Obsah (10)

§ 101§ 65§ 66§ 67§ 97§ 100§ 99§ 102§ 98§ 61

Kohtuasi 2-12-15776 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Raivo Einula Otsuse kuupäev 12.12.2012 Kohtuasja number 2-12-15776 Kohtuasjas esitatud nõuded 1. M N vs

§ 101lg-s 1 sätestatud miinimummäära ületavas suuruses.

1. Jätta rahuldamata DK nõue A K vastu igakuise elatise nõudes alates hageja 18-aastaseks saamisest, kui hageja siis jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Menetluskulude jaotus Kummagi poole menetluskulud jätta kulusid kandnud poole enda kanda (TsMS § 163 lg 1). Hagejate nõuded ja nende põhjendused. Kohtuotsuse põhistus.
2. Hageja M N palub 20.04.2012 kohtule esitatud hagiavalduses lahutada tema ja kostja vahel XXXsõlmitud abielu. Veel palub hageja M N vabastada ta riigilõivu tasumisest hagi esitamisel, st anda menetlusabi.
3. Alaealine hageja DK oma seadusliku esindaja M N kaudu palub kohtule esitatud hagiavalduses välja mõista kostjalt igakuine elatis summas €192 kuni hageja täisealiseks saamiseni, so XXX. Kui DK pärast täisealiseks saamist jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, siis kuni kooli lõpetamiseni, kuid mitte kauem kui 21aastaseks saamiseni.
4. Hagi kohaselt poolte abielu registreeriti XXX Tallinna Perekonnaseisuametis. Selle kinnituseks on kohtule esitatud koopia abielutõendist (lk 2). Poolte kooselust sündis XXX poeg DK. Selle kinnituseks on kohtule esitatud koopia DK sünnitõendist (lk 3). 2 Kohtuasi 2-12-15776
5. Poolte kooselu on lõppenud ja hageja M N arvates on selle taastamine ja abielu säilitamine võimatu. Abielu purunemise põhjuseks on kostja poolt alkoholi kuritarvitamine, tema agressiivne ja vägivaldne käitumine, mängurlus ja mitteosalemine perekonna ülalpidamises.
6. Hageja M N soovib abielu lahutada, kuid kostja ei ole nõus lahutama kohtuväliselt ühise avalduse alusel perekonnaseisuasutuses. Hagi esitamise ajal viibis hageja M N veel lapsehoolduspuhkusel, kuid märkis, et asub järgmisel kuul tööle, sest tal puuduvad enda ja laste ülalpidamiseks ning kohustuste täitmiseks rahalised vahendid Hageja M N töötasu suuruseks enne lapsehoolduspuhkusele jäämist oli ca €
7. Hageja M N peres kasvab ka XXX sündinud tütar eelmisest abielust. Viimase isalt on elatis välja mõistetud, kuid võlgnevus on kasvanud juba üle €
8. Kostja perekonna ülalpidamisest osa ei võta, kuigi on asunud tööle. Kostja töötasu on €
9. Hageja DK soovib, et kostjalt mõistetaks välja elatis €
10. Kostjal on eelnevast abielust laps, kelle ülalpidamiseks tasub ta niisuguses suuruses elatist. M N leiab, et lapsed peavad olema võrdselt koheldud ning taolise suurusega elatis vastab nii lapse vajadustele kui lapse isa (st kostja) võimalustele.
11. Kinnitamaks kostja vägivaldsust esitas hageja M N kohtule kriminaalasja nr 12230100963 menetluse lõpetamise määruse 28.02.
12. sellest nähtub, et A K pani toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti esitas hageja M N kohtule Põhja Prefektuuri 18.08.2011 teate kriminaalmenetluse alustamata jätmisest KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises.
13. Elatisenõude põhistuseks kohtule hagiavaldusega tõendeid ei esitatud.
14. 17.05.2012 rahuldas kohus M N taotluse menetlusabi saamiseks ja määras tasuda riigilõiv summas €319,55 ositi järgmiselt: 1) hiljemalt 7 päeva jooksul kohtumääruse jõustumisest riigilõiv summas 19,55 eurot; 2) alates 2012.a. juunist iga kuu
