Ärakiri KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Viru Maakohus Kohtunik Maido Roots Otsuse tegemise aeg ja koht 04.03.2013.a., Rakvere Kohtumaja Tsiviilasja number 2-11-26021 Tsiviilasi M N'e hagi Viru-

§ 230lg.

1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. Tuvastamist on leidnud asjaolu, et hageja poeg A P suri xxxx.a. 17.12.1997.a. esitas hageja Jõgeva notar Kaja Tenissonile avalduse pärandvara vastuvõtmiseks. 27.04.1998.a. koostas Jõgeva notar Kaja Tenisson seadusjärgse pärimisõiguse tunnistuse, mille kohaselt pärandvara koosneb:

1. Lääne-Virumaal, xxxx asuvast ühekorruselisest elamust.
2. xxxx kolhoosi tööosakust summas kuusteist tuhat kakssada üheksakümmend kolm krooni ja 75 senti (16 293,75 krooni). Nimetatud tööosak kuulus pärandajale vastavalt xxxx Vallavalitsuse tõendile nr. 214 15.03.1993.a. xxxx kolhoosi tööosaku tõendi nr. 214 pöördel ei ole ühtegi märget tööosaku käibe kohta. Pärandvara inventuuri tehtud ei ole. Eeltoodust tuleneb, et juba pärandi ülemineku hetkel puudus õigustatud isikul võimalus tööosaku käsutamiseks.
3. Kohus märgib täiendavalt, et tuvastamist ja tõendamist ei ole leidnud, et kostja oleks rahas kompenseerinud tööosakuid hageja poolt viidatud isikutele ega teistele tööosakute omanikele. Hagejal oli õigus käsutada oma tööosakut seaduses ettenähtud viisil. Hageja pole tõendanud asjaolu, mille alusel kostja pidi hagejale kompenseerima tööosaku rahas. PõRS § 9 alusel on rahas võimalik välja maksta ainult ühistatud vara eest saadavat kompensatsiooni.
4. Samuti ei ole tõendamist leidnud, et kostja oleks midagi hagejalt alusetult saanud, mis kuuluks käesoleval ajal kompenseerimisele. Samuti ei ole tõendamist leidnud hageja väited 4 selle kohtul nagu kostja kasutaks ebaseaduslikult võõrast vara.
5. Vastavalt

§ 162

lõikele 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 162

lg 4 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohus leiab, et käesoleval juhul oleks ebamõistlik jätta kostja menetluskulud hageja kanda, mistõttu kohus jätab poolte menetluskulud poolte endi kanda. 19. Hageja on käesolevas tsiviilasjas saanud menetlusabi ning ta on vabastatud riigilõivu summas 255,64 eurot tasumisest. Vastavalt

190 lg 4, kui hageja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik või hagita menetluse avaldaja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi või avalduse rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja.

§ 190

lg 7 kohaselt käesoleva paragrahvi lõigetes 3-6 nimetatud kohtulahendis võib kohus mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Kohus leiab, et lähtudes eeltoodud sätetest tuleb hageja vabastada menetluskulu, s.o riigilõivu summas 255,64 eurot riigituludesse tasumise kohustusest, kuna hagejale nimetatud kohustuse panemine oleks ebamõistlik ja ebaõiglane, 20. Kohus kohaldas PõRS § 17 lg. 4 ning juhindus

§ 162; 442 nõudeist.

Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/ Maido Roots /allkirjastatud digitaalselt/ Irina Golubev Ärakiri õige Nooremreferent Kohtuotsus jõustus 12. aprillil 2013.a Nooremreferent Irina Golubev 5