lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse 1
) § 405 lg 1 kohaselt kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus 2
Võlgnevuse suurust tõendavad KÜ XXX poolt kostjale esitatud arved (t/l 51-53). Samuti ei ole vaidlust selle üle, et KÜ XXX on loovutanud nõude kostja vastu hagejale (t/l 43-50, nõude loovutamise leping nr XXX). 5.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 164 lg 1 kohaselt võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. KÜ XXX on oma nõude kostja vastu loovutanud hagejale 31.08.2010.a ning selle üle ei ole poolte vahel vaidlust. Hageja on kostjat nõude loovutamisest teatanud 10.02.2011.a, 14.12.2011.a ja 15.03.2012.a edastatud nõudekirjadega (t/l 76-78). Seega on hageja asunud uue võlausaldaja asemele ja tal on õigus nõuda kohustuse täitmist. 6.Korteriühistu XXX põhikirja punkt 3.2 alapunkt 6 kohaselt on ühistu liige kohustatud tasuma regulaarselt, üks kord kuus, hiljemalt juhatuse poolt kindlaksmääratud kuupäevaks elamu majandamise jooksvate kulutuste (sh prügivedu, elamu ja selle juurde kuuluva maatüki korrashoidmine, üldelekter, maksed kütte-, vee-, kanalisatsiooni- ja elektriavariide likvideerimiseks, eraldised reservfondi, võetud laenude tasumine, töötasud ja muud ühistu tegevusega seotud kulutused) katteks sihtotstarbelisi makseid juhatuse poolt kehtestatud suuruses ja korras ja punkt 7 kohaselt tasuma regulaarselt üks kord kuus, hiljemalt juhatuse poolt kindlaksmääratud kuupäevaks, elamu ühiste kommunikatsioonide kaudu kasutatavate kommunaalteenuste (sh vesi, soojus kütte- ja sooja vee valmistamiseks, kanalisatsiooni) eest makseid juhatuse poolt kehtestatud korras. Korteriühistuseaduse (KÜS) § 15.1 lg 1 kohaselt majandamiskulud käesoleva seaduse tähenduses on korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. KÜS § 7 lg 4 järgi võib korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult majandamiskulude maksmisega viivitamisel viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 ja § 113 lg 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Arvestades asjaoluga, et kostja ei ole esitanud sisulisi vastuväiteid võlale, viiviseid ega ole mingeid vastuväiteid esitanud nende arvutuskäigule, ega ole esitanud tõendeid et ta oleks võla ära tasunud, leiab kohus, et kostja on jätnud täitamata põhikirja p 6 alapunkt 3.2, p 7 tuleneva majandamiskulude, sihtotstarbeliste maksete ja kommunaalkulude tasumise kohustuse, olles nendega viivituses, mis on kohustuse rikkumine VÕS § 100 tähenduses. 7.VÕS § 90 kohaselt võlgnik kannab oma kohustuse täitmisega seotud kulud. Hageja palub kostjalt välja mõista teenustasu summas 202,51 eurot. Kohus leiab, et nimetatud summa 3
Menetluskulu 10.
Kuivõrd hagi kuulub rahuldamisele, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.
lg 1 p 3 kohaselt võib kohus lihtmenetluse otsuses näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis, võimaldades menetlusosalistel esitada eelnevalt oma menetluskulude nimekirjad. Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõivu summas 175 eurot ja õigusabikulu summas 152 eurot. Kohus leiab, et põhjendatud on kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulu summas 327 eurot, s.o riigilõiv ja õigusabikulu. Tsiviilasja hind 11.Tulenevalt
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.