15. kuupäevaks riigilõiv summas 100 eurot kuus kuni riigilõivu summas 319,55 eurot tasumiseni.
16. Kohus võttis hagiavalduse ja selles esitatud nõuded menetlusse 29.05.
17. Kohus määras toimetada kostjale hagiavaldus ja selle lisad kätte ja kohustada kostjat esitama kohtule vastus hagile 20 päeva jooksul alates hagi kättetoimetamisest.
18. Kostjale toimetati hagiavaldus kätte kohtutäituri vahendusel 03.09.2012 (lk 72) aadressil XXXTallinnas (so hagejatega sama elukoht).
19. Kostja kohtule ei vastanud.
20. Kuna abielulahutuses peab kohus pooled ära kuulama, määras kohus asjas istungi 02.11.
21. Kostjale kohtukutset kätte toimetada ei õnnestunud.
22. 02.11.2012 ilmusid istungile hageja ja tema lepinguline esindaja, kes taotlesid kostjale kohtukutse edastamist kohtutäituri vahendusel.
23. Hageja M N kinnitas kohtule, et ta käib tööl ja keskmine netopalk on €500 kuus, millele lisandub DK määratud lapsetoetus €
24. Ta avaldas, et ei ela kostjaga koos ca kolm kuud (lk 66). Kolm kuud enne hagi esitamist oli pooltel raske koos elada, sest kostja mängis kogu raha kasiinos maha. M N kinnitas, et abielusuhted lõppesid aprillis
25. Kostja hetkel ei tööta (lk 66). Aprillis asus kostja tööle keevitajana kaheks kuuks , AS S . Elatist soovib DK ülalpidamiseks alates hagi esitamisest. Kostja andis lapse ülalpidamiseks raha 3 Kohtuasi 2-12-15776 viimati jaanuaris, mil töötas Rootsis. Kostja töötasu kanti hageja M N pangakontole, kuna kostja pangaarve on kohtutäituri poolt arestitud. Kostja elukoht rahvastikuregistri andmetel on sama, mis hagejatel (so XXXTallinnas). M N selgituste kohaselt kostja käib aeg-ajal hagejate elukohas. Vahel viibib seal paar-kolm päeva, siis ei ole teda nädalate kaupa.
26. Kohus selgitas hagejale ja tema lepingulisele esindajale, et kui soovitakse elatist suuremas määras kui miinimummäär, siis tuleb esitada kohtule kõik tõendid, mis kinnitaksid lapse ülalpidamiseks ja tema igapäevaste vajaduse rahuldamiseks tehtavaid kulutusi. Kohus juhtis tähelepanu, et niisuguseid tõendeid ei ole kohtule esitatud. Kohus kohustas põhistama hagi elatise väljamõistmiseks taotletavas suuruses hiljemalt
27. novembriks 2012, esitades kõik tõendid, mis kinnitavad hageja vajaduste katmiseks tehtavaid kulutusi.
28. Kohus määras uueks istungiajaks 11.12.2012 kell
29. Kostjale edastati kohtukutse kohtutäituri kaudu. Kutse on taas kättetoimetatud
30. novembril 2012 (lk 83) aadressil XXX (so hagejatega sama aadress). Paralleelselt proovis kohus kohtukutset kätte toimetada kostjale ka politsei kaasabil. 28.11.2012 saabus politseilt kiri, milles teatati, et kostjale adresseeritud kohtukutse on edastatud kostja abikaasale edasiandmiseks kostjale (lk 95).
31. 20.11.2012 teatas hageja lepinguline esindaja kohtule (lk 86), et hageja esitas elatise nõude suuruses 192 eurot põhimõttel, et DK ei satuks halvemasse olukorda võrreldes tema isa teiste lastega, kellele ta elatist maksab. Harju Maakohtu 27.03.2008 määruse alusel maksab A K elatist alaealise lapse ülalpidamiseks igakuiselt 3000 krooni (kohtuasi nr 2-07-47353). Harju Maakohtu 26.06.2012 otsuse alusel maksab A K alaealisele lapsele elatist €
32. Mõlemad kohtulahendid on jõustunud ja kostja neid ei vaidlustanud. 18.

