Tsiviilasi nr: 2-11-18404 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ülle Jänes, Margo Klaar, Kaupo Paal Otsuse tegemise aeg ja koht 24.01.2013.a, Tallinn Tsiviilasja
§ 223
lg 1 kohaselt on enampakkumise akti kättetoimetamisest 22.03.2011 aega 30 päeva esitada kohtule hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks, kuivõrd rikuti enampakkumise põhilisi tingimusi. 26.04.2011 esitas K L kohtule täpsustatud avalduse, milles selgitas, et kaebus on esitatud vara arestimise läbiviimise kohta, mille peale esitatud kaebuse jättis kohtutäitur rahuldamata. Samuti soovis avaldaja vaidlustada vara alghinda ja kohtutäituri tasu, mille vaidlustamise kaebus jäeti rahuldamata. Avaldaja palus tühistada 14.06.2010 vara arestimise akti ja kohtulahendini kohaldada tõkendit enampakkumise võitnud H T tegevusele. 28.06.2011 saabus kohtusse K L hagiavaldus kohtutäitur Elin Vilippuse ja H T vastu enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks, milles hageja palus tunnistada 28.01.2011 toimunud enampakkumine kinnisasja asukohaga XX, XX küla, Rae vald, Harjumaa (registriosa nr XX) suhtes kehtetuks. Lisaks palus hageja tuvastada, et oli alates 20.07.2010 raske haigestumise tõttu muutunud otsustusvõimetuks, mille tõttu ta ei suutnud oma tegudest aru saada ja neid juhtida. 15.07.2011 täpsustas hageja veekord hagiavaldust, nõudes lisaks 28.01.2011 enampakkumise kehtetuks tunnistamisele kinnisasja XX, XX küla, Rae vald, Harjumaa, H Tlt väljanõudmist K 2
(7)Tsiviilasi nr: 2-11-18404 L omandisse. Hageja esitas kohtule ka hagi tagamise taotluse, paludes kohtul seada Harju Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr XX (XX, XX küla, Rae vald, Harjumaa) kolmandasse jakku keelumärge kinnistu müügi või koormamise tehingute keelamiseks hageja kasuks. 19.07.2011 määrusega rahuldas kohus hagi tagamise taotluse ja seadis H TLe kuuluvale Harju maakohtu kinnistuosakonna registriossa nr XX kantud kinnisasjale (XX, XX küla, Rae vald, Harjumaa) käsutamise keelumärke K L kasuks. 06.03.2012 täpsustas hageja hagiavaldust ja esitas lisaks enampakkumise kehtetuks tunnistamise nõudele ka nõude enampakkumisel müüdud kinnisasja väljanõudmiseks H Tlt ning kinnistusraamatu kande parandamiseks ja selleks nõusoleku andmise kohustuse olemasolu tuvastamiseks. Hageja leidis, et enampakkumise kehtetuks tunnistamise nõue ei ole aegunud, kuna enampakkumise akt on hagejale 22.03.2011 kätte toimetatud kulleri vahendusel. Meiliaadressile XX kättetoimetamist ei saa lugeda korrektseks, kuna tegemist ei ole hageja isikliku e-posti aadressiga. Hageja kinnitas, et ta ei ole nimetatud e-posti aadressilt enampakkumise akti kätte saanud. Kostjate vastuväited
- Kostja I kohtutäitur Elin Vilippus leidis, et enampakkumise kehtetuks tunnistamise nõue on aegunud, kuna hagejale on enampakkumise akt kätte toimetatud 28.01.2011, kuid hagi on esitatud alles 20.04.
- Kostja I toetas aegumise kohaldamist vaheotsuse tegemisega. Täiendavalt leidis kostja I, et kuna hageja käis 16.07.2010 kohtutäituri büroos vastuvõtul ja andis võlgniku andmete lehte täites oma andmeteks e-posti aadressi XX ning lisaks andis nõusoleku menetlusdokumentide kättetoimetamiseks automaatse saatmiskinnitusega, on hageja kordusenampakkumise akti e-posti teel 28.01.2011 kätte saanud. Kostja II H T ja kostja III Swedbank AS palusid enampakkumise kehtetuks tunnistamise nõude osas kohaldada aegumist, tehes selles osas vaheotsuse. Esimese astme kohtu otsus
- Maakohus tegi 25.09.2012.a otsuse, millega jättis aegumise tõttu rahuldamata K L hagi kohtutäitur Elin Vilippuse, H T ja Swedbank AS-i vastu täiteasjas nr 022/2010/2466 28.01.2011 enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks, asja väljanõudmiseks, kinnistusraamatu kande parandamiseks ja selleks nõusoleku andmiseks kohustamiseks. Maakohus lähtub hageja viimasest, 06.03.2012 esitatud täiendatud hagiavalduse resolutiivosas esitatud nõudest. Kuna kohus hindas kostjate aegumise vastuväidet, mitte hageja väiteid sisuliselt, ei oma asjas hageja otsusevõime küsimus tähtsust. Kohus kontrollis hageja tsiviilkohtumenetlusteovõimet käesolevas menetluses, paludes 10.07.2012 esitada arsti arvamuse eesmärgiga kontrollida hageja tsiviilkohtumenetlusteovõimet. SA PERH Psühhiaatriakliiniku juhataja kt Ü K 31.07.2012 vastuse kohaselt pöördus hageja esmakordselt Psühhiaatriakliiniku valvearsti vastuvõtule 16.07.
