← Eesti

2-12-20616/22

Obsah (12)§ 394§ 142§ 317§ 442§ 467§ 367§ 407§ 444§ 173§ 162§ 174§ 468

Ärakiri KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Viru Maakohus Kohtunik Irma Külavee Otsuse tegemise aeg ja koht 26.02.2013, Rakvere kohtumaja, Rohuaia 8, Rakvere Tsiviilasja number 2-12-

§ 394

nõuetele vastav kirjalik vastus hagile.

§ 142

lg 2 kohaselt tasutakse kaja esitamisel kautsjoni, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kostjale tagaseljaotsuse avalikult kättetoimetamisel loetakse

§ 317

lg 5 alusel otsus kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel selle väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Hagejal on õigus esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisele järgnevast päevast. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 442lg 6 § 633 lg 7).

Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele

§ 467lg 1, 468 lg 1 p 2 alusel.

I. Asjaolud ja hageja nõue. Time Finans AB esitas 25.05.2012 Viru Maakohtule hagi J K`i vastu võlgnevuse nõudes. Hagiavalduses esitatud asjaolud Time Finans AB (endine ärinimi: Halens Finans AB; hageja) ja J K (kostja) vahel sõlmiti laenuleping, mille alusel andis hageja kostjale laenu kogusummas 20 000 krooni (so 1278,23 eurot), milline summa kanti hageja poolt üle kostja arvelduskontole 22.07.2008. Laenulepingu tingimuste kohaselt leppisid pooled kokku, et kostja kohustub laenusumma hagejale tagastama igakuiste maksetena ja tasuma hagejale laenusumma kasutamise eest intressi igakuiselt 2% kuus (ehk 24% aastas) tasumata laenusummalt. Kostja ei tagastanud hagejale laenusummat vastavalt laenulepingus kokkulepitule ega tasunud ka igakuiseid intressimakseid, mistõttu ütles hageja laenulepingu alates 22.09.2008 üles ja nõudis kostjalt kogu laenusumma kohest tagastamist. Hagi esitamise seisuga võlgneb kostja hagejale eralaenu tasumata põhisummas 1 365,50 eurot, viiviseid seisuga 25.05.2012 summas 402,55 eurot, intresse summas 54,98 eurot. Kuivõrd hageja põhitegevuseks ei ole võlgade sissenõudmine, sõlmis hageja eelnevalt võla tasumata jätmisest tulenevalt nõude sissenõudmiseks käsunduslepingu OÜ-ga Incure Inkasso Agentuur. Sellega on hagejale inkassofirmale makstud teenustasu osas tekkinud kahju summas 136,55 eurot. Hageja tugineb oma nõudes VÕS § 396 ; 76 lg 1; 100, § 101 lg 1 p 4; 195 lg 1; 127 lg 1; 128 lg 3; 115 lg 1 ja 113 sätestatule. Samuti taotleb hageja kostjalt

§ 367

alusel alates hagi esitamisest 26.05.2012 kuni põhivõla täieliku tasumiseni lisanduva viivise väljamõistmist VÕS § 113 lg 1 sätestatud seadusjärgses määras põhinõude täieliku tasumiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse on lisatud laenutaotluse kinnitus, hageja arvelduskonto väljavõte laenusumma ülekandmise kohta, laenulepingu tingimused, 22.09.2008 teade laenulepingu ülesütlemise kohta ja meeldetuletus, laenukonto väljavõte, maksekorraldus riigilõivu tasumisest, hageja esindaja volitusi tõendavad dokumendid. Kohtumenetluse käik 28.05.2012 võttis maakohus oma korraldava määrusega hagiavalduse menetlusse ning väljastas selle avalduses märgitud aadressile (xxxx) kostjale tutvumiseks, kohustades kostjat hagile kirjalikult vastama. Kostjale ei ole õnnestunud hagimaterjale isiklikult kätte toimetada. Avalikes registrites kostjal registreeritud elukoht puudub. Kostja võimalikud elu- ja asukohad on kontrollitud. Ida Politseiprefektuuri teatel kostja avalduses märgitud aadressil ei ela. Hageja esitas 09.01.2013 kohtule taotluse kostjale menetlusdokumendi kätteandmiseks Ametlike Teadaannete kaudu. Kohus rahuldas hageja taotluse määrusega ning avaldas kostjale kättetoimetatavad hagimaterjalid väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohus kohustas kostjat esitama hagile kirjalikku vastust ning selgitas, et selle esitamata jätmisel teeb kohus tagaseljaotsuse teatavaks 26.02.2013. II Kostja vastuväited. Kostja ei ole hagile tähtaegselt kirjalikult vastanud ega vastuväiteid esitanud. III. Maakohtu tagaseljaotsuse põhjendused. Kohus leiab, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, sest