§ 101

lg 1 sätestab, et igakuine elatis ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, kuid seadusandja ei ole sätestanud, et vanemad ei pea maksma ega või maksta lapsele elatist vastavalt tema vajadustele. Kostja A K ei ole menetluses vaidlustanud kulutusi või elatisraha suurust.

1. DK igakuised keskmised vajalikud kulutused on järgmised. 1) Kulutused eluasemele €70 (hoolduskulud, elekter, televisioon jm); 2) Kulutused toidule €150; 3) Kulutused transpordile €20; 4) Riided, jalanõud jm €40; 5) Ravimid, vitamiinid €10; 6) Hügieenitarbed, pesuvahendid jm €30; 7) Vabale ajale, arendusele jm €50; 8) Lasteaiatasu ja kulud €60
2. Kokku kulub hageja arvutuste kohaselt seega €430 ühes kuus. Hageja esindaja arvates on põhjendatud hageja igakuise elatusraha nõue suuruses €
3. Hageja esindaja lisas kohtule koopiad kohtulahenditest, milliste alusel on kostjalt tema teiste laste jaoks elatis välja mõistetud (lk 88-91). Samuti esitati kohtule Mustamäe apteegist 06.11.2012 sooritatud ostu kinnitav tšekk, summas €20,48, millest ei nähtu, mis ravimid, kellele, milleks. Hageja M N on kaks last – pole võimalik järeldada, milliste rohtudega on tegemist ja kes neid vajas. Tšekk on raskestiloetav. Ainsad, mille sealt võib eksimatult välja lugeda, on 4 Kohtuasi 2-12-15776 sinepiplaastrid ja Stoptussin siirup (lk 92). Esitati üks arve DK lasteaias viibimise tasu kinnituseks (lk 93). Arve kuupäev on 06.11.2012, summa €59,34, selgitusega oktoobrikuu 2012 eest. Esitati KÜ XXX arve, mis on täielikult loetamatu (lk 94). Sellest ei saa välja lugeda midagi. Samas puudub kohtul vähimgi teave, mitu isikut eluruumis elab, millised on aasta lõikes keskmised kuu arved jne. Seega ei ole hageja tegelikult kohtu nõudmisi täitnud, vaid on üksnes konstateerinud lapse vajadused kuus ja loetlenud nende katmiseks kuluvad summad.
4. Kostja ei ole haginõuete kohta kohtule oma seisukohta teatavaks teinud ega vastanud.
5. 11.12.2012 kohtuistungile kostja ei ilmunud.
6. Hagejad ning nende esindaja taotlesid asja sisulist läbivaatamist ilma kostjata TsMS § 410 ja § 414 lg 1 kohaselt ja kohtuotsuse tegemist. Kohus määras lahendada asi sisuliselt ilma kostjata.
7. Hagejate lepinguline esindaja avaldas kohtule, et hageja M N ja kostja abielusuhted lõppesid siis, kui sündis nende ühine laps DK. Elatist soovib hageja €192 alates hagi esitamisest. Kostja käib küll hageja korteris vahetevahel, aga nad ei ela põhimõtteliselt koos. Pärast lapse sündi on abielusuhted lõppenud. Kahe teise lapse ülalpidamiseks on kostjalt elatis välja mõistetud. Hageja on esitanud kõik kulutused, mis lapse vajaduste rahuldamiseks on vajalikud. €192 suurust elatist taotletakse seetõttu, et hageja DK oleks teiste lastega, kes kostjal on, võrdses seisundis. Kostja ei ole nõuet vaidlustanud. Lapse transpordikulud kuus on €20, sest ema viib last lasteaeda autoga ja toob, ühtlasi käib ise autoga tööl. Kohta, kus laps lasteaias käib, väidetavalt ei suundu ühistransport. Hageja M N vastas kohtu küsimusele, millal lõppesid tema ja kostja vahel abielusuhted, järgmiselt: Meie suhted lõppesid umbes neli kuud tagasi. Olen kindel, et soovin lahutada. Isegi kui abikaasa kodus käib, magab ta teises toas ja me ei suhtle. Hageja lepinguline esindaja vastas kohtule, et peale poja sündi lõppesid abielusuhted.
