) § 10 ja TsMS § 325 postkasti jätmisega. Vaidlustamata asjaolude kohaselt on hageja II elukohaks Auna 4-10, Tallinn. Kohtul puudub alus kahelda täitmisteate kättetoimetamise akti usaldusväärsuses (tl 88). Täitmisteade vastab
sätestatud nõuetele ning kostja on täitnud
10. Kostja on hagejat II nõuetekohaselt teavitanud vara arestimisest. Kostja poolt 01.09.2011 täitetoimingust teatamise (vara nimekirja esitamise kohustus ja kohtutäiturile teadaoleva vara arestimine) akti järgi kohustas kostja hagejat II ilmuma kohtutäituri büroosse 07.09.2011 kell 10.30 (tl 90-96). Nimetatud aktiga on selgitatud hagejale II tema õigusi ja kohustusi, mh kohustust esitada vara, sh sõiduauto Peugeot 406, ja varaga seonduvad päraldised (dokumendid, võtmed jm) arestimistoimingu läbiviimise ajaks. Aktis on selgitatud, et vara mitteesitamisel kaasnevad täiendavad kulud. Nimetatud akt saadeti hagejale II lihtpostiga kooskõlas
11.
lg 1 esimese lause järgi varale sissenõude pööramisel vara arestitakse ja müüakse. 07.09.2011 arestis kostja sõiduauto Peugeot 406, mille kohta on koostatud vallasvara arestimise akt (tl 77-82). Kostja on arestimisel määranud vara hinnaks 950 eurot. Seega on usaldusväärselt tõendatud, et vara arestimistoiming toimus 07.09.2011, millest oli hagejat II ka nõuetekohaselt teavitatud. Hageja II vara kostjale arestimiseks ei esitanud. 3 Kõik vara arestimise eeldused olid kostja poolt täidetud ning kohus ei ole tuvastanud
Arestimisakt vastab
Samuti on paljasõnaline hageja II väide vallasvara arestimise akti ehtsuse osas. Kohtule on esitatud nimetatud akti originaal ning hageja II ei ole põhistanud dokumendi võltsitust (TsMS § 277 lg 1). 12. Hageja II leiab, et kostja on ebaõigesti määranud vara hinna.
lg 1 järgi peab võlgnik andma kohtutäiturile oma vara kohta teavet, mida kohtutäitur seoses täitemenetlusega vajab. Arestitud asja hindamise kord on sätestatud
.
Kostja leiab, et vara müüdi enampakkumisel turuhinnaga, milleks oli 950 eurot. Hageja II leiab, et vara turuväärtuseks oli 3500 eurot. Selle tõendamiseks on hageja II esitanud väljavõtte internetiportaalist www.auto24.ee 15.11.2012 müügikuulutusest (tl 46). 13. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et hageja II oli teadlik täitemenetluse alustamisest ja vara arestimisest, mistõttu oli tal võimalus esitada arvamus vara hinna määramiseks.
Kohtutäitur lähtub asja hindamisel selle harilikust väärtusest (
Harilik väärtus on asja turuhind. Kohtu hinnangul on alusetu hagejate väide, et kostja pidi laskma vara väärtuse hinnata eksperdil. Sellise vara hindamisel puudub põhjendatud vajadus küsida eksperdilt hinna määramist, sest sõiduauto hindamist ei saa pidada kohtutäiturile üle jõu käivaks. 14. Vallasvara arestimise aktis on märgitud kohtutäituri määratud hinna vaidlustamise kord (tl 80). Hageja II kohtutäituri määratud hinda täitemenetluses vaidlustanud ei ole. Hagejal II oli võimalus kooskõlas
lg 7 kohtutäituri määratud hind kohtutäiturile esitatava kaebusega vaidlustada
Hageja II seda teinud ei ole. Kohtu hinnangul kohaldub käesoleval juhul
lg 6, mille kohaselt kui menetlusosaline ei esita lõikes 1 nimetatud tähtaja jooksul kaebust, kaotab ta õiguse tugineda hiljem asjaoludele, mida ta oleks võinud esitada kaebuses. Kohus peab vajalikuks märkida, et esitatud asjaoludel ei ole kohus tuvastanud kostja poolt arestitud asja hindamisel ametikohustuste rikkumist. Kostja esindaja on kohtuistungil selgitanud turuhinna määramist ja kujunemist (protokoll, tl 137). Kohtumenetluses on hagejad väitnud, et sõiduauto oli väga heas korras. Samas pidi kostja lähtuma asja harilikust väärtusest, sest hageja II asja kohtutäiturile arestimiseks ei esitanud. Rohkem kui üks aasta hiljem avaldatud sama marki sõiduauto müügikuulutus ei tõenda, et määratud hind ei vastanud vara harilikule väärtusele arestimise ajal. Samuti ei tõenda seda teiste kohtutäiturite poolt määratud hinnad. 15.
