2-12-51989 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Roomet Sõnna Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 13.veebruaril 2013 Võru kohtumaja, kirjalik eelmen

§ 174

lg-tes 1-3 sätestatud korras, välja arvatud juhul, kui käesolev kohtulahend tühistatakse või asja menetlus taastatakse (

§ 1741lg 4).

Edasikaebamise kord Aktiva Finants OÜ võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Tartu Maakohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest, Tartu Ringkonnakohtule, kusjuures kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. M. K. võib esitada Tartu Maakohtule Võru kohtumajja tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jätmise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastav riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (

§ 142lg 2).

Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele AS-s SEB Pank (konto 10220034796011) või AS –s Swedbank ( konto 221023778606) või Danske Bank AS Eesti filiaal (konto 333416110002), viitenumbriga 3100057455. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja (

§ 187lg 6).

KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD, PÕHJENDUSED, TEHTUD JÄRELDUSED ESITATUD ÕIGUSLIKUD

1. Tartu Maakohtu menetluses on Aktiva Finants OÜ hagi M. K. vastu 336,89 euro nõudes, millest 168,47 eurot on põhivõlgnevus ja viivised 168,42 eurot. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS Elisa Eesti ja kostja 22.06.2005, 26.08.2006, 15.02.2001, 21.09.2000 ja 26.06.2006 liitumislepingud, mille alusel AS Elisa Eesti kohustus kostjale pakkuma telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus saadud teenuste ja/või kaupade eest vastavalt esitatud arvetele õigeaegselt ja regulaarselt tasuma. AS Eesti Elisa loovutas 03.10.2011 kostja vastase nõude põhisummas 168,47 eurot OÜ-le Aktiva Finants koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Vastavalt AS Elisa Eesti lepingule ja lepingu lahutamatuks lisaks olevatele mobiilteenuste kasutamise tingimustele, kui kostja ei tasu arveid nõuetekohaselt tähtpäevaks, kohustub kostja tasuma tähtajaks tasumata summalt viivist 0,15% iga maksmisega viivitatud päeva eest. Hageja nõuab kostjalt viivist perioodi 03.05.2010 kuni 05.12.2012 eest summas 168, 42 eurot.
2. Kohus on kohustanud kostjat kohtule kirjalikult vastama 14 päeva jooksul alates hagi kättetoimetamisest (tl 48-50), hoiatades samas, et kui kostja kohtule määratud tähtajaks kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Hagiavaldus koos selle 2

§ 407

lg 1, 3 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ning tagaseljaotsuse võib sel juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus leiab, et ei esine ka teisi

§ 407lg 5 märgitud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid.

Neil asjaoludel kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning kohus lahendab

§-s 407 lg 1, lg 3, lg 5, lg 51 sätestatut arvestades asja tagaseljaotsusega.

§ 444

lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja märgib põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. Hageja on oma nõude põhjendamiseks kohtule esitanud ärakirjad nõude loovutamise teatisest, Elisa Eesti AS ja kostja vahel sõlmitud lepingutest, kostjale esitatud arvetest, teenuse kasutamise üldtingimustest ( tl 8-39). Hageja on hagiavalduses õiguslikult põhjendanud hagis märgitud asjaolusid, viidates VÕS §dele 76 lg 1; 82 lg 1; 100; 101 lg 1 p 1, 6; 113 lg

1. Vastavalt VÕS §-dele 76 lg 1; 82 lg 1; 100; 101 lg 1 p 1, 6 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule ning kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Kusjuures kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.
2. Seega on hagi hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning

§ 407

lg 1 kohaselt kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista kokku 336,89 eurot. Tulenevalt

§ 468lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsus viivitamatule täitmisele.

MENETLUSKULUD 5.

§ 162

lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti ning lõike 2 esimese lause kohaselt hüvitab pool, kelle kahjuks otsus tehti, teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Tulenevalt

§ 162

lg 5, kui riigilõivuseaduse kohaselt on avalduse või kaebuse veebilehe www.e-toimik.ee kaudu esitamisel sätestatud riigilõivu täismäärast madalam riigilõivumäär, jäetakse seda ületavas osas tasutud riigilõiv menetlusosalise enda kanda. Hageja esitas 3

§ 162

lg 1,2, 5 ja § 173 lg 1, 4 sätestatut, jaotab menetluskulud järgmiselt: hageja kanda tuleb jätta riigilõiv osas, mis ületab täismäärast madalamat riigilõivu määra; muud menetluskulud, sh riigilõiv täismäärast madalama määra ulatuses, tuleb jätta kostja kanda. Vastavalt

§ 174

1 lg 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja, kusjuures

§ 176

lg 4 kohaselt ei kohaldata

§ 176

lg 1- 3 sätestatut, kui menetluskulud määratakse kindlaks

§ 1741sätestatud korras.

Menetluskulude nimekirja kohaselt taotleb hageja kostjalt välja mõista riigilõiv hagiavalduse esitamisel 75 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 45 eurot ning esindajale makstud tasu õigusabi eest 166,17 eurot ( tl 6). Hageja on kohtule esitanud maksekorralduse riigilõivu tasumise kohta hagiavalduse esitamisel ( tl 7), Pärnu Maakohtu 26.11.2012 määruse, millega jäeti rahuldamata OÜ Aktiva Finants maksekäsu kiirmenetluse avaldus kostja vastu (tl 40) ja hagejale esitatud OÜ Julianuse Õigusbüroo arve kostja esindamise kohta kohtumenetluses (tl 41).

§-de 138 lg 1, 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, kusjuures riigilõiv on kohtukulu ning vastavalt

§ 144p 7 maksekäsu kiirmenetluse kulu kohtuväline kulu.

Tulenevalt

§ 139

lg 2 tuleb riigilõivu tasuda menetlustoimingult, mille tegemise eest on riigilõivuseaduses sätestatud riigilõiv. Hageja esitas hagiavalduse e-posti teel ning on tsiviilasja hinnalt 336,89 eurolt tasunud vastavalt RLS § 57 ja Lisa 1 riigilõivu täismääras 75 eurot. Avalduse elektroonilisel esitamisel veebilehe www.e-toimik.ee kaudu tuleks tsiviilasja hinnalt 336,89 eurolt tasuda riigilõivu 60 eurot. Arvestades eeltoodut ja menetluskulude jaotust, tuleb kostjal hüvitada hagejale riigilõivust 60 eurot. Kohus loeb põhjendatuks menetluskuluna kostjalt väljamõistmiseks ka maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 45 eurot. Vastavalt

§ 144

p 1 on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 175

lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses kostjalt välja mõistmist. Antud hagi näol on tegemist nn masshagiga, mida kasutatakse korduvalt samalaadsete nõuete korral ja mis on oma sisult ühetaolised. Hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud vaid hagiavalduse koostamise ning selle kohtusse esitamisega. Arvestades avalduse vormi, asjaolu, et tsiviilasi ei olnud keeruline ega mahukas ja poolte vahel ei olnud vaidlust, asi lahendatakse tagaseljaotsusega, peab kohus põhjendatud ja vajalikuks õigusabi kuluks 65 eurot. Arvestades

§ 174

1 lg 3 sätestatut ja menetluskulude jaotust, mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskuluna hagiavalduse ja maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv kokku 105 eurot ja õigusabikulu 65 eurot; kokku seega menetluskulu 170 eurot. Hageja taotlusel mõistab kohus

§ 177

lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise tasumata menetluskulult alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lõikes 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (EKP 4