- Hageja viibis statsionaarsel uuringul ja ravil perioodil 20.07.2010 - 10.08.2010 ja 11.08.2010 - 27.08.2010, millal hagejal diagnoositi raske depressioon psühhootiliste sümptomiteta. Perioodil 02.09.2010 - 19.04.2011 pöördus hageja kaheksal korral psühhiaatri vastuvõtule ja neljal korral psühholoogi vastuvõtule. 20.10.2010 diagnoositi hagejal raske depressioon 3
(7)Tsiviilasi nr: 2-11-18404 psühhootiliste sümptomiteta ja iseloomujoonte aktsentueeritus. Hilisemad andmed hageja tervisliku seisundi kohta puuduvad. Kohus leidis, et kuna esitatud andmetest nähtuvalt ei ole pärast käesolevas asjas avalduse esitamist hageja psühhiaatrilist abi vajanud, püstitaud diagnoosid ei viita psüühikahäirele, mille tõttu hageja ei suudaks kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida (hageja haigusloo väljavõttest nähtuvalt on isiku teadvus olnud ka haiglaravil viibimise ajal selge ja ta on orienteeritud igakülgselt õigesti ning haiguse kulu kohta on märgitud, et ravi ja teraapia foonil on olukord algusega võrreldes märgatavalt paranenud), ei ole kohtul alust arvata, et hageja ei oleks tsiviilkohtumenetlusteovõimeline. Kohus lähtus aegumise vastuväite põhjendatuse hindamisel asjaoludest, et 21.04.2010 on sissenõudja Swedbank AS avalduse ja 20.07.2006 notariaalselt tõestatud lepingu alusel algatatud täitemenetlus täiteasjas nr 022/2010/2466, mille käigus 14.06.2010 kinnisvara arestimise akti alusel arestis kohtutäitur võlgniku kinnisasja aadressil XX, XX külas, Rae vallas, Harjumaal (registriosa nr XX). 16.07.2010 võlgniku andmete ankeedil on võlgnik K L andnud kohtutäiturile nõusoleku edastada menetlusdokumendid võlgnikule elektrooniliselt automaatse saatmiskinnitusega e-posti aadressile XX. 28.01.2011 täiteasjas nr 022/2010/2466 koostatud kordusenampakkumise akt XX asuva kinnisasja kordusenampakkumise kohta on edastatud võlgnikule 28.01.2011 e-posti aadressile XX. Hageja esitas 24.04.2011 Harju Maakohtule avalduse kaebusena kohtutäituri tegevuse suhtes, milles taotleti enampakkumise tühistamist.
§ 223
lg 1 kohaselt võib enampakkumise akti kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul täitemenetluse osaline esitada kohtule hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks, kui vara on müüdud isikule, kellel ei olnud õigust seda osta, või kui enampakkumine toimus tühise arestimise alusel või rikuti teisiti enampakkumise olulisi tingimusi. Vastavalt
§ 10
lg-le 1 peab kohtutäitur võlgnikule kätte toimetama täitmisteate ning täitemenetluse osalistele vara arestimise akti ja enampakkumise akti, samuti oma otsused kohtutäituri tegevuse peale esitatud kaebuste kohta ning muud seaduses sätestatud dokumendid. Võlgnik võib avaldada täitmisteate kättesaamisel talle menetlusdokumentide edastamise viisi ja kontaktandmed, kuhu edastatud dokumendid loetakse kohtutäituri poolt kättetoimetatuks. Kohtutäitur võib kohustada võlgnikku täitmisteate või muu menetlusdokumendi isiklikul kättetoimetamisel teatama kohtutäiturile oma kontaktandmed, mille abil on võimalik võlgnikule dokumendid kätte toimetada. Kui võlgnik seda ei tee või kui edastatud andmed on ebaõiged, võib kohtutäitur ka need dokumendid, mis tuleb seaduse kohaselt kätte toimetada, edastada võlgnikule enda valitud viisil. Vastavalt
§ 10
lg 2 esimesele lausele kohaldatakse dokumentide kättetoimetamisele tsiviilkohtumenetluses menetlusdokumentide kättetoimetamise kohta sätestatut (TsMS § 306 – 327), kui
-ist ei tulene teisiti.
