← Eesti

3-11-1407/113

Obsah (5)§ 212§ 90§ 71§ 51§ 108

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Silvia Truman, Oliver Kask ja Kaire Pikamäe Otsuse tegemise aeg ja koht 30. november 2012, Tallinn Haldusasja number 3-11-1

§ 212

lg 1 teises lauses sätestatud juhul (

§ 212lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus (PMTK) tegi 28.09.2009 J Kle ja R Rle vastutusotsuse nr 13-1/3798, millega kohustas neid solidaarselt tasuma OÜ Camofex (äriregistrist kustutatud 19.06.2009) maksuvõla 822 140 kr. Vastutusotsuse järgi tuvastas maksuhaldur 30.06.2006 maksuotsusega nr 12-5/268 (mis on jõustunud ja millega määrati OÜ-le Camofex tasumiseks käibemaksu 541 028 kr ja tulumaksu 4 128 935 kr), et osaühingu maksuvõlg summas 873 947 kr (ettevõtte tulumaksu võlg 809 016 kr ja käibemaksu võlg 13 124 kr) tekkis perioodil kuni 02.09.2003, so ajal, mil osaühingu juhatuse liikmeteks olid J. K ja R. R. Käibemaksuvõlg 13 124 kr tekkis asjaolu tõttu, et perioodil juuni-august 2003 on käibedekla- 3-11-1407 ratsioonidel esitatud valeandmeid ja deklareeritud sisendkäibemaksu ettenähtust 13 124 kr enam. Maksumenetluses tuvastati samuti, et perioodil 08.06.1998-02.09.2003 OÜ Camofex juhatuse liikmeteks olnud J. K ja R. R võtsid

  1. a osaühingu arvelduskontolt välja suurtes summades sularaha, millest 2 378 400 kr kasutamise kohta pole esitatud mingeid dokumente. R. R võttis osaühingu pangakontolt sularahas välja 949 097 kr, millest töötasude ja laenude tagasimaksete summa on 418 097 kr; J. K võttis sularahas välja 1 158 217 kr, millest töötasude summa on 14 917 kr, ning J. K nimele vormistatud deebetkaardiga on sularahas välja võetud veel 704 100 kr. Lisaks selgus kontrolli käigus, et J. K ja R. kätte jäi osaühingu kassa sularaha jääk 310 900 kr. OÜ Camofex uuele juhatuse liikmele R. Hle äriühingu varade ja raamatupidamise dokumentide üleandmise kohta kirjalikku dokumenti ei koostatud ning osaühingu dokumente pole maksuhaldurile ka esitatud, kuna isik kelle valduses need olevat olnud, on surnud. Arvestades J. K ja R. R poolt OÜ Camofex maksumenetluses antud seletusi, milles nad kinnitasid, et OÜ Camofex müümisel R. Hle (septembris 2003) ei olnud osaühingul nõudeid ega kohustusi, on maksuhaldur seisukohal, et J. K ja R. R tasusid nende kätte jäänud sularaha arvelt ka OÜ Camofex kohustusi. OÜ-le Camofex tehtud maksuotsusega nr 12-5/268 luges maksuhaldur R. R ja J. K poolt äriühingust väljavõetud raha kasumi väljavõtmiseks ning jaotamata kasumi suuruse kindlakstegemisel lähtus mitte nende poolt välja võetud sularaha summast, vaid OÜ Camofex omakapitalist seisuga 31.12.
  2. J. K ja R. R võtsid enne OÜ Camofex tegelikku üleandmist R. Hle välja sularahas omanikena neile kuulunud vara – jaotamata kasumi 2 302 583 kr ulatuses ning jätsid sellelt tulumaksu 809 016 kr tasumata. Kasumi väljavõtmine viis äriühingu olukorda, kus tal ei olnud enam võimalik tasuda tekkivaid maksunõudeid likviidsete vahendite arvelt ega vara võõrandamisest saadavate summade eest. R. R esitas 08.12.2009 PMTK-le taotluse vastutusotsuse vaidlustamiseks vaide esitamise tähtaja ennistamiseks, mille PMTK jättis 02.02.2010 otsusega nr 6-2/186 rahuldamata. R. R esitas 30.04.2010 Tallinna Halduskohtusse kaebuse PMTK 02.02.2010 otsuse nr 6-2/186 tühistamiseks ja asja uueks otsustamiseks kohustamiseks. Tallinna Halduskohus jättis 22.03.2011 otsusega haldusasjas nr 3-10-1135 kaebuse rahuldamata ja Tallinna Ringkonnakohus jättis 24.11.2011 otsusega (mis on jõustunud) halduskohtu otsuse muutmata. R. R esitas 14.04.2011 maksuhaldurile taotluse nr 1/265-T PMTK 28.09.2009 vastutusotsuse kehtetuks või õigusvastaseks tunnistamiseks ning lisas taotlusele OÜ Castor Inkasso ja OÜ Camofex vahel 24.02.2003 sõlmitud laenulepingu, väites, et leping omab olulist tähendust R. R kui juhatuse liikme vastutuse ulatuse määramisel ning on aluseks vastutusotsuse kehtetuks tunnistamisele maksukorralduse seaduse (MKS) § 102 lg 1 p 2 järgi. Laenulepingu varasemalt esitamata jätmise põhjuseks oli OÜ Camofex raamatupidamisdokumentide kättesaamise komplitseeritus. Alles
  3. a veebruaris esitas OÜ Castor Inkasso dokumentide hoidja Archivali Group OÜ nimetatud lepingu R. R esindajale. Samuti märgiti taotluses, et Riigikohtu 04.12.2009 lahendis nr 3-3-1-75-09 toodud selgitustest tulenevalt ei ole 28.09.2009 vastutusotsus õiguspärane ka asjaolu tõttu, et see on tehtud pärast OÜ Camofex äriregistrist kustutamist 19.06.2009 ja seega pärast maksukohustuse lõppemist. PMTK jättis 09.05.2011 otsusega nr 13-7/35-5-1 R. R 14.04.2011 taotluse nr 1/265-T rahuldamata, leides, et vastutusotsuse muutmiseks ja kehtetuks tunnistamiseks puudub alus. Taotlusele lisatud laenuleping on allkirjastatud J. K ja R. R poolt ning seega olid OÜ Camofex endised seaduslikud esindajad lepingu olemasolust kogu aeg teadlikud. Maksuhaldur ei tea, millised OÜ Camofex raamatupidamisdokumendid on osaühingu müümisel R. Hle üle antud. Kontrollimisel selgus, et OÜ Castor Inkasso likvideerija I. L ega OÜ Castor Inkasso dokumentide hoidja Archivali Group OÜ pole kaebaja esindaja T. Pilvele kõnealust laenulepingut väljastanud ning maksuhalduril on kahtlus, et leping oli kogu aeg J. K või R. R enda valduses. Kaebaja pole vastutusotsust tähtaegselt vaidlustanud ning selle kehtivust ei mõjuta asjaolu, et OÜ Camofex on äriregistrist kustutatud ja tema maksukohustus lõppenud. 2

