lg 8 kohaselt ei pea kohus vajalikuks võtta seisukohta hageja alternatiivse nõude kohta. Kohus rahuldas hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 15 146 krooni 04 sendi (968 eurot 01 senti) ja alates 21.12.2009 tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise nõude. Kostjad ei esitanud sisulisi vastuväiteid hageja viivise nõudele ega viivise arvestusele. Menetluskulud jäid
Apellatsioonkaebus 5. Kostja II palub kohtuotsuse tühistada ja uue otsusega jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud palub kostja II jätta hageja kanda. Kostja II täitis käsunduslepingust tulenevad kohustused nõuetekohaselt. Kohus on kostja II kohustuste hindamisel jätnud põhjendamatult tähelepanuta lepingu olemuse ja eesmärgi VÕS § 23 lg 1 p 1 mõistes. Hinnates lepingut tervikuna, ilmneb, et see on suunatud vaid ehitustehniliste tööde teostamisele, millest tulenevalt on kohus tuvastanud vääralt lepingu p-s 5.2 sätestatud kohustuse sisu. See on viinud kohtu ebaõige järelduseni, et kostja II ei ole täitnud enda lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt. Kohus on ebaõigelt tuvastanud asjaolu, et kostja II kohustuseks oli lepingute sõlmimine projekteerijatega, st nii esialgse projekteerija OÜ-ga Artig-Disain kui ka kostjaga I. Kohus on hinnanud lepingut üksnes kostja II kohustustega piirdudes, jättes kõrvale, et ka hagejale tulenesid lepingust kohustused, mida tulnuks nõuetekohaselt täita. Lepingu p-de 4.1 ja 3.2.1 alusel pidi hageja enne tööde ametlikule kooskõlastamisele saatmist hindama, et projektide vahel ei esineks sellist sarnasust, millega võinuks kaasneda esialgse projekteerija autoriõiguste rikkumine. Seega ei saa pidada tõeseks hageja positsiooni, et tema ei pidanudki olema kursis eskiisi autori varaliste õigustega. Olukorras, kus lepingu poolteks on sama valdkonna ettevõtjad ning kui üks ehitusettevõtlusega tegelev isik pidi kohtu hinnangul aru saama projektidevahelisest sarnasusest, pidi seda kostja II hinnangul aru saama ka teine. Isegi kui projektide vahel esinesid sarnasused, olid need ületamatud, kuna nii esialgne eskiis kui kostja I visandatud eelprojekt olid koostatud hageja soovide ja juhiste kohaselt. Põhjendamatu on ruumide paigutuse osas sarnasuse leidmisel hinnata uut projekti kui esialgsest eskiisist tuletatud teost. Kohus on tuvastanud vääralt ka asjaolu, et kostja II nägi esialgse eskiisi kasutamist kostja I poolt. Seda, et projektijuhina ei ulatu kostja II pädevus loometööde sarnasuste tuvastamisele, kinnitavad tõendid. Kostja II kohustuseks ei olnud teavitada hagejat autoriõiguste kasutamise 8 õiguste puudumisest. Projekti 22.03.2007 toimunud nõupidamise protokollis nr 2 võeti vastu otsus: „eelmise arhitekti viimased plaanid saata uuele arhitektile“. Kohus on jätnud nimetatud väite hindamata. Ehkki otsusest nähtuvalt on protokoll nr 2 esitatud kohtule allkirjastamata kujul, ei tulene otsusest põhjendust tõendi arvestamata jätmise kohta ega ka tõendi lubatavuse kohta. Kuivõrd hageja ei ole esitanud vastuväiteid protokollist tulenevatele faktilistele asjaoludele, on tõend aktsepteeritav ning kuulub
Arvestades, et hageja on soovinud eskiisi üleandmist uuele arhitektile, on kohus apellandi kohustuse rikkumise tuvastamisel jätnud kohaldamata VÕS § 23 lg 1. Lepingu p 3.1.1 sätestab kostjale II keelu ilma hageja kirjaliku nõusolekuta kalduda kõrvale projekteerimise lähteülesandest. Hageja kinnitas sellekohase otsuse vastuvõtmisega soovi ja teadlikkust eskiisi kasutamisest kostja I poolt. Kostja II on käitunud seega nõuetekohaselt ning talle ei saa heita ette hagejale eskiisi kasutamisest teavitamata jätmist. Kostja II ei ole hagejale tekkinud kahju eest vastutav. Kostja II jääb vastuväite juurde, et OÜ Artig-Disain eskiis ei olnud tema oma loometöö AutÕS § 1 lg 2 p 1 tähenduses, kuna ta visandas üksnes tellija nägemuse hoonest. Juhul, kui eskiisi siiski lugeda autoriõigusega kaitstuks, olid OÜ Artig-Disain varalised õigused koos projekti üleandmisega hagejale üle läinud AutÕS § 32 lg 1 kohaselt. Asjaolu, et hageja võttis kompromissiga kohustuse tasuda täiendavalt OÜ-le Artig-Disain, ei muuda kostjat II vastutavaks kantud kulude eest. Kahju suurust ei ole kindlaks määratud. Maakohus on kohaldanud vääralt VÕS § 128 lg-t 3, mõistes välja otsese varalise kahju, hindamata hageja kantud kulude mõistlikkust. Juhul kui kostja II vastutab kahju eest, piirneb vastutus üksnes mõistlike kuludega ja tuleb arvestada kahjustatud isiku enda osaga kahju tekkimisel. Seega on kohus jätnud hindamata kostja II vastuväite, rikkudes