8. Tsiviilkohtumenetluses lasub pooltel kohustus tõendada oma nõue või väide ja esitada kohtule selle kinnituseks tõendid. Vastavasisuline on kirjas TsMS §
9. Tõendeid esitavad menetlusosalised. Kohus võib teha menetlusosalistele ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid. TsMS § 235 kohaselt väite põhistamine on kohtule väite põhjendamine selliselt, et põhjenduse õigsust eeldades saab kohus lugeda väite usutavaks. Põhistamiseks kohustatud isik võib kasutada selleks kõiki seadusega lubatud tõendeid, samuti tõendusvahendeid, mida ei ole seaduses tõendiks loetud või mis ei ole tõendile ettenähtud protsessuaalses vormis, muu hulgas allkirjastatud kinnitust, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsMS § 351 lg 1 kohaselt kohus arutab menetlusosalistega vaidlusaluseid asjaolusid ja suhteid vajalikus ulatuses nii faktilisest kui õiguslikust küljest. TsMS § 436 kohaselt peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud. Kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Kui kohus lahendab asja kohtuistungil, rajab kohus otsuse ainult nendele tõenditele, mida istungil uuriti. Kohus võib tugineda otsust tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada. Otsust tehes ei või kohus tugineda asjaolule, mida ei ole menetluses arutatud. Samuti ei või kohus 5 Kohtuasi 2-12-15776 hinnata esiletoodud asjaolu otsuses erinevalt mõlemast poolest, välja arvatud juhul, kui kohus on juhtinud sellisele võimalusele eelnevalt poolte tähelepanu ja andnud neile võimaluse avaldada oma seisukoht. Kohus ei ole esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas. Kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
10. Kohus võttis kohtulahendite andmebaasist asja juurde lisamiseks koopiad kahest kohtulahendist, mille alusel kostja on kohustatud maksma elatist oma lastele: 1) 27.03.2008 kohtumäärusega kohtuasjas 2-07-47353 kinnitatud kompromissi kohaselt kohustub kostja tasuma alates 01.04.2008 igakuist elatist oma tütre Evelin K ülalpidamiseks summas 3000 krooni, so €191,73 kuni elatise suuruse muutmiseni või lapse täisealiseks saamiseni 2) 26.06.2012 tehtud tagaseljaotsusega kohtuasjas 2-12-6699 on kostjalt välja mõistetud igakuine elatis summas €195 oma poja V K ülalpidamiseks alates 01.06.2012 kuni lapse täisealiseks saamiseni
11. Kohtuotsuse tegemisel käesolevas tsiviilvaidluses juhindub kohus eelpool tuvastatud asjaoludest ja tuginedes oma siseveendumusele. Kohus leiab, et M N hagi A K vastu abielulahutuse nõudes tuleb jätta rahuldamata ja DK hagi A K vastu elatise nõudes tuleb rahuldada osaliselt, mõistes kostjalt hageja kasuks välja kuni hageja täisealiseks saamiseni igakuise elatise miinimummääras. Ülejäänud osas tuleb elatise hagi rahuldamata jätta.
12. TsMS § 410 ja § 414 lg 1 koosmõjus oli kohtul õigus hageja ja tema esindaja taotlusel sisuliselt lahendada menetluses olevad nõuded.
13. Perekonnaseaduse (