lg 4 järgi kui võlgnik ei viibinud arestimise juures, toimetatakse talle arestimisakt kätte. Sel juhul loetakse vara arestituks akti kättetoimetamisest alates. Akt toimetati hagejale II nõuetekohaselt kätte 16.09.2011
MS § 326 alusel (tl 98). Kättetoimetamisteatisest nähtub selgelt, et hageja II aadressil on tehtud kaks kättetoimetamise katset, st kahel korral ei ole õnnestunud saadetist kellelegi üle anda, misjärel on see teise katse ebaõnnestumisel 16.09.2011 kell 17.01 jäetud saaja postkasti. Seadus ei nõua saadetise postkasti jätmiseks kolmandat kättetoimetamise katset. Kättetoimetamine vastab TsMS § 326 nõuetele, mh on proovitud saadetist üle anda vähemalt kahel korral oluliselt erinevatel kellaaegadel vähemalt kolmepäevase vahega ja saadetis on jäetud postkasti aadressil, mille hageja II on avaldanud ega ole oma aadressina vaidluse alla 4 seadnud. Koht, kus dokument prooviti üle anda, on saaja eluruum (vt Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-128-06, p 26; 3-2-1-168-11, p 15).
).
Kohtutäituri tasu ja täitekulu kogusummas 548.45 eurot on arvestatud vastavalt seadusele. Täitekulud kaasnesid vara asukoha tuvastamise ja hoidmisega (
). Kohus ei ole nimetatud kulude määramisel kostjapoolset ametikohustuste rikkumist tuvastanud. Kulude õigsuse kontrollimiseks oli hagejal II õigus kostjalt nõuda dokumentaalseid tõendeid
Hageja II ei ole kohtutäituri täitekulu väljamõistmise otsust nõuetekohaselt vaidlustanud. 30.01.2012 on koostatud kostja poolt vallasasja müügist saadud tulemi jaotamise akt (tl 2526). Hagejate väited täitemenetluses võla suurenemise kohta on ainetud, sest täitmisel olevale võlgnevusele lisandus täitekulu. Hageja II täitmisel olev võlgnevus vähenes 401.55 euro võrra (tl 105). 20. Järgnevalt analüüsib kohus hageja I nõuet kostja vastu. Hageja I on esitanud kahju hüvitamise nõude kostja vastu, sest hageja I arvates on kostja rikkunud täitemenetluses hageja I õigusi ning müünud ühisvarasse kuulunud vara. Käesolevas asjas oli võlgnikuks hageja II ning hagejat I täitemenetlusse ei kaasatud. Samuti ei olnud varale sissenõude pööramisel hageja I nõusolekut. Täitemenetlust abikaasa varale reguleerib
ja ühisvarale
.
lg 1 järgi abikaasa vara suhtes toimuva täitemenetluse sissenõudja kasuks eeldatakse, et võlgnikust 5 abikaasa valduses olev või abikaasade kaasvalduses olev vallasasi on võlgnikust abikaasa omandis. Kohtutäitur võib nimetatud asja arestida ja müüa. Eeldus ei kehti juhul, kui abikaasad elavad lahus ja asi on abikaasa valduses, kes ei ole võlgnik. 21. Käesolev asi oli vallasasi ja abikaasad elasid koos, mistõttu võis kostja lähtuda
Kuna kostjale ei olnud teada, et vara on abikaasade ühisvara, siis ei kohaldu
. Võlgnikust abikaasa ainuomaniku staatuse eeldus tuleb teisel abikaasal ümber lükata, tõendades asja kuulumist ühisvara hulka. Hagejad ei ole ka kohtuistungil suutnud selgitada asjaolusid, mis oleksid välistanud
22. Esitatud asjaoludel ei esitanud hagejad täitemenetluses tõendeid ühisvara režiimi kohta, nt abieluvaralepingut. Info vara kuulumisest ühisomandisse peab jõudma kohtutäiturini mõistliku aja jooksul. Hageja I on seda asjaolu asunud vaidlustama pärast tulemi jaotamist (tl 23-24). Vara arestimisel ega enampakkumisel vastuväiteid hagejate poolt ei esitatud. Samuti ei esitatud hageja I poolt hagi asja arestist vabastamiseks
Seega ei pidanud kostja kohaldama
lg 1, kuna
Kohus leiab, et kostja ei ole ametikohustusi rikkunud ning vara arestimine ja müümine on toimunud kooskõlas seadusega. Eeltoodust tulenevalt tuleb hageja I hagi kostja vastu jätta rahuldamata. 23. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulud jäävad hagejate kanda. Kuna hagejate nõuded kostja vastu on erinevas suuruses, siis tulenevalt TsMS § 165 lg 1 viimasest lausest jäävad kostja menetluskulud hageja I kanda 90 % ulatuses ja kostja II kanda 10 % ulatuses. TsMS § 174 lg 1 tulenevalt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. TsMS § 174 lg 3 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule, käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul vastavalt ringkonnakohtule või Riigikohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Meeli Kaur kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.