Eeltoodu on viinud kohtu ebaõige lahendini, et kostja II on täies ulatuses vastutav hageja poolt kantud kompromissi tulemusena tekkinud kahju eest. Vastustaja seisukoht 6. Hageja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata ning apellatsioonimenetluse kulud kostja II kanda. Maakohus ei kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust ega rikkunud asja lahendamisel menetlusõiguse norme. Maakohus on tuvastanud õigesti kostja II lepingujärgsed kohustused ja nende rikkumise fakti. Maakohus on hinnanud, et kostjate sisuliste vastuväidete puudumine kinnitab, et kompromissi korras tasutud summa on mõistlik. Samuti ei ole kostja II esile toonud ega tõendanud VÕS § 139 lgte 1-2 kohaldamiseks vajalikke asjaolusid, seega puudus maakohtul alus kahjuhüvitist vähendada ka selle sätte alusel. Lisaks märgib hageja, et kostja II taotluse ulatus ületab tema kaebeõiguse. Kuivõrd kostja I maakohtu otsust tema kohta käivas osas ei vaidlustanud, puudub apellatsioonikohtul
lg 1 kohaselt võimalus kostja II apellatsioonkaebuse alusel muuta kostja I suhtes tehtud otsust. Ringkonnakohtu seisukoht 7. Vastavalt
lõikele 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.
lg 4 kohaselt otsuse osalise vaidlustamise korral jõustub kohtuotsus vaidlustamata osas. OÜ HARRIVAL ei ole kohtuotsust vaidlustanud ja tema suhtes on Harju Maakohtu 19.06.2012 otsus jõustunud. Kohtuotsust vaidlustas SKA Inseneribüroo OÜ ja ringkonnakohus vaatab läbi tema suhtes tehtud otsuse. 9 Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leiab, et Harju Maakohtu 19.06.2012 otsus on vaidlustatud osas põhjendatud ja seaduslik ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks.
lg 1 p 1 alusel tuleb jätta maakohtu otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja
lg 6 alusel ei korda põhjendusi.
lg 1 p 1 kohaselt võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puudub kahtlus vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ning ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks.
lg 1 esimese lause kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole rikkunud kaebuses väidetud menetlusnorme tõendite hindamisel ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust teha asjas maakohtust erinev otsus. Vastuseks kaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. Apellant heidab kohtule ette, et tähelepanuta on jäetud lepingu eesmärk ja olemus ning vääralt on mõistetud kostja kohustuste sisu. Ringkonnakohus kaebuse väidetega ei nõustu. Poolte vahel oli 05.04.2007 sõlmitud leping kaubanduskeskuse ehitamiseks vajalike projektide koostamise organiseerimiseks, projekteerimistööde juhtimiseks ja kontrollimiseks. Vaidlust ei ole, et hageja ja kostja vahel oli sõlmitud käsundusleping. Lepingu eesmärgiks oli reguleerida hageja ja kostja II vahel lepingu alusel ja seoses sellega tekkivaid õigussuhteid. Kostja II kohustus, tuginedes oma erialastele teadmistele, osutama hagejale projekteerimise projektijuhtimissalast teenust. Ekslik on apellandi seisukoht, et tema ülesandeks oli vaid ehitus- tehniliste tööde teostamine. Lepingust nii ei järeldu. Lepingu p 3.1.6 kohaselt oli kostja II ülesandeks toimingute, sh projekteerimistööde juhtimine ja kontroll, projekteerijate nõustamine projektdokumentatsiooni koostamisel. Lisaks pidi apellant lepingu p 3.1.9 kohaselt kontrollima toimingute kvaliteeti ning p 5.2 kohaselt kohustus ta hagejat viivitamatult teavitama asjaoludest, mis võivad mõjutada lepingu täitmist. Veel oli kostja II kohustuseks lepingu p 3.1.7 