lg-st 3 kostja menetlusse kaasamine on võrdsustatav hagi esitamisega selle kostja vastu. Kohus tuvastas, et J. Polozova kostjana kaasamise taotlus on esitatud PanrkS § 106 lg 1 sätestatud tähtaja möödumisel. Nõuete kaitsmise koosolek toimus
lg 1 p-st 2 kohus võib jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kohus järeldas, et hagiga ei ole võimalik saavutada taotletavat eesmärki ja hagi tuleb jätta läbi vaatamata. Hagi rahuldamisega ei ole võimalik saavutada hageja nõude tunnustamist. Kohus jättis kõik menetluskulud hageja kanda. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
lg-st 2, kui hageja leiab, et hagi ei ole esitatud kõigi isikute vastu, kes on vaidlustatud õigussuhte osalised, võib kohus hageja taotlusel kuni kohtuliku arutamise lõppemiseni esimese astme kohtus kaasata kostjana ka need isikud. Hageja on vastava taotluse kohtule 08.06.2011 esitanud. Määruskaebuse esitaja ei nõustu kohtu järeldusega, nagu tähendanuks kostja kaasamine uue hagi esitamist, see ei tulene
Polozova kaasamata jätmine iseenesest ei tähenda, et hagi oleks perspektiivitu, samuti ei ole alust lähtuda üksnes pankrotihalduri seisukohast võlgniku varade suuruse ja tagasivõitmise võimaluse puudumise kohta. Hagejale teadaolevalt on pankrotimenetluses mitmete võlausaldajate nõuded, millised kohtuvaidlustes ei ole tunnistatud perspektiivituteks. Hageja on ka teadlik, et võlgniku ja võlausaldajate vahel on sõlmitud kompromissleping, mille kohaselt maksti kõikidele võlausaldajatele 20% nende tunnustatud nõuetest. Hageja nõude tunnustamisega oleks sarnase kompromissi korral võimalik saavutada hageja eesmärk ka osaliselt. Hageja märgib, et ta ei ole võtnud hagi tagasi, seega on ebaõige kohtu viide
lg 1 p 2 kui hagi läbi vaatamata jätmise alus; 3) on kohus tsiviilasja menetlenud ebamõistlikult pika aja jooksul. Kohtul on kulunud hageja viimastest seisukohtadest 20.06.2011 kuni kohtumääruse tegemiseni 27.12.2012 rohkem kui 18 kuud, mis on ilmselgelt ebamõistlik aeg. Hageja oli teadmatuses oma hagi tulemuse osas ega saanud seetõttu oma kulusid-tulusid mõistlikult planeerida; 4) on kohus jätnud täiesti tähelepanuta hageja taotluse tsiviilasja hinna muutmise ja riigilõivu vähendamise osas. Käesoleval juhul ei ole tegemist mittevaralise nõudega ning tsiviilasja hinnaks sai hagi esitamise ajal olla maksimaalselt 319,55 eurot ning riigilõivu suurus ei saanud olla rohkem kui 63,91 eurot. Nimetatud seisukoht on kooskõlas ka Riigikohtu lahendiga tsiviilasjas 3-2-1-120-09. 3 VASTUSTAJA SEISUKOHT 5. Pankrotihaldur Martin Krupp palub jätta määruskaebuse rahuldamata. Vastuväidete kohaselt on kohus asunud õigele seisukohale, et teise kostja kaasamine on võrdsustatav hagi esitamisega uue kostja vastu, kuid hageja ei ole esitanud nimetatud kaasamise taotlust tähtaegselt kooskõlas PankrS § 106 lg-s 1 sätestatuga ega ole esitanud ka tähtaja ennistamise taotlust
Antud juhul ei ole tegemist lihtsalt hagi täiendamisega, vaid sisuliselt sooviga esitada hagi ka teise kostja vastu ehk alustada asja läbivaatamist algusest peale. Maakohus on selgelt põhjendanud, miks jättis kohus kostja kaasamise taotluse rahuldamata. Maakohus on õigesti järeldanud, et kuivõrd hageja ei esitanud hagi ka teise nõude vastu vaielnud isiku vastu, siis ei ole võimalik käesoleva nõude tunnustamise hagiga saavutada hageja taotletavat eesmärki, mistõttu hagi on perspektiivitu ja tuleb jätta läbi vaatamata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
