) § 402 tähenduses (15.05.2008 kehtinud redaktsioon), mille kohaselt tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.
lg-st 1 tuleneb, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.
lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Laenu tingimustest (tl 13) ja makseblankettidest (tl 16-55) nähtuvalt kohustus kostja lepingust tulenevad maksed (intressi ja laenusumma osamakse) tagastama temale igakuiselt saadetud makseblankettide alusel iga kuu
3. Hageja on esitanud kohtule lepingu rikkumisest tulenevad nõuded.
kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
lg 1 p 1, 3, 4 ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja kahju hüvitamist, taganeda lepingust või öelda leping üles ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Sama paragrahvi teise lõike järgi võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Eelkõige ei võta kohustuse rikkumisest tuleneva õiguskaitsevahendi kasutamine võlausaldajalt õigust nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. 4. Hagiavalduse kohaselt võlgneb kostja hagejale 1581,73 eurot, millest 790,47 eurot on põhinõue, 667,31 eurot intress perioodi 22.05.2008 kuni 10.09.2011 eest, 34,43 eurot viivis perioodi 11.09.2011 kuni 27.03.2012 eest ja 89,52 eurot kahju. Kostja vastuväidete kohaselt ei ole temale laenulepingut ega maksegraafikut saadetud, samuti ei mäleta ta enam mitmeks aastaks sai laen võetud. Kostja on laenust osa hagejale ära maksnud ja ta taotleb tema tervislikust seisundist ning maksevõimetusest tulenevalt hageja poolt nõutava summa vähendamist. Kohus märgib, et kuivõrd tegemist on tarbijakrediidilepinguga
mõttes, on seadusandja kehtestanud imperatiivsed miinimumnõuded, mille eesmärgiks on tagada tarbija piisav teavitamine krediiditingimustest lepingu sõlmimisel ning kaitsta sellega tarbijat tarbijakrediidilepingust tulenevate maksekohustuste rikkumisega seotud negatiivsete tagajärgede eest (antud juhul
§-d 404, 406, 408). 5. Kohtu hinnangul ei ole hageja tarbijast kostjat teavitanud tarbijakrediidilepingu olulistest tingimustest enne lepingu sõlmimist. Kuigi kostjapoolne tahteavaldus, mis on suunatud tarbijakrediidilepingust tulenevate kohustuste võtmisele, on kirjalikus vormis (
lg 1 esimene lause), ei ole kostjale antud lepingut või selle koopiat (
lg 1 teine lause), samuti ei sisaldu tahteavalduses
järgi: leping on sõlmitud finantsteenuse osutamiseks; hageja on tegutsenud oma majandus- või kutsetegevuse raames ja lepingu teine pool on tarbija; leping on sõlmitud hageja poolt sidevahendite kasutamisele ülesehitatud teenindussüsteemis; lepingu sõlmimisele on eelnenud hageja tehtud pakkumus või ettepanek teha pakkumus; pooled ei viibinud lepingu sõlmimise ajal üheaegselt samas kohas ning lepingu sõlmimiseks tehtud tahteavaldused edastati sidevahendite abil. Kohus selgitab, et
lg 1 kohaselt ei ole
lg-s 2 sätestatud andmete tahteavalduses märkimine kohustuslik juhul, kui vastavad andmed esitati tarbijale kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis selliselt, et tarbija sai nende andmetega enne lepingu sõlmimist põhjalikult tutvuda. Antud juhul ei ole hageja tõendanud, et kostja teavitamine
lg-s 2 märgitud andmetest on toimunud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Hagejal ei ole esitada lepingut. Hagiavalduse täpsustuses (tl 97-99) on hageja märkinud, et tal ei ole säilinud ka kostja laenutaotlust, kust nähtuks laenu tagasimakse periood (
lg 2 p 3).
lg-s 2 sätestatud andmed ei nähtu ka laenu tingimustest (tl 13), va lepingu sõlmimisel kehtiv intressimäär aasta kohta 24%. Laenu tingimustes märgitud krediidi kulukuse määr aasta kohta (
lg 2 p 6 ja § 406) ei kehti kostja kohta, kuivõrd kostja võttis krediiti 13 000 krooni ja hageja väitel viieks aastaks, samas kui laenu tingimustes märgitud krediidi kulukuse määr 26,8% on saadud 10 000 krooni suurust laenu ja kolme aastast tagasimakseperioodi arvestades. Kohus on eeltoodust tulenevalt seisukohal, et hageja ei ole täitnud kostjale kui tarbijale antava teabe miinimumnõudeid, mis peaks kindlustama piisava ülevaate isiklikult talle lepinguga võetavatest kohustustest ja laenu maksumusest lepingu sõlmimise ajal. Kohtu hinnangul ei ole kostja seetõttu saanud hinnata, kas võetavad rahalised kohustused on talle täitmiseks jõukohased. Pikema tagasimakse perioodi puhul on küll igakuine makse reeglina väike, kuid perioodi vältel makstakse intressidega koos tagasi sageli suurem summa, kui lühema tähtajaga ja kõrgema kuumaksega laenu korral. Eeldusel, et kostja võttis krediiti 13 000 krooni tagasimakse tähtajaga viis aastat igakuise makse suurus 373 krooni (nähtub makseblankettidelt), on antud laenu esialgne maksumus 22 380 krooni (5 × 12 × 373). Nimetatud summa pidanuks kostja hagejale tagasi maksma, kusjuures tagastatav krediidisumma sellest on 13 000 krooni ja intress 9380 krooni. Kuivõrd tegemist on muutuvate tingimustega krediidilepinguga, tuli hagejal kostja jaoks välja arvutada algsete laenutingimuste kohane maksete kogusumma (krediidi brutosumma), et kostja saanuks otsustada, kas ta võtab sellistel tingimustel laenu (
Laenu tingimustest ei nähtu ka asjaolu, et tegemist on annuiteetmaksetega, mis tähendab seda, et kuigi kogu tagasimakse perioodi vältel on osamakse suurus sama, on laenu tagasimaksmist alustades suurem osakaal intressidel. Antud juhul on kostja maksnud hagejale tagasi 738,92 eurot, millest hageja on 633,69 eurot arvestanud intressi katteks ning vaid 105,23 eurot põhinõude katteks (nähtub makseblankettidelt). 6.
