lg 1 järgi on korteriühistu korteriomandiseaduses sätestatud korteriomanike loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ning korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine.
lg 1 sätestab, et korteriühistu liikmeks on kõik ühe või mitme korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikud.
lg 1 sätestab, et korteriühistu põhikirjas nähakse ette korteriühistu liikme korteriomandi eseme mõtteliste osade majandamise kulude eest tasumise alused ja kord.
lg 4 näeb ette, et korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta on kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. Majandamiskulude sisu reguleerib
, mille lõike 1 järgi loetakse majandamiskuludeks korteriühistu vajalikke kulusid eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti.
lg 2 alusel loetakse eluruumi hoolduseks töid, millega hoitakse elamu kasutuskõlblikus seisukorras ja tagatakse elamu ümbruse korrashoid. Eluruumi remondiks loetakse omakorda ehituskonstruktsioonide, tehnosüsteemide või nende osade paigaldamist, eemaldamist, asendamist või ennistamist.
lõikest 4 tulenevalt võib korteriühistu juhatus nõuda majandamiskulude maksmisega viivitamisel korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Eeltoodud sätetest tulenevalt on hagejal kui korteriühistul õigus esitada kostja kui korteriühistu liikme ja korterite omaniku vastu korteri majandamisest ja kommunaalmaksete tasumata jätmisest tuleneva nõude. VÕS § 76 lg 1 näeb ette, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. 10. Kuna kostjal puudub seaduslik alus jätta tasumata korteri kommunaalmaksed, kuulub hageja nõue kostja vastu rahuldamisele. Kostja vastuväited nõudele ei ole põhjendatud ega tõendatud. Kostja ei ole tõendanud ühtegi asjaolu, millest tulenevalt puuduks tal korteriomanikuna kohustus tasuda
§-s 151 toodud majandamiskulusid. Korteriomanikuna lasub kostjal kohustus tasuda nii tema omandi majandamisega kui ka tema poolt tarbitud kommunaalkuludega seonduvaid makseid. Õige on hageja väide, et teised korteriomanikud, kes oma kommunaalkulusid korrektselt tasuvad, ei ole kohustatud kostjat krediteerima. Kohtu hinnangul kostja peab mõistma, et just tingitult asjaolust, et osa korteriomanikest jätavad oma kohustused korteriühistu ees täitmata, 4 2-12-30972 puuduvad korteriühistul vajalikud rahalised vahendid elamu viimiseks sellisesse seisundisse, millisena kostja tahaks seda näha. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 556,60 eurot. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi. Menetluskulude jaotus 11. TsMS § 405 lg 1 p 3 tulenevalt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2 000 eurole. Muu hulgas võib sellise hagi menetlemisel näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis, võimaldades menetlusosalistel esitada eelnevalt oma menetluskulude nimekirjad. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus rahuldas hagi, jäävad menetluskulud kostja kanda. Hageja on esitanud kohtule menetluskulude kindlaksmääramise avalduse ja menetluskulude nimekirja, mille kohaselt palub välja mõista kostjalt riigilõiv 127,82 eurot ja õigusabi kulud 125 eurot. Kuivõrd hagiavaldusest ning muudest asjas esitatud dokumentidest ei nähtu, et hageja oleks antud menetluses kasutanud lepingulist esitajat (nii hagiavalduse kui ka muud asjas esitatud dokumendid on allkirjastanud hageja seaduslik esindaja), siis leiab kohus, et ei ole põhjendatud mõista kostjalt välja hageja õigusabi kulud. Samuti märgib kohus, et hageja on hagiavalduselt tasunud riigilõivu 125 eurot, mitte 127,82 eurot. TsMS § 178 lg 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. Kooskõlas TsMS § 442 lg 10 ei anna kohus menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. TsMS § 637 lg 2¹ kohaselt TsMS § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. /allkirjastatud digitaalselt/ Viktor Brügel kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.