§ 407

kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Nimetatud juhul võib tagaseljaotsuse teha kohtuistungit pidamata kirjalikus menetluses. Kohus saatis kostjale allkirja vastu hagimaterjalid hagiavalduses ja ka kohtu poolt menetluse käigus tuvastatud erinevatest andmebaasidest nähtunud kostja aadressidele ning kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama hiljemalt 20 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest alates. Materjale ei õnnestunud kostjale kätte toimetada. Ida Prefektuuri poolt teatatud on teatatud kostja võimaliku elukoha aadressid Tallinnas, kuid ka neile aadressidele (xxxx) väljastatud hagimaterjalid on kohtule tagastatud. Avalikest registritest kättesaadavad andmed kostja elukoha suhtes ei ole muutunud. Hagimaterjalid on kostjale kohtu poolt kätte toimetanud

§ 317lg 1 p 1 ja 2 alusel avalikult väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamisega.

Kohus kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama 20 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest alates. Menetlusdokumentide avalikul kättetoimetamisel loetakse dokumendid

§ 317

lg 5 alusel kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel nende väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamisest. Teadaande avaldamisel hoiatas kohus kostjat

§ 407

lg 1 ja 3 tulenevalt hagiavaldusele tähtaegselt vastuse esitamata jätmise tagajärgedest ning teatas, et tähtaegselt vastuse esitamata jätmisel lahendab kohus hagi kirjalikus menetluses tagaseljaotsusega, mis tehakse teatavaks maakohtu kantselei kaudu 26.02.2013. Vaatamata hoiatusele ei ole kostja hagiavaldusele kohtu määratud tähtajaks vastust esitanud, samuti ei ole ta käesoleva ajani teatanud mittevastamise põhjustest. Hageja on nõustunud hagi läbivaatamisega kirjalikus menetluses ja esitanud ka taotluse juhul, kui kostja kohtu poolt määratud tähtajaks vastust ei esita,

§ 407

lg 1 alusel asjas tehtava tagaseljaotsusega hagi rahuldamiseks ning kohtukulude kostjalt väljamõistmiseks. Eelpool nimetatud asjaoludel ja

§ 407

lg 1 ja 3 tulenevalt võib kohus asja lahendada tagaseljaotsusega.

§ 444

lg 1 kohaselt tagaseljaotsuse tegemisel võib otsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis. Esitatud hagi on õiguslikult põhjendatud ning vastavad seadusesätted on hageja hagiavalduses ka esile toonud. VÕS § 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Vastavalt VÕS § 76 lg 1 ja 82 lg 1 tuleb leping täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sh täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 4 kohaselt võib võlausaldaja võlgniku poolt kohustuste rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist, lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda ka viivist. VÕS § 115 lg 1 vastavalt võib võlausaldaja võlgniku poolt kohustuse rikkumise korral nõuda võlgnikult koos kohustuse täitmisega või selle asemel kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt või muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja võlgniku poolt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kostja rikkus lepinguid, jättes täitmata oma kohustused hageja ees.

§ 367

kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtul mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kostja poolt hagile vastuväidete puudumisel kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele hagiavalduses esitatud asjaoludel ja ulatuses, s.o. kokku summas 1959,58 eurot. Samuti kuulub

§ 367

alusel vastavalt hageja taotlusele alates hagi esita- misest, st alates 26.05.2012, väljamõistmisele põhivõlalt viivis kuni põhivõla täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Kohtukulude jaotusest

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 173

lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Hagi täielikul rahuldamisel tuleb asjas esinenud menetluskulud vastavalt hageja taotlusele jätta täielikult kostja kanda. Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda.

§ 174

-1 tulenevalt võib kohus hageja kantud menetluskulud kostjalt tagaseljaotsusega välja mõista. Hageja menetluskuludeks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv ja õigusabikulud. Vastavalt maksekorraldusele nr 2639 on hageja tasunud 25.05.2012 riigilõivu summas 331,87 eurot. Sellest enam tasutud osas – summas 12,32 eurot – on riigilõiv vastavalt hageja taotlusele tagastatud 16.10.2012 kohtumääruse alusel. Õigusabikuludena eest on hageja esitanud taotluse hüvitada summas 260 eurot (käibemaksuta). Hageja on hagiavalduses märkinud ka õigusabikulude arvestamise aluseks olevad toimingud ja ajakulu. Kokku kuulub hageja menetluskulude katteks kostjalt tagaseljaotsuse tegemisel väljamõistmisele summas 260 + 319,55 =579,55 eurot.

§ 468

lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus juhindus

§ 162lg 1; 173; 174; 174-1, 407; 442; 444 lg 1; 468 lg 1 p 2 nõudeist.

Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/ Irma Külavee Ärakiri õige Nooremreferent /allkirjastatud digitaalselt/ Irina Golubev Kohtuotsus jõustus 13. aprillil 2013.a Nooremreferent Irina Golubev

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.