Obsah (4)

§ 230§ 173§ 163§ 174

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-12-5598 Otsuse tegemise aeg ja koht 12. märts 2013 Kohus Viru Maakohus Kohtunik Evi Kool Kohtuasi Korteriühistu Uus3A Kohtla- Järve hagi V. M.`i vas

) § 404 lg 1 kohaselt võib kohus varaliselt hinnatava hagi asjas määrata kirjaliku menetluse, kui hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3200 eurole ja koos kõrvalnõuetega 6400 eurole. Kohus määras asja lahendamise kirjalikus menetluses. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud asjas kogutud tõendeid, leiab et hagi on põhjendatud osaliselt ning tuleb rahuldada samuti osaliselt. Tuvastatud on, et kostja, V. M. on korterelamu Uus 3a korteri nr. 7 omanik alates 20.06.2006 (tl. 21) ja korterelamus Uus 3a on asutatud 07.06.2010 korteriühistu (tl. 20). Pooled ei vaidle selle üle et kostja on KÜ Uus 3A liige ning et 07.06.2010 ja 25.09.2010 toimusid KÜ Uus 3A üldkoosolekud, mida vaidlustatud ei ole. Pooled ei vaidle ka selle üle, et tegemist on majandamiskuludega korteriühistuseaduse tähenduses.

