olla aluseks lepinguliste kohustuste täitmisest keeldumisele ning oleks vastuolus hea usu põhimõttega. Kuna hageja on oma kohustused täies ulatuses ja oluliste puudusteta täitnud, ei või kostjad tulenevalt

§ 111lõikest 3 keelduda arvete tasumisest.

Kõik tellimused täideti ja arved väljastati enne käenduslepingu sõlmimist. Kuivõrd Nordon Trükikoda OÜ ei olnud

  1. a. märtsi alguseks alates müügilepingu sõlmimisest tasunud ühtegi arvet, vormistati käendusleping Nordon Trükikoda OÜ juhatuse liikme ja omaniku D Biga, kes oli teadlik tellitud kogustest ja väljastatud arvetest. Kostja apellatsioonkaebus D B palub maakohtu otsuse tühistada ja jätta hagi uue otsusega rahuldamata. Kostja ei ole saanud kaupa saatelehtede alusel, mille osas kohus leidis, et kauba vastuvõtmine on veenvalt põhjendatud. Saatelehtede nr. 8009854812 ja 8009858971 osas ei piisa nimest Roman kauba üleandmise tõendamiseks, ka ei ole võimalik allkirja seostada ühegi Nordon Trükikoda OÜ töötajaga. Saatelehel nr. 8009888529 on allkiri arusaamatu ning seda allkirja ei ole võimalik seostada ühegi trükikoja töötajaga, vastuvõtja poolt alla kirjutanud isiku rekvisiidid saatelehel puuduvad. Saatelehel nr. 8009904368 on Nordon Trükikoda OÜ kinnitus templi näol arusaamatu ning seda templit ei ole võimalik seostada ühegi Nordon Trükikoda OÜ töötajaga. Sellise nime ja perekonnanimega isik ei ole kunagi töötanud Nordon Trükikoda OÜ-s, vastuvõtja allkiri puudub. Saatelehtedel nr. 8009912072, 8009912745, 8009925143, 8009932923, 8009937466, 8009950143 on Nordon Trükikoda OÜ poolne väidetav allkiri arusaamatu ning seda allkirja ei ole võimalik seostada ühegi OÜ Nordon Trükikoda töötajaga. Saatelehel nr. 8009932922 ei piisa kostja nimest kauba üleandmise toimingu tõendamiseks, ka ei ole allkirja võimalik seostada ühegi Nordon Trükikoda OÜ töötajaga. Visuaalne vaatlus on subjektiivne hinnang ja kohus ei või anda sellist hinnangut aluseta. Kohtu seisukoht
  2. märtsil
  3. a. sõlmitud käenduslepingu osas ei ole õige. Käenduslepingu punktidest
  4. 1,
  6. 1,
  7. 2 ja
  8. 1 kogumis sai D B põhjendatult aru, et tema käendas nõudeid, mis tekivad Nordon Trükikoda OÜ vastu ainult peale käenduslepingu sõlmimise kuupäeva. Lepingut sõlmides ei selgitanud hageja D Bile, et käendusleping kehtib tagasiulatuvalt, käenduslepingus ei ole pooled selles sõnaselgelt kokku leppinud. Hageja ei või nõuda D Bilt Nordon Trükikoda OÜ võlgade käendamist hageja ees, kuna need on tekkinud enne käenduslepingu sõlmimise kuupäeva. Käenduslepingus on fikseerimata Nordon Trükikoda OÜ võlgnevus hageja ees
  9. märtsi
  10. a. seisuga.

§ 142

lõikest 1 ja § 145 lõikest 1 tulenevalt on käendusvastutuse kehtima hakkamise aluseks põhivõlgniku kohustuse rikkumine võlausaldaja ees tingimusel, et selline põhivõlgniku kohustus pidi tekkima peale käenduslepingu sõlmimist. Kohustust peab olema rikutud, ehk põhivõlgnik peaks rikkuma teatud kohustust võlausaldaja ees peale käenduslepingu sõlmimist, mitte enne seda. Samuti on käenduslepingu punkt 2. 2 vastuolus

§ 145lõikega 4.