(8)3-11-1407 R. R esitas 07.06.2011 Tallinna Halduskohtule kaebuse PMTK 09.05.2011 otsuse nr 137/35-5-1 tühistamiseks ning 28.09.2009 vastutusotsuse nr 13-1/3798 õigusvastasuse või alternatiivselt tühisuse tuvastamiseks. Tallinna Halduskohus võttis menetlusse kaebuse PMTK 09.05.2011 otsuse tühistamise ja 28.09.2009 vastutusotsuse tühisuse tuvastamise nõuetes ning tagastas 23.09.2011 määrusega kaebuse vastutusotsuse õigusvastasuse tuvastamise nõudes. Kaebuses leiti, et maksuhaldur rikkus uurimispõhimõtet ning PMTK 09.05.2011 otsus on motiveerimata ja kaalutlusveaga, kuna selle tegemisel on tuginetud põhjendustele ja asjaoludele, mis ei oma asja sisulisel otsustamisel määravat tähtsust. Põhjendanud pole uue tõendiga (OÜ Castor Inkasso ja OÜ Camofex vahel 24.02.2003 sõlmitud laenuleping) mittearvestamist. Juba 25.02.2010 vaides selgitas kaebaja selle dokumenti saamise keerukust ning asjaolu, et alles
  1. a veebruaris esitas OÜ Castor Inkasso (likvideeritud ja registrist kustutatud) dokumentide hoidja Archivali Group OÜ nimetatud lepingu R. R esindajale. Kuna tõendi hilisem teatavaks saamine ei olnud põhjustatud maksukohustuslase tahtlusest või hooletusest, oli R. Ril MKS § 102 lg 1 p-st 2 tulenevalt õigus nõuda vastutusotsuse kehtetuks tunnistamist. Arusaamatuks jääb, miks tegi maksuhaldur lepingu väljastamise asjaolude kontrollimiseks päringu dokumendi hoidjaga mitteseotud isikule I. Lle ning viimase selgitustele tuginevalt hakanud väitma, et laenuleping on kogu aeg olnud J. K või R. R valduses. Maksuhaldur põhjendas vastutusotsuse kehtetuks või õigusvastaseks tunnistamata jätmist üksnes kaebetähtaja ületamisega ega analüüsinud võimalust haldusakt omal algatusel tühiseks tunnistada. HMS § 65 lg-st 2 tuleneb, et haldusakt on tühine, kui sellest ei selgu õigused ja kohustused, kohustused on vastukäivad või seda ei ole muul objektiivsel põhjusel kellelgi võimalik täita. Vaidlustatud vastutusotsus on vastukäiv, kuna sellega kohustatakse R. Ri tasuma maksuvõlga, mida ei olnud enam vastutusotsuse koostamise hetkeks olemas, sest OÜ Camofex oli alates 19.06.2009 äriregistrist kustutatud ja seega tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 45 lg 2 järgi lõppenud. Seda, et isiku maksukohustus lõpeb juriidilise isiku lõppemisega, kinnitas Riigikohus 04.12.2009 otsuses asjas nr 3-3-1-75-
  2. PMTK palus 27.10.2011 vastuses jätta R. R kaebus rahuldamata. Vastustaja ei ole uurimispõhimõtet rikkunud ning on 09.05.2011 otsuses selgitatud, miks vastutusotsuse muutmise taotlus MKS § 102 lg 1 p 2 alusel rahuldamata jääb. Kaebaja pidi 24.02.2003 laenulepingust maksumenetluse ajal teadlik olema, sest üheks lepingu sõlmijaks oli ta ise. Vastustaja edastas märtsis 2009 kaebajale vastutusotsuse projekti ning pikendas kaebaja palvel vastuväidete esitamise tähtaega, kuid kaebaja vastuväiteid vastutusotsusele ei esitanud ega teavitanud maksuhaldurit maksukohustust väidetavalt vähendava dokumendi olemasolust. Maksuhaldurile pole esitatud OÜ Camofex raamatupidamisdokumentide uuele juhatusele üleandmise-vastuvõtmise akti ega üle antud dokumentide nimekirja ning maksuhaldur ei tea, millised OÜ Camofex dokumendid J. K ja R. R osaühingu võõrandamisel R. Hle üle andsid. Tõenäoline on, et 14.04.2011 maksuhaldurile koos vastutusotsuse muutmise taotlusega esitatud 24.02.2003 laenuleping on kogu aeg olnud OÜ Camofex endiste juhatuse liikmete enda valduses, kuna nii OÜ Castor Inkasso likvideerija I. L kui ka OÜ Castor Inkasso dokumentide hoidja Archivali Group OÜ juhataja P. K kinnitusel pole OÜ Castor Inkasso dokumente kaebaja volitatud esindajale väljastatud. Vastavalt MKS § 104 lg-le 2 kohaldatakse vastutusotsuse muutmisele või kehtetuks tunnistamisele vaid MKS §-des 101-103 sätestatut ning MKS § 101 lg 1 p 5 kohaselt ei tohi vastutusotsust muuta ega kehtetuks tunnistada HMS
  3. peatüki