§ 10
lg 1 teises lauses sätestatu annab kohtutäiturile aluse võlgnikule täitemenetluse dokumentide kättetoimetamiseks võlgniku avaldatud viisil, kui võlgnik on kohtutäiturile avaldanud menetlusdokumentide edastamise viisi ja oma kontaktandmed. Nii võib kohtutäitur kohustada võlgnikku täitmisteate või muu menetlusdokumendi isiklikul kättetoimetamisel teatama kohtutäiturile oma kontaktandmed, mille abil on võimalik võlgnikule dokumendid kätte toimetada, mainitud kontaktandmed võib võlgnik esitada ka omal algatusel. Sellisel juhul ei pea kohtutäitur dokumentide edaspidisel edastamisel TsMS-ist tulenevaid reegleid järgima ning kohtutäituril on õigus edastada võlgnikule dokumente enda valitud viisil. Osundatu kehtib ka juhul, kui võlgniku poolt kohtutäiturile edastatud andmed on ebaõiged. Hagiavalduses ei ole hageja väitnud, et kohtutäitur poleks talle kui võlgnikule kätte toimetanud täitmisteadet (
§ 24lg 1). Kohus tuvastas, et hageja on esitanud kohtutäiturile (võlgniku andmete ankeedis sisalduva) avalduse, et kättetoimetamist vajavad dokumendid 4
(7)Tsiviilasi nr: 2-11-18404 edastatakse talle elektrooniliselt e-posti aadressile XX. Võlgniku andmete ankeedis on võlgnik muuhulgas kinnitanud, et talle on tutvustatud tema õigusi ja kohustusi täitemenetluses ning nendest teadlikkust kinnitab ka õiguste realiseerimine kohtutäiturile kaebuste esitamise kaudu. Kohus tuvastas, et hagejale on 28.01.2011 kordusenampakkumise akt XX asuva kinnisasja kordusenampakkumise kohta edastatud 28.01.2011 e-posti aadressile XX. Tulenevalt
§ 10
lg 1 teisest lausest tuleb vaidlusaluses täiteasjas nr 022/2010/2466 28.01.2011 koostatud kordusenampakkumise akt võlgnikule kättetoimetatuks lugeda 28.01.2011. Hagi aegumistähtaeg hakkas kulgema 29.01.2011 vastavalt TsÜS § 135 lg-le 1. Tulenevalt
§ 223
lg-st 1 pidi hageja täiteasjas nr 022/2010/2466 kordusenampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi esitama hiljemalt 28.02.
- Hageja esitas Harju Maakohtule kaebusena kohtutäituri tegevuse suhtes ja enampakkumise tühistamise kohta pealkirjastatud avalduse 20.04.
- Lähtudes eeltoodust on hageja hagiavalduses esitatud 28.01.2011 kordusenampakkumise kehtetuks tunnistamise nõue aegunud ja kostjate taotlus aegumise kohaldamiseks kuulub rahuldamisele. Arvestades kostjate aegumise vastuväidet ja aegumise kohaldamise taotluse rahuldamist, jätab kohus hagi kordusenampakkumise kehtetuks tunnistamiseks rahuldamata. Tulenevalt
§ 223
lg 2 p-st 1 võib võlgnik nõuda müüdud asja ostjalt välja AÕS § 80 alusel, selle võimatuse korral aga esitada nõude alusetu rikastumise sätete alusel, juhul kui enampakkumine on kehtetu. Kuna kohus jättis enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi rahuldamata aegumise tõttu, ei ole alust ka nn järelnõuete: asja ebaseaduslikust valdusest väljanõudmise ja kohustuse tuvastamise nõusoleku omaniku kande muutmiseks nõuete rahuldamiseks. Seetõttu jätab kohus tähelepanuta hageja väited ja tõendid nõudeõiguse või selle aluseks oleva õigussuhte olemasolu kohta, samuti ei analüüsi kohus muid hagi osas esitatud vastuväiteid. Kuna hagi jääb rahuldamata, tuleb TsMS § 386 lg 4 alusel Harju Maakohtu 19.07.2011 määrusega kohaldatud hagi tagamine tühistada. Apellatsioonkaebus
- Maakohtu otsuse peale esitas hageja apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse ja saata asi sisuliseks arutamiseks maakohtule. Hageja leiab, et kohtuotsus ei ole õige ja seaduslik. Maakohus on rikkunud menetlusseadustiku nõudeid ja kohaldanud materiaalõiguse ja menetlusseadustiku sätteid ebaõigesti. Kohus leidis, et hageja oli võlgnikuna täitemenetluses andnud kohtutäiturile võlgniku andmete ankeedil nõusoleku edastada menetlusdokumendid elektrooniliselt automaatse saatmiskinnitusega e-posti aadressile XX. Kohtutäitur edastas sellele elektronposti aadressile kordusenampakkumise akti 28.01.