Lähtuvalt

§ 8

lõigetest 1 ja 2 ning § 29 lõikest 1 jättis kohus käenduslepinguga seonduva küsimuse lahendamisel arvestamata D Bi tahte. Vastustajate seisukohad Kumbki pool vaidleb vastaspoole apellatsioonkaebusele vastu. Tsiviilkolleegiumi seisukoht 5

(7)Vastavalt TsMS § 651 lõikele 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Et kostja OÜ Nordon Trükikoda ei ole tema kohta tehtud otsust vaidlustanud, siis ei kontrolli ringkonnakohus otsust osas, millega hagi nimetatu suhtes osaliselt rahuldati. Kolleegium leiab, et vaidlustatud osas otsuse tühistamiseks või muutmiseks ei anna apellatsioonkaebused alust. Kolleegium järgib maakohtu otsuse põhjendusi ega pea kooskõlas TsMS § 654 lõikega 6 vajalikuks neid korrata. Vastuseks hageja apellatsioonkaebuse väidetele märgib kolleegium, et maakohus leidis õigesti, et müügilepingujärgsete kaubakoguste üleandmist kostjale pidi tõendama hageja. Kolleegium nõustub ka maakohtu järeldusega, mille kohaselt allkirjastamata arvesaatelehed ei ole piisavad kauba üleandmise tõendamiseks isegi juhul, kui kostja ei ole arveid omapoolsete tahteavaldustega vaidlustanud, sest vaikimine iseenesest ei ole TsÜS § 68 lg. 4 kohaselt tahteavalduseks, millega saaks siduda õiguslikke tagajärgi. Samuti ei ole kauba üleandmise tõendamiseks piisav arve-saateleht, millel on küll mingi allkiri, kuid selle kirjutaja tuvastamine ei ole võimalik. Maakohtu otsuses sisalduvat järeldust, et kaupa tarnis hageja kostjale kooskõlas kostja tellimustega, ei ole võimalik mõista selliselt, nagu oleks kostjale faktiliselt üle antud kogu kaup, mida hageja on hagiavalduses nimetanud ning nagu hageja on ekslikult leidnud, sest taolist järeldust otsus ei sisalda. Maakohus on otsuses leidnud, et tellimused kauba saamiseks tegi kostja suuliselt, hageja ei ole aga tõendanud, et hagiavalduses märgitud kaubakogused vastasid täpselt kostja poolt tellitule. Samuti kui maakohus, leiab ka kolleegium, et tunnistaja ütlused ei ole piisavaks tõendiks kostjale kauba üleandmise kohta. Maakohus on märkinud otsuses, et tunnistaja ütlused on üldsõnalised ja nendest ei nähtu, kuidas toimus iga vaidlusaluse kaubakoguse üleandmine kostjale. Lisaks sellele on aga tunnistaja I R hageja müügijuht, kes vastutas kostjale kauba üleandmise eest ning kes on sellest tulenevalt ilmselgelt huvitatud asja lahendamisest hageja kasuks, sest see välistaks hageja etteheited temale.

§ 95lg.