  4. jaos sätestatud juhtudel. Seega HMS §-s 65 sätestatu antud juhul ei kohaldu. Vaidlustatud otsuse väidetavalt puudulik motiveerimine ei saanud mõjutada asja õiget otsustamist HMS § 58 mõttes. Asjakohatud on kaebuse väited, et maksuhaldur pole vastutusotsuse tühisust analüüsinud. 14.04.2011 taotluses vastutusotsuse tühisusele ei viidatud ning ka kaebuses on vastutusotsuse tühisust põhjendatud minimaalselt, viidates seejuures tõenäoliselt ekslikult HMS § 65 lg-le
  5. Haldusakti tühisuse alused on toodud HMS § 63 lg-s 2 ning vaidlusaluse vastutusotsuse puhul normis toodud tühisuse tunnused puuduvad. 3
(8)3-11-1407 R. R esitas 07.03.2012 kohtule taotluse tõendite esitamiseks halduskohtu poolt antud menetlustähtaja (kuni 27.02.2012) pikendamiseks ning täiendavate tõendite (Advokaadibüroo Aivar Pilv poolt 03.03.2009 ja 04.06.2009 I. Lle saadetud taotlused edastada T. Pilvele J. K ja OÜ-d Camofex puudutavad dokumendid; kaebaja 23.02.2012 päring Archivali Group OÜ-le; J. K 02.03.2012 selgituskiri; Arhival Group OÜ 07.03.2012 vastus kaebaja 23.02.2012 päringule; R. R ja Archivali Group OÜ 06.-07.03.2012 kirjavahetus) asja materjalide juurde võtmiseks. Tallinna Halduskohus jättis 12.03.2012 määrusega R. R taotluse pikendada tõendite esitamiseks antud tähtaega ja võtta taotlusele lisatud dokumendid asja materjalide juurde rahuldamata, leides, et menetlustähtaja pikendamiseks esitatud põhjendused pole mõjuvad ning samuti jääb arusaamatuks, mida kaebaja esitatud dokumentidega tõendada soovib. R. R esitas 03.04.2012 vastuväite kohtu tegevusele, milles kordas põhjendusi, miks peaks halduskohus tema 07.03.2012 taotluse rahuldama, tõendite esitamise tähtaja ennistama ning tõendid asja juurde võtma. Tallinna Halduskohus jättis 17.04.2012 otsusega R. R kaebuse rahuldamata ja asjas kantud menetluskulud kaebaja kanda. Vaidlusalune vastutusotsus tehti 28.09.2009 ning see jõustus edasi kaebamata 07.11.2009. Seega on tegemist kehtiva ja täitmisele kuuluva haldusaktiga. Maksuhalduri 09.05.2011 otsus jätta kaebaja 14.04.2011 taotlus rahuldamata on õiguspärane ning selle tühistamiseks pole alust. Kaebaja väited uue asjaolu (24.02.2003 sõlmitud laenulepingu enda valdusesse saamise) ilmnemise ja sel põhjusel haldusmenetluse uuendamise vajaduse kohta on asjakohatud, kuna kaebaja oli ise 24.02.2003 laenulepingu pooleks, mistõttu pidi ta olema kogu vastutusmenetluse aja laenulepingust teadlik. Kaebaja maksuhaldurit vastutusmenetluse ajal laenulepingu olemasolust ei teavitanud, mainides lepingu olemasolu esimest korda 25.02.2010 vastutusotsusele esitatud vaides. Vaidlustatud 09.05.2011 otsuses on maksuhaldur tõendeid analüüsides jõudnud põhjendatud järeldusele, et kõnealune laenuleping oli jäänud ilmselt J. K ja R. R poolt OÜ Camofex uuele juhatuse liikmele H. Hle üle andmata, sest kaebaja esitas kõnealuse lepingu maksuhaldurile ise koos 14.04.2011 vastutusotsuse kehtetuks tunnistamise taotlusega, samas OÜ Castor Inkasso likvideerija I. L ja OÜ Castor Inkasso dokumentide hoidja Archivali Group OÜ juhataja P. K kinnitusel pole nemad OÜ Castor Inkasso dokumente kaebaja esindajale väljastanud. Vastutusotsuses ei esine HMS § 63 lg 2 pdes 1-5 sätestatud tühisuse tunnuseid. Vastutusotsusest selgub haldusakti andnud haldusorgan ja haldusakti adressaat, antud on see pädeva haldusorgani poolt ning haldusakt ei kohusta panema toime õigusrikkumist. Vastutusotsusest selguvad selle adressaatide õigused ja kohustused (solidaarne kohustus tasuda 822 140 kr), mis ei ole vasturääkivad ja mida on võimalik objektiivselt täita. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES R R esitas 17.05.2012 apellatsioonkaebuse, milles palus halduskohtu 17.04.2012 otsus tühistada ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldada. Samuti palus kaebaja võtta asja juurde halduskohtule esitatud, kuid kohtu poolt vastu võtmata jäetud dokumendid. Apellatsioonkaebuses leitakse, et halduskohus rikkus oluliselt menetlusnorme ja kohaldas vääralt materiaalõigust. Menetlusnormide rikkumine seisnes selles, et kohus jättis rahuldamata kaebaja taotlused tõendite esitamise tähtaja ennistamiseks ja uute tõendite asja juurde võtmiseks ning jättis tähelepanuta ja lahendamata kaebaja 03.04.2012