lg 2 alusel kui hageja leiab, et hagi ei ole esitatud kõigi isikute vastu, kes on vaidlustatud õigussuhte pooled, võib kohus hageja taotlusel kuni kohtuliku arutamise lõppemiseni esimese astme kohtus kaasata kostjana ka need isikud. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-124-10 (p 20) märkinud, et olukorras, kus hageja leiab, et hagi ei ole esitatud kõigi isikute vastu, kes on vaidlustatud õigussuhte osalised, võib ta
Sellisel juhul peab kohus lahendama kostja kaasamise määrusega. Samas antud juhul on menetlusosaliste ring nõude tunnustamise vaidluses määratud kindlaks PankrS § 106 lg-s 1, mille kohaselt kui nõude vastu on vaielnud haldur, on kostjaks haldur, kellel on kõik võlgniku kui kostja õigused ja kohustused, ning kui nõude vastu on vaielnud võlausaldaja, on kostjaks võlausaldaja, kes nõudele vastu vaidles. Viidatud sätte kohaselt hagi võib esitada ühe kuu jooksul, arvates päevast, mil koosolek jättis nõude tunnustamata. Lähtudes PankrS § 106 lg-s 1 sätestatust saab asuda seisukohale, et kuigi vaidlustatud õigussuhe on kostjate jaoks sama, tuleneb seadusest, et hagi kostjate vastu tuleb esitada kindla tähtaja jooksul, s.o ühe kuu jooksul arvates päevast, mil koosolek jättis nõude tunnustamata. 4 Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-80-12 (p 7) leidnud, et praegu kehtiva PankrS § 106 lg 1 neljanda lause sõnastuses ei ole enam kasutatud aegumistähtaja mõistet, mis viitab sellele, et seadusandja on soovinud PankrS § 106 lg-s 1 sätestatud tähtaja olemust võrreldes varasema PankrS § 74 lg-s 1 sätestatuga muuta. Kolleegium leidis, et PankrS § 106 lg 1 neljandas lauses sätestatud ühekuuline tähtaeg on oma olemuselt menetlustähtaeg, st see näitab, mis aja jooksul tuleb hagi nõude tunnustamiseks kohtusse esitada (menetlustoiming teha), kui nõuete kaitsmise koosolekul ei tunnustatud nõuet. PankrS § 3 lg 2 järgi kohaldatakse pankrotimenetlusele tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut, kui pankrotiseadusest ei tulene teisiti.
lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel ja tähtaja möödalaskmine ei võimalda enam menetlustoimingut teha või põhjustab talle muu negatiivse tagajärje.
lg 2 kohaselt võib tähtaja ennistamist taotleda 14 päeva jooksul, alates päevast, millal selle paragrahvi lõikes 1 nimetatud takistus ära langes, aga mitte hiljem kui kuue kuu jooksul, alates möödalastud tähtaja lõppemisest.
lg 1 kohaselt esitatakse tähtaja ennistamise avaldus samas vormis, mis kehtis menetlustoimingu suhtes, mis tuli teha. Avalduses märgitakse tähtaja ennistamise aluseks olevad asjaolud ning nende põhistus. Avaldus esitatakse kohtule, kus tulnuks teha menetlustoiming. Kolleegiumi arvates on PankrS § 106 lg 1 neljandas lauses sätestatud tähtaeg olemuselt menetlustähtaeg, mida saab mõjuva põhjuse olemasolul ennistada. 9. Maakohus on leidnud, et hageja ei ole menetlustähtaja ennistamist taotlenud ega esitanud kostja kaasamise taotluses mõjuvaid põhjuseid tähtaja ennistamiseks.
