) § 121 lg 2 punktide 1 ja 2 alusel kaebeõiguse puudumise tõttu. Kaebuse esitamise tähtaeg keskkonnaministri käskkirja õigusvastasuse tuvastamiseks oli 10.06.2011 ning Jõhvi Vallavalitsuse korralduse ja õiendi õigusvastasuse tuvastamiseks oli 01.04.
lg 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguste kaitseks. Käskkirja ja korralduse andmisel on tegemist haldussisese aktiga ja õiendi väljastamine on toiming, mis ei tekita, muuda ega lõpeta kaebaja 2 õigusi ega kohustus. Halduskohus peaks kaebuse tagastama
Kaebaja ei ole kaebuses selgitanud, miks on kaebuse esitamine vajalik kaebaja õiguste kaitseks. Kaebaja on korduvalt nimetanud, et tal on kaebeõigus, kuid jätnud selgitamata, mida soovitakse kaebuse esitamisega ja selle rahuldamise korral saavutada. Jõhvi Vallavalitsus eeldab, et tuvastamiskaebuse eesmärgiks on A.H. Tammsaare tn 57 kinnistu maa riigi omandisse jätmise protsessi õigusvastasuse tuvastamine ning saavutada kinnistu erastamisprotsessi jätkamine. Jõhvi Vallavalitsus leiab, et kaebus on ilmselgelt perspektiivitu, sest haldusaktide ja toimingu õigusvastasuse tuvastamisega ei taastata olukorda, kus kaebaja saaks A.H. Tammsaare tn 57 kinnistut ostueesõigusega erastada. Kohus peaks kaebuse tagastama
Kaebus on esitatud enam kui 20 kuud pärast haldusakti olemasolust teadasaamist ja enam kui 15 kuud pärast seaduses sätestatud tähtaja möödumist. Nii pikk viivitus ei ole millegagi põhjendatav ega näe ühtegi objektiivset asjaolu või mõjuvat põhjendust, mis takistas kaebuse esitamist seaduses sätestatud tähtajal. Kuna kaebaja juhatuse liige Gunnar Aps on olnud seotud ka OÜga Agrages Trade ning 3 esindanud mõlemat äriühingu haldusmenetluses, tegi Maa-amet päringu e-äriregistri teabesüsteemi, millest nähtub, et kaebaja seaduslik esindaja Gunnar Aps on või on olnud 11 äriühingu ja 2 korteriühistu juhatuse liikmeks. Käesoleval ajal on ta osanikuks ja juhatuse liikmeks kaheksas äriühingus, mille tegevusaladeks või majandusaasta aruannetes näidatud põhitegevusaladeks on või on olnud enda või renditud kinnisvara üürileandmine ja käitus; kinnisvara haldus tasu eest või lepingu alusel; hoonete ja üürimajade haldus; muu kinnisvarahaldus või haldusega seotud tegevused; hoonete ja üürimajade haldus; muu kinnisvarahaldus või haldusega seotud tegevused; hoonestusprojektide arendus; elamute ja mitteeluhoonete ehitus; muu ehitiste viimistlus ja lõpetamine; juriidilised ja majandusalased konsultatsioonid. Kuivõrd äriühingud tegutsevad eelkõige osanike ja juhatuse liikmete kaudu, siis omavad nende omavaheline seotus ja tegevusaladel tegutsemine asjas olulist tähendust. Lisaks nähtub e-kinnistusraamatust, et Gunnar Aps on 6 kinnisasja ja 5 korteriomandi omanik, kusjuures enamiku neist kinnisvaraobjektidest on ta omandanud tehingulisel teel. Kaebaja seadusliku esindaja Gunnar Apsi puhul on tegemist erialaseid teadmisi omava isikuga, kes peab mõistma ja ka mõistab suurepäraselt kinnisvaraga seonduvat temaatikat, sh ka kinnisasjade teket maareformi käigus kui ka tehingute teel omandi üleminekuga seonduvat. Kaebaja esindaja pidi teadma ja aru saama ning ka teadis ja sai aru, et A.H. Tammsaare tn 57 katastriüksuse kinnistusraamatusse kandmise eelduseks on seaduse alusel antud haldusakt ning sellele järgnevad õigusaktidel põhinevad asjakohased toimingud. Kaebaja ei ole välja toonud põhjuseid, mis takistasid teda väidetavalt ebaseaduslikust haldusaktist teada saamisel asuma selgitama vaidluse algatamise korda ja vajadusel kasutama selleks professionaalset abi. Käesoleval juhul ei ole kaebaja esitatud asjaolud käsitletavad tähtaja ennistamise aluseks olevate objektiivsete asjaoludena, sellest tulenevalt tuleb kaebaja kaebetähtaja ennistamise taotlus jätta rahuldamata ning menetlus lõpetada. KOHTU PÕHJENDUSED 5. Vastavalt
lg-le 1 tehakse kaebuse lubatavus, sealhulgas kaebeõigus, ning kaebetähtajast ja sisu- ja vorminõuetest kinnipidamine kindlaks kaebuse esitamise ajal kehtinud seadusest lähtudes.
