ja § 97 p 1,2 kohaselt on isa kohustatud andma ülalpidamist oma alaealisele lapsele ning lapsele, kes täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses.
lg 1 järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Lähtuvalt
lg l ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.
lg 1 kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Nimetatud sätte rakendamist piirab aga
lg 2, mille järgi ei vabane vanemad lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest ning kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Vastavalt
lg 2 võib kohus mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kostja väidab, et oma tervise tõttu ei ole tal võimalik leida tasuvamat töökohta, mis aga ei tähenda, et kostja on töövõimetu. Kostja ei ole esitanud kohtule tõendeid selle kohta, et ta on teinud kõik endast oleneva, et tal oleks võimalik täita laste ülalpidamiskohustust seaduses ettenähtud ulatuses. Kohus loeb põhjendatuks kostjalt välja mõista elatis
Alates 01.01.2012 oli Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär 290 eurot ning sellest tulenev miinimum elatusraha 145 eurot ning alates 01.01.2013 on miinimum elatusraha 160 eurot. Kuna hagejad nõuavad elatist seaduses ettenähtud miinimumsummas, siis ei pea kohus vajalikuks täiendavalt käsitleda laste vajalike kulutuste suurust. Tulenevalt
Hagejad on esitanud maksekäsu kiirmenetluses elatisnõude 16.05.2012, millest tulenevalt kuulub elatis välja mõistmisele alates 16.05.2012.
kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Hagiavalduses on hagejad väitnud, et kostja ei ole alates 01.10.2012 elatist regulaarselt ega nõutavas suuruses tasunud. Nimetatud asjaolu tõendavad kontoväljavõtted ja panga tõendid. Seega olid hagejad õigustatud saama elatist alates jaanuarist 2012. Hagejate esindaja väitis kohtuistungil, et perioodil 01.01.2012-31.12.2012 on kostja nii hagejate kui 3 hagejate seadusliku esindajale kokku üle kandnud 1 550 eurot. Kohus leiab, et kostjalt tuleb ülalpidamiskohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju välja mõista alates 01.01.2012 kuni hagi esitamiseni 15.05.2012, arvestades ka kostja poolt tasutud elatist. Ajavahemikus 01.01.2012 kuni 31.01.2013 olid hagejad põhjendatud saama elatist 7 600 eurot, ehk 1 900 eurot ühe hageja kohta (145 x 12 kuud + 160). Kostja on maksnud nimetatud perioodil 1 550 eurot. Arvestades maha kostja poolt tasutud 1 550 eurot, kuulub kostjalt kuni 01.02.2013 ühekordse summana välja mõistmisele ülalpidamiskohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju ja elatis iga hageja kasuks 1 512,50 eurot. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulud tuleb jätta täielikult kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Koidula Laurisaar kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.