) § 63 kohaselt abielu lõpeb, kui abielu lahutatakse.

§ 65

lg 1 kehtestab, et abielu võib lahutada kohtuotsusega ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt abielu lahutatakse kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisasutus ei ole pädev abielu lahutama.

§ 66

p 2 kohaselt lõpeb abielu kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub.

§ 67

lg 1 sätestab, et kohus võib abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. 30. Kohtu käsutuses ei ole niisuguseid usaldusväärseid tõendeid, mis annaksid kohtule õiguse lahutada abielu. Kohtul puuduvad veenvad tõendid, mis kinnitaksid, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud (

§ 67lg 1).

Hageja ja tema esindaja on andnud väga vastuolulisi selgitusi abielusuhete pöördumatu lõppemise kohta. Asjakohatu ja arusaamatu on hageja M N lepingulise esindaja väide, et pärast lapse sündi abikaasade abielusuhted lõppesidki. See ei saa olla õige, sest laps DK sündis XXX, kuid pooled polnudki siis veel abielus. Nad abiellusid täpselt kuu hiljem (17.12.2010). Seega ei allu taoline väide juba elementaarsetele loogikareeglitele ja kohus ei nõustu sellega ning ei pea seda usaldusväärseks. Abielusuhte lõppemise aja kohta on hageja esitanud vastuolulisi andmeid: 20.04.2012 esitatud hagiavalduses kinnitatakse, et poolte kooselu on lõppenud, samas jäetud täpsustamata, millal. 02.11.2012 vastas hageja M N kohtunikule istungil, et ta 6 Kohtuasi 2-12-15776 ei ela kostjaga koos ca kolm kuud ja enne hagi esitamist kolm kuud oli pooltel raske koos elada (lk 66). 11.12.2012 istungil ütles hageja M N, et tema ja kostja vahel abielusuhted lõppesid umbes neli kuud tagasi. Seega järeldub hageja ütlustest, et hagi esitamise ajal abielusuhted poolte vahel olid olemas. Hageja lepinguline esindaja kinnitas ka 11.12.2012 istungil, et poolte abielusuhted lõppesid pärast lapse sündi. Seega puudub kohtul niisuguste usaldusväärsete tõendite kogum, millest saaks järeldada veenvalt ja üheselt, kas ja millal poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Kohus ei või otsust rajada oletustele. 31.

§ 97

p 1 järgi on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps.

§ 100

lg 2 järgi alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises.

§ 99

lg 1 järgi ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.

§ 101

lg 1 järgi igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Käesoleval ajal on elatusraha miinimummäär ühe lapse kohta €145 kuus.

1. Hageja ja tema esindaja ei ole vaatamata kohtu korduvatele meeldetuletustele ja selgitustele põhistanud miinimummäärast suurema elatise väljamõistmise vajadust. Asjaolu, et kostjalt on tema ülejäänud kahe lapse jaoks mõistetud välja ligilähedaselt samas suuruses elatis, ei ole kohtu jaoks tõend, millest ainsana peaks lähtuma lapsele miinimummäärast suurema elatise väljamõistmist. Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et miinimummääras elatise nõuet ei pea põhistama. Üksnes lasteaia arve, ühe apteegist sooritatud ostude arve, mis on osaliselt loetamatu, ning täielikult loetamatu arve esitamine korteri, milles hagejad elavad, eest teenuste tasumise kinnituseks, kui pole teada, mitu inimest eluruumis elab, kui suur on keskmine arve jne, ei anna kohtule alust mõista välja taotletavat elatist. Täiesti ainetuks hindab kohus hageja selgitust, et last tuleb lasteada sõidutada autoga. Lasteaed, kus laps käib, asub hageja elukoha läheduses. Sinna võib ka jalutada või kasutada ühistransporti. Tallinna linn rajanud väga hästi funktsioneeriva ühistranspordivõrgu. Kostja sissetulekute kohta puuduvad kohtul mistahes andmed. Hageja ei ole esitanud tõendeid ka enda sissetulekute (töötasu) kohta. Hageja on väitnud, et kostja praegu ei töötagi. Arvestades, et kostjal on peale hageja DK veel kaks last, kellele ta peab elatist maksma, ei saaks kohtu arvates kindlasti lugeda põhjendatuks taotletavas suuruses elatise väljamõistmist ka siis kui hageja oleks põhistanud tõenditega oma nõuete osas, mis ületab miinimummäära.
2. 24.10.2012 lahendis 3-2-1-118-12 p. 15 on riigikohus rõhutanud, et

§ 101

lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Erandina võib kohus

§ 102

lg 2 teise ja kolmanda lause järgi mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla seaduses sätestatud miinimummäära, sh vanema 7 Kohtuasi 2-12-15776 töövõimetuse korral või olukorras, kus vanemal on teine laps, kes miinimummääras elatise väljamõistmisel osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist nõudev laps.

§ 98

lg 1 järgi on isiku kõik alaealised lapsed õigustatud saama ülalpidamist esimeses järjekorras. Seega peab vanem hoolimata oma halvast varalisest seisundist üldjuhul andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras ning üksnes

§ 102

lg 2 teises ja kolmandas lauses sätestatud põhjustel võib kohus mõista välja ka

§ 101lg 1 sätestatud miinimummäärast väiksema elatise.