§ 90alusel esitatud vastuväite.

Kaebajal polnud võimalik esitada tema kasuks kõnelevaid tõendeid kohtu antud tähtajaks põhjusel, et 30.01.2012 lõppes õigusabiteenuse leping T. Pilvega, mistõttu lükkamaks ümber maksuhalduri järeldust, et kõnealune laenuleping oli kogu aeg kaebaja enda valduses, pidi kaebaja vastupidise tõendamiseks ise tõendeid hankima, mis arvestades tema Belgias alalist elamist ning veebruaris 2012 ajutiselt Gruusias viibimist oli raskendatud. Tõendid, mille lisamist asja ma4

(8)3-11-1407 terjalide juurde kaebaja soovib, on seda enam asjakohased, et maksuhaldur oli seadnud kahtluse alla laenulepingu pärinemise Archivali Group OÜ-st. Ka Tallinna Ringkonnakohus nentis 06.01.2012 määruses, et seni, kuni pole esitatud tõendeid, mis kinnitaksid Archivali Group OÜ-lt eelnimetatud laenulepingu saamist, pole kaebusel eduväljavaateid. Just seda asjaolu, et laenuleping pärineb Archivali Group OÜ-st, soovis ja soovib kaebaja uute tõenditega tõendada. Archivali Group OÜ juhataja P. K poolt apellandile esitatud vastuses on märgitud, et OÜ Camofex endisele juhatuse liikmele J. Kle on 24.01.2011 väljastatud OÜ Camofex ja OÜ Castor Inkasso vaheliste lepingute ärakirjad. Seda kinnitab ka taotlusele lisatud J. K 02.03.2012 seletuskiri. Seega on tõendatud, et OÜ Castor Inkasso ja OÜ Camofex vahel 24.02.2003 sõlmitud laenuleping, mille vandeadvokaat T. Pilv 14.04.2011 maksuhaldurile esitas, oli saadud Archivali Group OÜ-st. Kohus pole 17.04.2012 otsuses eelnimetatud tõenditega arvestanud ning kohtu järeldused lähevad esitatud tõenditega vastuollu. Kuivõrd laenulepingu hilisem esitamine polnud põhjustatud maksukohustuslase tahtlusest või hooletusest, palus apellant kohtult MKS § 102 lg 1 p-st 2 tulenevalt maksuhalduri otsuse kehtetuks tunnistamist. Kohus on otsuses analüüsinud MKS § 102 lg 1 p 2, ent jätnud selle kohaldamata, millega kohaldas ebaõigesti materiaalõiguse normi. PMTK palus 13.07.2012 vastuses jätta R. R apellatsioonkaebus rahuldamata. Kaebaja viidatud väidetavalt esindussuhte lõppemisest tingitud raskused tõendite hilinemisega esitamisel pole tõsiseltvõetavad. Kaebaja taotluse uute dokumentide vastuvõtmiseks lahendas kohus 12.03.2012 määrusega ning selgusetuks jääb, millist menetlusnormi kohus kaebaja taotluse lahendamisel rikkus. Apellant ei ole põhjendanud, millised objektiivsed asjaolud takistasid tal soovitud tõendite esitamist kohtu määratud tähtajaks 27.02.2012. Kui tal endal oli tõendite kogumine raskendatud, oleks saanud TsMS § 236 lg 2 alusel taotleda kohtult abi. Riigikohus on analoogses asjas leidnud, et tähtaja ületamise objektiivseks põhjuseks on vaid sündmus, mille tekkimist ja kulgemist isik ise vahetult mõjutada ei saa, ning on järeldanud, et selliseks põhjuseks ei saa lugeda nt komandeeringut (Riigikohtu otsus nr 3-2-1-148-06). Arvestades asjaolu, et apellandi volitatud esindaja esitas menetluskulude taotluse kuni 27.02.2012, võib eeldada, et kuigi apellandil polnud võimalik oma esindajaga silmast silma kohtuda, säilisid kõik muud võimalikud suhtluskanalid, sh helistamise ja e-posti kasutamise võimalus. Apellatsioonkaebuses esitatud taotlus uute tõendite asja juurde võtmiseks on põhjendamatu, kuna asjas on vaieldava asjaolu osas juba piisavalt tõendeid kogutud. Samuti esitatakse apellatsioonkaebuses laenulepingu saamise asjaoludest sootuks uue versiooni, mille järgi kaebaja volitatud