lepingute ettevalmistamine, mitte nende sõlmimine, nagu on apellant ekslikult väitnud (kaebuse p 3.1). Maakohtu otsusest nii järeldada ei olnud võimalik (otsuse p 64). Vaidlust ei ole selles, et algseks projekteerijaks olnud OÜ Artig Disain oli valmis teinud kaubanduskeskuse eskiisprojekti. Tunnistaja P P ütlustel tundus nii tellijale kui ka kostjale II, et projekteerimine venib. Arhitekti vahetamine toimus kostja II initsiatiivil, kes pakkus välja Harrival OÜ projekteerijana. Kostja II valmistas tunnistaja ütlustel ette kõik vajalikud lepingud ja hageja tellijana sõlmis seejärel kostjaga I lepingu. Tunnistaja ütlustel andis kostja II vajalikud lähteandmed kostjale I, sh eskiisprojekti. Tunnistaja ütluste kohaselt oli kostja II kinnitanud, et nad teevad kostjaga I uue projekti ning S V eskiisprojekt on vajalik lähteandmete saamiseks. Ekslik ja asja materjalidega ei ole kooskõlas apellandi väide, et uuele arhitektile anti plaanid üle hageja initsiatiivil. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga ja ei korda
lg 6 kohaselt põhjendusi, mille kohaselt kostja I koostatud projekt on käsitletav esialgsest eskiisist tuletatud teosena. Apellant on kaebuses korranud maakohtus esitatud vastuväiteid sellele ja maakohus on piisava põhjalikkusega kõigile neile vastanud. Kohus tuvastas, et kostja II ei täitnud oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt. Apellandil oli kohustus kontrollida ja tagada toimingute, sh projektdokumentatsiooni kvaliteet (lepingu p 3.1.9), s.t et kostja I ei kasutaks eskiisprojekti, vaid, et koostatud projektlahendus oleks uudne ning OÜ Artig Disain omast sõltumatu. Lisaks oli apellandi kohustuseks lepingu p 5.2 kohaselt teavitada hagejat viivitamatult asjaoludest, mis võivad mõjutada lepingu täitmist. Ekslik on apellandi väide, et tal ei olnud kohustust 10 tagada, et valmiks seadusega kooskõlas olev ja õiguspäraselt kasutatav projektlahendus. Nõustuda ei saa kaebuse väitega, et apellant käitus hagejale eskiisi kasutamisest teavitamata jätmisel lepingule vastavalt. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et apellant on rikkunud lepingu p 3.1.6 ja 5.2 sätteid. Hageja heidab kostjale ette, et kostja ei täitnud lepingut nõuetekohaselt ja tekitas sellega hagejale kahju. Ringkonnakohus nõustub otsuse põhjendustega, mille kohaselt kompromissi alusel tasutud summa kujutab endast kahju, mille eest kostja II vastutab. Maakohus selgitas, et kui kostja I oleks koostanud uue ja iseseisva projekti, ei oleks hagejal olnud vajadust tasuda OÜ-le Artig- Disain ja S Vle autoritasu nende eskiisi kasutamise eest. Asja materjalidest nähtuvalt ei oleks hageja kompromissiga mittenõustumisel saanud kasutada OÜ HARRIVAL poolt koostatud projekti ning oleks pidanud tellima uue ehitusprojekti. Hageja kahjudeks menetluses oleks olnud kostjale I makstud projekti koostamise ja kostjale II makstud projekti koostamise juhtimise ja kontrollimise eest tasutu. Veel on menetluses selgitatud, et ehituse viibimisel oleks kahjud suurenenud ehitushindade tõusu tõttu. Millega saab nõustuda. Kostja II poolt lepinguliste kohustuste rikkumist on ringkonnakohus eelnevalt käsitlenud. Maakohus tuvastas õigesti, et kostja II on tekkinud kahju eest vastutav. Õige on apellandi väide, et maakohus eksis, kui väitis, et kostja II ei taotlenud hüvitise ja viivise vähendamist. Samas on kohus õigesti leidnud, et sisulisi vastuväiteid kostja II ei esitanud (toimiku II kd, lk 161).
lg 1 kohaselt on nõude suurusele vastuväidete ja vajadusel nende tõendamise kohustus poolel, kes sellele tugineb. Apellandi paljasõnalised ja tõendamata vastuväited ei anna alust kohtuotsuse muutmiseks. 8. Vastustaja taotlus kohtuistungi protokolli täiendamiseks tuleb jätta
Menetluskulude jaotus
lg 1 alusel jäävad apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu ringkonnakohtu menetluskulud kostja II kanda. Kohus selgitab, et
lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Ulvi Loonurm Mare Merimaa Tiit Kollom 11
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.