Sama lahendi p 16 juhib kolleegium tähelepanu, et kuna nii enne 1. juulit 2010 kehtinud

§ 61

lg 4 kui ka kehtiva

§ 101

lg 1 on sätestatud elatise miinimumsuurus, tuleb eeldada, et lapse ülapidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär (vt ka Riigikohtu

1. märtsi
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05, p 20). Samuti tuleb eeldada, et mõlemad vanemad suudavad lapsele anda ülapidamist seaduses sätestatud miinimumsuuruses. Vanemalt lapsele elatise väljamõistmiseks seaduses sätestatud miinimumist suuremas määras peab lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus olema asjas esitatud tõendite alusel kindlaks tehtud (vt Riigikohtu
3. mai
4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-37-11, p 12).
5. Kohtu käsutuses puuduvad sellised tõendid, millele viidates võiks kohus põhjendada miinimummäärast suurema elatise välja mõistmist kostjalt, seega ei saa kohus lugeda, et hageja ülalpidamiseks kuluks suurem raha kui üks miinimumpalk kuus (arvestades vanemate võrdset kohustust last ülal pidada.) TsMS § 230 lg 1 esimese lause järgi peab kumbki pool tõendama kohtumenetluses neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Seega pidanuks hageja praeguses asjas kostjalt lapsele seaduses sätestatud miinimumelatisest suurema elatise saamiseks kõigepealt tõendama, et lapse ülapidamise mõistlikud vajadused (

§ 101lg 1 järgi) on suuremad.

35. Kõiki asjaolusid kogumis hinnates leiab kohus, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.

sätetest tulenevalt peab kohus elatise suuruse kindlaksmääramisel arvestama nii lapse vajadusi kui ka vanemate varalist seisundit. Kohus ei leia, et kaheaastase lapse vajadused võiksidki olla oluliselt suuremad kui kuupalga alammäär (käesoleval ajal €290). Isikult, kelle sissetulekute kohta ei ole kohtul andmeid; kes hageja enda ütluste kohaselt ei tööta, kellel on veel kaks ülalpeetavat last, ei saa pidada põhjendatuks välja mõista hagetavas suuruses elatist. Kohus on eelpool selgitanud, et kohtu arvates ei ole hageja DK seaduslik esindaja ega ka lepinguline esindaja arusaadavalt põhjendanud ega ka tõendanud hageja DK ülalpidamiseks tegelikke vajalikke kulutusi, millest saaks kohus lähtuda miinimummäärast suurema elatise suuruse kindlaksmääramisel. 36. Kohus leiab, et elatisenõue tuleb jätta rahuldamata osas, kus taotletakse elatise väljamõistmist üheaegselt alaealisele ja samas ka täisealisele isikule, kuna täisealisele saab elatist vanema(te)lt välja nõuda siis, kui laps täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Kui laps ei saa hagi menetlemise ajal täisealiseks ja ei õpi sel ajal vastavalt

§ 97

p 8 Kohtuasi 2-12-15776 2 nimetatud haridusasutustes, siis ei saa ta samaaegselt

§ 97

p 2 alusel elatist nõuda, kuna täidetud ei ole ei täisealisuse ega koolitingimus. Kui see aeg kord kätte jõuab, saab laps elatist ise nõuda. Praegu saab elatise välja mõista kostjalt hageja kasuks

§ 97p 1 nimetatud isiku hagi alusel. 37. Kooskõlas Ts

MS § 163 lg 1 ja § 164 lg 1 peab kohus õiglaseks ja õigeks jätta kummagi poole menetluskulud tema enda kanda.

1. Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja TsMS § 129 lg 2 sätestatust, mille kohaselt on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagi hinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Tulenevalt eeltoodust on käesoleva tsiviilasja hinnaks elatise nõudes €1728 (so 9 x €
2. Abielulahutuse kui mittevaralise nõude hagi esitati kohtule 20.04.
3. Hagiavalduse esitamise ajal kehtinud TsMS § 132 lg 1 kohaselt mittevaralise nõude puhul eeldatakse, et hagi hind on €
4. Raivo Einula 9