) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga.
lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt
lõikele 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Tulenevalt
Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele. Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas
lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist.
§-st 432 tulenevalt, ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt
lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Kui kostja vabatahtlikult käesoleva määrusega kinnitatud kompromissi ei täida, kuulub käesolevast jõustunud kohtumäärusest tulenev nõue täitmisele täitemenetluse seadustiku alusel (TMS § 2 lg 1 p 1).
lg 3 sätestab, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Hageja on maksekäsu kiirmenetluses tasunud 11.11.2012.a riigilõivu summas 45 eurot Rahandusministeeriumi arveldusarvele viitenumbriga 2900072369, selgitusega „Riigilõiv K ? avalduse eest L L vastu“. 21.02.2013.a tasus hageja täiendava riigilõivu summas 125 eurot Rahandusministeeriumi arveldusarvele viitenumbriga 2900072123, selgitusega Riigilõiv asjas 212-46128 K ?“. Kokku on hageja tasunud riigilõivu 170 eurot.
lg 1 p 1 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem. Vastavalt
lõikele 4 tagastab riigilõivu kohus, kelle 2 2-12-46128 menetluses asi viim oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti.
lg 5 kohaselt maksekäsu kiirmenetluses hagimenetluseks ülemineku korral tasutakse hagilt täiendav riigilõiv ulatuses, mis ei ole kaetud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiselt tasutud riigilõivuga. Hageja on tasunud riigilõivu kokku summas 170 eurot. Samas riigilõivuseaduse lisa 1 kohaselt on hagihinnale kuni 1 000 eurot riigilõivu määr 125 eurot, kui hagiavaldus on esitatud elektrooniliselt veebilehe www.e-toimik.ee kaudu. Hageja on esitanud hagiavalduse veebilehe www.e-toimik.ee kaudu, mistõttu tasus hageja hagiavalduselt 50 eurot enam. Kohus on seisukohal, et hagejale tuleb tagastada hagi esitamisel enam tasutud riigilõiv summas 45 eurot. Hageja on esitanud taotluse poole hagiavalduselt tasutud riigilõivu tagastamiseks. Seega tagastab kohus pool hagiavalduselt tasutud riigilõivust, s.o 62,50 eurot. Vastavalt taotlusele tuleb tagastatav riigilõiv kanda hageja arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXSwedbank AS-is. /allkirjastatud digitaalselt/ Viktor Brügel kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.