lg 5 sätestab, et kaebuse haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks võib esitada kolme aasta jooksul haldusakti andmisest või toimingu tegemisest arvates. Muu tuvastamiskaebuse võib esitada tähtajatult. Seega on tuvastamiskaebuse kaebetähtaja kulgemise algus on seatud sõltuvusse haldusakti andmisest või toimingu tegemisest arvates, mitte aga toimingu tegemisest teadasaamisest või haldusakti kättetoimetamisest või haldusakti tegemisest teadasaamisest. Seega, kuna kaebaja soovib tuvastada keskkonnaministri 10.06.2008 käskkirja nr 674 „Maa riigi omandisse jätmine“ õigusvastasust osas, millega jäeti riigi omandisse maareservina Ida-Viru Maakonnas Jõhvi vallas Jõhvi linnas asuv A. H. Tammsaare tn 57 ning ühtlasi ka Jõhvi Vallavalitsuse 01.04.2008 õiendi ja Jõhvi Vallavalitsuse 01.04.2008 korralduse nr 2101 õigusvastasuse tuvastamiseks ning eelnimetatud nõuetega kaebus on esitatud kohtule alles 01.10.2012, on ilmne, et kaebus on esitatud kohtule olulise tähtaja rikkumisega. Kaebaja pidanuks esitama kohtule kaebuse keskkonnaministri 10.06.2008 käskkirja nr 674 õigusvastasuse tuvastamiseks hiljemalt 10.06.2011 ning Jõhvi Vallavalitsuse 01.04.2008 korralduse nr 2101 ja 01.04.2008 õigusvastasuse tuvastamiseks 01.04.2011. 6.
lg 1 kohaselt kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud järgida tähtaega mõjuval põhjusel. Kaebaja on põhjendanud kaebetähtaja ennistamise taotlust sellega, et ta ei olnud teadlik ostueesõigusega erastamise menetluse lõpetamisest ja maa riigi omandisse jätmise menetlusest. Lisaks oli kaebaja jätkuvalt ka maamaksukohustuslane, mistõttu ei olnud tal kahtlust eeldada, et mingil põhjusel maa ostueesõigusega erastamine lõpetatakse ja maa arvatakse riigi omandisse. Kohus leiab, et kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotlus tuleb jätta rahuldamata, kuna kaebaja ei ole esile toonud selliseid objektiivseid asjaolusid, mis annaksid aluse kaebetähtaja ennistamiseks. Kuigi puuduvad igasugused andmed selle kohta, kas kaebajale on enne 04.09.2012 kätte toimetatud või püütud kätte toimetada keskkonnaministri 10.06.2008 käskkirja nr 674, Jõhvi 4 Vallavalitsuse 01.04.2008 korraldust nr 2101 ja 01.04.2008 õiendit, pidi kaebaja mõistma, et A.H. Tammsaare tn 57 katastriüksuse kinnistusraamatusse kandmise eelduseks on haldusakt. Veelgi enam, kaebaja ise esitas käesolevas haldusasjas kaebuse lisana 6 märgitud kinnistusraamatu 17.01.2011 väljatrüki Tartu Halduskohtule esitatud kaebuse lisana. Nimetatud väljatrükist nähtub, et A.H. Tammsaare tn 57 katastriüksus on 15.07.2009 kinnistamisavalduse ja 10.06.2008 käskkirja aluse kinnistusraamatusse registriosa avamisel sisse kantud 25.08.2009 ning et kinnisasja omanikuks on Eesti Vabariik ja et riigivara valitseja on Keskkonnaministeerium ning et L.M.SERVIS OÜ on sama kinnisasja omanikuna 05.10.2009 kinnistamisavalduse alusel sisse kantud 14.10.2009. Seega oli kaebajal juba varem võimalik välja selgitada seda, millisel alusel on kinnistusraamatusse A.H. Tammsaare tn 57 kinnistu omanikuna sisse kantud Eesti Vabariik. Riigikohus on oma määruses haldusasjas nr 3-3-1-57-02 selgitanud, et küllaldane põhjus tähtaja ennistamiseks võib teatud tingimustel olla ka õiguslikes küsimustes kogenematu inimese eksimus protsessitoimingutes. Tähtaja ületamine ei saa siiski olla vabandatav, kui kaebaja pole olnud piisavalt hoolikas selleks, et selgitada välja vaidluse algatamise kord, s.h tähtajad. Ka õiguslikult kogenematul isikul ei ole alust eeldada, et vaidlust saab lahendada suvalises korras ja määramatult pika aja jooksul. Käesoleval juhul nõustub kohus Maa-ametiga selles, et kaebaja ei ole toonud välja selliseid põhjuseid, mis takistasid teda väidetavalt ebaseaduslikust 10.06.2008 käskkirjast teadasaamisel, selle väljanõudmist, et selgitada välja kas see saab tema õigusi rikkuda ja sh selgitada välja vaidluse algatamise kord. Võttes arvesse, et kaebaja esindaja on tegutsenud ja tegutseb erinevates kinnisvaraga tegelevate äriühingute juhatuse liikmena ja on omandanud mitmeid kinnisvaraobjekte, on ilmne, et ta oleks pidanud mõistma seda, et A. H. Tammsaare tn 57 katastriüksuse kinnistusraamatusse kandmise aluseks on haldusakt. Seega kaebetähtaja ennistamiseks alus puudub.