esindaja T. Pilv sai lepingu mitte otse Archivali Group OÜ-lt, nagu maksuhaldurile esitatud taotluses ja kohtule esitatud kaebuses väidetakse, vaid hoopis J. K käest, kes omakorda olevat selle saanud Archivali Group OÜ-lt. Viidatu tekitab kahtlusi nii kaebaja selgituste kui ka täiendavalt esitatud dokumentide usaldusväärsuses. Apellandi seisukohad kohtu poolt materiaalõiguse ebaõige kohaldamise ning sellest tuleneva kohtuotsuse põhjendamise ja tõendite hindamise kohustuse rikkumise osas on ainetud. Kohus selgitas, miks kaebaja enda allkirjastatud laenulepingut ei saa käsitleda MKS § 102 lg 1 p 2 kohase tõendina või asjaoluna, mis on kaebajale hilisemalt teatavaks saanud. 07.07.2012 määrusega kaasas ringkonnakohus menetlusse kolmanda isikuna J K, kes toetas apellatsioonkaebust ning nõustus selles esitatud seisukohtadega, leides täiendavalt, et R. Rle ja J. Kle vastutusotsuse tegemine on aegunud, samuti toetab maksuhalduri enda praktika üleliigse laovaru tasu otsuste ümbervaatamisel vaidlusaluse vastutusotsuse kehtetuks tunnistamist. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED Apellatsioonimenetluses kolmanda isiku esitatud väited maksu määramise aegumisest ei ole asjassepuutuvad, kuna kaebaja ja kolmanda isiku suhtes tehtud vastutusotsust ei ole tähtaeg- 5
(8)3-11-1407 selt vaidlustatud ning see on kehtiv (so loob õiguslikke tagajärgi) ja täitmiseks kohustuslik haldusakt. Taotledes jätkuvalt kaebuse täies ulatuses rahuldamist ja seega ka PMTK 28.09.2009 vastutusotsuse nr 13-1/3798 tühisuse tuvastamist, ei ole apellatsioonkaebuses selgitatud, miks tuleb apellandi arvates pidada ebaõigeks maksuhalduri ja halduskohtu seisukohta haldusaktil tühisuse aluste puudumisest. Selliseid põhjendusi ei esitatud ka ringkonnakohtu istungil, kuigi haldusakti tühisust jätkuvalt väideti. Haldusakti tühisuse alused on nimetatud HMS § 63 lõikes 2, mille järgi on haldusakt tühine, kui sellest ei selgu haldusakti andnud haldusorgan, sellest ei selgu haldusakti adressaat, seda ei ole andnud pädev haldusorgan, see kohustab toime panema õigusrikkumise või sellest ei selgu õigused ja kohustused, kui kohustused on vastukäivad või kui seda ei ole muul objektiivsel põhjusel kellelgi võimalik täita. Eriseadustes võivad sisalduda ka muud haldusakti tühisuse alused, kuid kaebaja ega kolmas isik pole sellekohastele normidele viidanud. Kolmanda isiku ja kaebaja väidetu - maksusumma määrati pärast seadusega sätestatud tähtaja möödumist ning vastutusotsus tehti pärast algse maksukohustuse adressaadi õigusvõime ja tema maksukohustuse lõppemist (so OÜ Camofex äriregistrist kustutamist) - on vastutusotsuse õigusvastasuse ja tühistamisnõude rahuldamise aluseks, kuid ei too kaasa vastutusotsuse tühisust, sest kummagi asjaolu puhul pole tegemist HMS § 63 lg 2 pdes 1-5 nimetatud tühisuse aluseks oleva asjaoluga. Seetõttu on halduskohtu otsus seaduslik ja põhjendatud osas, millega jäeti rahuldamata kaebus vastutusotsuse tühisuse tuvastamiseks. Sisuline vaidlus käib jätkuvalt ka PMTK 09.05.2011 otsuse nr 13-7/35-5-1, millega maksuhaldur jättis rahuldamata kaebaja 14.04.2011 taotluse vastutusotsuse MKS § 102 lg 1 p 2 alusel kehtetuks tunnistamiseks, õiguspärasuse üle. Apellant heidab halduskohtule ette menetlusnormide rikkumist tõendite kogumisel ning leiab samuti, et kohus on MKS § 102 lg 1 p 2 vääralt kohaldanud. Ringkonnakohus apellandiga ei nõustu.