§-s 408 on sätestatud lepinguvormi järgimata jätmise tagajärjed. Kuna vaidlust ei ole selles, et kostja on saanud laenu kätte, siis on vaidlusalune leping kehtiv (
Samas tuleb
lg 4 järgi lugeda kostja osas krediidi kulukuse esialgse määra ja krediidi brutosumma märkimata jätmise tõttu lepingu intressimääraks
§-s 94 sätestatud intressimäär, mis perioodil 15.05.2008 kuni 31.12.2008 oli 11% aastas, perioodil 01.01.2009 kuni 30.06.2009 9,5% aastas, perioodil 01.07.2009 kuni 30.06.2011 8% aastas ja alates 01.07.2011 kuni 10.09.2011 (lepingu ülesütlemise aeg) 8,25% aastas. Eeltoodust tuleneb, et hagejal on õigus saada intressi maksimaalselt 243,19 eurot (57,59 + 39,14 + 132,94 + 13,52), kuivõrd arvutuses on lähtutud laenusumma maksimaalmäärast ((830,85 × 11% × 230 : 365) + (830,85 × 9,5% × 181 : 365) + (830,85 × 8% × 730 : 365) + (830,85 × 8,25% × 72 : 365)). Arvestades asjaolu, et kostjal oli lepingu ülesütlemiseni kohustus tagastada hagejale laenusumma ja intressi katteks 1074,04 eurot (830,85 + 243,19), millest kostja on hagejale tagasi maksnud 738,92 eurot, siis on hagejal õigus nõuda kostjalt
Kuna kostjal oli hagejaga sõlmitud lepingu alusel raha maksmise kohustus, mida kostja on rikkunud ja rikkumise vabandatavus on üldjuhul 4
lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse
§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kuna kostja on viivitanud rahalise kohustuse täitmisega, siis on hageja õigustatud viivist nõudma. Kohus märgib, et viivise põhieesmärgiks on rahalise kohustuse täitmise rikkumisega võlausaldajale kaasneva kahju sissenõudmise lihtsustamine ja lisaks kahju hüvitamise nõude realiseerimise lihtsustamisele ka võlgniku sundimine oma kohustuse täitmisele. Reeglina ei saa viivis tagada võlausaldaja muud huvi. Viivise rakendumine on sõltunud kostjast enesest (lepingu mittekohane täitmine) ning seetõttu on põhjendatud kostjalt viivise väljamõistmine. Kuivõrd kohus on otsuse põhjenduste p-s 6 tuvastanud, et kostja võlgneb hagejale põhinõudena 335,12 eurot, siis kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele 27.03.2012 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise katteks 14,60 eurot (335,12 × 0,022% × 198). 9. Hageja on esitanud kostja vastu kahju hüvitamise nõude summas 89,52 eurot. Hagiavalduse kohaselt seisneb kahju inkassofirmale käsunduslepingu alusel makstud teenustasus (eelduslikult nõude kohtuvälise menetluse eest, vastasel korral võib olla tegemist lepingulise esindaja kuludega).
lg 3 sätestab, et otsene varaline kahju hõlmab muuhulgas kulusid kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Nimetatud säte võimaldab küll kahju tekitanud isikult nõuda inkassokulude hüvitamist, kuid eeldusel, et on täidetud kahju hüvitamise nõude üldised eeldused
lg 1 järgi, eelkõige kahju olemasolu ning põhjuslik seos rikkumise ja kahju vahel. Kohus leiab, et hagejale kahju tekkimine summas 89,52 eurot ei ole tõendatud. Ainuüksi asjaolu, et hageja ja inkassofirma leppisid kokku teenustasus, ei tõenda, et hagejale nimetatud summa ulatuses ka kahju tekkis. Inkassokulude hüvitamine on põhjendatud juhul, kui nad on mõistlikud
lg 3 mõttes, st kulud on võlausaldaja nõude maksmapanekuks sisuliselt vajalikud ja põhjendatud ning ei riku
Kohus leiab, et hageja poolt kohtuväliselt inkassoteenust pakkuva ettevõtte poole pöördumisel oli tegemist hageja lepinguvabaduse teostamisega. Hageja ei ole kohtu arvates teinud omapoolselt mõistlikult vajalikku, et väidetavat kahju ära hoida või vähendada, kui kaasas nõude maksmapanekuks inkassofirma, kellel ei ole reaalset sunnijõudu. Üldjuhul võib mõistlikuks ja põhjendatuks pidada seda, et tsiviilkäibes osalev mõistlik isik teostab oma õigusi riiklikku sunnijõudu omava kohtusüsteemi kaudu. Seetõttu ei saa kohtu hinnangul hageja inkassokulusid pidada mõistlikeks
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.