2-12-56187 KOHTUOTSUS Kohus EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Viru Maakohus Kohtunik Leanika Tamm Otsuse tegemise aeg ja koht 13. veebruar 2013, Jõhvi kohtumaja Tsiviilasja number 2-12-56187 Tsivii

) § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus ning tasuda kajalt kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt

§ 187

lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Ringkonnakohus lahendab kaebuse kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle asja arutamist suulisel kohtuistungil. Menetluskulude jaotus

§ 162lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna hagi kuulub rahuldamisele, tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda.

§ 174

lg 3 kohaselt kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja.

§ 138

lg-te 1 ja 2 alusel on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Hageja palus välja mõista kostjalt hagi esitamisel tasutud riigilõivu summas 175 eurot.

§ 144

p 1 alusel kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Hageja palus välja mõista õigusabikulud summas 511,29 eurot.

§ 175

lg 1 alusel kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohus leiab, et antud asjas on õigusabikulude väljamõistmine summas 511,29 eurot on selgelt ülemäärane ja põhjendamatu. Kohus on seisukohal, et käesolev menetlust põhineb standardiseeritud hagiavaldusel, milliseid hageja om kutsetegevuse raames pidevalt koostab ja väljastab. Seega ei ole blanketse hagi koostamine ja kohtule esitamine eriti ajamahukas ega nõua hagejalt erilist ressursikulu. Analoogsetes asjades on sama hageja esitabud ühes tagaseljaotsuse taotlusega õigusabikulude nimekirja keskmiselt 200 euro suuruses summas. Antud hagi ei erine mitte mingil viisil kõigist teistest analoogsetest hagidest, milles hageja on oma menetluskuludeks märkinud 200 eurot. Hageja ei ole põhjendanud käesolevas asjas eraldi oma õigusabikulude suurust. Kohus leiab, et õigustatud on kostjalt hageja kasuks välja mõista õigusabikulud tavapärases suuruses so. 200 eurot. Eeltoodu alusel leiab kohus, et kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks menetluskuludena tasutud riigilõiv summas 175 eurot ja õigusabikulud summas 200 eurot.

§ 177lg 2 alusel tuleb menetluskuludelt mõista kostjalt välja viivis alates kohtuotsuse jõustumisest kuni kohase täitmiseni. 2