lg 1 p 2 ja
lg 2 kohaselt tuleb menetlus kaebetähtaja ületamise korral lõpetada, kui kaebetähtaeg ei kuulu ennistamisele. Seega kuulub haldusasja menetlus lõpetamisele. 7. Täiendavalt märgib kohus, et isegi juhul, kui lugeda kaebuse esitamise tähtaeg möödunuks mõjuval põhjusel, tuleks kaebus Jõhvi Vallavalitsuse 01.04.2008 korralduse nr 2101 ja 01.04.2008 õiendi õigusvastasuse tuvastamise nõudes jätta läbi vaatamata lähtudes
lg 2 p-st 1 ja
lg 2 p-st 1 või
lg 2 p 2 alusel.
lg 2 p 1 sätestab, et kohus võib jätta määrusega kaebuse läbi vaatamata, kui pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmnevad käesoleva seadustiku § 121 lõikes 2 sätestatud asjaolud.
lg 2 p 1 sätestab, et kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud. Kaebeõigust reguleerib
, mille lõikes 1 sätestatakse, et kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks. See tähendab, et isikul puudub ilmselgelt kaebeõigus, kui on ilmne, et isegi kaebuses nimetatud faktiliste asjaolude tõelevastavuse korral ei saa kaebajal olla seda õigust, mida ta kaebusega kaitsta soovib. Jõhvi Vallavalitsuse 01.04.2008 korralduse nr 2101 ja 01.04.2008 õiendiga ei otsustata sisuliselt seda, kas maa tuleks jätta riigi omandisse või mitte. Maareformi seaduse § 29 kohaselt jäetakse riigi omandisse Vabariigi Valitsuse või tema poolt volitatud valitsusasutuse otsusega käesoleva seaduse § 31 1. lõikes nimetatud maa. Maa riigi omandisse jätmise korra, volitatud valitsusasutused ja riigimaa valitseja määramise alused kehtestab Vabariigi Valitsus. Riigi omandisse jäetava maa suurus ja piirid määratakse vastavuses planeeringu ja maakorralduse nõuetega kindlaks detailplaneeringut koostamata. Vabariigi Valitsuse 03.09.1996 määrusega nr 226 kinnitatud „Maa riigi omandisse jätmise korra“ punkt 11 sätestab, et kui kohaliku omavalitsuse arvamus maa riigi omandisse jätmise kohta ei ole esitatud kehtestatud tähtaja jooksul, ei takista see maa riigi omandisse jätmise otsustamist. Seega, isegi kui eeldada, et Jõhvi Vallavalitsuse 01.04.2008 korraldus nr 2101 võib olla ebaõige, ei oma see maa riigi omandisse jätmise otsustamisel sellist kaalu ja siduvust, mis saaks mõjutada lõplikku otsustuse kujunemist. Ühtlasi ei tehtud ka õiendiga lõpliku otsustust selle kohta, kas maa jätta riigi omandisse või mitte. Seega saaks kaebajale kahju eelduslikult tekkida vaid haldusaktist, millega jäetakse maa riigi 5 omandisse, mis tõttu puuduks alus kahju hüvitamise nõude esitamiseks kohaliku omavalitsuse üksuse vastu. /allkirjastatud digitaalselt/ Kadriann Ikkonen kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.