← Eesti

3-12-2428/37

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kristina Maimann Määruse tegemise aeg ja koht 15.märts 2013, Tallinn Haldusasja number 3-12-2428 Haldusasi Politseija Piirivalveameti taotlus H.L.P.N.´i

) §-le 25. 03.12.2012 pöördus PPA Välisministeeriumi vahendusel Helsingis asuva Vietnami Sotsialistliku Vabariigi Suursaatkonna poole palvega osutada abi H.L.P.N. dokumenteerimisel. 08.02.2013 edastas Vietnami Sotsialistliku Vabariigi Suursaatkond taotlejale tagasipöördumistunnistuse H.L.P.N. nimele. Kuna käesoleval ajal on veel väljasaatmine korraldamisel taotleb PPA väljasaatmiskeskuses kinnipidamise pikendamist kahe kuu võrra vastavalt

§-le

  1. Kohtuistungil jäi taotluse esitaja oma taotluse juurde. Taotlusele lisati istungil Riigiprokuratuuri 08.03.2013 kiri, mille kohaselt taotletakse kriminaalasjas nr 12260300137 VSK-s viibivalt H.L.P.N.´ilt kui kannatanult ütluste võtmist, et deponeerida need, kuna isik kuulub Eesti Vabariigist väljasaatmisele. Kohtuistungil avaldas H.L.P.N., et ei ole nõus VSK-s viibima, kuna on seal olnud juba pikka aega ning seal on raske olla. Soovib naasta koju Vietnami niipea kui võimalik. On nõus maksimaalselt 1 kuu võrra kinnipidamise pikendamisega kui see on vajalik väljasaatmise korraldamiseks Eesti riigi poolt. KOHTU PÕHJENDUSED
  2. Kohus on seisukohal, et PPA taotlus H.L.P.N. väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks on

§ 2

lg 1, § 14 lg 1, § 18 lg 1 ja § 25 alusel põhjendatud, kuid ainult kuni 1 kuu võrra. 4.

§ 25

sätestab, et kui väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaja jooksul ei ole võimalik väljasaatmist täide viia, pikendab halduskohus Politsei- ja Piirivalveameti taotlusel väljasaadetava väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaega kuni kahe kuu kaupa väljasaatmise täideviimiseni või välismaalase vabastamiseni sama seaduse § 24 lõigete 11, 2 või 3 järgi. Viidatud õigusnormist tuleneb üheselt, et väljasaatmiskeskuses viibimise tähtaja pikendamise alus on see kui väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaja jooksul ei ole võimalik väljasaatmist täide viia. Kohus küsis kohtuistungil taotluse esitaja esindajalt, kui kaua kulub aega arvates tänasest väljasaatmise korraldamisele (täideviimisele), arvestades, et isiku kohta on 08.02.2013 väljastatud välisriigi poolt tagasipöördumistunnistus ning jättes kõrvale Riigiprokuratuuri taotluse kriminaalmenetluses menetlustoimingu sooritamiseks. Esindaja vastuse kohaselt võtab väljasaatmise korraldamine aega maksimaalselt 1 kuu, kuna nädalas on võimalik välja saata 1-2 inimest ning hetkel on väljasaadetavaid väga palju, ainuüksi vietnamlasi üle 50 inimese. Väljasaatmine toimub läbi Moskva või Euroopa Liidu ning saatemeeskonnad on vaja komplekteerida sõltuvalt väljasaadetavatest isikutest, nende arvust, vanusest ja arvestada muid korralduslikke küsimusi. Vietnam asub Eestist kaugel. Kohus peab usutavaks, arvestades tagasipöördumistunnistuste olemasolu juba alates 08.02.2013, et väljasaatmise korraldamiseks võib kuluda veel mitte rohkem kui 1 kuu. Seega saab VSK-s kinnipidamist pikendada kuni 1 kuu. Kohus peab vajalikuks selgitada, et Riigiprokuratuuri taotlus ei saa kehtiva õiguse kohaselt omada absoluutselt mingit tähtsust isiku VSK-s viibimise tähtaja pikendamisel, kuna seaduses 2 puudub alus, mis võimaldaks halduskohtu loal isikult vabadust võtta kriminaalmenetluse toimingu läbiviimise tagamiseks. Antud juhul on prokuratuuri enda taotluse kohaselt tegemist kriminaalasjas kannatanuks tunnistatud isikuga. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 38 lg 1 p 3 alusel on kannatanul seaduses sätestatud alustel õigus keelduda ütluste andmisest. KrMS § 38 lg 2 p 1 ja 2 alusel on kannatanul küll kohustus ilmuda menetlustoimingule, kuid ilmumise tagamise sätestavad kriminaalmenetluse normid. Vabaduse võtmine halduskohtu loal sellise tagamise vahendina seadusest ei tulene.