1 lause 1 kohaselt peab võlausaldaja võlgnikule tema nõudel kohustuse täitmise vastuvõtmisel andma kohustuse täitmise vastuvõtmise kohta kirjaliku tõendi (täitmise kviitung). Seega oleks kostjal olnud kohustus hagejale taoline tõend anda, olgu selleks siis allkiri arve-saatelehel, eraldi dokument vmt., kui hageja oleks kostjalt seda nõudnud. Kui hageja on jätnud oma seaduses sätestatud õiguse kasutamata, siis ei tohiks see iseenesest tuua kaasa negatiivseid tagajärgi vastaspoolele. Kostja on apellatsioonkaebuses vaidlustanud maakohtu poolt osale kauba üleandmise kohta esitatud saatelehtedele antud hinnangu. Kostja ei ole vaidlustanud maakohtu järeldusi toimiku lehekülgedel 93 – 101, 107 – 110, 116, 119 – 122, 124, 125, 138, 139 asuvatel saatelehtedel kauba vastuvõtmise kohta olevatele allkirjadele antud hinnangu kohta, vaidlustatud ei ole ka nende saatelehtede alusel kauba vastuvõtmist. Kolleegium nõustub maakohtu hinnanguga kostja poolt vaidlustatud 11 arve-saatelehele (tl. 91, 92, 102 – 104, 112, 114, 115, 117 ja 141) ega pea võimalikuks neid tõendeid teisiti hinnata kui seda tegi maakohus. Maakohus on märgitud tõendeid hinnanud koosmõjus toimikus olevate teiste tõenditega, võrreldes omavahel saatelehtesid ja nendel olevaid andmeid ning kõrvutades neid andmetega kostja töötajate kohta, kes kauba vastuvõtmisega tegelesid. Maakohus uuris vaidlusaluseid tõendeid istungil, arutades vaidlusaluseid asjaolusid pooltega, kostjal oleks aga olnud vajadusel võimalik taotleda vaidlusaluste allkirjade osas ekspertiisi määramist. Sellele on kostja tähelepanu ka juhitud (tl. 263). Istungil on kostja väitnud, et ta ei tea, kas üks või teine töötaja ikka töötas tema juures (tl. 263), ometi on tegemist asjaoluga, mis on kostja vastutuse valdkonnas ja mille teadmatust ei saa kostja õigustada. Kolleegium nõustub maakohtu poolt käenduslepingule antud tõlgendusega ega pea vajalikuks seda korrata. Apellatsioonkaebuses ei ole kostja arusaadavalt selgitanud, kuidas võimaldasid tema poolt osundatud käenduslepingu tingimused tal koosmõjus tõlgendada neid 6

(7)selliselt, et käendus kehtib üksnes pärast käenduslepingu sõlmimist tekkinud kohustuste suhtes, kui lepingupunktidest
  2. 1 ja
  3. 1 nähtub sõnaselgelt, et käendatakse hageja ja Nordon Trükikoda OÜ vahel
  4. oktoobril
  5. a. sõlmitud müügilepingust nr. G 15/10/07 tulenevate kohustuste täitmist, punktis
  6. 2 lepiti aga kokku selles, et käendaja kohustusi laiendab ka tehing, mille põhivõlgnik teeb pärast käenduslepingu sõlmimist. Seos lepingupunktiga
  7. 1, mille kohaselt leping jõustub sõlmimise momendist ja selle kehtivus lõpeb tagatud kohustuse lõppemisega (p.
  9. 1) või võla ülevõtmisega, kui käendaja ei andnud kirjalikku nõusolekut vastutada uue võlgniku eest (p.
  11. 2), jääb selles kontekstis tabamatuks. Nõustuda ei saa ka selle kostja apellatsioonkaebuse väitega, nagu võiks käenduslepingu üldse sõlmida üksnes nende kohustuste täitmise tagamiseks, mis tekivad pärast käenduslepingu sõlmimist, sest see ei tulene

-is käenduse kohta sätestatust, muuhulgas § 142 lõikest 1 ja § 145 lõikest 1, millele apellant kaebuses on viidanud. Apellandi väiteid ei toeta ka

§ 145lg.

4, millele apellant on samuti viidanud ja mille kohaselt ei laienda käendaja kohustust tehing, mille põhivõlgnik teeb pärast käenduslepingu sõlmimist. Nii ei tulenegi apellandi poolt käendatud kohustus mingist tehingust, mille põhivõlgnik oleks teinud pärast käenduslepingu sõlmimist: tegemist on kohustustega, mis tekkisid hageja ja OÜ Nordon Trükikoda vahel

  1. oktoobril
  2. a., seega enne vaidlusaluse käenduslepingu sõlmimist
  3. märtsil
  4. a. tehtud tehingust, millele käenduslepingus on ka sõnaselgelt viidatud. Et mõlemad apellatsioonkaebused jäävad rahuldamata, tuleb kummagi apellandi apellatsioonimenetluse kulud kooskõlas TsMS § 171 lõikega 1 jätta tema enda kanda. Reet Allikvere Margo Klaar Malle Seppik 7

(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.