§-s 199 on sätestatud, millise menetlusõiguse normi rikkumise tagajärjeks on esimese astme kohtu otsuse tühistamine ning sellist menetlusnormi olulist rikkumist ringkonnakohus ei tuvastanud. Kaebaja väidab ekslikult, et menetlusosalistele tõendite esitamiseks antud tähtaega saab kohus mõjuvatel põhjustel ennistada. Mõjuvate põhjuste korral ennistab kohus seaduses sätestatud tähtaja (

§ 71

), kohtu enda määratud menetlustähtaega võib kohus põhistatud avalduse alusel või omal algatusel mõjuval põhjusel pikendada. Käesoleval juhul nähtub asja materjalidest, et halduskohus määras 01.02.2012 määrusega lahendada asi kirjalikus menetluses ja teha otsus teatavaks 16.03.2012 ning selgitas kaebajale, et soovi korral on tal võimalik esitada täiendavaid taotlusi, selgitusi ja tõendeid (sh taotlus õigusabikulude kohta) hiljemalt 27.02.2012, mille kohta tuleb vastustajal esitada omapoolne seisukoht hiljemalt 05.03.

  1. Kohtutoimikus on ka advokaadibüroo Aivar Pilv 06.02.2012 kinnitus 01.02.2012 määruse kätte saamise kohta. Halduskohtus esindasid kaebajat advokaadibüroo Aivar Pilv advokaadid Häli Jürimäe ja Tarmo Pilv ning viimane esitas 27.02.2012, so 01.02.2012 määrusega antud tähtajal menetluskulude hüvitamise taotluse ja kuludokumendid. Advokaadibüroo dokumendid ei sisalda viiteid esindussuhte lõppemisele ning ka kaebaja ise pole enne 07.03.2012 kohut sellest teavitanud, kuigi taotlusele lisatud dokumendi järgi on volituse aluseks olev leping lõpetatud juba 30.01.
  2. Taotluse kohaselt on täiendavate tõendite hilinemisega esitamine tingitud asjaolust, et kaebaja elab Belgias ja kuni 22.02.2012 viibis ta planeeritud reisil Gruusias. Halduskohus lahendas kaebaja 07.03.2012 taotluse 12.03.2012 määrusega ning tuginedes