§ 24

lg 2 kohaselt saab väljasaadetava vabastada VSK-st, kui ta võetakse kriminaalasjas kahtlustatava või süüdistatavana vahi alla vastava kohtumääruse alusel. Riigiprokuratuuri taotlusega arvestamine tähendaks sisuliselt seda, et kuriteo ohver peab sama kuriteo tõttu taluma veel ka riigi poolt vabaduse võtmist. Kui isiku kinnipidamine VSK-s toimuks vaid põhjusel, et tagada kriminaalmenetluse toimingu läbiviimine, siis on see isikult alusetu vabaduse võtmine, mis on vastuolus ka Eesti Vabariigi põhiseaduse (edaspidi PS) §-ga 20. 5.

§ 24

lg 2 sätestab väljasaadetava vabastamise väljasaatmiskeskusest vahi alla võtmise määruse alusel ning lõike 3 kohaselt lahkumisettekirjutuse tühistamise või kehtetuks tunnistamise või isikule viibimisaluse andmise otsuse alusel. Samuti tuleks isik vabastada 18 kuu möödumisel VSK-sse paigutamise otsuse tegemisest (

§ 24lg 11 ).

Selliste vabastamise aluste olemasolu kohus tuvastanud ei ole. 6. Väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamisel tuleb kohtul lisaks kaaluda, kas isiku kinnipidamine on lähtudes PS §-s 20 sätestatud igaühe õigusest vabadusele ja isikupuutumatusele ebaseadusliku Eestisse asumise tõkestamise ning Eestist väljasaatmise eesmärgi suhtes proportsionaalne meede. Varasemalt peeti vajalikuks VSK-sse paigutamist põhjusel, et isiku näol võis olla tegemist inimkaubanduse ohvriga ja isiku suhtes ei ole võimalik kohaldada leebemaid,

§-s 10 loetletud meetmeid, kuna isik võib hakata väljasaatmisest kõrvale hoiduma ning igal juhul raskendaks see oluliselt isiku väljasaatmist riigist. Kohus nõustub PPA-ga, et VSK-st vabastamisel võib isik hakata väljasaatmisest kõrvale hoiduma ning raskendada oluliselt enda väljasaatmist riigist. Tegemist on vaid vietnami keelt valdava ja eluspüsimiseks rahalisi vahendeid käesoleval ajal mitteomava isikuga. Väljasaatmiskeskuses on isikule tagatud majutus, toit, võimalus ametivõimudega kontakteeruda ja vajadusel arstiabi. 7. Eeltoodud põhjendustel ei ole isiku vabastamine väljasaatmiskeskusest võimalik. Kohus pikendab luba H.L.P.N.´i kinnipidamiseks väljasaatmiskeskuses kuni 1 (ühe) kuu võrra. Väljasaatmise võimaluse tekkimise korral tuleb isikud koheselt Eestist välja saata. Kohus eeldab, et kõik väljasaatmise korraldamisega seotud toimingud (milleks ei ole kriminaalmenetluse toimingud) sooritatakse põhjendamatu viivituseta. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristina Maimann kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.