1. Kostja on esitanud vastuväite, et arve nr. 29966 (tl. 68) kajastatud võlgnevus puudutab perioodi, mil korteriühistut veel registreeritud ei olnud ja kui korteriomanike ühisuse õigusjärglust ja võlgade üleminekut ei toimunud, ei ole alust arvata, et arvest nr 29966 tulenev võlg kuulub KÜ-le Uus 3a. Kohus leiab, et kostja lepingulise esindaja selline väide on ainetu. Asjakohatu on kostja lepingulise esindaja väide, et korteriühistul puudub alus nõuda võla kustutamist oma liikmetelt, avaldades, et nad on võlgu just korteriühistule. KÜS § 2 lg 1 kohaselt on korteriühistu mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. Korteriühistu liikmete ühiseks huviks on vahendite saamine ja nende säästlik kasutamine mõtteliste osade majandamiseks. Korteriühistu liikmete ühiseks huviks on ka elamule kaugkütte tagamine (sh. võlgnevuse kustutamine OÜ VKG Energia ees) ning kui korteriomanik rikub teiste korteriomanike õigusi, mis tulenevad korteriomandi mõtteliste osade majandamisest, siis KÜS § 2 lg 1 järgi on korteriühistul õigus esitada oma nimel hagi korteriomanike rikutud õiguste kaitseks. Riigikohus on oma praktikas korduvalt tunnustanud 3 korteriühistu õigust oma nimel ka kohtulikult maksma panna ühistu liikmetest korteriomanikele ühiselt kuuluvaid nõudeid nii kolmandate isikute kui ka korteriühistu liikmete endi vastu (RKTKo-d 3-2-1-116-11 p 25 ja 3-2-1-18-12 p 10). Korteriühistul on õigus esitada oma nimel enne elamu haldamise üleandmist (s.o enne korteriühistu moodustamist) tekkinud korteriomanike ja üürnike tasutud remondirahadest tulenev rahaline nõue (RKTKo 3-2-1-9-04 p 23). Elamu majandamine kõikide kaas- või korteriomanike ühistes huvides peaks toimuma võimalikult ühtemoodi ning olema ka õiguslikus mõttes järjepidev (sh eelkõige majandamisega seotud nõuete esitamine) olenemata sellest, millises õiguslikus vormis elamut majandatakse.
2. Ehkki kostja esindaja on menetluse jooksul järjekindlalt väitnud, et talle jääb arusaamatuks millest võlgnevus koosneb, nähtub hageja esitatud OÜ VKG Energia arvest nr. 29966 (tl. 68) summas 5415, 86 € (84 739, 75 krooni), hageja selgitustest ja 07.06.2010 KÜ Uus 3A üldkoosoleku protokollist (tl. 23), et hageja nõuab kostjalt tema osa eelnimetatud võlgnevuse tasumisest, mis hageja arvates on 178, 95 € (2800 krooni). Kostja arvates pidanuks iga korteriomanik, sh. kostja aga tasuma 169, 24 € (2648 krooni), sest kortermajas on 23 korterit. Vaidlust ei ole selles, et kostja ei ole 17.06.2010 üldkoosoleku otsust (protokoll tl. 23), kus otsustati kustutada korteriomanike võlgnevus OÜ VKG Energia ees, selliselt, et iga korteriomanik tasub 4 kuu jooksul 700 krooni, vaidlustanud.
3. Järelikult tugineb hageja sellele, et kostja on rikkunud hageja liikmelisusest tulenevat kohustust tasuda majandamiskulude eest. Hageja peab KÜS § 151 lg 1 järgi tõendama, kui suured olid korteriühistu majandamiskulud, mille eest tasumist nõutakse. Seda saab tõendada näiteks korteriühistu otsusega, millega määratakse kindlaks mõnd liiki majandamiskulude suurus. Tähtsust ei oma käesolevas menetluses kostja lepingulise esindaja väited üldkoosoleku protokolli ebakõlade osas. Juhul kui otsust ei ole vaidlustatud, on see kehtiv ning KÜS § 13 lg 4 järgi korteriühistu liikmetele täitmiseks kohustuslik (RKTKo-d 3-2-1-124-10 p 17, 3-2-1116-11 p 21). KOS § 13 lg 1 kohaselt on korteriomanik kohustatud tasuma kaasomandi majandamise kulutused. Korteriomandi eseme mõtteliste osade majandamise kulude eest tasumise alused ja kord nähakse korteriühistu olemasolul KÜS § 4 lg 2 järgi ette korteriühistu põhikirjas. Majandamiskulud on korteriühistuseaduse tähenduses KÜS § 151 lg 1 järgi ka tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks ostetud teenuste eest (sh. küte) ja tehnosüsteemide hooldus- ja remondikulud. Korteriühistu Uus 3a Kohtla-Järve põhikirja p 3.2.
4. järgi on ühistu liige kohustatud tasuma ühiste kommunikatsioonide kaudu kasutatavate kommunaalteenuste (sh. küte) eest. Seega on hageja nõude aluseks kehtiv üldkoosoleku otsus, mille järgi on kostja osaks võlgnevusest OÜ VKG Energia ees 178, 95 € (2800 krooni), mis tuleb kostjalt välja mõista.
5. Hageja nõuab soojussõlme ja veevarustussüsteemi remondi eest 63, 91 € (1000 krooni). Kostja lepinguline esindaja vastuväiteks on see, et talle on arusaamatu, millest võlg koosneb ning kuna kostjale koosoleku protokolle ei näidatud, siis kostja loobus maksmisest. Nagu eelnevalt märgitud ei ole vaidlust selles, et kostja üldkoosolekutel, sh. 25.09.2010 vastu võetud otsuseid vaidlustanud ei ole. 25.09.2010 võeti vastu otsus, et iga korteriomanik maksab 63, 91 € soojussõlme ja veevarustussüsteemi remondi eest. KOS § 13 lg 1 kohaselt on korteriomanik kohustatud tasuma kaasomandi majandamise kulutused. Korteriomandi eseme mõtteliste osade majandamise kulude eest tasumise alused ja kord nähakse korteriühistu olemasolul KÜS § 4 lg 2 järgi ette korteriühistu põhikirjas. Majandamiskulud on korteriühistuseaduse tähenduses KÜS § 151 lg 1 järgi ka tehnosüsteemide hooldus- ja remondikulud. Sama tuleneb korteriühistu põhikirja p-st .3.2.
6. eeltoodu alusel leiab kohus, et kostjal on kohustus tasuda soojussõlme ja veevarustussüsteemi remondi eest 63, 91 €. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista kokku 242, 86 € (178, 95+63, 91). Kuna hageja põhinõudeks on aga 265, 53 €, siis tuleb hagi rahuldada osaliselt. Hageja pole tõendanud millest tuleneb kostja võlgnevus 22, 67 € (265, 53-242, 86). 4
7. Hageja nõuab kostjalt viivist 35, 38 €. Tulenevalt

§ 230

lg-st 1 lasub esmalt hagejal tõendamiskoormis nõude olemasolu tõendamiseks ja seetõttu ei saa kostjale ette heita ainult vastuväidete esitamist seni, kuni hageja ei ole esitanud tõendeid nõude aluseks olevate asjaolude tõendamiseks. Hageja pole hagis välja toonud viive arvestust ja selle arvutuskäiku hagi esitamise seisuga, ära näidanud viivise arvestuse algusaega ning tõendanud millal ja mis alusel muutus viivis sissenõutavaks erinevate nõuete puhul. Toimiku materjalide juures olevad arved (tl. 47-49) selles osas selgust ei anna. Seega jääb viivise nõue rahuldamata. MENETLUSKULUDE JAOTUS Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (

§ 173lg 1).

Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse (

§ 173

lg 4).

§ 163

lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab et hagi jääb rahuldamata 19, 29 % ulatuses, siis tuleb kostjal hageja menetluskulud kanda 80, 71 % ulatuses. Kostja menetluskulud tuleb jätta kostja enda kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest arvates (

§ 174lg 1).

Kohtunik Evi Kool /allkirjastatud digitaalselt/ 5