lg 3 alusel eelmenetluse ülesannete täitmiseks võib kohus nõuda menetlusosalistelt selgitusi ja neid küsitleda. Kuna hageja märkis J. Polozovat juba hagiavalduse tekstis sisuliselt kostjana, siis oleks kohus oma selgituskohustusest tulenevalt pidanud paluma hagejal oma nõuet täpsustada, sh selgitama, kas hageja soovib hagi esitada ka J. Polozova kui kostja vastu ning vastava soovi korral anda hagejale võimalus esitada tähtaja ennistamise taotlus. Nähtuvalt asja materjalidest on maakohus korduvalt kõrvaldanud puudusi hagiavalduses (tl 56, 66), kuid ei ole juhtinud hageja tähelepanu vastuolule hagiavalduse sisu ja hagiavalduses kostjatena märgitud isikute vahel. Juhul, kui maakohus oleks selgitanud hagejale menetluslikku olukorda, oleks hagejal olnud võimalik esitada tähtaja ennistamise taotlus (kui ta juba puuduste kõrvaldamise käigus ei oleks märkinud, et kostjaks on ka J Polozova) ning kohus oleks saanud võtta seisukoha, kas tähtaja ennistamise taotlus tuleb rahuldama või mitte ning rahuldamise järel oleks maakohus saanud kostja J. Polozova menetlusse kaasata. Käesoleval juhul aga on maakohus jätnud täitmata seadusest tuleneva selgitamiskohustuse ning hageja taotluse kostja kaasamiseks lahendanud ligikaudu poolteist aastat hiljem. Ringkonnakohus leiab, et sellise käitumisega on maakohus rikkunud menetlusosaliste õigusi ja seetõttu võtab ringkonnakohus ise seisukoha tähtaja ennistamiseks J. Polozova kui kostja kaasamiseks menetlusse ning hageja taotluse osas kostja kaasamiseks. 10. Hageja on märkinud kostja kaasamise taotluses, et kuigi hagiavalduse põhjendustes on märgitud ka teine kostja J. Polozova, on jäänud eksimuse tõttu hagiavalduses J. Polozova kostjana märkimata. Ringkonnakohus leiab, et arvestades maakohtupoolset käitumist hagi menetlusse võtmisel on antud juhul selline hageja eksimus käsitletav mõjuva põhjusena tähtaja ennistamiseks ning hagi esitamise tähtaeg kostja J. Polozova vastu tuleb ennistada ning J. Polozova kaasata
11. Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitaja väitega, et kostja J. Polozova kaasamata jätmine iseenesest ei tähenda, et hagi pankrotihaldur Martin Krupp vastu on perspektiivitu ja tuleb jätta läbi vaatamata. Asjaolust, et maakohus ei kaasanud J. Polozovat kostjana, ei saa järeldada, et hageja nõue pankrotihalduri vastu oleks perspektiivitu. J. Polozova ja hageja võivad saavutada kohtuvälise kokkuleppe jms, mis võib välistada J. Polozova vastuväite kehtivuse. 5 Õige on määruskaebuse esitaja väide, et maakohus on ekslikult viidanud
lg 1 p-le 2, mille kohaselt kohus jätab hagi läbi vaatamata, kui hageja on võtnud hagi tagasi. Maakohus soovis ilmselt viidata
lg 2 p-le 2, mille kohaselt kohus võib jätta hagi läbi vaatamata, kui ilmneb, et hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Ringkonnakohus leiab, et tegu on ilmse ebatäpsusega, mis ei mõjuta määruse sisu, kuid samas aga kuna maakohus on ebaõigesti jätnud hagiavalduse
lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata, siis tuleb ka selles osas maakohtu vaidlustatud määrus tühistada. 12. Vastuseks määruskaebuse esitaja väitele, et maakohus on asja menetlenud ebamõistlikult pika tähtaja jooksul, märgib ringkonnakohus, et
¹ lg 1 alusel kui tsiviilasi on olnud kohtu menetluses vähemalt üheksa kuud ja kohus ei tee mõjuva põhjuseta vajalikku menetlustoimingut, sealhulgas ei määra õigel ajal kohtuistungit, et tagada kohtumenetluse läbiviimine mõistliku aja jooksul, võib kohtumenetluse pool kohtult taotleda kohtumenetluse kiiremaks lõpuleviimiseks sobiva abinõu kasutuselevõtmist. 13. Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse ja saadab V. Smeritševski hagi pankrotihaldur Martin Krupi ja J. Polozova vastu nõude tunnustamiseks OÜ Ironsides (pankrotis) pankrotimenetluses maakohtule läbivaatamiseks, siis ei ole määrus
Menetluskulude jaotus otsustatakse asjas tehtava lahendiga. /allkirjastatud digitaalset/ Andra Pärsimägi /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja 6 /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.