§ 51

lg-le 4, § 62 lg-tele 1 ja 2 leidis, et kaebaja viidatud põhjused tähtaja ületamist ei vabanda ning piisavalt on tõendatud asjaolud, mida kaebaja soovib täiendavate dokumentidega tõendada. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kaebaja põhjendused selle kohta, miks tõendite kogumist taotleti hilinenult, tähtaja ületamist ei vabanda. Halduskohtu seisukohta, et PMTK jättis 09.05.2011 otsusega õiguspäraselt kaebaja 14.04.2011 taotluse vastutusotsuse MKS § 102 lg 1 p 2 alusel kehtetuks tunnistamiseks rahul6

(8)3-11-1407 damata, ei väära ka apellatsioonimenetluses kogutud tõendid. Kaebaja 14.04.2011 PMTK-le esitatud taotluse järgi on maksuotsuse muutmist tingivaks tõendiks OÜ Castor Inkasso ja OÜ Camofex vahel 24.02.2003 sõlmitud laenuleping, mille kättesaamine oli raskendatud, ning täiendavaks asjaoluks on ka Riigikohtu 04.12.2009 otsus asjas nr 3-3-1-75-09, milles väljendati selgelt, et vastutusotsust ei saa teha pärast juriidilise isiku õigusvõime lõppemist. Kaebaja põhjendab maksuhalduri 09.05.2011 otsuse õigusvastasust sellega, et maksuhaldur ei ole võtnud arvesse taotluses toodud väiteid selle kohta, et laenulepingu saamine oli pikka aega komplitseeritud ja see saadi Archivali Group OÜ-lt ning apellatsioonimenetluses esitatud tõenditega soovib kaebaja tõendada kõnealuse lepingu saamist Archivali Group OÜ-lt veebruaris 2011. Samuti leiab kaebaja, et maksuhaldur pole põhjendanud, miks ta ei tunnista vastutusotsust kehtetuks omal algatusel ega loe vastutusotsust tühiseks. Nagu eespool ringkonnakohus selgitas, vastutusotsus ei ole tühine ning maksuhaldur jättis õigesti vastutusotsuse tühisuse tuvastamise taotluse rahuldamata. Samuti ei pidanud maksuhaldur kaebaja 14.04.2011 taotluse lahendamisel väljuma selle taotluse piiridest ja asuma põhjendama, miks seda taotlust kõrvale jättes ei tunnista maksuhaldur vastutusotsust kehtetuks oma algatusel. Samal põhjusel on asjasse puutumatud kaebaja ja kolmanda isiku apellatsioonimenetluses esitatud väited üleliigse laovaru määramise otsuste kehtetuks tunnistamise kohta. MKS § 102 lg 1 p 2 sätestab, et maksukohustuse vähendamiseks saab maksuotsust muuta või kehtetuks tunnistada, kui ilmneb mõni uus maksukohustust mõjutav asjaolu või tõend, mis maksuotsuse tegemise ajal oli olemas ning mille hilisem teatavaks saamine ei olnud põhjustatud maksukohustuslase enda tahtlusest või hooletusest. Seaduses nimetatud tõendiks või asjaoluks ei ole kohtuotsus ja selles avaldatud seisukohad õiguse tõlgendamise ja kohaldamise kohta, mistõttu on ekslik kaebaja arusaam, et maksuhaldur oleks pidanud arvestama Riigikohtu 04.12.2009 otsusega 3-3-1-75-09 kui maksuotsuse muutmist tingiva tõendiga. Arvestades, et kaasaaitamiskohustust tuleb maksukohustuslasel täita võimalikult ulatuslikult juba maksumenetluse läbiviimise ajal, et tagada kõikide maksukohustust vähendada võivate asjaolude arvesse võtmine maksuhalduri poolt (MKS § 56), tuleb maksukohustuslasel pärast maksuotsuse tegemist uut tõendit esitades veenvalt põhjendada, miks ei olnud selle esitamine võimalik menetluse varasemas faasis ning et selle mitteesitamine ei olnud põhjustatud maksukohustuslase enda tahtlikust või hooletust käitumisest. Maksuhalduri väitel OÜ Camofex maksumenetluses ega vastutusotsuse tegemise menetluses ei ole OÜ Camofex endised juhatuse liikmed J. K ja R. R kordagi öelnud, et osaühingust välja viidud raha on kasutatud mh ka OÜ-lt Castor Inkasso võetud laenu tagastuseks. Maksuhaldur selgitas vaidlusaluses 09.05.2011 otsuses piisavalt selgelt ja arusaadavalt, miks ta ei pea kaebaja 