- Kohus leidis, et sellega tuleb menetlusdokument lugeda kättetoimetatuks 28.01.
- Kordusenampakkumise akt kujutab endast võlgniku jaoks kõige olulisemat täitemenetluse dokumenti, kuivõrd sellega piiratakse tema õigust käsutada temale kuuluvat vara ja võõrandatakse see ilma tema nõusolekuta kolmandale isikule. Ilmselt selle põhiseadusliku õiguse nii tõsise riive tõttu on seaduseandja pööranud selle menetlusdokumendi kättetoimetamisele erilist tähelepanu, tuues selle kättetoimetamise korra eraldi välja
§ 10lg-s 1.
Kohus ei ole sellele tähelepanu pööranud ja on leidnud, et enampakkumise akti näol on tegemist tavalise täitemenetluse menetlusdokumendiga, mille kättetoimetamise kohustusest tsiviilkohtumenetluses sätestatud korras on kohtutäituril võimalik mingitel alustel vabaneda. Seadus niisugust korda enampakkumise akti suhtes ette ei näe. Järelikult oli kohtutäituril kohustus järgida enampakkumise akti kättetoimetamisel TsMS § 306 ja § 307 ettenähtud korda ja teostada 5
(7)Tsiviilasi nr: 2-11-18404 enampakkumise akti kättetoimetamine viisil, et see oleks seaduses ettenähtud vormis dokumenteeritud. Kohtutäitur ongi käesolevas asjas nii talitanud. Kui võlgnikule elektrooniliselt edastatud enampakkumise akti kättesaamise kohta kinnitust ei saabunud, edastas täitur enampakkumise akti paberkandjal võlgniku postiaadressile, kust võlgnik selle kullerteenuse vahendusel 22.03.2011 kätte sai. Sellisel viisil kättetoimetatud menetlusdokument võimaldas hagejal kui menetlusosalisel dokumendiga tutvuda ja esitada oma õiguste kaitseks hagi tähtaegselt. Hageja leiab, et hagi ei ole aegunud ja see tuleb läbi vaadata sisuliselt. Vastustajate seisukoht
- Vastustajad kohtutäitur Elin Vilippus, H T ja Swedbank AS vaidlesid apellatsioonkaebusele vastu ja palusid jätta selle rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht
- Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna selle muutmiseks ega tühistamiseks alust. Maakohtu otsus tuleb jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt põhjendusi ei korda. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
- Ringkonnakohus kontrollib maakohtu otsuse seaduslikkust apellatsioonkaebusega vaidlustatud osas. Apellant tugines apellatsioonkaebuses sellele, et maakohus tuvastas hagejale enampakkumise akti kättetoimetamise aja valesti. Selle apellatsioonkaebuse väitega nõustuda ei saa. Kehtiv õigus eristab dokumente, mis tuleb menetlusosalistele kätte toimetada ja mida võib edastada muul viisil. Kättetoimetamisele kuuluvate dokumentide raames seadus erisusi ette ei näe. Seega kehtib
§ 10
kõikide kättetoimetamisele kuuluvate dokumentide, sh ka enampakkumise akti suhtes. Eespool toodust tulenevalt ei ole maakohtu otsuse tühistamiseks alust.
- 21.11.2012.a määrusega andis Tallinna Ringkonnakohus hagejale menetlusabi ja vabastas hageja apellatsioonkaebuse esitamisel tasumisele kuuluva riigilõivu maksmisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel kuulus tasumisele riigilõiv summas 1800 eurot. TsMS §-st 190 tulenevalt tuleb viidatud lõiv apellandilt riigi tuludesse välja mõista. Raha riigi tuludesse tasumise kohustus tuleb täita TsMS §-s 179 sätestatud korras. Menetluskulude jaotus
- Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Hagi ja apellatsioonkaebus jäeti rahuldamata. Lähtudes TsMS § 162 lg-st 1 ja § 171 lg-st 1 jätab ringkonnakohus maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohus ei teinud asja menetlemisel TsMS §-s 143 sätestatud asja läbivaatamise kulusid. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. 6
(7)Tsiviilasi nr: 2-11-18404 Ülle Jänes Margo Klaar Kaupo Paal 7
(7)