Obsah (6)

§ 187§ 407§ 162§ 173§ 174§ 468

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Tambet Grauberg Otsuse tegemise aeg ja koht 06. märts 2013. a Haapsalu kohtumaja Tsiviilasja number 2-12-51585 Tsiviilasi

§ 187lg 6).

Asjaolud Pärnu Maakohtu 10.09.

1. a otsusega kriminaalasjas nr 1-12-5776 (otsus on jõustunud) tunnistati Nikolai Jermolin (isikukood *, edaspidi kostja) lühimenetluses süüdi KarS § 118 lg 1 p 1 järgi seoses 08.01.2012 tervisekahjustuste tekitamisega R. S.’ele (edaspidi kannatanu), seega vastutab kannatanule tekitatud tervisekahjustuste tekitamise ja kindlustusjuhtumi toimumise eest. Eesti Haigekassa (edaspidi hageja) ravikindlustuse andmekogu andmetel osutati kannatanutele tervishoiuteenuse osutajate poolt tervishoiuteenuseid kokku summas 13 771,57 eurot, mille on Eesti Haigekassa tervisehoiuteenuse osutajatele tasunud. 19.10.2012 saatis Haigekassa kostjale tähitud kirjaga ettepaneku kahju vabatahtlikuks hüvitamiseks. AS Eesti Post tähitud kirja tagastanud ei ole ja AS Eesti Posti elektroonilise andmebaasi andmetel on kostja ettepaneku kätte saanud 25.10.
2. a. Kostja kahju hüvitanud ei ole. 06.12.2012 esitas Eesti Haigekassa Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajale hagiavalduse Nikolai Jermolin’i vastu, millega palub kostjalt hageja kasuks 13 771,57 eurot välja mõista. 12.12.
3. a määrusega võttis kohus hagiavalduse menetlusse ning alustas eelmenetlust. 20.12.2012 on kostja menetlusdokumendid isiklikult allkirja vastu kätte saanud. Kostja hagiavaldusele vastuväidet esitanud ei ole. KOHTU SEISUKOHT Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi

) § 444 lg 3 alusel jätab kohus käesolevast tagaseljaotsusest välja kohtuotsuse kirjeldava osa. Tagaseljaotsuse põhjendavas osas piirdub kohus üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. 2 Kohus, olles tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et käesolevas asjas võib tagaseljaotsusega hagi rahuldada asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 23 kohaselt võib enne 01.01.2013 esitatud hagile vastamata jätmise korral teha tagaseljaotsuse üksnes hageja taotlusel. Hagiavalduse esitamise ajal (06.12.2012) kehtinud

§ 407

lg 1, 2 ja 3 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja võib nimetatud taotluse esitada ka hagiavalduses. Tagaseljaotsuse võib

§ 407lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata.

Hageja on 06.12.2012. a kohtusse saabunud hagiavalduses taotlenud tsiviilasjas tagaseljaotsuse tegemist kui kostja hagiavaldusele määratud tähtajaks ei vasta /tlk 1-3/. Kostja on menetlusdokumendid isiklikult allkirja vastu kätte saanud, kuid kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud, seega tuleb lugeda hageja poolt hagis esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale on teatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. Kohus asub seisukohale, et hageja nõue on eeltoodud dokumentidega tõendatud ning hagi kuulub tagaseljaotsusega rahuldamisele järgmiste sätete alusel asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 2 järgi kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega. Ravikindlustuse seaduse (edaspidi RaKS) § 25 lg 1 järgi on ravikindlustushüvitis kvaliteetne ja õigeaegne tervishoiuteenus, vajalik ravim ja meditsiiniseade, mida kindlustatud isikule võimaldavad käesolevas seaduses sätestatud tingimustel haigekassa ja temaga vastava lepingu sõlminud isikud (mitterahaline hüvitis), ning rahasumma, mida haigekassa on kohustatud käesolevas seaduses sätestatud tingimustel maksma kindlustatud isikule tema tervishoiuks tehtud kulutuste eest ja ajutise töövõimetuse korral (rahaline hüvitis). RaKS § 26 lg 1 alusel on haigekassal tagasinõudeõigus isiku suhtes, kes vastutab kindlustusjuhtumi toimumise eest, mille tõttu sai kindlustatud isik ravikindlustushüvitisi, samuti kindlustusandjate suhtes, kes on kohustatud võimaldama hüvitisi sama kindlustusjuhtumi raames. Kohus asub seisukohale, et hagi aluseks olevad asjaolud on hageja poolt tõendatud ja hageja esitatud faktilised väited on kostja poolt omaksvõetud. Seega tuleb eeltoodud seadusesätete alusel kostjalt Nikolai Jermolin’ilt hageja Eesti Haigekassa kasuks välja mõista kahjuhüvitis summas 13 771,57 eurot. 3 Menetluskulud Hageja palub kohtukulud jätta kostja kanda.

§ 162

lg-te 1 ja 2 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Vastavalt

§ 173

lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Eeltoodule tuginedes asub maakohus seisukohale, et menetluskulud tuleb jätta kostja kanda, kuivõrd kohus rahuldab hagi täies ulatuses.

§ 174

lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

§ 468

lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. /allkirjastatud digitaalselt/ Tambet Grauberg Kohtunik 4