14.04.2011 taotluses viidatud laenulepingu varasema esitamise võimaluse puudumist usutavaks, ning maksuhalduri seisukohta pole kaebaja kummutanud. Kuna kõnealuse 24.02.2003 lepingu üheks pooleks on OÜ Camofex ja osaühingu tolleaegsete seaduslike esindajatena kaebaja ja kolmas isik allkirjastasid lepingu, siis ei saa selle dokumendi näol olla tegemist uue tõendiga, millest kaebaja alles pärast vastutusotsuse tegemist teada sai. Maksuhaldurile esitatud taotluses, kaebuses ega apellatsioonkaebuses ei ole kaebaja toonud ühtegi põhjendust selle kohta, miks OÜ Camofex maksumenetluses või hiljemalt vastutusotsuse tegemise menetluses maksuhaldurit väidetavalt maksukohustust vähendava tõendi olemasolust ei teavitatud. Kolmanda isiku väide, et kuna tehinguid oli palju, võis see konkreetne leping ununeda, viitab maksukohustuslase hooletusele ja kaasaaitamiskohustuse rikkumisele. Samuti on PMTK otsuses piisava põhjalikkusega selgitatud, millel põhineb maksuhalduri kahtlus, et OÜ Camofex võõrandamisel dokumente üle ei antud ja tõenäoline on, et kõnealune laenuleping on kogu aeg olnud OÜ Camofex endiste juhatuse liikmete, so kaebaja ja J. K valduses. Kaebaja esitatud täiendavad dokumendid maksuhalduri kahtlusi ei kummuta. Advokaadibüroo Aivar Pilv 03.06.2009 ja 04.06.2009 taotlustes OÜ-le Castor Inkasso (mis oli juba 7
(8)3-11-1407 2008 lõpus äriregistrist kustutatud) on palutud väljastada J. K ja OÜ-d Camofex puudutavad dokumendid ilma konkreetset dokumenti nimetamata. Kaebaja ja J. K selgitused kõnealuse lepingu OÜ Castor Inkasso dokumendihoidjalt kättesaamise asjaolude kohta on ebajärjepidevad, vastuolulised ja ebausaldusväärsed. Kui 14.04.2011 taotluses ja kaebuses väideti, et lepingu OÜ-st Archivali Group sai kaebaja esindaja, kelleks oli adv T. Pilv, siis apellatsioonimenetluses väidetakse, et selleks isikuks oli J. K, kes dokumendihoidjalt saadud lepingu advokaadile edastas. J. K väitis 02.03.2012 halduskohtule esitatud selgituses, et kuna OÜ Castor Inkasso likvideerija I. L ei väljastanud laenulepingut T. Pilvele, siis OÜ Camofex endise juhatuse liikmena pöördus ta 2011 alguses ise Archivali Group OÜ-sse. Ringkonnakohtu istungil selgitas aga J. K, et ta ise dokumendihoidja poole ei pöördunud, vaid pöördus I. L poole, kuid OÜ-s Archivali Group käis ise lepingul järel. OÜ Archivali Group 05.03.2012 kirjast nähtub, et konfidentsiaalsuse tagamiseks väljastatakse ärakirju vaid likvideerija volikirja alusel. Samas I. L volikirjale pole üheski selgituskirjas ega dokumendis viidatud ning volikirja pole ka kohtule esitatud. Archivali Group OÜ poolt 05.03.2012 R. Rle ja 16.11.2012 J. Kle saadetud vastused sisaldavad vastukäivaid selgitusi J. Kle väljastatud dokumentide kohta, kusjuures 05.03.2012 kirjas pole kõnealust laenulepingut üldse nimetatud. Ringkonnakohtu hinnangul dokumendihoidja vastuskirjad kaebajale ja kolmandale isikule ei kinnita ega lükka ümber kaebaja väidet laenulepingu saamisest OÜ-st Archivali Group. Samuti märgib ringkonnakohus, et Archivali Group OÜ poole pöördumised ja väidetavalt sealt ka taotletud lepingu saamine ei tee olematuks fakti, et kaebaja sai lepingust teada juba selle sõlmimisel, samuti ei välista see, et sama dokument või selle koopia võis OÜ Camofex endiste juhatuse liikmete endi valduses olla. Eeltoodu alusel jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja apellandi ning tema poolel oleva kolmanda isiku menetluskulud jäävad

§ 108lg-te 1 ja 7 alusel nende endi kanda. Silvia Truman Kaire Pikamäe Oliver Kask 8

(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.